Elamuselamus. Enamus tervist, mina olen Urmas Vadi, kas elamus võib-olla midagi, mida sa ise teed? Või pakub seda ka leidiga, aga millised on Marko Mäetammeelamused kohe kuulata saada enamus valmib koostöös Eesti Kultuurikojaga. Tere, Marko Mäetamm. Tere, Urmas, ütle kõigepealt seda, et mis sinu jaoks elamus on? Tead jah, see on niisugune huvitav, huvitav asi, et kui sa mulle mõned päevad tagasi helistada tegid sellise pakkumise elamusest rääkida, siis esimest korda hakkasin üldse sellise sõna peale põhjalikult mõtlema. Ja, ja ma usun, et isegi magada. Ei täiesti jah, ma lähen kuidagi asjale sisse alati väga ja ma avastasin, et mul ei olegi selliseid elamusi, mida ma ei mäleta, mis oleks nagu inimestele väärt nagu jagamist, eks ju. Ja seetõttu ma mõtlesin mitte isegi niivõrd enam sellele, et mida võiks nagu ise kuidagi, mis mul nagu peas domineerib mingi elamus, vaid pigem tõesti mõtlesin, et mis asi see elamus on ja kuidas ta sinu sinu elu ja tegemisi kuidagi juhib, et pigem sellisel abstraktselt tasandil No aga see huvitabki mind väga, kuidas, kuidas, kuidas on mingisugused elamused, mis nagu inimesi juhivad, et ju neid tegelikult on sul ka? No ilmselt ainult need mind juhivadki, aga, aga kuna ise olles selline loomingulise ala esindaja kunstnik, et siis ma tegelikult ju noh, ma olen kuidagi nii üldiselt planeeritud, et ma ootan pigem seda, et see, mida mina endast välja pressin või kuidagi, mis minust väljub see loomingu näol, et see on pigem inimestele selline elamusallikas, et noh, ma võin selle peale mõelda või mitte mõelda tegemise ajal, aga tõenäoliselt ma oleksin äärmiselt õnnelik, kui kui minu järjekordse teosed valmistavad inimesele elamust, nii et tegelikult ma kuidagi olen teisel pool seda elamust ise. See on huvitav, et sa niimoodi paned ennast nagu teisele poole, mina ütlen kohe ära, et sinu tööd peaaegu kõik nagu tekitavad minus elamust ja mingid sellised väga kummalisi ja naljakaid tundeid. Ilmselgelt on see nagu olemas, aga, aga see, mis sinu pool toimub, see kõlab küll üllatusena. Kõigepealt aitäh komplimendi eest, palun. Kas see on ausalt öelda mõtlema mõtlemisaine mullegi? Caniga mind niiviisi noh, tõesti juurdlema, et seepärast ma ei saanudki, vaata, ma mõtlesin, et mis looma nagu oleneb, kuidas ma, kuidas ma tegutsen või kuidas ma toiminud. Sest kui sa tegutsed, ega siis ju ei mõtle. Nojah, et noh, mõned võib-olla inimtüübid looja tüübid on sellised hästi analüütilised, aga ma arvan, et ma pigem kaldun sellisesse intuitiivset kategooriasse rohkem, et teen ja kuidagi pärast võib-olla vaatan kõrvalt vaatan tagantjärgi sellele peale millestki saan aru, aga valdavalt tegemise ajal ma seal toiminud. Ja, ja tõesti, et noh, ma, ma arvan, et ma ei valeta, kui ma isegi julgen öelda, nii et kui ma käin kuskil teiste teiste kunstnike või kunstinäitustel või kinos või või, või teatris või loen raamatu. Ma ei ole suur lugeja, aga kui ma loen mõne raamatu, siis ma pigem otsin kuidagi, ma sõelun sealt kogu aeg midagi välja, mida ise kasutada. Ma võib-olla isegi ei otsi seda, ma ei ole fokusseeritud isegi, olete ise mingisugust emotsionaalset laksu saama vaid pigem selline, ma olen nagu selline selline viljaliha, kurna ja sa oled nagu tõeline professionaal. Mitte miski muu, midagi saaks nagu kaasa. Sa oled orienteeritud tulemusele ühesõnaga, vist olen jah. Aga see ei ole nagu teadlik tegevus, ei ole nagu strateegia, et see on nagu nagu automaatne. Arvatavasti seal siis kogu aeg nii-öelda alateadlikult tegelenud selle noh, nii-öelda elamuse pakkumisega või enda selle Tegemisega ilmselt tegelen sellega kogu aeg, jah, et ma olen pidanud ka igasuguseid selliseid huvitavaid ameteid nagu kunagi varasest noorusest, transamees, autoremonditööline ja, ja mida kõike ja hilisemas eluperioodis administratiivtöötaja kunstiakadeemias, et mäletan kõiki neid, ütleme erinevaid kihistusi, kus ma olen pidanud viibima seoses oma mingisuguse ameti tööga. Aga ma ei mäleta muud kui pidevalt nagu enesesellise loomingulise selle poolega sobitumist selles kõiges, et ma kogu aeg otsisin mingeid õhuauke ja mingisuguseid kohti, mida ma saaksin sealt endale nagu konvertida teda ja, ja keerata endale nagu enda kasuks või enda ideede kuidagi genereerimisel neid neid kuidagimoodi ära ära kuidagi ekspluateerida, kõike seda, et ilmselt mul see veskiga ja töötab väga omakasupüüdlikult. Seda on õudne mõelda, et teised inimesed ja loodavad, et ohet läheb, sõber vaatab, näituse, saab sealt elamuse, aga mina hoopis vaatan, et kuidas ma nüüd siit midagi, mis mulle siit nüüd endale kuidagi niimoodi haagiks külgi. Muidugi nii ei saa päris vaadata, et seda ei saa päris nii oma utreerin praegu, aga, aga võib-olla selles Sultreerimises ongi soov kuidagi asja selgelt väljendada. Loomulikult on seal vahe vahetoone ja kõike ja noh, ma ei ole selline külm, kalkuleeriv kala kindlasti, kes nagu muud ei, otsigu ainult midagi midagi omaloomingulise veski jaoks nii-öelda, aga, aga noh, lõpuks tulebki ainult ikkagi nii välja, et et meelde jääb see, mis ma, mis ma kuidagi, millega me ise siin edasi töötada. Aga kas su enda tööd pakuvad seal elamust? Ma ütlen, et kui sa nagu nagu vaatad või teed, et kas selles on midagi sellist, sellist ahhaa ver. On jah, huvitaval kombel, et ma alles hiljuti avastasin oma Mul on praegu niisugune eluperiood, et ma septembrist saadik olen maalinud püsivalt rutiinselt hommikul üheksast kuni õhtuni välja, seal vahel mingid asjatoimetused, mida ma olen pidanud tegema, kuna mul tuleb aprilli alguses näitus ja, ja ma tean täiesti uusi töid praegu ja ja ma alles hiljuti vaatasin läbi oma nii-öelda viimase noh, mitte väga viimased tööd, aga ütleme tööd, mis kuuluvad sinna novembrisse või oktoobrisse või jaanuari ja ma sain tohutu ahaa-elamuse. Primitiivne olen, oletame, et ma ei saanud üldse aru, kuidas, kuidas ma olen suutnud, et valmis teha ja kus mul need huvitavad mõtted nagu tulid täiesti siiralt, et ma, ma nagu kohe lülitun nagu järgmisele järgmisele kuidagi missiooni Tonyle ja ma unustan nii kiiresti nagu oma tegemised ära. Et kui ma tõesti nagu kuu aega hiljem uuesti vaatan, siis ma ise ka ei usu oma silmi teinekord ja vahel on muidugi pettumus, vahel on see asi nagu negatiivne, aga aga noh, tööd, mis ma tunnen ka nagu härra, mis ei ole nii hästi õnnestunud niiviisi tagantjärgi nagu sa isegi tead, et aeg läheb mööda ja siis nagu silla selgeks. Aga ma olen võimeline tohutult vaimustunud ka enda töödest, ma ei hakka sellest üldse. Ma ei, ma üldse ei häbene seda öelda, sest ma arvan, et see on oluline. Minu meelest ka jah, mis laheda selle niimoodi otse välja ütles, et ei ole vaja valehäbi siin tunda. Aga Marko lahedam, ütle seda, et et kas, kas sind on nagu mingisugused juhtumid või mingisugused sündmused kah elamused nagu mõjutanud, et kuidas üldse kunstnikuks said selles mõttes, et, et on seal sellega seotud mingeid lugusid. Oi, neid on, neid on, tegelikult ongi üks lugu nagu teise otsa ja kogu kogu see elu koosneb igasugustest juhtumitest ja lugudest ja, ja olulised neist, mis sind nagu määravaks osutuvad, need jäävad meelde. Et loomulikult on üks võib-olla, mida ma ka hiljuti kellegagi rääkides tuletasin meelde, mis on selline jube lihtne asi, aga, aga ilmselt oli üks üks mingi, mis mu kusagil pööningule tabas, mingi luugi ja panime midagi nagu mõistma. See ulatub, ulatub sinna kaugele teismelisi aega ja ilmselt enamus elamusi tegelikult ulatub võidki sellisesse aega, kus sul nahk õhukese veel ja elukogemust on vähem ja siis need elamused on nagu võimsamad ja asjad jäävad meelde ja hiljem võib-olla me suudame ainult nende haledaid Vardie kogeda. Aga noh, kindlasti mitte nii, nii värskelt enam doosid nagu suurenevad kogu aeg. Aga jah, see, see konkreetne sündmus või pigem nimetasin seda sündmuseks või juhtumiks oli niisugune, et keskkooli päevil. Ma olen sealt Lõuna-Eestist ühest väikesest alevist pärit ja seal oli konkurents väike ja minusugune inimene oli võimeline tegema alevi kultuurimajas oma pinginaabriga, diskosid ja kogusime materjali valdavalt juhu juhuslikest aukudest nagu keskmosaiigis ja soovisaatest ja monid, üksikud plaadid ka võib-olla, aga ühesõnaga, see toimis suurepäraselt. Aga üks asi oli siis seda diskot teha kultuurimast, teine asi oli sellest nagu informatsiooni levitada. Ja juba siis mul oli kuidagi nagu võib-olla kiirem käsi. Ma vabalt joonistasin küllaltki ja suutsin maha joonistada, siis minu ülesanne oli teha siis nagu plakateid, plakatid loomulikult trükkidega paljundada ei olnud võimalik. Aga ma Tootsin neid nagu identseid oma niiviisi. Ja, ja nad olidki nagu trükitud ja mul oli oma tehnoloogia kohe selline, et et ma pärast nad nagu vahatasin parafiini üle, et nad oleksid ilmastikukindlad ja nad olidki ilmastikukindlad ja meil sai kenasti seintel eksponeerida isegi novembrikuu. Aga millest ma tahan rääkida, on see, et need plakatid valdavalt ma kombineerisin kokku igasugustest lastele, raamatute joonistustest, ma mäletan, et seal oli Klaabu ja, ja siis oli seal sellised lahedad värvilisemad raamatut, mis nagu nõuka ajal olid, et kilplased ja ja midagi sellist veel ja võib-olla üksikud asjad juba kuskilt soosikist, mis seal liikusid ära räbaldunud soosikaid, kuulsaid soome muusikaajakirju, ühesõnaga kõik oli tegelikult nagu kusagilt laenatud ja nagu selline nagu taas. Ja kõik oli väga hea ja kõik toimis ja kõik olid rõõmsad ja mulle endale õudsalt meeldis. Kuni ühel hetkel üks mu hea sõbra, tollase hea sõbra, siiani hea sõbra nii-öelda pruut, kellest on nüüd saanud muidugi tema ametlik abikaasa ja nad on alles ükspäev käisid mul külas ja ja niuke ka pikalt oleme nagu sõbrad olnud kogu aeg. Pruut tookord, kes oli õppinud värskelt õpetajaks ja kelle suhtes oli suur respekt, kuna ikkagi kõrgkoolis käinud ja õpetab ja jagab matsu ja ja oli öelnud siis sellele minu sõbrale, et mis nüüd, Marko plakatid, niuksed nõmedad, et need on ju, ei ole tal üldse endale välja mõeldud ja need asjad on ju kõik ju teistest kohtadest võetud. Ja, ja siis Pärn rääkis mulle muidugi ka välja selle kohta. Nad said sellest kuidagi õudsam matsuga iialgi mõelnud Lätist peaks olema, teeksin ise midagi välja mõtlema, et väga lihtne on ju, kõik on juba välja mõeldud, ma kasutan neid ja oluline on, et asi on värviline, lahe ja täidab oma funktsiooni. Aga siis ma järsku hakkasin mõtlema, et usk paganit tõesti, et ma võin ju ise luua neid asju, et ma võin nagu ise genereerida ja ja siis ma hakkasin ise tegema, tegelikult see oli tegelikult üks niisugune suurem murdepunkt minu jaoks, ma võiksin siiamaale lasteraamatutest maha joonistanud, võib-olla oleks isegi diskosid veel praegu skulptuuri täitsa võimalik. Et see seal on tõesti üks asi, mis mulle on jube hästi meeles ja mis pani mind nagu jube tõsiselt väga-väga põhjalikult mõtlema. Kuna mul on igasugune kunsti kogemus puudus ja ma ei teadnud üldse, mis on ja mis üldse kunst tähendab ja mis on kompositsioon ja ma olin täiesti nagu tõesti noh, sõna otseses mõttes nagu elasin, nagu nagu mees metsast selle selle koha pealt. See pani mind järsku mõtlema jah, mõõdu, sain aru millestki. Praegu kuulasin sind ja hakkasin mõtlema, et et noh, tegelikult ega neid neid tegelasi, kes seal lasteraamatutest pärit on, et neid tegelasi sa noh, hiljem ka enda mingites maalides või muudes töödes ära kasutanud Olen jah, mul on see ilmselt see kuidagi ikka see vana armastus on alles otsin ikka siit ja sealt, kui see ei tule, õigeid mõtteid või nüüd seda saab kasutada ikka ja, ja ma arvan, et see on väga, väga ei, aga, aga sul peab nagu oma mingi mõte või asi olema. Ja võib-olla tõesti, võib-olla tõesti noh, oli see öeldud ka lamedalt natuke tookord niimoodi hoolimatult võib-olla oleks arvestades tundlikut, arenevat looja hinge, võib-olla oleks võinud nagu tagasihoidlikumalt seda väljendada, aga ma arvan, et just selline nagu otsekohene räige ütlus minu jaoks poolvõõra inimese poolt oligi väga hea, just et noh, pani mulle nagu tagantseljalabidaga pähe kohe. Aga on seal veel nagu taoliseid juhtumeid, mis, mis on siin niimoodi noh, mõjutanud või viinud sind sinna sinnapoole. Ei nojah, muidugi on, et, et, et iga noh, kogu aeg sa ju töötad ühe näitlejateedest, et järgmise ja sotsid neid ideid tegelikult kogu aeg enda ümbert. Mäletan näiteks, et et kõige värskem seesama seesama projekt, praegu teen maaliprojekti koomiksid, põhimõtteliselt avan natukene saladuskate, et terve maaliprojekt on nagu koomiksipõhine. Ja, ja, ja see idee tuli mul ka nagu tegelikult huvitava, huvitava elamusena või huvitava elamuse jahil või huvitavat elamust nagu kogedes nimelt suve lõpus käis siin ju esinemas Leili Kaaga. Mu 12 aastane tütar tahtis sinna mõistagi minna ja mul oli hea meel kohe, et ohoo, et väga hea, et lähme ja et piletid on küll kallid, aga läheme ikka mind ennast ka väga huvitas. Sind huvitab? Kunagi ma ostsin isegi ta plaadi ammu enne, kui see kontsert tuli, enne, kui ta tulid nagu live tegema ja ma oma kolleegidele teistele kunstnikele kogemata rääkisin sellest ja siis nad kõveldasid oma suid, sest et loll oled vähe, mis sa seda leili Kaagad kuule, aga ma mõtlesin, et see on nagu minu arust nagu seal on mingi power. Et ma ei ole üldse selle muusika fänn, sest ma ei kuula, ma ei kuula nagu sellist, noh, niisugust sedasorti sellise sagedusega asja, aga, aga kui fenomen, mõni ma nagu ma kuulan, et ma ostan aeg-ajalt asju nagu sellepärast või otsin üles, et ma, mind huvitab see fenomen ise Reidikaga kui selline üleeilne imelik fenomen, loomulikult hakkas mulle kuidagi silma ja ostsin tema plaadi ja kuulasin ja leidsin sealt üht-teist, isegi siukest, mis nagu inspireeriv. Aga seda enam ma tahtsin näha, et kuidas see asi nagu välja näeb, et kuidas see asi nagu selline antud hetkel reaalajas maailmas kõige kõige hullemini haibitud ja kõige kallim šõu, et noh, loomulikult palju minusugusel inimesel, kes on 47, sest vana on veel neid variante on, et lauluväljakul esineb keegi, kes on antud hetkel totaalselt tippuseks. Et noh, et ma olen ära põlganud igasugused niuksed, mõlemad staarid kuulamast, ma ei ole käinud seal madonnat ega isegi Michael Jackson käinud, hiljem mõtlesin, et oleks nüüd võib minna. Aga nüüd mõtlesin, et okei, et astun saba peal asjale, et lähen hea meelega ja laps on hea alibi, et noh, muidu ma näen isegi nõme välja, kui ma lähen üksinda ei tahtnud tulla. Ja siis me läksimegi ja, ja alguses oli muidugi see, see taakness tegi sooja taakne, siis ma hakkasin isegi palju rohkem pärast nagu lugu pidama, aga veidi ka selle selle seti ajal vaatasin seda ja kõik, mu juuksed ja, ja põsenahk vibreerisid. Ma üritasin hästi keskel olla, et nagu see mats oleks kõva, et nagu ma juba siin olen tulnud. Ja järsku ma seda vaatasin seal ja vaatasin ta koreograafiat ja sõud ja kõike seda tema professionaalset veendunud olekut seal laval ja loodad, loomulikult olid nagu nad on, et neid ma ei oska öelda, et kuidas neid kaifi ma peaks materjal, mis, mis mille järgi saaksid olla tantsida või mis iganes. Aga mis ma selle aja jooksul järsku tabasin ära, et ma tabasin ära oma järgmise näituse idee? Seal niimodi loppida, pidin ennast laste, selle slaidi K2 ja ma isegi ei tea, miks ma järsku vaatasin seda järsku mul tuli kangastus nagu kogu see järgmine nagu projekt ja selle nagu häälestus. Et seal midagi ja kui ma tundsin, et see leedi Kaaga nagu see kogu see tema, see kogu see tema ja ütleme perfomance kontseptsioon kuidagi sütitas mind selle koha pealt kuidagi avas mul endal mingisuguse idee peas ja siis on juba täiesti või mürki võtta, et see on nii, et, et sa vaatad teinekord midagi ja, ja siis teeb sulle mingi kihistusi liigutama, peas, mis on seisma jäänud nagu mingisugune hallitus ja, ja siis klopib sealt mingeid ollusi üles ja siis järsku vaatan, oi et see asi ja see asi ja need asjad lähevad nii hoopis ja ja ma sain sealt nagu ma sain seal totaalse nagu inspiratsiooni, kuigi ma ei saanud veidi Kaaga muusikastega temast mitte millestki seda vaid ma sain nagu sellest, mis, mida tema tegi. Sain oma omamoodi kuidagi. Mul konvertusse kuidagi toimus mingi konverteerimine ja ma sain mingisuguseid ees, jätab. Väga imelik, aga nii on jah. Kas seal on sarnaseid juhtumeid veel, kus sa oled nagu mingisuguse enda noh, mingi enda töö või näituse jaoks saanud kuskilt noh, mitte nagu energiat, vaid vaid, et nad tõepoolest nende plaksti midagi avanenud võimet nagu ennustuslikud asjad vä. Murenägudest hästi palju, ma saan ideid tegelikult, et ma, ma noh, mitte et ma olemas unenägude nägija, aga ma näen aeg-ajalt selliseid jõulisi tähendusrikkaid, unenägusi, mis nagu kindlasti mind mõjutavad ja mida ma oma loomingus vahelisega üks-ühele ära kasutanud. Imelikul kombel juhtuvad need asjad ja ja üks üks selline minu jaoks aga märgiline mingi unenägu toimus ka praegu sellest jõudega 10 tagasi, aga ma nägin, nägin mingit unenägu, mis inspireeris mind tegema ühte sellist. Ma arvan, minu ühte ühte märki enda jaoks märgilisemat videot, mille nimi on nõuda Aitel ja, ja mis räägib sihukses jubeda loo, kuidas ma olen sunnitud mingisugusesse laborisse viima oma perekonna selleks, et saavutada loomingulist vabadust, selline hästi kohutav süzee ja seda ma nägin mõnes hästi kirkalt tõstis selgelt tohutu süütunne oli pärast mul peal ja mõtlesin, et kuidas minu enda pea saab nagu midagi niisugust üldse genereerida ilma minu teadmata, kui ma magan ja et noh, et, et kumb siis olen, kas ma olen see, kes sellesse nagu halvasti suhtub ja kriitiline on, või see, kes seda endale genereerib öösel? Hästi kummaline olukord ja ja see oli väga selline, noh tegelikult see see suunas päris kaua aega, mu loomingut ja see kaja võib-olla ulatub siiamaale, et et see oli üks väga selline konkreetne, see asi ja samamoodi see oli tegelikult noh, see oli elamus, tõesti, kui ma üles olin ärganud, siis ma olin ikka selle elamuse lummuses. See oli negatiivne ja sihuke õudne. Samas ma sain aru, et, et see on minu enda loomingule kohutav. See on nagu lennukikütus või raketikütused, kui ma suudan seda kuidagi kasutada, et siis ma vot siis tuleb nagu lahe asi, et siis on teiste inimeste jaoks ka elamus niisugused huvitavad asjad jah, et, et otse nagu midagi sellist, et kui sa nagu otse selle peale vaatad, siis ei ole seal mitte midagi, aga kui sa nagu tähti vaatad, et kui sa vaatad kõrvale, siis sa näed nagu perifeeria oma silma perifeeria nagu näeb neid tähti, eks ju. Et need elamust on ka nii, et nagu see elamus, mis nagu tabab, et ta ei olegi üldse üldse kuidagi kuidagimoodi nagu seotud sellega kuhu ta su viib pärast või või niisugune nad on nagu kusagil sihukse omamoodi pikka Lõlavad sedasama vahel. Jah, ja teinekord teinekord piisab mingisugust ühest sõnast või võistleja häälest või, või teinekord isegi ühe korra ma käisin mingit filmi vaatamas, mis oli, see oli mingi Tarantino ei olnud lausa selle filmid, Igija, aga ta oli mingi kaasprodutsent, mis ta oli hästi vastik film oli. Filmi nimi oli, kas ta oli hostel tell hostel äkki oli niisugune seostub ja tehtud kaks osa ja ta on selline odav, vastik, niuke, niuke, verine, ideaalne, niisugune tõeline, tõeline rõvedusi. Aga olles sellega nagu enam-vähem kursis, ma mõtlesin, et ma lähen vaatan, et kuidas see mulle mõjub, et ma ise tegin ka tookord selliseid natuke kuidagi tumedamas tonaalses töid ja veriseid maju ja mis ma maalisin ja, ja mõtlesin, et noh, et kõik need süüdistavad, et ma teen nii koledaid asju, et ma olen, vaatan seda, mida ma tean olevat eriti õudne. Ja kui ma olin siis tõesti selle ära vaadanud, ma olin tõesti nii vastik, et ma vahepeal olin nagu peaaegu et vaatasin neid ühe silmaga, et nagu mõju oleks väiksem ja välja sain sealt siis mul oli ka omamoodi huvitav sihuke teatavaga Arsise tunne, et ma tundsin, et see, mis ma teen, et see on täielik nagu nagu veevulin, et ma ei ole üldse, ma ei tea, midagi koledat. Ma ei loo siia maailmasse mitte midagi koledat, et noh, nüüd me alles nägime seda põrgu eestuba või või seda, kuhu, kuhu võib jõuda välja avaliste nagu jubedustega ka loomingus. Et jah, selliseid noh, teinekord otsid isegi ise mingisuguseid niukseid toetuspunktile. Jah, ja nii see komponeerid oma tegemisi, et ega väga hea toimub kuidagi alateadlikult. No kui sa, Marko Mäetamm alguses ütlesid seda, et et noh, et su enda tööd, noh, on ka selle elamused, kui sa nüüd vaatad, siis on seal seotud veel omakorda nagu neid elamusi sellest, kuidas teised su töid vastavad. Ja selliseid asju juhtub ka jah, et see on tegelikult. Äärmiselt oluline, ma leian seda, leian, et see on äärmiselt tähtis, kui sa teed midagi, kui sa tegeled loomingulises valdkonnas ja saad seda üsnagi autentset feedback'i autentset, tagasisidet, publikult, sealt loeb hästi palju kasulikku välja ja ja ma olen alati võimalusel üritanud üritanud kuidagi seda seda saada või, või seda korjata üles kõige hiljutisem oli, oli selline noh, tõesti tänuväärt elamus või selline tõesti noh, enda jaoks täitsa kasulik. Kasulik. Paar päeva viibimist käisin daami kunstimessil detsembris ternikova Kasela galeriiga ja seal oli mul siis niukene oma väikene niisugune nagu personaalnäitus vaikses messiboksis. Ja ma täiesti teadlikult ei käinud väga palju ringi rannas ega kuskil, vaid ma olin seal boksis jama, vaatasin isegi, ma ei olnud otseselt seal boksis, ma olin seal ligidal, ma tahtsin näha, kuidas inimesed reageerivad, kui nad mu töid vaatavad, et kas, mis tööd sa seal olid. Seal olid ühed ühe, üks niisugune seeria, ma ei tea, kas sa oled näinud seda, see oligi eelmine kevad ka kunstihoones näitusel eksootika, kus oli terve rida siukseid siniseid akvarell, kusi, niuke koomilises laadis niukene perekond olen küll ootus, jah, isa isa on jahimees ja ajab taga, seal kõmmutab ja nagu kuidagi toimub, mingi kodune jahipidamine. Ja siis ja siis oli seal üks, üks üks elusuuruses figuur, mis oli nagu vaiba sisse keeratud, nii nagu nagu kuskil kuskil gängsteri filmides tehakse ja siis oli seal üks video veel senistest lugudest, mis kunagi oli kunstihoone galeriis, seda saavad ka näinud, siis sa tegid mingisugusel oma mälestustes, et, et ühesõnaga sulle tuttavad tööd ilmselt enamus ka ja aga huvitas kuidasmoodi, võetakse seda vastu, sest kogu see temaatika on tekitanud palju poleemikat. Siin kõik sõbrad-tuttavad tihtipeale ütlevad, miks sa teed nii negatiivseid asju ja mis seal imelikku juttu räägid, et kas su lapsepõlv oli nii kole, et nüüd niuksed pilte, jahimees ajab perekonda taga võetakse niimoodi otseselt asjast nagu umbes niimoodi, et pannakse klemmid kohe kõrvade külge ja et kust sul see tuleb, aga, aga ma kartsingi, et mine tea, kuidas modin sellised vahetud ja teinekord väga asju otse tõlgendavad ameeriklased seda asja vaatama. Aga mida nad vaatasid, millist tagasisidet sa said kõige, ma arvan, et see küsimus, et miks sa, sõbrad sind imelikuks peavad, on see, et nemad võtavad seda üks ühele, et sa oledki see Marko Mäetamm ja tahadki enda naisterada või midagi sellist ja nemad on sellest vabad. Tegelikult. Jah, no nad vaatasid muidugi nad üks asi oligi see, et kuidas nad vaatasid teadmata, et autor on ligiduses ja kui nad siis pärast autoriga rääkida, et see oli nagu veel teine asi, aga vaata siit tõesti niiviisi, et nad viisid selle kohe nagu ühiskonna peale paralleeli, et et jaajaa, et näed selline teema, et meil on siin õudselt tull teema, et noh, et näed, siin kunstnik räägib sellest ja kuidagi neile tundus. Et noh, nad nagu ei küsinud nii palju seda, et kas see on sinu mingisugune personaalne probleem, vaid pigem nad nagu nad nagu kohtusid teemaga, mis mis neid nagu vaevaga ühiskonnas ja nad vaatasid seda tõesti noh, ma ei olnud nagu seal sellise inimesena vahel see oli jube jube nagu teistsugune vaatenurk ja kui nad siis kuulsid, et meil õnnestus nagu suhelda meil omavahel, et näed kunstnikke siin ja siis nad tahtsid muidugi rääkida ja siis läksid nagu teemad igal pool kaugemale ja ka sellisesse noh mul oli ka selliseid inimesi, oligi, ütlesite kuule, et mul on endal hästi keeruline ikka see elu ja suhted ja kuuled, no ütle, kas sul ka on, et sa oled siis nagu asi läks, teinekord on muidugi ka sinna piiri, nii et ma sain aru, et mida, mida rohkem nagu persoon on kuidagi nähtaval, eks ju, et seda rohkem on, on võimalik seda kõike tõlgendada mingisuguse isikliku personaalse käisin, aga kui, kui need tööd on niiviisi nagu võõralt maalt tulnud Kaaved ja teisest elukeskkonnast teisest kultuurikontekstist, siis vaadatakse neid kuidagi sellise noh, kuidagi mõnusalt ja vahetult ja ausalt ja kuidagi see andis kõvasti jõudu. Jah. Aga kas sa selliseid noh, hullu ka on ette sattunud, kes nagu vaatavad ja hakkavad siis mingit oma agendat ajama ja noh, siis ma kujutan ette, et sa satud justkui nagu enda enda selle pildi sisse. Selle videoga, mida ma enne kirjeldasin, see niisugune kole ja sünge nagu perekond ja niisugune hävitamisel mingisugune saaga, kui ma seda esimest korda Tallinnas eksponeerisin ka juba tükk aega tagasi ikka siis veel aasta hiljem tuli üks, üks täitsa võõras proua mu juurde mingi näituse avamisel sõimas mind mõrtsukaks ja ei ütle näkku välja kohe sülge pritsides ja ma ei saanud nagu aru, miks ta ütleb, sest et ma nagu oma arust ei näe endas erilist mõrtsuka sellist nagu kuvandit ja ja et me ei tunne teda üldse, et me ei ole kokku puutunud, aga siis ma sain järsku aru, et siin-seal ei saa nagu midagi muud olla, et kui ta ilmselt laevu kandis hinges seda jubedat tööd, mida ta peaaegu et aasta tagasi nägi kuskil kõrvalgaleriis. Et, et noh, see on selline huvitav asi, mis ka nagu noh, inimesed nagu ei näe, kui seda asja kuidagi kuidagi mingisuguse üldistusena või sümbolina või mingisuguse suurema asja tõlgendusena või Vaideta tema jaoks, nagu see lugu polnud midagi niisugust, mis peegeldab ühiskond ühiskonnas toimuvat, vaid see tõesti nagu, nagu keegi räägiks nagu oma loo, et noh, tõesti täna ärkasin üles, läksin, sõin ja siis lõhkusin puid ja siis tegin seda ajatut kunstis tihtipeale on tegu ju ikkagi sellise üldistusega ja ja see, mida me räägi, noh ma olen alati selle peale öelda, et kui me vaatame mingisugust actionfilmi, et ega ju Arnold Schwartzernegger ei ole ka päriselt robot, eks ju, et noh, et ta on ju filmitegelane noh, kunstis ka tihtipeale kaob see piir nagu täiesti ära, et arvatakse, et kunstnik ongi see, mida ta räägib ja ongi see, mida ta näitab ja noh, seal siiski on mingi õhk vahele, et paljuski sa oled see, mida sa räägid ja näitad, aga sa üritad ikkagi luua mingisugust kujundit tihtipeale, mis räägiks natuke rohkemast, kui sinu enda elust. Noh, seesama naisterahvas, kuidas see mõjub, on see sinu jaoks midagi elamuslik või pigem nagu negatiivseks? See oli, ega negatiivne elamus, see elamuks oli ta kindlasti ja, ja hästi negatiivne, ma olin ikka nagu nagu käega nagu puuga pähe saanud. Kuidagi sõnamaagia niivõrd õudne mõtlegi tuleb sulle kahe sentimeetri kaugusele ja kui see tuli niiviisi rahvarohke näituse avamine oli veel, see oli vist tarbekunstimuuseumis ja trügis mu poole, ma kavatsen kaugelt keegi sahka minu poole kuidagi sihikindlalt, jumala võõras inimene jõudis nina alla ja siis nagu Plartsakas välja, selle pani minema kohe ja rohkem ta minu juurde ei tulnud. Tükk aega veel kõndisin tingimusi, peaksite juurde minema küsima, mis ta sellega tahab öelda, aga ma olin kuidagi nii liimist lahti, see, see sellest kõigest naerub, ei läinudki. Aga kunagi kättemaks oli magus kunagi ka vist juba rohkem, kui noh, peaaegu et üle aasta hiljem, siis me olime koos ühes trammipeatuses, siis mul olid lapsed kenasti käekõrval ja seal jäi ta veel ja inimene jäi meelde. Muidugi. Ja siis ma nägin teda teist korda ja siis ta oli seal niimoodi üsna pahura näoga, pööras nagu ära enda näo ja minu meelest ta tundis mind ka ära, sest meil oli niisugune pilkude vahetus, leidis aset. Ja siis ta ilmselt vaatas pettunud, et ei olegi mõrtsukas, et on hoopis lastega koos ja pühapäeval siis saab ilmselt tema, tema maailm vajus tükk maad rohkem maa sisse, sellel hetkel. Te kuulsite saadet sarjast elamust rääkis Marko Mäetamm. Saate panid kokku Evelin Voodla ja Urmas Vadi. Kõike head ja kohtumiseni.