Ühel hommikul rahutuist unenägudest ärgates leidis Gregorzamsa, et oma voodis tohutu suureks putukaks oli muutunud. Pääl seljakilbil kui ta veidi pead kergitas, nägid oma kummis pruuni kõhrekaartega kaetud kõhtu, millel tekiga silmapilk ähvardas maha libiseda. Tema rohked tavaliste mõõtmetega võrreldes armetult peenikesed jalad virvendasid del abitult silmade ees. Mis minuga ometi on? Mõtles Sansa. Unenägu see ei olnud. Tasus oma toas nagu ikka, tavalises, ainult pisut vaiksevõitu elutoas, mille välja selgitada. Hästi tundis. Regur suunas pilgu aknale ja sajune ilm võis kuulda, kuidas vihmapiisad vastu aknaplekki rabisesid. Tegi ta hoopis melanhoolseks. Oh jumal, mõtlaste on mulle ka, pingutab elukutsepäevast päeva, muudkui reisiäriga seotud erutused on palju suuremad kui tavalisel poesellil. Ja lisaks veel see igavene ringi sõitmine, mure, et sa õigel ajal rongile jõuaksid. Korrapäratu, vilets toitumine, alatine inimeste vaheldumine, mitte kunagi kestvat südamlikke suheteni ulatuvat läbikäimist. Kurrat võtku seda kõike. Gregor libises tagasi endisesse asendisse. See varrana ülestõusmine, mõtles ta, teeb inimese täiesti jaburaks. Oleks vaja korralikult välja magada. Teised proovireisijad elavad nagu haareminaised. Veel ei ole kõik lootus kadunud. Kui mul nii palju raha on, et ma vanemate võla saan ära maksta. See võtab veel oma viis-kuus aastat, siis olen ma asjad klaariks ja alustan kõrget lendu. Praegu aga tuleb mul igatahes üles tõusta, sest rong läheb viie paiku. Ja ta vaatas äratuskella, mis kastil tiksus. Taevane isa, mõtles Gregor, kell oli pool seitse ja osutid muudkui liikusid rahuga edasi. Ja isegi kui ta rongile jõuaks peapesu peremehelt ootas ikkagi, sest kindlasti oli äriteener kella viiese rongi juures oodanud ja tema ilmumata jäämisest juba ammugi ette kandnud. See oli peremehele meeldida, tahtev, nürimeelne ja selgrootu inimene. Kui õige teatada, et ta on haige. See oleks see äärmiselt piinlik ja pealegi kahtlane, sest Gregory olnud viie teenitud aasta jooksul veel kordagi haige olnud. Muidugi tuleks peremees koos haigekassa arstiga, teeks vanemaile laisa poja pärast etteheiteid. Kummutakse arsti abil kõik vastuväited sest viimane näeb igas haiges ainult simulanti, kes on täiesti terve, kuid tööd ei armasta. Ja kas ta jutt seekord nii vale olekski kui ta rutuga kõigest sellest mõtles, ilma jätta siiski oleks suutnud kindlat otsust teha ja voodist lahkuda, kel ei parajasti kolmveerand seitse. Koputati ettevaatlikult voodipeatsi taga asuvale uksele. Regor kõla, süüa, see oli ema. Kell on kolmveerand seitse. Kas sa ei tahtnud ära sõita? See mahe Gregor kohkus, kui ta emale vastates oma häält kuulis häälega oli küll salgamatult endine, kuid sellesse segunes vägisi mingi kaeblik viiksumine ja ainult sõnade algused olid selged nende lõppudega muundusid arusaamatuks häälitsuseks. Gregor, kes oli tahtnud põhjalikult vastata ja kõike selgitada piirdus seetõttu ainult sõnadega. Vahel oleva ukse tõttu ei pannud teised vist Gregori hääle muutust tähele, sest ema jäi seletusega rahule. Happas minema. Kuid see väike kõnelus viis teiste perekonnaliikmete tähelepanu Gregori ootamatule kodus viibimisele. Juba klompis kaisa ühele külg uksele rusikaga, kuid mitte eriti kõvasti. Gregor regor, hüüdis ta. Teise kõrvalukse taga kõlasega õe tasane kaeblus. Gregor, kas sa ei tunne end hästi, on sul midagi vaja? Mõlemale poole vastase Kregor? Olen juba valmis. Püüdis seejuures sõnu äärmise hoolega hääldada ja üksikute sõnade vahel pikki pause pidada, et hääl millegagi tähelepanu ei ärataks. Kõigepealt tahtis seda rahulikult ja segamatult üles tõusta, ennast riidesse panna ja einestada ja alles siis aru pidada, mida edasi teha, sest voodis see oli talle selge, jõuaks ta järelemõtlemisega mingi mõistliku otsuseni. Talle tuli meelde, et ta oli varemgi voodis olles tundnud vahel mingit arvatavasti ebamugavast asendist tingitud kerget valu mis aga ülestõusmisel osutus alati ainult kujutluseks. Ja ta lootis, et tema tänased kib pettekujutlused. Pikapeale hajuvad. Ka hääle muutumine oli kindlasti ainult esimene märk tugevast külmetusest. Sellest proovi reisijate kutsehaigusest muud mitte midagi. Vaipa minema visata oli lihtne töö tuli end ainult natuke õieli ajada ja vaip langes iseenesest maha. Edasi oli juba vaevalisem, eriti segas teda ta kehatu Tulaius. Püsti tõusmiseks oleks ta vajanud käsi ja jalgu, kuid nende asemel oli tal ainult arvutu hulgi jalakesi, mis vahetpidamata eri suundadesse ribasid ja tema tahtele ei allunud. Kui ta tahtis üht jalga kõverdada, siis oli see esimene Misson sirgu ajas. Ja kui lõpuks õnnestuski ühe jäseme, kas soovitud liigutus teha, siis töötasid kõik teised vahepeal oma pead ja rabelesin rahutult, et tal valus hakkas. Ainult mitte tegevusetult voodisse jääda, manitses ennast Gregor. Algul tahtis ta voodist välja upitada keha alumise osa, mida ta muide üldse ei tundnud, sest ta ei olnud seda veel oma silmaga näinud. Kuid just keha alumine pool osutus eriti raskesti liikuvaks. Ainult aeglaselt nihkus ta edasi. Ja kui ta end lõpuks peaaegu südametäiega kõigest jõust maksku, mis maksab, ettepoole tõukas siis oli suund valesti valitud. Ta põrkas vastu alumisi, voodisambaid sai kõva müksu ja mõistis põletavast valust ta praegu just seda osa kehast kõige rohkem peab hoidma. Seejärel katsus ta kõigepealt ülakeha voodist välja saada ja pööras pea ettevaatlikult voodi ääre poole. See õnnestus tal kergesti oma laiusest ja raskusest hoolimata järgnes viimaks ka keha peapöördele. Aga kui ta pead lõpuks üle voodiääre õhus hoidis, hakkas tal hirm sel moel edasi liikuda, sest kudenud lõpuks langeda laseks. Oleks lausa ime, kui pea viga ei saaks. Ja teadvust kaotada ei tohtinud ta praegu mingi hinna eest pigem siis juba edasi voodisse jääda. Kui ta kergendatult ohates jälle endises asendis lammas, nägi ta jalakesed nüüd veelgi agaramad sibavad tal võimatu on sesse segadusse rahu ja korda luua. Tuleta seda endale uuesti meelde, et ta ei tohi voodisse jääda. Et kõige targem on kasvõi riski peale välja minna, kui ainult pisutki lootust on see läbi voodist pääseda. Ta otsustas proovida, kas tal ei õnnestunud täies pikkuses voodist välja õõtsutada. Kui kukkumise ajal kael võimalikult kaugele välja sirutada jääks pea arvatavasti terveks. Selg, olin nähtavasti kõvast ainest sellele ideeks vaibale langemine midagi. Kõige rohkem erutas mõte valjusti Matsust, mis kukkumisel tekiks ja uste taga ootajad kohutaks või vähemalt muretsema paneks. Kuid sellest ei saanud ta praegu hoolida. Koori keha juba pooleldi üle voodiääreulatus. Uus meetod oli pigem mäng kui pingutus. Tal oli vaja ennast ainult tasapisi edasi nihutada. Tuli talle mõte, et kõik oleks lihtne, kui talle appi tuldaks. Piisaks kahest tugevast inimesest, ta mõtles isa ja teenijatüdrukud, need peaksid ainult käeta kumera selja alla lükkama, teda voodist välja tõstma, koormaga alla kummardama ja siis kannatlikult ootama, kuni ainult põrandal, ise seljale kääneks. Sest seal oleks loodetavasti ka jalakestel mingi mõte. Kuid uksed olid lukus. Ja kas oleks tõesti pidanud abi kutsuma? Raskest olukorrast hoolimata ei saanud ta selle mõtte juures naeratust tagasi hoida. Ta oli juba nii kaugele ta vaevalt veel tasakaalu säilitas ja pidi nüüd üsna varsti lõpliku otsuse tegema, sest kell oli viie minuti pärast veerand kaheksa. Äkki kõlises korteri uksekell. See on keegi ärist, ütles Gregor endale ja tardus paigale. Kusjuures ta jalad seda agaramalt tantsisid. Ühe hetki oli kõik vaikne. Nad ei ava, mõtles Gregory, teda haaras mõttetu lootus. Kuid siis läks teenijatüdruk nagu itta kindlal sammul ukse juurde ja avas selle Gregorile tarvitses ainult külalise häält kuulda. Juba ta teadis, kes see oli. Ärijuht ise. Miks pidi Gregor teenima just niisuguses neetud äris, kus tundlik kohe kõige suuremat kahtlust ka kõige väiksema viivituse puhul. Kas olid siis eranditult kõik ametnikud närukaelad? Kas ei olnud nende hulgas vähemalt üks ustav ennastsalgav inimene, kes tundis totraid hingepiinu isegi pagariäri heaks kasutamata jäänud hommikutunni pärast, kuigi ta oli voodis ainult selle tõttu, et ta sealt lahkuda ei suutnud. Kas ei oleks võinud saata õpipoissi järele pärima, kui seda järelepärimiste üldse vaja oli? Kas pidi siis kohe ärijuht ise tulema nii kogu ilmsüütule perekonnale, demonstreerides, et selle kahtlase asja uurimist võib usaldada ainult ärijuhi mõistusele ja rohkem neist mõtetest erutatult kui mingi kindla otsuse mõjul. Hoobas Gregor, ent täie jõuga voodist välja kõlas tugev mütsatus. Ent suurimat kolinat ei tekkinud pisut märgenduse langemist vaip, ka oli selg üle ootuste elastne ja nii ei eratanudki kukkumine erilist tähelepanu. Ainult pea, mida ta küllalt ettevaatlikult ei hoidnud, sai vastu põrandat kukkudes müksu. Ta keeras kaela ja kes pead vastu vaipa, pahameele ja valu pärast. Kregor ütles isa vasakpoolsest kõrvaltoast. Härra ärijuht on siin ja tahab teada, miks sa esimese rongiga ära ei sõitnud. Me ei tea, mis talle vastad. Pealegi tahab ta sinuga isiklikult rääkida. Tere hommikust, härra Sansa. Hüüdis ärijuht sõbralikult vahele. Ta ei ole terve, ütles ema ärijuhile, kui isa veel ukse taga Gregoriga kõneles. Ta ei ole terve, uskuge mind, härra ärijuht. Kuidas oleks ta võinud muidu rongist maha jääda? Poisil ei olegi ju muud peas kui äriolen, isegi õnnelik, et te siin olete, härra ärijuht. Meie üksinda ei olegi rekord nii kaugele saanud, et ta ukse avaks. Ta nii kangekaelne. Kindlasti ei tunne ta ennast praegu hästi, kuigi ta hommikul täites. Loodetavasti ei ole tal midagi tõsist, ütles ärijuht. Ja meie äriinimesed peame paraku väga tihti ärilistel kaalutlustel kokku võtma ka siis, kui meie tervis iga kord kõige parem ei olegi. Kas härra ärijuht võib juba sinu juurde tulla? Küsis isa kannatamatult, koputas jälle uksele. Ei, ütles Gregor. Vasakpoolsesse kõrvaltuppa asus piinlik vaikus. Miks õde teiste juures ei olnud? Muidugi oli ta alles voodist tõusnud, riidesse panemata, kuid miks ta siis nuttis? Gregor üles ei tõusnud ja ärijuhti sisse lasknud, mistõttu venda ähvardas oht kohta kaotada. Nii et peremees jälle hakkaks vanemaid endiste nõudmistega kimbutama. Esialgu olid need veel küll liigsed mured. Veel oli Gregor siin ega olnud tal vähimatki soovi oma perekonnast lahkuda. Käesoleval hetkel lamas ta küll vaibal maas, kui teised oleksid teadnud, tema olukorda ei oleks keegi julgenud nõudeta ärijuhi sisse laseks. Gregorile näis, et palju mõistlikum oleks, kui nad teda praegu rahule jätaksid ja nuttu ja veenmisega ei segaks. Ent teised ei teadnud ju tema olukorda. Just see rõhusky neid ja sundis neid nõnda käituma. Härrasamsa. Hüüdis nüüd ärijuht kõrgendatud häälel. Mis siis lahti on? Barrikadeeritud oma tuppa vastata ainult jah, jai teete oma vanematele raskeid üle aruseid muresid jätate peale kõige muuga oma ärilised kohustused hoopis ennekuulmatut viisil lohakile. Ma räägin siin teie vanemate ja teie peremehe nimel. Ja palun teil täiesti tõsiselt silmapilkselt selget seletust. Ma imestunud. Ma imestan, ma olin veendunud, et olete rahulik, mõistlik inimene. Nüüd aga tulete, te ei äkki oma kummaliste tujudega? Härra ärijuht hüüdis rekord tasakaalu kaotades ja erutusest kõiki muid asjaolusid unustades. Kohe silmapilk teen ma ukse lahti. Kerge haigushoog, peapööritus ei laskunud mind üles tõusta. Veel eile õhtul tundsin ma ennast päris hästi. Mu vanemad võivad seda kinnitada või õigemini juba eile õhtul oli mul kerge eelaimus. Kindlasti oli seda minu näostki näha, miks ma kohe ärisse teatanud, aga kes tahaks ennast haigeks tunnistada, kui ta loodab haigus püstijalu läbi põdeda. Ärijuht, mõtelge minu vanematele, muide juba kaheksase rongiga sõidan ma välja. Olge nii lahke, teatage seda äris ja paluge härra peremeest minu hilinemist vabandada. Seda kõike välja pursata seab, vaevalt isegi teades, mis räägib, oli Gregor erilise vaevata. Küllap aitas siin kaasa ka vahepeal omandatud kogemus kastile lähenenud ja püüdis end selle najal püsti ajada. Ta tahtis tõesti ustavad ennast näidata ja ärijuhiga rääkida. Teda huvitas, mida ütleksid teda nähes tehised, kes teda praegu nii kangesti näha soovisid. Kui nad kohkuvad, siis ei olegi regoril mingit vastutust ja ta võib muretu olla. Kui nad aga rahulikuks jäävad, siis ei ole ka Gregoril põhjust erutumiseks. Ja kui ruttu teha, jõuaks ta tõesti kaheksase rongiajaks raudteejaama. Paar korda libises ta siledale kastilt alla, kuid lõpuks õnnestus tal kasti peale püsti tõusta. Valu all kehas läks veelgi tugevamaks kuid sellest ei hoolinud ta enam üldse. Ta klammerdub jalakestega lähedal asuva tooli külge ja laskus vastu seljatuge. Selles asendis jäi ta seisma, et kuulda, mis ärijuht ütleb. Kas te saite sõnagi aru, ta jutust küsis ärijuht vanemalt. Kas ta mõtleb meie üle irvitada? Jumala pärast hüüdis ema juba nuttes. Võib-olla on tal raskesti haige ja meie piiname teda Jeoreet Greete, kõike seda siis. Ema hüüdis õde teiselt poolt. Nad kõnelesid üksteisega läbi Gregory toa. Sa pead silmapilk arsti kutsuma. Gregor on haige, ruttu arsti tooma, kas sa kuulsid, kuidas ta praegu rääkis? See oli loomaurin, ütles ärijuht emaga, võrreldes silmapaistvalt vaiksel häälel. Kohe lukksepp juba jooksid kaks noort naist seelikute kahinal läbi eestoa. Kuidas oli õde nii ruttu riidesse saanud ja kiskusid välisukse pärani. Uste kinnilöömist ei olnud üldse kuulda. Nähtavasti jäidki lahti, nagu ikka korteris, kus on juhtunud suur õnnetus. Korraga oli nüüd palju rahulikum. Nagu selgus, ei saanud keegi ta sõnadest aru, kuigi need tema meelest olid küllalt selged, selgemad kui varem, sest nähtavasti oli ta kõrv nende kõlaga juba harjunud. Ent nüüd vähemalt usuti, et asjad temaga täiesti korras ei ole ja oldi valmis teda aitama. Kindlus, millega esimesed korraldused anti mõjustele rahustavalt. Ta tundis, et ta kuulub jälle inimeste ringi ja tal oli ebamäärane lootus, et arst ja luksepp olukorda suure üllatava muudatuse toovad. Et häält eelseisvaks otsustavaks kõneluseks valmis seada, köhatas ta kuigi ainult summutatud. Seegi võis kõlada teisiti kui inimese köhatus. Oma kõrvu ta enam ei usaldanud. Kõrvaltoas oli vahepeal täiesti vaikseks jäänud. Küllap istusid vanemad koos ärijuhiga laua taga ja pidasid sosinal nõu või seisid kõik uste najal ja kuulatasid. Gregor nihutasime koos tugitooliga pikkamisi ukse poole, laskis end seal toolist lahti, laskus vastu ust, ent selle najal püsti hoides. Tema jalakesed päkkadele oli pisut liimainet. Ta puhkas seal hetkeks tehtud pingutusest. Siis haaras ta suuga võtmeaugus oleva võtme, et seda keerata. Nagu selgus, ei olnud tal paraku üldse õigeid hambaid, millega võtmest kinni hoida. Küll aga väga tugevad lõualuud Nende varal keeras ta võtite ringi ega teinud väljagi ta ise seejuures viga sai. Pruun vedelik valgusta suust voolas üle võtme ja tilkus põrandale. Kullake, ütles ärijuht kõrvaltoast. Ta keerab vutid. See oli Gregorile suureks julgustuseks. Kõik need oleksid pidanud teda hüüetega ergutama ka isa ja ema. Julgesti. Oleksid nad pidanud hüüdma. Ikka edasi teiega lukk lahti ja kujutledes, et kõik pinevata pingutusi jälgivad lammerdusta viimase jõuga võtme külge. Sedamööda, kuidas võti lukuaugus liikus, keeras ta kogu kehaga ümber lukku. Ta püsis veel ainult suuvaral püsti vastavalt vajadusele, kord võtme küljes, rippudes, kord seda kogu keharaskusega vajutades. Lõpuks kõlas hele kõlksatus. Lukukeel langes tagasi ja see hääl tõi Gregori uuesti teadvusele. Kergendatult ohates ütles ta endale. Nõnda siis ei olnud mul luksepa vajagi ja pani pealingile, et ust täiesti avad. Edgregorilt ukse avamine nii palju vaeva nõudis. Siis oli see juba üsna laialt praokil ilmadega rekord ennast ikka veel oleks nähtud. Ta pidi hästi aeglaselt ettevaatlikult oma praegust asendit muutma, kui ta ei tahtnud otse enne tuppa astumist kohmakalt sellele prantsatada. Tali alles selle vaevarikka protseduuriga tegevuses, nii et tal aega ei olnud midagi muud tähele panna, kui ta kuulis ärijuhi valju, oh, hüüa. See kõlas nagu tuule vihin. Ja nägi nüüd, kuidas ärijuht, kes oli uksele kõige lähemal käe avatud suule vajutasin nähtamatu nagu ühtlaselt mõjuva jõu survel pikkamisi kaugemale nihkus. Ema, kellel ärijuhi juuresolekust hoolimata oli pea veel kammimata ja juuksed sassis. Vaatas ristik käsi isa otsa vastu, siis kaks sammu Gregori poole ja langes seelikute kahinal põrandale. Nägu sügavale rinnale vajunud. Vaenuliku ilmega surus isa käed rusikasse, nagu tahaks ta Gregoritama tuppa tagasi tõugata. Vaatas nõutult elutoas ringi, kattis silmad kätega ja puhkes nutma. Niieta võimas rindvappus.