Hääletult trepist alla läinud, jõudis Elena uuesti sinise toa ukseni ja peatus. Äkki kostis vaikusest vanade vingumine. Pole. Olge vait või saate veel. Elen tundis vaevaga käis hääle ära. Ta otsustas professori juurde minna. Sisenenud tema magamistuppa, nägi hiljem professorit liikumatult tugitoolis istumas. Professori nägu oli nagu kollane vahamask. Kahvatud laud katsid tihedalt silmi. Tema kõrval laual oli rohupudel tühi klaas. Helen haaras mehel käest. Professor professor Helen raputas teda õlast, kuid mees ei liigutanudki. Kui ta lahti laskis, vajus professor kilutult tooli seljatoele. Paanikas Heleni jooksis toast välja ja tormas raamatukokku. Rahulolematul ilmel tõstis, mis vorm pilgu raamatult. Professor, pahvata selleni hingeldades, tulge, õde, ma arvan, et on surnud. Tema sõnad sundisid, mis Volenic tõusma? Ta läks seisvates kaks astet korraga. Kui Eleni hingeldades professori magamistuppa jooksis. Nägite, mis Volenit kummarduvat keha kohale. Aus sõna, mis käpal? Te parem, mõelge hästi, enne kui hakkate mind hirmutama. Kas ta siis polegi surnud? Küsis Ellen hirmuga liikumatult keha vaadates. Ta lihtsalt võttis suure annuse unerohtu. Nisu aren võttis laualt rohupudeli ja uuris tähelepanelikult selle sisu. Tavaliselt selliseid vigu ei tee. Ilmselt ei arvestanud täpselt doosi tõniufaktiliselt mitu ööd magamata perekonda rahule jätta. Mis Vorn läks voodi juurde, võttis tegija, mässis selle ümber professori jalgade. Lähme, mis käebel ütles, ta ei vaidle selle. Noh, ma kardan. Mida te kardate? Ei tea. Kuid ma ei näe erilisi põhjusi muretsemiseks. Kusagil peidab ennast maniakk sosistas Helen. Ja kõik mehed lähevad minema üksteise järel. Ma arvan, et kohe juhtub midagi õudset. Kui te niiviisi närvjueerite, miks te siis õde p kiriga koos ei ole. Helen astus sammu tagasi, kui ta hiljutine intsident meenus. Aga ma kardangi teda. Ta piinab leid jumala annid. Just praegu kuulsin. Tavaliselt ei arutama perekonna asju isikutega, kes ei kuulu meie perekonda. Ütles, mis world kuivalt. Kas te kuulsite, mis juhtus eelmise põetajaga? Jah. Lüdi Voren viskas teda millegagi. Just nimelt leedi volinik on selline iseloom, et ta ei oska ennast talitseda. Kas te ei tahaks vaadata, kuidas sa oled ju ma olen, ennast tunneb. Küsiselen. Hea küll, siin me tuld ära ei kustuta. Trepimade meil märkas leedi Volen, et miski lebas tema ukse ees põrandal. Mis see on? Küsis ta lühinägelikult silmi küsitledes. See on meisel ja veel midagi vastasele. Need jäid siia, ma tahtsin teie ukselingi ära parandada, aga ma unustasin. Ta peatus ja tõstis meisli üles. Kudemisvorm võttis selle tema käest ära ja pani koos teiste tööriistadega oma tuppa toolile. Helen ei vastanud, mis Voleni järelastuste sinisesse tuppa. Toas oli vaikne. Vanaid magas. Loodetavasti pole talle midagi sisse joodetud. Mõtlesin rahutult. Õhk oli toas veel rohkem läppunud kui tavaliselt. Mis valmvääristas põlglikult õlgu. Kohutav hais. Pidin seda päev otsa kannatama, mul hakkas sellest peavalu. Sellepärast hindangi ma nii väga õde päikeri abi. Ettevaatlikult koputas, mis vorm? Põetaja uksele. Kas tohib tulla? Küsista Debeikeristus jalatoolile suitsetasid sigaretti. Andke andeks, et ma teid tülitan. Vabandas, mis world? Ma tahtsin ainult teada, ega leedu olen teile liiga palju tüli ei tee. Tall olid kapriiside unerohu suhtes vastasude päiker kuid ma veensin teda väga kiiresti rohtu võtma. Loodan, et temaga te selle rahulikult. Sellise tuulega ei maksa lootagi. Ma ei heida magama nagu teisedki selles majas. Keda te silmas peate? Küsis, mis Vorn. Mina ehitan praegu magama, aga professor magab hommikuni. Ta võttis kõverdaniksi tavaliselt. Tähendusele peeker kahjurõõmuga. Selline tunne, nagu puhastaks keegi endale teed. Elin otsustes, mis Voleni toas ukselingi ära parandada rõõmustades selle üle, et saab tööga oma mõtteid kõrvale juhtida, jooksis ta üles. Jõudnud teise korruse trepi madenile nägi ta läbimis Voreni magamistoa klaasukse valgust. Loodan, et ta pole veel magama heitnud. Mõtlesin lennukesele koputades ja kostis, mis Voreni hääl? Mis son. Vabandage, palun, ma teid tülitasin. Kas te ei saaks anda mulle meisli ja teised tööriistad? Helen koolis, mis volini samme. Siis hakkas ukselink abitult pöörlema. Ellen vaatas vaikse imestusega käepidet. Kas te ei saa ust lahti? Küsis ta. Tehi vastas, mis von käepide käib igas suunas, aga ust ei ava. Pole midagi, ütles Ellen. Ma teen ukse väljastpoolt lahti. Ta haaras kindlalt ukselingist, kuid tundis, et pööretel käes. Paistab, et link on päris lahti. Visuaal on seal, teie juures on tööriistad. Kuidas te arvate, kas te saaksite selle kinni keerata? Ei, siin pole kruvikeerajat. Vastas, mis? Vorn? Pole tähtis. Õuds parandab selle homme hommikul ära. Aga mis Volen käis Ellen peale, seal on väga halvasti. Luku taga olete, oletame, et tekib tulekahju. Miks te peate selliseid asju oletama, mis kääpal? Palun minge ära, Ma pean tähtsa töö lõpetama. Kas teil võti on? Küsiselen? Ei, lukk on rikkis, selle asemele on riiv pandud. Aga nüüd, minge palun ära. Mõista seda ei saavuta midagi, pöördes tujust ära, helen minekule. Kuidas sinisest toast möödus? Pistis mürast häiritud õde, peeker, pea ukse vahelt välja. Noh, mis seal juhtus? Ellen seletas olukorra ära. Põetaja puhkes tigedalt naerma. Mis ma teile ütlesin? Ta pani ennast meelega luku taha. Ei suuda seda uskuda. Vaidlesin vastu, milleks tal seda vaja oli? Ta surmani hirmunud ja ma nägin seda ette. Ja ma näen ette, ega midagi muud. Hüüate selleni impulsiivselt. Ma tahan vabandada. Kui ma teid kuidagi solvasin, siis mitte meelega. Liiga hilja, vabandate turtsuse Debeiker. Nii kaua kui ma ennast mäletan, pole ma veel selliseid solvanguid kuulnud ja kelle käest purjus köögitüdruku ja jõhkra kasvatamatu plika käest. Aga õde, ütles Helen, ma ju ei tahtnud. Õde Peikerleks sinisesse tuppa tagasi. Süngetest eelaimdustest vaevatud Helend suundus kööki. Avanud ukse, mis viis alumise hälli trepile komistas ta mingile väikesele kõvale esemele, mis kõrvulukustav kolinaga alla veeres. Jooksnud trepist alla tõstis LM põrandalt tühja plekist piimapurgi. Mis siis lõõts. Hüüdis ta kööki astudes. Kes jättis selle purgitrepile? Ei tea vastust, missis õuds. Haaranud äkilisest kahtlasest. Vaataselen kapi poole. Nähesed brändipudel oli ikka veel kapi otsas. Ohkas ta kergendatult. Kuid silmitsi messi sõudsi läks Helen täiesti tujust ära. Missi sõudsi seisukorras oli toimunud ilmne muutus halvemuse poole. Hoolil mängijaid, ebamäärane naeratus, nägu oli kaotanud tavalise, otsese kindla ilme. Pilk oli hägune. Ellenile meenusid sõnad meremehelaulust. Mis me teeme purjus? Ellen läks sahvrisse toidu järele. Ta kuhjas kandikule purke keeles artiinide lihalõikude ja pasteediga. Surunud kandiku vastu puusa, kustutas helen sahvris, tule läks kööki tagasi. Mesi sõuts istus ikka veel oma tugitoolis. Aga tema kohal kõrgus, käed risti, õde päiker. Kus te olite? Küsista sahvris vastasele, teen süüa, tahate? Peeker noogutas kummaliselt naeratades ja helen ruttas seletama. Ma mõtlesin, et meie mesi sõutiga sööme siin aga teile viima midagi teie tuppa. Milliseid Sand vitsete tahate? Küsige missi sõudsilt, mis talle eriti maitseb ütles peeker. Ma arvan, et teil tuleb tema eest tööd teha. Haaratud ebameeldivast eelaimdustest pani Elen kandiku kolinal lauale ja tormas missi sõudsi poole. Kuid ta ei jõudnud veel naiseni, kui too käed laual välja sirutas, pea nendele langetas. Mis asi on õieti sellel? Kas te olete haige? Mesis õudsas suure vaevaga ühe silma. Maga tuhaks, pomises ta. Maaga. Helen hakkas teda õlast raputama. Ärgake üles, ägijadke mind lubasite. Mis siis jõudsi pilku valgustas hetkeks süüdlaslik naeratus, mis kohe kustus. Keegi segas mul lalisesta mingid joki. Silmad vajusid jälle kinni. Lõpuks küsis Helen. Mis temaga teie arvates on? Veiker puhkes põlglikult naerma. Ta on täis nagu tinavile. Aga kuidas ta brändi kätte sai? Ma olen kindel, et ta pole võimeline kapi otsa ronima. Debeiker lükkas jalahoobiga välja väikese pingi. Astus sellele, sirutas käe välja ja võttis kapi otsast pudeli. Ärge unustage, et mitte kõik naised pole kasvupoolestki Tured nagu teie. Siis õudselt minust lühem, kui tal on pikad käed. Võite mind viimaseks lollikeseks pidada, ütles ta. Kuid ma uskusin tema lubadust. Ikkagi pole ta brändit puudutanud, pudel on poolenisti täis. Põlglikult tõrtsatedes võttis õde peeker pudelilt korgi, nuusutas seda ja kallas siis pudelist veidi käeseljale. Vesi, ütles ta. Helen vaatas etteheitvalt laual norskavale missi sõudsile. Mis me temaga teeme? Küsis ta abitult. Jätame siia, ma kukun kohe väsimusest kokku, tooge kandik minu tuppa ja sööme seal. Kostis telefonihelin, mis kõlas kuidagi eriti läbitungivalt. Helen tormas läbi halli telefoni juurde, hüüdes käigu pealt. See on arvatavasti doktokkeri. Naise häält kuuldes tundis Ellen kibedat pettumust. Kas professor voore nimaja ja vastase lendasa ja pöördus hetke pärast tõde peekri poole. Teil on telefon? Helistas meditsiinikeskuse sekretär. Meeldiv on teie häält kuulda, kallis, ma olen veel valve kõrres. Meil on tööd üle pea ja ma püüan juba tund aega leida doktorobleeki, kes teie emaga veel ei ja vaevalt ma magama jään. Vastased ja kõike tähendab raske, haige. Erakordselt raske. Ausalt öeldes, väga ebameeldiv, imelik. Ma ei imesta, kallis. Mulle tundub, et te peaksite teadma, et sellest majast helistati mulle ja esitati teie kohta väga ebatavalisi küsimusi. Minu kohta. Põde hääl muutus vabisema südamega kuulaselen jutuajamist. Korrake, palun. On alles lugu. Kas veel midagi? Jultumus, kes talle helistas. Kas te olete kindel, et see oli naise hääl? Siis ma tean, kes helistas ja mitte mingil juhul. Tegid õieti, et mul ära rääkisite. Nägemiseni. Peeker pani toru ära ja vaatas Ellenile otsa. Te olete valetaja ja pealekaebaja. Kui ma saaksin teid ühe sõrmeliigutusega päästa, siis mailiigutakski. Helen sai aru, et oli oma ainsa kaitsja lõplikult eemale tõuganud. Õde, päike vaatas ringi, püüdes eraldada väikest figuuri kušeti Teeaa tugitoolide kaoses. Tundes, et uni on ta lõplikult maha jätnud, läks ta halli ja hüüdis. Mis käpal. Keegi vastanud kortsutas pahaselt kulmu ja tema silmis ilmus rohekas armukadedus. Tuli kõvera naeratusega, läks ta üles sinisesse tuppa. Papa. Lädivooren oli ennast voodist püsti ajanud ja kutsus. Tüdruk. Kas nii pöördutakse põetaja poole, küsis õde Becrete heitvalt. Teie, minge minema. Veidi voorene ajas ennast vaevaliselt istuli. Mul vaja tüdrukut. Pange silmad kinni ja magage, kell on juba palju. Kleidi Voleni ümmarguste öökullisilmadega õde päikerile otsa vahtima. Kuhu kõiki läinud on? Kõik magavad? Öelge professorile, ma tahan teda näha. Ka professor magab raskelt. Nadi Voren jälgis, kuidas põetaja läks üle toa ja pani koridori ukse lukku. Miks te seda tegite? Küsis ta. Ma panen alati võõras majas oma ukse kinni lastes põete. Aga mina hoian alati oma ukse lahti, et kiiremini jalga lasta, kui vaja peaks olema. Olgu, ma ei taha rohkem midagi kuulda. Katkestused Peiker tuhvlid jalast visates Maidan magama. Samal ajal kõndis Elen võbelev, küünal käes pikki tolmuseid vahekäike hiirte ämblikud tantsisklevate varjude kuningriigis. Teda jälitas pidevalt sammudega ja kui ta peatus, sammud vaikisid. Ta ootas iga hetk kallaletungi, kuid mõrtsukas viivitas. Elen pöördus nurga taha, küünal kustus. Tuli täielikus pimeduses akna ja selle koha vahel, kust oli leitud tapetud teenija. Talle tundus, et aken avanes. Keegis hüppas pehmelt põrandale. Elen tundis, et ei pea kauem vastu. Vaevu jalga jala ette tõstes läks ta trepist üles. Ikka veel hirmust värisedes pööras Helen sinise toa ukse käepidet. Mõistes, et õde on ennast tema eest luku taha pannud, sai Ellen vihaseks ja hakkas kogu jõust uksele kloppima. Peikeri pööranud koputustele mingit tähelepanu, kuid lõpuks oli ta sunnitud siiski vastama. Minge ära süüdista sega haiget. Laske mind sisse mingi oma doktori juurde. Minu, mis ma olin üksi. Peeker tegi ootamatult ukse lahti. Kus te olite? Küsis ta all keldris ele neelates süüdlaslikul ilmel maa. Mul tuli meelde, et tal pole üks aken kinni löödud ja ma läksin vaatama, kas keegi pole sealtkaudu sisse tunginud. Ma pean puhkama, ütle seda kõike. Võib-olla õnnestub mul magama jääda. Võib, võib, ma tulen teie juurde. Ei mingi oma tuppa. Kuid ma pean teiega jääma, käiselen peale, saator, kui keegi tahab mind tappa, siis peab ta enne teist lahti saama. Kes teid tappa tahab? Torises, põetaja? Maniakk Te ütlesite. Kuulge, ärge olge rumal. Kuidas ta lukustatud majja sisse saab? Vaatamata kahju rõõmsale helgile põetaja silmis, kui too sinise toa ukse pauguga kinni tõmbas. Tunduselenile etaan oma hirmust vabanenud. Ta kutsus punast kassi, kes mängis mingi väikese asjaga, mille ta oli vaibunud leidnud. Kui neiu oleks huvi tundnud, mida nimelt, kas oma käpakistega loobid oleks tema kindluse tunne haihtunud? See oli väike tükk lehise koort, mille keegi oli kinga taldadega majja toonud. Mingi õrn heligandus Elleni kõrvu. Keegi nuttis nuuksudes, nagu seda tavaliselt teevad väikesed lapsed. Vanakesed. Hääl tuli, sinisest toast. Tuleb vastu pidada, mõtle selleni. Meeleheitlikult. Tuletas endale meelde, et leevi Voren pole kaugeltki mitte abitu vana eideke, kes on antud jämeda põetaja hoolde. Oma parimatel hetkedel oli ta toriseja tuulepäine isevalitseja halvematel hetkedel võis temast saada mõrvar. Kuigi Elen maalis endale leedu Voreni portree kõige mustemate värvides tõmbas teda sinise toa poole ja varsti oli ta juba selle ukse juures kohe kuulistest summutatud nuuksed, mis polnud teeseldud jämedat häält kuuldes Elen võpatas, nagu oleks teda löödud. Jätkesseta ära. Nuuksumine katkes viivitamatult. Mõne hetke pärast ütles Leedu Vorena anuvalt. Õde, palun tulge minu juurde. Helin kuulis, kuidas põetaja raskete sammudega haige poole läks ja hüüdis. Kui ma teie juurde tulen, siis te kahetsete seda. Ellen sai pahaseks ja koputas midagi mõtlemata uksele. Kas juhtus midagi? Küsis ta. Ei. Vastasude. Kas te tahate, et ma istuksin veidi veidi Voleni juures? Ei. Ellex ukse juurest eemale, kuid jõudnud trepist üles, peatus, kuuldes valu ja raevu karjatust. Viha pärast endast väljas sööstis neiu tuppa. Õnneks polnud poeta jõudnud ust lukustada. Ta seisis leidi Voreni voodi juures ja raputas teda kõigest jõust. Märganud Ellenit lükkas ta vana-ide endast eemale ja too vajus kummuli nagu kaltsukubu. Pehmatu hüüate selleni. Minge siit minema. Siin ehitud vanamutt tuli mulle kallale sisiste sõdebeiker dile kohta. Iseloom. Teate, sellel mina ei laseks teid üldse kellelegi ligi. Meikari nägu muutus tumedaks nagu äikesepilv. Öelge veel midagi ja ma lähen sellest toast minema ega tule enam kunagi tagasi. Kuidas selle hullumeelsusega kahekesi jääte, siis tuletage meelde, ise tahtsite seda. Uks sulgus mürtsuga ja alles siis sai Helen aru, mis ta oli teinud. Haletsus, tundes täidetuna, pöördus ta vana naise poole. Kujutleda lamanud enam liikumatult, patjadel teistes rahulikult, rahulolev naeratus huulil. Ellenil oli tunne, nagu oleks ta lõksu sattunud. Teil oleks parem pikali heita ütles ta pehmelt, püüdes leida õigustust oma kangelaslikule teole. Te olete ilmselt nõrgaks jäänud peale seda, kui ta teid raputas. Kõik see on nii jama võrreldes sellega, mis mina temaga tegid. Tähendas levi. Voren. Ellen vaatas õudusega vanaeite, kes tõmbas sõrmega mööda alumisi kunsthambaid. Ma kurtsin, et raiskasin liiga palju raha hammaste peale, aga need on väga head hambad. Ma hammustasin tal sõrme peaegu luuni läbi. Sigaretti käsutas vana, ma tahan selle õe maitse suust ära saada. Ruttu sigareti. Öelge ei, mileedi. Minge raamatukokku ja võtke pakk sigaretti minu pojapojalt. Helena oli rahul, et tuli võimalus slaidi Voreni toast lahkuda. Kui ta ukse juurde jõudis, peatas teda vanaeide tuttav pass. Ma tahan magada, plika, see põetaja surus mul nina kinni ja kallas mingit solki suhu. Ärge mind tülitagi, kui magama jään. Heleni ainuke lohutus oli, see töö oli otsakorral. Ja õuds tuleb kindlasti varsti tagasi. Kuid see mõte ei toonud talle kergendust. Õdebeekeri luba teda mingi hinna eest sisse lasta. Äkilise kahtlustundega vaatas helen poolhämaruses vaevu paistva valge kuju poole voodis. Talle meenus, et tõde päikerali vanaeite põhjalikult raputanud. Ja see võis ennast tema seisukorras tunda, anda õudusest üleni külmaks tõmbudes sööstis ta voodi juurde. Arvatavasti vanasid surnud, mõtle sellele. Tema halb eelaimdus leidis kinnitust. Kuid hoopiski mitte nii, nagu ta oli arvanud. Teooria oli tõepoolest lahkunud kuid mitte teise maailma, vaid sõna otseses mõttes lahkunud oma voodist jättes enda asemele karvase kampsuniga kaetud padjahunniku. Elen vaatas seda kuhja nüri imestusega. Uskumatu oli ilmsiks saanud. Leedi uuen polnud üldsegi voodi külge aheldatud, abitu haige.