Eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Veel hiljuti oli tehnoloogial selge, kuigi igavavõitu eesmärk hoolitseda väikeste asjade eest. Las ta meil inimvalitsejatel keskenduda suurtele asjadele. Sest kui pole orjasid, kelle ülesandeks oleks tegeleda inetu hirmsa ja ebahuvitava tööga oleksid kultuur ja mõtlemine praktiliselt võimatud. Tsiteeris mõtlemise, meistri ja meie jaoks siis selle teise Oscar Wilde mõtteid Jevgeni Morozov, mida püüan need omakorda häbitult paljundada. Hea kuulaja kõrvadesse. Nende tsitaatidega kuulsust kogunud sotsiaalse ja tehnoloogilise protsessi põimumine vaatleja Roosuv aga ei piirdunud. Ta tõi endale appi veel matemaatikast filosoof Alfred Norfuathedi kes lausus enam-vähem täpselt 100 aasta eest. Kogu tsivilisatsiooni arenemine oleneb meie suutlikkusest anda mehhanismidele ära ülesanded, mida suudaksime teha ilma mõtlemata vaid et pidas silmas masinate rumalust kombineerituna, nende motoriseeritud Rammuga. Neid mõtteid saab täiendada viitega Sokrates ele. Kes pidas kirjutamist tõsiseks paheks, kuna ajust välja poolelt talletatu hävitab mälu ja muudab mõtlemise nõdraks. Ehk teiste sõnadega Andis vaid, et lihtsalt pikemale protsessile hoogu juurde. Arvestades sisse siis paarituhandeaastase kirjutamise hukatusliku mõju mõtlemisele on ju viimasel ajal mitmelt poolt kuulda etteheiteid või hõiskeid. Kuidas kaasaegsed masinad võtavad hall lainelt mõtlemise koormust üha vähemaks? Roosa võit võib pidada selles suhtes kriitiliseks. Programmeerija peab oskama hästi mõtelda, ehk esmalt mõtle siis jäädvusta mõttealgoritmid programmi keelde ja seejärel polegi neurientele vaja suhkrut anda. Efektikordaja on väga suur, kui sadade ja tuhandete programmi kasutajate. Ta on pidanud alguses mõtlema ainult üks või kaks programmeerijat. Eriti lahe on, kui keegi ei pane isegi programmi kasutamist tähele, see tähendab, et ei pea mõtlema isegi selle peale, et hetkel tegutseb sinu eest mingi programm. Ehk õnnis on see, kes ei mäleta. Kõikjal kohal olev arvuti teeb järelikult Saaks paljud ilmselt nõustuvad vähemalt täna veel, et see vist ei ole õige. Sama teeb muret Camorozovile, kes mängib ideega, mille võiks kokku võtta. Et kui masin rüüstab meie endi käsul meie endi mõtlemise võimet siis võiks ju käskida sellel samal masinal anda agaralt äratavaid kõrvakiile, et me unest üles ärgaksime ning tsipakene mõtteid mõlgutaksime. Näiteks võiks masin visata nädala lõpulisel surfi hetkel ekraanile kirja teatega et oled viinud. Viimase seitsme päeva jooksul väisanud viitesadat 90 kahte veebilehte. Kas teadsid, et seda on viis korda rohkem, kui oli aastal 1994 kogu internetis veebilehti? Taoliseid Orad ülespoole küberrehasid võiks või peaks sokutama netti radadele, et inimesi otsa ette tabades väheke iseseisvalt mõtlema sundida või et kas võin natukene rada vahetama, kihutada. Tänaseid programmeerijaid õpetatakse poeldi vaimus. Et nad looksid. Aga keegi peaks korraldama orjade ülestõuse vastuhakke murdma mugava tundja äratama manduvad keha nägema siis mõtlemist väärt maailmanähtus ei puuduta ainult programmeerijaid. Morozov toob lootustandva näitaja Saksamaal loodud pikendusjuhtmest põrandale iseloomu näitama ja väänlama, nagu piinaks teda valu. Pikendusjuhe püüab sel moel inimese tähelepanu ärgitamaks teda mõtlema elektrienergia kulutamisele ja selle vähendamisele. Tegemist. Vastupidise nähtusega kõik, sest arvutist, mida ühed arendajad püüavad ülima sujuvusega pea tajumatult sokutada, meie argiellu Nüüd siis on esitatud üleskutse teistele arendajatele looma tsivilisatsiooni arengut ehk mõttevabadust takerduma sundi. Teenuseid ja asju erinevalt alguses oskaja voldi loodetule on seekord siis oluline, et masinad teeksid väikeseid asju moel, mis teeksid võimalikuks mõtlemise ja kultuuri.