Eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. See oli umbes 200 aasta eest, kui aju hakati pidama kõige arenenum maksja, seega kõige tähtsamaks ja järelikult kõige eest vastutavaks organiks. Ühtlasi siis ka kõikide hädade põhjuseks. Kaks miiniarsti, Kaspar spurts, aim ja Josep kal arendasid oma ajus seda mõtet edasi ning jõudsid veendumuseni, et aju koosneb 37-st eraldi organist. Igaüks neist 37-st organist vastutas teatud inimloomuse aspekti eest. Ning mida arenenum vanim vastav ajuosa oli. Seda märgatavam oli see omadus ka inimeses. Aga oleks see vaid nii lihtne. Tegelikult ei tulnud kõik omadused iga inimese puhul hästi esile. Võib isegi öelda, et võimeid hoiti vaka all nagu näiteks lapsevanematele, kes oleksid soovinud teada, mis kasu võsukesest tulevikus võiks olla ehk mida temast saab ja tasub arendada või parendada. Siin tuleb Pežburthaaemm kallim nutikus, kes väitsid, et kui keegi soovib teada, milliste omaduste organit nimetatud kolmekümneseid Millest on kellelgi rohkem arenenud siis selleks on vaja uurida inimese koljupeol olevaid mügarik ning lohukesi. Väidetavalt kajastub vastav ajuorgani arengu astasele suuruses, mis omakorda põhjustab pialu pinnale vastavat põndaku. Uut teadust hakati nimetama Frenoloogiaks. Uuest teadusest sai hitt ja peagi kaasati vaadeldavat objekti. Ühtede sekka näiteks nina, mille kuju järgi saavad hinnata muuhulgas inimese võimeid. Väidetavalt oli just nina kuju põhjuseks, miks noor laeva kapten ja fenoloogia fänn Robert Fitz Roy tahtis pikale reisile kaaslaseks kokkulepitut Charlesi kaldale jätta kuna selline nina Reedvat pika reisi jaoks ebasobivat nõrkust. Õnneks suutis nina omanik peegliga Tõin ümber veenda, sest muidu ei teaksime midagi mehest nimega Charles Darwin. See pikk sissejuhatus oli vajalik, kuna Brenoloogia abil püüti muuhulgas ühiskonda puhastada, pookida välja. Kehvemat sorti rahvaskele. Koledamad, ninad, kandilisemad, peadja jõhkramalt, näojooned reetsid varakult potentsiaalsed kurjategija, karjääritaoline, puhtama paljundamise mustema kastreerimise hügieenilisi disaini soov köök maailmas edasi kaasa arvatud krinoloogia maha jätnud arenenud riikides. Näiteks veel üsna hiljuti lahvatas rahumeelses Rootsis skandaal kui selgus, et riigiga Sul oli kastreeritud 60000 ühiskonda sobimatuks peetud kodaniku. Aga mida teha, kui Brenoloogilist analüüsi enam ei usuta? Kuidas hoida elus inimsaatuste ettenägemise võimet, kuidas toitav jumalat, mängida soovijate otsuseid vajaliku hukatusliku informatsiooniga? Appi tuleb sind kuus tehnoloogia, selline tehnoloogia. Millega saab vaadata kolba sisse? Väidetavalt on teadlased avastanud ajus regiooni, mille arengu põhjal võib hinnata retsidiivsuse kuritegelikkuse riski. New Mexicos USA-s asuva taju uurimise keskuse teadlased uurisid üheksatkümmend kuut vanglast vabadusse. Pääsenud vangi aju vahetult enne vabanemist ning seejärel jälgisid nelja aasta jooksul nende elu. Võttes arvesse kõik muud olulised tegurid, puhastasid teadlased muudest teguritest eraldiseisvana välja just nimetatud regiooni inimeste ajus. Nad suutsid ennustada teatud indiviidide puhul umbes kahekordselt suuremat riski sattuda uuesti politsei tähelepanu alla ükskõik millisesse. Kuriteo sooritamise tõttu ning koguni kuni neljakordset suuremat tõenäosust sooritada mõni vägivaldne kuritegu. Autorid tunnistavad, et praktilisest kasutuselevõtust on veel vara rääkida. Kuid öeldust on juba piisanud ulmelise stsenaariumide kirjeldamiseks kaasa arvatud viited Spielbergi filmile. Norritri. Boot vältimaks aga need uut huvi naabri pea kuju vastu ei hakka ka mina siin reetma, kust värsked. Riskirikast muhku otsida.