Tere õhtust, kell sai kuus, Päevakaja võtab tänased olulisemad sündmused kokku. Stuudios on toimetaja Margitta otsmaa. Moskvas töövisiidil olev riigikogu väliskomisjoni delegatsioon kohtus vene parlamendi ülemkoja väliskomisjoni esimehe Mihhail markelovi ja teiste selle komisjoni liikmetega. Väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul leiti kohtumisel ühiselt, et piirilepingu tekstis otsitakse veel mõlemaid pooli rahuldavat lahendust. Nukuteatri repertuaari ootavad ees muutused senistest projektipõhistest väljaspool toimuvatest muusikalidest loobutakse nukulavastuste kasuks. Eeloleval hoo rajal mõeldakse ka rohkem koolilastele, nii kinnitas teatri kunstilise juhi kohusetäitja Taavi Tõnisson. Sel aastal kasvab Eesti majandus 3,3 ning järgmisel aastal 4,2 protsendi võrra. Nii selgus Swedbanga majandusprognoosist. Inflatsioon aeglustub ja palgakasv kiireneb. Balti riikide majandused tegid hiljutisemaid majanduskriisi käigus läbi kiire kohandumine ja on praeguseks tasa teinud ka olulise osakriisiaegsest majanduse kogutoodangu vähenemisest. Eesti Panga tehtud analüüs tõestab, et igasuguse tasakaalustamatuse ka tuleb tegeleda varakult ja otsustavalt, ütles panga president Ardo Hansson. Lõuna-Korea ja USA ühised väed tõstsid kahe Korea piiril oma valmisoleku teisele tasemele, kuna väidetavalt valmistub Põhja-Koreas raketikatsetuseks. WTO vähendas globaalse majanduskasvu ootust 3,3 protsendini. BDO teatel võib 2013. aasta kujuneda oodatust kehvemaks Kohtla-Järvevana tuhamäe. Põlengu kustutamine läheb maksma 4,7 miljonit eurot ja kestab terve aasta. Räpinas on avatud loomemaja, mis avardab ühiskonna inimeste võimalusi tegeleda loometegevusega. Valmis kolme riigi Eesti, Läti ja Venemaa koostöös. Ja täna esitleti Eestimaa velotuuri algava hooaja plaane. Kavas on kaks uut etappi Viimsi ja Tallinna vanalinna ilmast, ka öösel sajab lund ja lörtsi, homme päeval lörtsi ja vihma. Puhub ida- ja kagutuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Sooja on pluss üks kuni pluss kuus kraadi. Moskvas töövisiidil olev riigikogu väliskomisjoni delegatsioon kohtus Vene föderatsiooninõukogu väliskomisjoni esimehe Mihhail markelovi ning teiste selle komisjoni liikmetega. Kohtumisel oli jutuks ka piirilepingu konsultatsioonide seis Janek Salme, rääkis riigikogu väliskomisjoni delegatsiooni juhi Marko Mihkelsoniga. Milline on siis vene föderatsiooninõukogu väliskomisjoni arvamus piirilepingu asjus? Venemaa poole nägemus väga laias laastus ühtib sellega, mis on ka meil, et konsultatsioonid on olnud tänase päeva seisuni, konstruktiivset on keskendutud sellele, kuidas saavutada mõlemaid pooli rahuldav tulemuslepingute tekstide sõnastuses. Aga noh, eks me tõdesime, et loodetavasti Venemaa välisministeerium tõesti annab siis peagi teada, millal võiks toimuda järgmine kõneluste voor. Teatavasti Venemaa on võtnud teatud sellise analüüsi pausi praegu hetkel, aga loodetavasti võib see järgmine voor toimuda ehk siis nädala pärast, aga veelkord, et kõige olulisem just nimelt ongi see, et mõlemad pooled näevad seda protsessi kui asjalikku, konkreetselt konstruktiivset, mõlemaid pooli rahuldava tulemuse nagu otsimistega. Konsultatsioonid on veel käimas ja seetõttu ei maksa nagu sündmustest ka natukene ette rutata. Millised kahepoolsete suhete teemad olid täna veel jutuks? Täna me rääkisime tegelikult päris laiast teemade valdkonnast alates tõesti piiriülest koostööd, sest me oleme ju kohtunud kamar keelovi komisjoniga Lõuna-Eestis, Pihkva oblastist, täna me leppisime kokku, et meie järgmine kohtumine saab olema Narvas ja Leningradi oblastis, siis vaadata üle neid infrastruktuuri objekte, mis on just seal meie piiridel, siis teemaks oli ka erinevate lepingute seis. Kui me vaatame, millisest lepingutega on jõutud, ütleme siis lõppfaasi, siis lisaks piirilepingutele me räägime kõrgharidusleppest piiriülese koostööleppest, hädaolukordade pest, samuti ütlesime ka täna kolleegidele siin Vene parlamendis, et ootab ratifitseerimist Venemaal topeltmaksustamise vältimise leping, mis Eestis teatavasti ratifitseeriti juba 2004. aastal aga rääkisime ka Euroopa liidu Venemaa suhetest, rääkisime viisakalt vabaduseprotsessist meie poolt maandusime selgelt märku, et loomulikult Eesti, nii nagu ka teiste Euroopa liidu liikmesriikide huvides on viisavabaduse kehtestamine Venemaaga, aga see peab põhinema tõesti nende reeglite täitmisel. Mida siis Euroopa Liit on vanemale esitanud, nii nagu igale kolmandale riigile, kes siis viisavabadust tahab saavutada. Nukuteatri töötajad kohtusid täna õhtul kultuuriminister Rein Langi ja kantsler Paavo nõgesega, tegemist on pigem majasisese töökohtumisega. Tõnu Karjatse. Kohtumine ministri kantsleri aga toimub teatrirahvaalgatusel ning selle eesmärk on saada vastaseid sellele, mida minister nukuteatril skulptuuri poliitilises plaanis ootab. Teatri nõukogu esimehe Kalju Komissarovi sõnul soovib teatrirahvas vastust teatrihoovi saali väljaehitamise ja maja kasutamisega seotud küsimustele. Nukuteatri uue juhi otsingud käivad, vaja on ka kunstilist juhti, sest praegusel kunstilise juhi kohusetäitjal Taavi Tõnissonil on pooleli õpingud Peterburis. Teatri loomingulistest plaanidest seisavad aga ees muutused, seda on teatrirahvas juba isekeskis arutanud. Nukuteatri nõukogu esimees Kalju Komissarov. Tahaks tagasi selle ainukordse juurde, milleks nukuteater on seatud ja kutsutud just nimelt nukuteatriks oleks rõhuasetus projektidele muusikalidel, noh, mis on ka toredad asjad, aga mul on küll praegu jäänud mulje, et Ena kõige enam huvitab ikkagi rahvastesse lukuga seonduv ja selle edasiarendamise võimalused ja perspektiivid. Taavi Tõnissoni kinnitusel on selline projektipõhine repertuaari jätnud nukunäitlejad ilma püsilavastustest. Muusikale tulevikus ei välistada, enne tuleb aga leida enda identiteet. Majanduslikult on eesti teatritele olevat äärmiselt keeruline seis ja tänu sellele on teatri pidanud võtma riske, mis aitaksid kogu teatrit üleval pidada. Tänu sellele, et on tegelenud suurte projektidega, on hetkel repertuaari, siis ütleme natuke kaldu sinna väikelastelavastuste suunas, et meil haigutab üks üsna suur tühimik ja nüüd see järgmise hooaja plaan ongi praegu tehtud sedapidi, et üritada ära katta need augud meie praeguses mängukavast. Järgmise hooajaplaani võiks mahtuda päris mittu lavastustest, kooliealistele, lastele ja noortele ja tegelikult viimati esietendus meie majas täiskasvanute lavastus juba peaaegu kaks hooaega tagasi. Kui me tahame seda täiskasvanud publiku teel hoida, siis on viimane hetk ka sinna nii-öelda midagi planeerida. Ja vahetame teemat. Swedbank avaldas majandusprognoosi selle ja järgmise aasta kohta jätkab Kristi Sobak. Sel aastal on Eesti sisemajanduse kogutoodangu kasvuprognoos 3,3 protsenti ning järgmisel aastal peaks kiirenema 4,2 protsendini, ütles Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Kui selle aasta teisel poolel hakkab kiirenema eurotsooni majanduskasvu, siis see toetab ka meie eksporti ja aitab kiirendada ka majanduskasvu. Inflatsioon aeglustub eelmise aasta kolme koma üheksalt protsendilt kolme koma kolmele ning järgmisel aastal edasi 2,8 protsendini. Tõnu Mertsina sõnul tuleb see peamiselt sellest, et väline hinnasurve sel aastal eelmise aastaga võrreldes aeglustub. Samuti hindadest rääkides võib ka arvestada seda, et järgmisel aastal taandub välja sellel aastal elektrihinna suurem mõju. Palgakasv kiireneb Swedbanki prognoosi kohaselt sel aastal üle kuue protsendi, järgmisel aastal kuskil 6,6 protsenti. Siin on Tõnu Mertsina hinnangul oluline võtta arvesse struktuurset tööpuudust. Ettevõtted võivad hakata tõstma palku, et hoida kinni tööjõudu. Ja see võib tekitada liigset palgasurvet avaldada mõjuga ühest küljest hinnakasvule, teisest küljest ka vähendada konkurentsivõimet välisturgudel. Euroala mõjudest rääkides tuleb arvesse võtta, et see moodustab umbes kolmandikku Eesti ekspordist. Seega mõjutab euroala majanduskasv või langus otseselt seda osa. Tõnu Mertsina nentis, et samas mõjutab see ka kõiki teisi Eesti euroalaväliseid. Kaubanduspartnereid. Balti riikide majandused tegid hiljutise majanduskriisi käigus kiire kohandumise ja on praeguseks tasa teinud ka olulise osakriisiaegsest majanduse kogutoodangu vähenemisest. Eesti Panga president Ardo Hansson ning keskpanga rahapoliitika ja majandusuuringute osakonna juhataja Martti Randveer võrdlesid oma analüüsis balti riikide ning Iirimaa, Kreeka ja Portugali majanduste kriisijärgset kohandamist jätkab Janek Salme. Eesti Panga president Ardo Hansson ütles, et balti riikide majanduste kohandumine on olnud kaks korda kiirem kui Iirimaa, Kreeka ja Portugali oma. Kiire või aeglase kohandumise peamine põhjus on olnud riikide erinev võime pehmendada erasektori kapitalivoogude äkilise lakkamise mõju, ütles Hansson. Erinevus oli kapitalivoogude sissevoolu palju järsem lakkamine Balti riikides järk-järguline kohandumine Kreekas, Iirimaal ja Portugalis kas keskpanga või siis valitsuste ressursid andsid raha juurde, mis aitasid kohanduda. Kiire kohanemine Balti riikides oli Hanssoni sõnul suures osas paratamatu, sest väliskapitali sissevool lõppes järsult. Löök ekspordisektorile oli tugevam kui enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides ning välisraha polnud enam võimalik mõistliku hinnaga hankida. Samas aitas kiirele kohanemisele kaasa paindlikkust majanduskeskkond muuhulgas näiteks suhteliselt paindlik tööturg ja see, et pangandussektor kuulub suures osas tugevatele välispankadele, millel oli ka hea ligipääs keskpankade pakutud likviidsusabile. Hansson ütles, et kohandumine on taganud balti riikide majandustele tugevama aluse. Kõik need ebatasakaalustamatuse näitajaid, mis vanasti sind valitsesid, kas on jooksevkonto defitsiit, eelarve seis, pankade rahastamine, kui palju nad sõltusid välisrahast, need on kõik väga palju ja ma arvan osaliselt permanentselt muutunud, et meil on praegu eelarve tasakaalu lähedal, meil on jooksevkonto tasakaalul lähedal. Pangad rahastavad, laenasid põhiliselt hoiustest ja omakapitalist, mitte nii palju enam sellest sissevoolavast välisrahast. Teiseks on toimunud märkimisväärsed muutused majandusstruktuuris ühest harustan ressursid liikunud teistesse, võib-olla see natukene on ka struktuurselt tasakaalus läbi selle kriisi, paljud väheefektiivsed ettevõtted on äritegevuse lõpetanud, need, kes on siia järgi jäänud kindlasti natukene tugevamad. Hanssoni sõnul näitab analüüs selgelt, et igasuguse tasakaalustamatuse ka tuleb tegeleda varakult, otsustavalt. Väga hästi hakkama kriisi haldamisega, aga me ei saa nii hästi hakkama kriisi ennetamisega meil Spub, kestis päris pikalt ja lihtsalt ei suutnud või meil ei olnud lihtsalt võimalik sellele vastu seista, nii et meil on vaja nüüd mõelda ja ma arvan, kogu maailm mõtleb selle peale nüüd, et kuna need buumid tekkisid ka mujal, et kas on võimalik uusi instrumente luua eriti läbi finantssektori järelevalve, mis siis aitaksid kuidagi buumiperioodil poodides, näiteks meie puhul seda pankade laenutegevust natukene vähendada või taltsutada? Edasi läheme välissõnumitega ja Marta Meryl Grauberg. Maailma kaubandusorganisatsioon WTO vähendas oma globaalse majanduskasvu ootust 3,3 protsendini. Varem prognoosis WTO 4,5 protsendist maailma majanduse kasvu. Too teatel kasvas majandus eelmisel aastal vaid kaks protsenti, mis on kõige väiksema aastane kasv alates 1981.-st aastast. WTO juhi Pascal leimi sõnul võib 2013. aasta kujuneda oodatust kehvemaks, seda peamiselt eurokriisist lähtuvate riskide tõttu. Euroopa komisjon hoiatas Prantsusmaad suure riigivõla pärast. Komisjoni teatel võib Prantsusmaa võlg kujuneda probleemiks kogu euroalale. Euroopa Komisjoni majandusvoliniku Olli Rehni sõnul peab Prantsusmaa tõsiselt tegelema reformidega. Komisjon otsustab järgmisel kuul, kas Prantsusmaa ja Hispaania on viinud sisse piisavalt uuendusi, et riikidele saaks Narva eesmärkideni jõudmiseks anda lisa aega. Eelmisel aastal moodustas Prantsusmaa riigivõlg 90,3 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Eurotsooni reeglite kohaselt ei tohiks see aga olla üle 60 protsendi. Prantsusmaa president Francois Hollande'i on taotlenud riigieelarvepuudujääkeesmärgi täitmiseks lisa-aastat. Lätis on 10001 kodanikku andnud oma allkirja euro kasutuselevõtu vastu, teatas portaali mana Pals esindaja. Läti seaduste kohaselt on vaja koguda 10000 allkirja, et parlament võtaks teema kodanikualgatuse korras arutlusele. Algatuse eestvedajate sõnul peaks Läti eurole ülemineku edasi lükkama, kuni euroga liitumine on majanduslikult põhjendatud ja ühiskond võtab Euroopa ühisraha omaks. Läti plaanib eurole üle minna järgmisest aastast. Lõuna-Korea ja USA ühised väed tõstsid kahe Korea piiril oma valmisoleku teisele tasemele, kuna väidetavalt valmistub Põhja-Korea raketikatsetuseks. USA ja Lõuna-Koreas. Allikate teatel on vähemalt üks ballistiline rakett lennuulatusega 3000 kilomeetrit kütusega varustatud ning valmis startima. Lõuna-Korea välisministri sõnul võib Põhja-Korea raketikatsetus toimuda üsna pea. Sellega rikuks Pyongyangi ka ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni, mis keelab riigil säärase tegevuse. Kehavälise viljastamise aluse pannud briti teadlane ja Nobeli meditsiinipreemia laureaat Robert Edward suri 87 aasta vanuselt, teatas Cambridge'i Ülikool. Edwards sai 2010. aastal Nobeli füsioloogia ja meditsiinipreemia tööde eest, mis panid aluse kehavälise viljastamise üle 1955.-le vastalviljastus uuringuid alustanud teadlane jõudis 68. aastal esimesena inimese munarakku. Kunstliku viljastamise nimi. Maailma esimene katseklaasilaps sündis 1978. aastal. Ja uuesti koduste asjade juurde Kohtla järvevana tuhamäe kustutamine läheb maksma 4,7 miljonit eurot. Ago Gaškov räägib sellest lähemalt. Euroopa Liidu struktuurifondide rahaga suletakse Kohtla järvevana tuhamäge. Möödunud suvel selgus, et tuhamägi põleb seest ja kaks tulekollet tuli ka välja ning sulgemistööd tuli peatada. Nüüd on eraldatud raha selle põlengu kustutamiseks ja on valminud ka kustutustööde projekt. Tuhamägi ei kuulu enam Viru Keemia grupile, kuid mõjutab Viru Keemia grupi tegevust. Palusin Viru Keemia Grupi juhatuse liikmel Meelis Eldermanil selgitada, mis töid vanal tuhamäel tehakse. Tehniliselt on lahendus minu arvates ja kõigepealt see mäes olev põlemiskolle eraldatakse mäemassist ja selleks kasutatakse sulundseina, see tähendab seda, et põlengu levik käes on likvideeritud. Peale selle töö tegemist ja siin kahe meetri ulatuses kaetakse juba põlenud tuhaga seal ei ole enam orgaanikat, järelikult põlengu jaoks vajalikku orgaanilist osa ei ole kõik need mäes olevat praod, täidetakse ja tihendatakse korralikult. Edasi kaetakse ta siis killustikuga, see on kohalik aheraine killustik, siis poolemeetrine kiht ja pärast kaetakse ta veel poolkoksi kolmemeetrise kihiga. See tähendab seda, et nii vee sattumine sellesse põlengu kohta kui ka ratturina täidab see materjal oma funktsiooni. Keskkonnaministeeriumi poolt juhatab töid projektijuht Raimo Jaaksoo. Nende põlengu töökava kontseptsiooni aluseks on siis Tartu Ülikooli teadlaste saksa firma TNT poolt välja töötatud lahendus, kas sellest nelja koma seitsmest miljonist eurost jätkub selle töö jaoks või oleks tegelikult vaja märgatavalt rohkem raha meie praeguste kalkulatsioonide alusel teatas sellest rahast jätkuma, kui kaua need tööd aega võtab, need iseenesest on suhteliselt aeganõudvad jah, et tööd algavad praeguse plaani järgi juulikuus ja lõpevad järgmise aasta juuniks. Aga mis saab, kui nende likvideerimistööde käigus veel tuleb välja tulekoldeid? Noh, me oleme teinud nüüd enne seda tööga väljatöötamist ka mitmeid uuringuid, kogu plaan on ikkagi niimoodi koostatud, et põleng summutada ja põleng edasi ei leviks. Siiski seda ohtu väga reaalselt ei näe, see põleng võiks, võiks jätkuda, levida, see on uus projekt, ei ole see, millega praegu tegeldakse. See on nüüd sama investeeringute kava koosseis, siis uus projekt ja vastavalt sellele ka uus riigihange. Arengufond ja tuuleenergia assotsiatsioon arutasid täna võimalusi, kuidas inimesed ja kogukonnad saaksid reaalselt osaleda energia tootmises ning mis kasu nad sellest võiksid saada. Kristi Sobak räägib edasi. Euroopas on mitmeid riike, kus kohalikus omandis toodetakse edukalt energiat, mis on üks, viis, kuidas kaitsta inimesi energia hinnatõusu eest. Energiaühistute loomine sai tuuleenergia assotsiatsiooni tegevjuhi Tuulikki Kasoneni sõnul alguse kaheksakümnendatel. Taanis. Taani riik tegi maksusoodustus inimestele, kes ise energia tootsid, aga nüüd juba ja nagu jõude tänapäevale, siis ma võib-olla mainiks hoopis Saksamaad. Paljud inimesed on kindlasti kuulnud või lugenud, et Saksamaal toimub energia revolutsioon, kus siis minnakse üle taastuvenergiale väga suures osas ja kes seda veavad võrreldes mõne teise riigi kasuks ka taastuvenergia pooleli liigutakse. Erinevalt nendest riikidest, kus on siis näiteks suurkorporatsioonid selle taga, siis Saksamaal veavad seda energia pööratust energiaühistud ehk siis inimesed ise. Tuuleenergia assotsiatsiooni juhatuse esimees Martin Kruus ütles, et konkreetselt Eestist rääkides arutatakse kahte mudelit, mis võiksid sobida. Üks on selline ühistupõhine mudel, kus siis inimesed toodavad energiat rohkem tarbeks, aga noh, nad ei pea seda tingimata tegema ainult oma isikliku majapidamise tarbeks. Pigem just võikski vaatama mingisugust sellist kohalikumale au anda, et suuremalt siis toota ja tarbijaid oleks rohkem. Teine mudel on siis see, et, et inimesed saaksid investeerida suurematesse projektidesse, praegu on ikkagi kõik nii-öelda suured energeetikaprojektid kuuluvad suurtele energiafirmadele. Arengufondi energia- ja rohemajanduse suuna juht Peep Siitam nentis, et ise energia tootmine ei pruugi kokkuvõttes sugugi nii kulukas olla. See sõltub loomulikult tehnoloogiast ja mahust, mille ulatuses investeerida ja kuhu investeerida, aga printsiibis täiesti kättesaadav, noh, sellised esialgsed arvestused võiks öelda nii, et ühemegavatise näiteks tuuleenergia puhul oleks kaasatud 600 650 tarbijad ja igaühe investeering on suurusjärgus kaks, kaks pool 1000, kurat, mis siis eeldusel, et nii nagu varasemalt on toimunud võimsuste rajamise toetamine, siis üks kolmandik jääks sealt nagu tarbija kanda, mis tähendab seda, et, et selline seitse-kaheksasada eurot oleks oma tarbimise ulatuses algne investeering. See tundub võib-olla esmapilgul suur, kuid energia arvelt, mida me tegelikult igakuuliselt ära maksame, toovad selle summa üsna pea tagasi. Kõnelejad rõhutasid, et energiaühistud ei peaks eelistama üht energialiiki teisele vaid pigem arvestama kohalikke olusid ja kasutama kombineeritult näiteks tuule- ja päikeseenergiat, kel tekkis nüüd huvi ise energiat tootma hakata, siis nõu oskavad anda nii tuuleenergia assotsiatsioon kui arengufond. Räpinas on avatud loomemaja, mis avardab ümbruskonna inimeste võimalusi tegeleda loometegevusega alates maalimisest kuni kokanduskunstini välja. Maja valmis kolme riigi Eesti, Läti ja Venemaa koostöös rahastamisel. Projekti raames pidi Petseris renoveeritama ka ajalooline kaitseliidu maja, mille valmimine on veninud mitu kuud. Igor Taro käis Räpinas. Räpina loomemaja, mis on rajatud mõisa endisesse hobusetalli, on mõeldud piirkonna elanikele igas vanuses, kel tahtmine mõne loometegevusega aega veeta siin nii klaasi kui ka savistuudio, terve klassitäis kangastelgi, aga ka viimase peal sisustatud köök, mille kõrval isegi väikene pruulikoda kõneleb Räpina loomemaja juht Leo Kütt. Kuulutame välja igasuguse kurjuse koolitusi ja kõik mõtted, mis tekivad inimestel, kes elavad siin piirkonnas. Meie meeskonna ülesandeks on välja mõelda, kuidas see soov täita. Peale mitmekesise isetegevuse plaanib majarahvas tuua kaugemat kunsti Räpina kandi rahvale lähemale. Miks mitte vahepealt püüda tuua midagi erilisi näituseid, mida meie inimesed ei käi Tartus ega Tallinnas vaatamas tuua kohapeale? Maja valmis kolme riigi Eesti, Läti ja Venemaa üle piirilise ühisprojekti raames ning kui Eestis on loomemaja valmis ja Lätis lõpusirgel, siis Venemaal kipuvad asjad venima. Leo Kütt. Nende teadmised Euroopa Liidust ja Euroopa Liidu rahastusprogrammidest on küllaltki nõrgad. Nad arvavad, et kas ikka kõiki nõudeid peab täitma ja vaata nende nõuete selgitamine. Nõuete täitmise vajaduse selgitamine küllaltki keeruline. Vene poole projektis on ette nähtud ajaloolise kaitseliidu lagunenud hoone renoveerimine Petseri kultuurimajaks. Kuigi kaamera ees seda öelda on projektiga seotud isikud kurtnud, et tegu on klassikalise juhtumiga Venemaal, kus raha sai makstud, aga töö jäi tegemata. Diplomaatiliselt nimetatakse seda tähtaegade nihkumiseks, kõneleb piiriülese koostöö osakonna juhataja Petseri rajooniadministratsioonis. Hile nakitškina. Katus on juba lõpetatud ja käivad sisetööd, see on ajalooline hoone, mille on loonud suurepärane Tallinna arhitekte, mis sai valmis 1926. aastal. Igal juhul lubavad ka Petseripartnerid endist kaitseliidu maja siiski kasvõi osalises hiilguses näidata hiljemalt Petseri linna päevadel augustikuu keskel. Igor Taro rahvusringhäälingule Räpinast. Spordisõnumitega on valmis Juhan Kilumets, palun. Täna esitleti Eestimaa velotuuri Tour of Estonia algava hooaja plaane. Peamiseks uuenduseks on Viimsi ja Tallinna vanalinna etapi lisandumine. Tuuri eestvedaja Indrek Kelk. Võidusõitude kontekstis lisandub üks lisapäev ja kaks võidusõitu, ehk siis kui teede traditsiooniliselt on sõitnud, tulid Tallinnast Tartusse, siis see etapp on põhimõtteliselt suures plaanis samasugune erineva stardipaigaga, ainult viimane päev. Laupäeval on samamoodi Tartu GP traditsiooniliselt ringi peal, aga muutused siis ongi just esimese päeva neljapäeva osas kus me siis hommikupoolikul sõidame Viimsis 12,5 kilomeetrise ringi peal 125 kilomeetrisel grupisõidu õhtupoolikul ma arvan, et on esimese Tour of Estonia pärle ehk siis vanalinna tänavatel toimuv eraldistardist võidusõit kolme kilomeetrise ringi peal. Eesti korvpalli meistrivõistlustel peetakse täna esimesed veerandfinaalmängud kolmes baaris. Kell 18 30 võõrustab TTÜ Rapla meeskonda. Kell 19 alustavad Rakvere Tarvas ja Pärnu ning Tartu Ülikool, rock ja Valga. Jalgpalli meistrite liigas selguvad täna viimased kaks poolfinalisti. FC Barcelona võõrustab Pariisis ängher mäeni. Esimene kohtumine lõppes kaks. Kaks viigiga, mistõttu Barcelonale piisab täna null. Null viigist. Teises paaris peab suure üllatuse valmistama Torino Juventus, sest esimene mäng kaotati võõrsil Müncheni Bayernile null. Kaks. Mõlemad kohtumised algavad kell 21 45. Lauri lahesalu koduklubi Mäkinen tuli Prantsusmaa jäähokimeistriks. Finaalseerias oldi Aniseerist üle mängudega neli. Kolm. Ilmast räägib sünoptik Merike Merilain. Loode-Venemaalt Läänemerele ulatuv kõrgrõhuala taandub Uuralites poole. Järgmistel päevadel hakkavad Läänemeremaades ilma kujundama Lääne ja Kesk-Euroopas olevad ja veel tekivad madalrõhualad. Nende lõunaserva tungib lähipäevil üha soojem õhk Atlandi neljakümnendatel laiustelt. Täna öösel saabub Lõuna-Eesti kohale suhteliselt soojem Mõhk, öösel sajab siiski peamiselt lund ja lörtsi. Puhub idakaare tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on nulli kuni miinus kuue kraadi piires kusjuures külmem võib-olla Väinamere ääres. Päeval on pilves lörtsine ja vihmane ilm, õhtul võib paiguti selgimisi ette tulla. Puhub ida- ja kagutuul kiirusega kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuuri maksimum human pluss ühe pluss kuue kraadi piires. Aitäh Merike Merilain, selline oli tänane Päevakaja, mina olen toimetaja Margitta, otsmaa, kena õhtut ja kuulmiseni.