Jätkame täna mõned nädalad tagasi alustatud mõttevahetust rahast täpsemalt sellest rahast, mis ühe keskkooli õpilase käest läbi käib. Eelmise saate lühikokkuvõte. Küsimustele vastasid kaks lõpuklassi noormeest ja tütarlaps, kes esimest aastat ise oma raha teenib. Küsimused aga käisid ikka selle kohta, kui palju ja kuidas keskkooli õpilane oma raha kulutab. Ja ka kust raha saadakse. Noormeeste arvestus oli niisugune. Päevas kulub keskeltläbi rubla kuus, teeb see 30 rubla aastas üle kolme ja poolesaja. See on loomulikult taskuraha ja emalt-isalt saadud. Kes suvel lisa teeninud on selle eest mõne asja ostnud ja see ei lähe eriti arvesse. Aga kui suvine teenistus ka pliitmata jätta, siis kuus rubla kuus toiduraha, mis samuti vanemate käest tuleb. Eelpool öeldud summast juba ümmarguselt 400 rubla. 100 rubla veel sõidud, ekskursioonid, igasugu ootamatud väljaminekud ja 500 rubla saime raha, mis eelmise saate esinejate arvestuse järgi ühel keskkooli õpilasel aastase ära kulub. Pange tähele, siia hulka ei olnud arvestatud seda, mis ta kodus ära sööb. Mis tal seljas on, mis kulub nende igapäevaste asjade peale. Niisugused olid eelmise saate arvestused. Kas kaks oma arvamust avaldanud noormeest olid tüüpilised koolinoored. Olgu tänane saade jätkuks eelmisele tütarlaps, kes kohe sõna saab, ütles enda kohta, et nende kodus raha probleemi ei ole. Kuigi mul on iga päev paar rubla taskus ei pruugi seda kasutada. Kui mul on tõesti midagi vaja osta või, või klassikassasse või lähevad väljaminekud, siis ma maksan seda rahaga. Ei ole vaja maksta, siis jääb see rubla järgmiseks päevaks. Ja kui suureks sa siiski oma väljaminekut ütleme nädala lõikes, siis arvestad, see oleneb täiesti nädalast. Aga keskmiselt ikka neli, viis rubla mitte rohkem. Ja mille peale ta läheb, eks seegi vist on erinev õpilaste juurest. Jah, on õpilasi, kes käivad toidupoes iga päev, ostavad kompvekke, pepsi, koolat ja selliseid, aga muidugi, ja raamatupoes kioskis osta kirjandust, ajalehte, ajakirju, mille peale sulle endale kõige rohkem võib-olla raamatute peale ja ajakirjade peale läheb rohkem ümbrikud, kirjapaber, seda võib-olla koos lähme kuskil, et ostame pepsid, joome ühe PÖFF-i või ostame homme või, aga mitte mingisugune suur. Kampaania ei ole mõnikord harva lihtsalt sõpradega klassikaaslastega. Ilmestada. Lõpuks sai esitatud selline küsimus, et kas te kodus oma vanematega räägite, ega rahaasjadest. Sina ütlesid, et sul raha probleemi kodus ei ole. Tähendab, vanemad teenivad hästi, sa oled ainus laps. Aga kaste rahast räägite? Ja rahast me räägime. Sest ikkagi mina arvan, et igal perekonnaliikmel peaks olema ettekujutus sellest rahast. Perekonnas parasjagu on, kas on midagi plaanis suuremat osta või, või on võimalik midagi seekord endale osta, mida ammu juba tahad. Ja siis küsid vanematelt raha nagu juurde, kuigi endal on ka juba raha. Taskurahast või, või siis teenitud vä? On sul mingi summa näiteks alati, mis sul olemas on kuskil noh, oma karbis või raamatu vahel vä? Ei, alati mul küll ei ole, aga mõnikord ikka on, kogub naga natuke. Jah. Aga see ei ole suur summa, viis rubla 10 rubla. Aga niisuguse kindlama tunde teeb, eks ole. Kindlasti teeb, sest võib-olla tõesti midagi väga tahad osta ja nüüd on ainus võimalus ja siis saadki osta. Nüüd loeksin teile katkendit ühe emakirjast. Mul on kaks keskkoolis õppivat poega ja kümneaastane tütar. Kui mu pojad kulutaksid raha samamoodi nagu need noormehed, kes teie saates rääkisid tähendaks see seda, et minu kuupalgast jääks mulle sama palju raha, kui nemad kumbki taskurahaks saavad. Kui nüüd arvestada mingi väike summaga tütre peale, siis mulle jääks vähem kui rubla päevas endale taskurahaks. Aga mina tahan ka kinos ja teatris käia, vahel kohvikus, juuksuris ei, mina hakkaksin streikima. Ei jätkuks. Mis teha? Kas minna oma taskurahale lisa küsima pereisalt. Aga tema palgast saab perekond riided selga, sealt tuleb toiduraha ja korteri üür. Kaisa rahakott ei ole põhjatu. Kust saaks tema oma taskuraha? Näete, milline surnud ring tekiks meie peres, kui kahe poja taskurahaks kuluks 60 rubla kuus ja 1000 rubla aastas. Õnneks võin öelda, et vaatamata Ta mitte väga suurele sissetulekule ühe perekonnaliikme kohta ei ole meie peres veel raha probleemi tekkinud. Mu pojad oskavad õnneks elust rõõmu tunda ka, nii, et raha peaaegu ei kulu. Ja siin veel üks ema kiri, õieti vaid osa väga pikast kirjast. Ma tahaksin, et mu seitsmeteistkümne aastane tütar mõistaks, et raha ei ole ainult millegi ostmiseks kogumiseks. Raha on töö hind. Kõigepealt tuleb teda teenida. Muud Meil on piisavalt taskuraha, kuid ta teab, et emal, kes teda üksi kasvatab on vahel üsna suur probleem oma neiuikka jõudvat tütart ajakohaselt riidesse panna ja ise tema kõrval kena välja näha. Sest seda ma küll ei taha, et mu tütar oma emaga koos tänaval ei julge minna, kuna emal luitunud ja vanamoodne. Kahekesi koos oleme alati oma eelarve koostanud läbi arutanud kuni pisiasjadeni, mis osta ja millest loobuda. Ehkki on tavaks, et iga ema ikka kõigepealt oma lapse heaolule mõtleb siis uskuge, minu elu üks õnnelikumaid päevi oli see, kui läksime tütrele saapaid ostma ja tütar viimasel hetkel resoluutselt otsuse tegi. Ema, mina saan selle talve veel hakkama, selle raha eest ostame sulle kevadmantliriide. Ehkki selle mantli hind tuleb väiksem mõnegi eelmise oma. Tean, et kallimat riietuseset pole mul kunagi olnud. Sama ema kirja lõpust. Tahaksin küsida tänastelt koolinoortelt nendelt, kes võib-olla juba poole aasta pärast iseseisvat elu alustavad. Kas te teate, mis maksab pakk võid või kilo suhkrut. Kui palju leiba saaks ühe pudeli pepsikoolaraha eest? Pole vahel koolielus ka nõnda, et sellest vanemate rahakotist sõltub klassis mingi omavaheline suhe õpilastel. Ma arvan, et keskkoolis see võib-olla ei hakka enam nii silma. Aga kuskil kuuendas-seitsmendas-kaheksandas klassis võib küll nii juhtuda, et valitakse endale sõpru selle järgi. Et tema saab mulle rohkem võib-olla välja teha saab osta ühte teist. Et ma olen ta sõber. Keskkoolis sõltub võib-olla vanemate rahakotist mitte alati sellest võib-olla ka sellest, kui palju lapsi näiteks peres on. Sõltub ju ka see, kuidas ta peoõhtul riides käiakse, tähendab, mida võidakse endale lubada. Jah, peol hakkab silma, et riietus on siiski päris erinev ja meil koolisin autokoolipidudel koolivormi. Aga kellel nüüd neid suuremaid võimalusi ei ole? Ma arvan, et tuleks lihtsalt üle olla sellest rääkimisest või sosistamisest. Vaevalt nüüd keegi julgeb siis öelda, et, et sul nüüd ei ole nii poppi või vahvat riietust. Aga kas selline sosistamine siiski noh, tekita? Tekib küll ikka tähendab, popid on ikka need, kes on nagu. Ei, nad ei, nad ei pruugi poppid olla selle poolest. Aga noh, riietest ikkagi vaadatakse. Ja. Ka tüdrukud, eriti ma kujutan ette, kade meel on ikka, kui teisel on ikka midagi super. Ilusate kallist. Jah. On küll kade meelega aga oleneb õpilasest endast, kui tal on klassis autoriteeti ja kui ta on populaarne õpilane siis nagu tema arvamust kuulatakse. Aga tüdrukute hulgas on veel see, et kui keegi on endale ise midagi teinud ja hästi teinud, siis tuntakse ka mingil määral kadedust, kui ise ei Õmmelda väga pupe toredaid asju sealt just hästi odavatest materjalidest hästi huvitavalt teha, eks ole. Jah ja saab teha vastavalt maitsele ja võib-olla selliseid ei olegi kuskilt saada. Nii üks koht, kus see raha küsimus veel tuleb Tänaku päevakorda kindlasti. Mingite kingituste tegemise ajal võtame keskne nääripeod või on, tehakse loosipakke. Siis tuleb klassil otsustada, kui kallid me teeme. Ja ma võin sulle omadest nii kogemustest öelda, et olen näinud klasse, kus loosipaki hind on viis rubla. Ja samas paralleelselt asju teinud oma loosipakid, 50 kopikased. See vist sõltub ka kuidagi, kes siis kes need tegijad on? Aga 50 kopika eest on tegelikult päris raske kingitust teha. Ja kui nääripaki teha, siis 50-ni vist ei käi kuskilt üle jõu, aga no kui niisama kingitusi teha, näiteks klassis poisid tüdrukutele või tüdrukud poistele siis just võiks olla selline odav, aga originaalne ja huvitav kingitus. Ja teine asi on muidugi sünnipäevadel käimised. Ja kas sulle ei tundu? See võib olla ka ainult niisugune näljatunne, minul. Aga mulle tundub praegu niimoodi, et vahetevahel katsutakse kingitusi teha ikka selle järgi, et kingitus oleks võimalikult kallis. Ja kahjuks isegi kingisaaja, nagu võrdleb siis neid omannitlejaid selle järgi, et kui kalli kingituse keegi talle tegi. See oleneb täitsa inimesest sest kinkimise rõõm ja kingi saamisrõõm ega ta ja issi olemuse kingitus niivõrd kallis. Aga vastavalt huvidele ja võib-olla mõnest väiksest lihtsast asjast on mul hoopis rohkem rõõmu. Ja sellist momenti ei tohiks üldse tekkida. Et nüüd mingisugune selline piinlik olukord, et tema kinkis kallima ja minul on nüüd odav kingitus, et kuidas ma nüüd siis sinna sünnipäevale sobin, sellisesse seltskonda? Kirjutab 18 aastane tütarlaps Tallinnast. Mu ema teenib üle 200 rubla kuus ja isa üle 300. Meie perekonnas ei loeta kunagi kopikaid. Mul on kallimad ja huvitavamad riided, kui mu klassikaaslastel on palju taskuraha. Lapsest saadik olen saanud kõik, mis ma olen soovinud nukkudest alates kuni jaapani kassettmagnetofon ja firmade eksadeni. Aga mul ei ole ema ja isa Nad teevad hommikust õhtuni raha ja neil ei ole minu jaoks kunagi aega. Ma olen tüdinud elamast üksinda ilusate asjade keskel. Tahan ära sellest majast, et luua oma kodu, selline, kus asjade taga inimesi ka nähakse. Saateaeg jääb seegi kord napiks, rääkida kõigest, mis rahaprobleem enesega kaasa toob. Pealegi on veel täitmata eelmises saates antud lubadus. Ehkki suvi on veel näiliselt kaugel, ei ole ta siiski eriti mägede taga. Missugused ongi eeloleva suvetöötlemisvõimalused? Kui me võtame nüüd selleks vanuse alampiiriks, ütleme 16 eluaastat tulin kõige kõrgemal, seal on meil nüüd nõu küsima Eesti NSV riiklikusse töökomiteesse. Noorte kutsesuunitluse osakonna juhataja Ilze Laanemets. Teie oskate kõige paremini vist rääkida nendest täiendustest, ehkki väikestest, mitte Eesti õpilasmalev sel suvel? Käesoleval aastal tahamegi liita õpilasmalevasse ka rismi töötamat. Tööstused on meil planeeritud õpilasbrigaadid kergetööstuse ministeeriumi ettevõtetesse. Nimetagem siin näiteks Narva Kreenholmi Balticat punas koitu, kommunari ja mõningaid teisi. Okei on andnud oma nõusoleku õpilasbrigaadide võtmiseks ka metsa- ja puidutööstusministeeriumi võtted. Toiduainetetööstuse ministeerium avab võimalused ja samuti ootame ka liha- ja piimatööstuse ministeeriumilt ja ka kohaliku tööstuse ministeeriumilt. Töö on praegu pooleli, ettevalmistused käivad, kuid eks see selgub kõik õpilasmaleva juhtide nii-öelda juttudest ja, ja andmetest, kui palju siis tegelikult seda vormi saavad kasutama hakata. Aga minu arvates ikkagi paari-kolmesaja õpilasele on võimalused laiendatud. Kahjuks kõik soovijad ei mahu malevasse. Aga probleem läks lahti meil üldse sellest, et maalaps temal on tööpõld laiem. Maalaps maa, noor ei kurda eriti selle üle, et tööd teha ei saa. Suvel. Küll aga linna noorukid ja elanike tööle rakendamise informatsiooniosakonna juhataja asetäitja Ain Virunurm. Mida te selle kohta ütlete? Kas linna noorukitel, nii nagu nad väitsid? Tõepoolest kui nad üksikult tahavad tööle minna kuhugi linnas nii-öelda organiseerimatult lihtsalt ise tööle minna. Kas neil tõepoolest kõik uksed on kinni? Ei saaks öelda, et nendel uksed kinni oleksid. Kõigilt varematel aastatel on teater on tohutu hulk noori linnade, mitmes ettevõtlusest, tööstuses, eriti kergetööstuses, toiduainete tööstuses, tervishoiuasutustes, toitlustuses, kaubanduses ja nagu näitavad varasemate aastate kokkuvõtted, on nende arv iga aastaga isegi tõusnud. Aga võib-olla töötajate siiski ka mõned konkreetsed tööd mida noh, kõige rohkem tarbides. Näiteks Tallinnas väga palju töötas möödunud suvel ja ülekanne suvel noori külmhoone jäätisevabrikus, siis oli väga palju tööl vineerimööblikombinaadist ja hästi paljudes Bakijatele kondiidavalt vabrikus. Kalev. Nüüd on see olümpiasuvi tulemas ja neilt küsitud selle kohta, et kas ka koolinoor kuidagi oma isikuga saab nüüd kodulinna heaolule kaasa aidata oma tööga. Noored saaksid eriti Tallinnas olümpiale kaasa lüüa kodulinna kaunimaks muutmisel haljastustrustis ja siis mitmesugustes sellistes linnakujundusorganisatsioonides. Aga kui inimene on alla 16 aasta vana ütleme, lõpetas kaheksanda klassi suur tugev poiss, aga tahaks ka tööd teha. Kas temale ka tööd leiduks? Nagu näitab varasemate aastate praktika, üksikud selliseid, juba tugevama, füüsiliselt tugevamad noori on õnneks on siiski rakendada foosidesse mitmesuguste seda Tallinna otsaettevõtetesse ja ka paljud tütarlapsi on võetud ka tervishoiuasutustesse haiglatesse tööle. Noorem teener personali ametkondadele. Ja missugune on vanuse alampiir, millal meie noored noh, siin võib-olla võib-olla isegi juba lapsed üldse ametlikult koolivaheajal tööle võivad hakata? No 15 on ametlikult fikseeritud töökoodeksiga kaugumise tööle võtta noorte selle seadusandluse kohaselt ametiühingu koskastatult. Ja nooremad siis juba organiseeritult oma puhkelaagritesse eni. TT vuga jalats, mida organiseerisid mitmed Tallinna ümbrusse linna ümbruses asuvad kolhoosid, sovhoosid oma töötajate lastele, võetakse ka siis võõrakutelund linnast näiteks saue soo, selline asi, näiteks need seitse sellist rühma teatas kus siis juba nooremat Kasaid Tallinna lavale isegi olisi 12 aastased.