Tere õhtust, kell on kuus, uudistetoimetus võtab kokku 11. oktoobri, stuudios on toimetaja Tarmo Maiberg. Eesti ja Läti majandusele on maailmapanga hinnangul võrreldes teiste uue Euroopa ja keskendu see riikidega kõige järsemalt pidurdamas. See hinnang kõlas Washingtonis, kus kestab maailmapanga ja rahvusvahelise valuutafondi aastakoosolek. USA kavatseb kustutada Põhja-Koreas ja oma terrorismi toetavaks nimekirjas teeb päästa tuumaprogrammi kõnelused. Leedus on homme parlamendivalimised, kus küsitakse valijatelt, kas nad pooldavad Ignalina tuumajaama sulgemist või mitte. Komisjon on kategooriliselt vastu Leedu soovile hoida tuumajaam töös ka pärast 2000 üheksandat aastat. Pärnus tähistati täna muinsuskaitsepäevade kahekümnendatel aastapäeva. Helvi Tohvelmani nimelise auhinna pälvis näitleja Hilje murel. Ilm on meil pilves ning sajab hoovihma. Tuul puhub öösel ja homme päeval edelast ja läänest neli kuni üheksa, puhanguti kuni 13 meetrit sekundis. Soojakraadid jäävad seitsme ja 13 vahele. Eesti ja Läti majandused on maailmapanga hinnangul võrreldes teiste Euroopa ja Kesk-Aasia riikidega kõige järsemalt pidurdamas. See hinnang kõlas Washingtonis, kus nädalavahetusel toimub maailmapanga ja rahvusvahelise valuutafondi aastakoosolek. Kohal on ka Neeme raud. Maailmapanga niinimetatud uue tuppa ja Kesk-Aasia riikidega tegeleva Grupi peaökonomisti Bradid mitra sõnul on Eesti ja Läti praeguses majandus turbulentsis selle grupi kõige kõvemini kukkunud riigilt. Estonian F5. Eesti ja Läti on kogenud rasket kukkumist, kuid see ei ole tekitanud segadust. Näitajad on langenud järsult, kui turgudel ei ole kaost, ütles mitra. Palusin seda maailmapanga seisukohavõttu kommenteerida. Washingtonis viibivalt Eesti Panga presidendil Andres Lipstoki. Kindlasti on briifijatel ju kuskilt maalt õigus, kas ta nüüd kõige raskemad kukuvad, on see niisugune natukene äärmuslik hinnang? Võib-olla, eks, aga loomulikult on tsükliline majandusareng Eesti ja ka Läti arenesid ju hästi kiiresti ja fantastiliste kasvutempodega ja kui asi jõudis üles, siis maandus seaduste teooria järgi toimub korrektsioone korrektsioon hakas. Loomulikult meie kiire majanduskasv oli üle üle meie potentsiaali. Maailmapanga ja rahvusvahelise valuutafondi aastakoosolekutel vaagitakse maailma majandusolusid pikemas perspektiivis, kuid mõistagi on kõneaineks viimastel nädalatel maailma rahaturgudel toimunud president Bush kohtus täna valges majas ülejäänud juhtivate tööstusriikide finantsjuhtidega, et arutada võimalusi, kuidas peatada maailma majandusest läbi juhtunud tsunamit maailmapangalt. Rahvusvahelise valuutafondijuhtide sõnul on hetkel kõige olulisem riikide koostöö. Eesti pangajuhi sõnul on Eesti kõige otsesemalt kõnelusi võimalike kriiside üle pidanud mõistetavalt Põhjamaadega ja ta usub, et Eestis on kõik kontrolli all. Meie pangandussektor on ju 90 protsenti Põhjamaade kontrolli all omanduses, siis loomulikult on meie esimese partnerid otsese järelvalvaja Rootsi keskpank kriks pank ja siis pank SEB loomulikult sama oluline meiega meile ka Danske Bank Taani kesta ja nendega on meil väga tihedad sidemed ja ma arvan, et et Eesti oli isegi üks samm ees, võib-olla sellest, et meil oli tegelikult kõik see koostöö mehhanism paika pandud, tatud, isegi paberid alla kirjutatud. Seetõttu meil ei ole see teema, et kellele nüüd helistada, mida nüüd teha? Kõneles Washingtonis rahvusvahelise valuutafondi ja maailmapanga aastakoosolekutel viibiv Eesti Panga president Andres Lipstok. Maailma finantsjuhtide kohtumine Washingtonis kestab kuni esmaspäevani. Neeme raud, Washington. Ja jätkame välismaalt. USA kavatseb täna teatada Põhja-Korea kustutamisest terrorismi toetavate riikide nimekirjast, soovides selle sammuga päästa tuumakõnelusi. Diplomaatiliste allikate sõnul on Pyongyang andnud lubadusi oma tuumategevuse kontroll grillimiseks ning Ühendriikide president George Bush otsustas kustutada Põhja-Korea Washingtoni koostatud mustast nimekirjast. Ametlik teadaanne peaks tulema valgest majast veel täna. Ukraina presidendi sekretäriaat vaidlustas apellatsioonikohtus esimese astme kohtu otsuse tühistada riigipea seadlus, millega Viktor Juštšenko parteis parlamendi laiali ja kuulutas välja erakorralised üldvalimised. Presidendi esindaja sõnul ka pealinna Rinkondliku halduskohtu otsus nimetada juriidiliselt õiguslikuks. Juristi hinnangul on esimese astme kohtu otsuse eesmärgiks tõkestada keskvalimiskomisjoni tööd ja valimisprotsessi tervikuna. Ta avaldas lootust, et apellatsioonikohus langetab oma otsuse täna. Keskvalimiskomisjoni asejuhi teatel kavatsetakse aga esimese astme kohtukorraldus täita. Austrias Paremäärmuslik poliitik Jörg Haider suri autoõnnetuses. 58 aastane poliitika oli teel oma ema sünnipäevale, kui teisest autost mööda sõites kaotas oma masina üle kontrolli. Auto paiskus vastu betoonbarjääri ning rullus mitu korda katuse. Eelmise kuu üldvalimistel sai Jörg Haider juhitud Austria tulevikuliit 11 protsenti, noh täiesti tema endine Vabaduspartei korjas 17 protsenti järelhüüetest on Austria poliitikud nimetanud Haiderit suureks poliitikuks, kes 20 aasta jooksul mõjutas riigi avaliku elu heas ja halvas mõttes, nii nagu ei ükski teine. Jätkame Leedust, kus valitakse homme uus parlament, kuid rahvalt tahetakse teada ka arvamust Ignalina tuumajaama sulgemise kohta. Indrek Kiisler, Leedu seimi otsus, millega pannakse rahva ette küsimus, kas Ignalina vanad reaktorid peaks töötama edasi ka pärast 2009. aasta lõppu on tekitanud Euroopa liidus palju mittemõistmist. Nimelt on leeduja Euroopa Liiduga liitumislepingus selgesõnaliselt kirjas et Ignalina Tšernobõli tüüpi reaktorid suletakse hiljemalt 2009. aasta 31. detsembril. Selleks, et sulgemist edasi lükata, on vaja muuta ühinemislepingut ja praegu peavad selleks loa andma juba 27 liikmesriiki mis ei ole aga reaalne. Leid on otsinud toetust, kuid isegi Eesti on olnud selles küsimuses reserveeritud. Euroopa liit on andnud ja annab vana tuumajaama sulgemiseks ühtekokku Leedule toetust ligi 20 miljardit krooni. Ka Leedu president Valdas Adamkus on seimi otsust nimetanud populismiks. Seda aduvad ka referendumi ettepaneku tegijad ise, sest rahvahääletuse tulemused ei ole uuele valitsusele siduvad. Samas on valimisi selline debatt takistanud Ignalina uue tuumaelektrijaama ehituse ettevalmistustöid. Nii et ka Eesti huvi Ignaliinas kaasa löömiseks on jahtunud. Seda tunnistas ka Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive. Leedus tuumajaama projekt areneb oma elu mööda, seal tõepoolest on väga palju poliitikat prajate teatavasti valimised ja meil täna ei ole kindlust selle koha pealt millal Leedu tuumajaama projekte saag valmis, millal ehitus algab? Millise Osamised, saame me täna tegelikult selle projekti peale Eesti energia-alast julgeolekut ehitada ei saa. See on meie jaoks võimalus, kui see projekt tuleb majandada, tiime sinna investeerida. Ja ta võib saada meie osaks elektri tootmisportfellis. Kuid Eesti energia ei saa arvestada selle kui kindla võimalusega sel lihtsal põhjusel. Ja millal ta saab valmis. Ja me ei tea, millise. Mitu megabaiti mise trump. Kas pärast valimisi on loota, et läbirääkimised hakkavad kiiremini minema? Jah, meie viimane kohtumine, mis toimus eelmine nädal, me leppisime kokku, et me kohtume kuu aja pärast, kui need valimisteemad on läbi kujundada stabiilsus tekkinud. Ja, ja kindlasti siis on ka Leedu poole pealt selgem arusaamine ja ka volitus läbi rääkida partneritega teemadele mis meile on olulised. Samas kui valimisennustusi vaadata, siis ei pruugi sisepoliitiline stabiilsus suureneda, sest ühtegi kindlat võitjat ei ole küsitlustega. Ilmselt on juhtpositsioonil Isamaaliidu konservatiivid, kes saaksid 12,4 protsenti häältest. Teisele kohale on rebinud aga 11,4 protsendiga skandaalset tagandatud presidendi Rolandas Paksas. Erakond korra ja õigluse eest. Praegu valitsust juhtivad sotsiaaldemokraadid saaksid kaheksa ja umbes sama palju kõikvõimalikest meelelahutusstaaridest kokku pandud rahvusliku taassünnierakond. Samas võivad majanduse jahtumine ja maailma majanduskriisist tingitud ebakindlus tuua kaasaga üllatusi. Täna hommikul sõitis Estonia kaevanduse konveierilint, mis asub 70 meetri sügavusel maa all. Põlengu puhkemise hetkel oli maal tööl 300 inimest, kes said kõik välja. Ago Gaškov käis kohal. Eesti põlevkivi juhatuse liige ja tootmisdirektor Erik Väli väsine praeguse tulekahju on kas võib kujuneda sama hulluks kui see, mis oli 20 aastat tagasi, õnneks on neid olukord normaliseerunud ja optimistina, loodan, et nii hulluks asi ei lähe, kuigi tegu on sama mehhanismiga. Eeldatavalt on tegu konveierlindi süttimisega. 20 aastat tagasi kulus selle kustutamiseks kolm kuud aega ja kaasatud oli ka väga palju jõudu Venemaalt. Just tänu sellele kasutati veekaevanduse kogemusi. Veniskise tulekahju kustutamine, nii kaua on see tõsi? Jah, ma võin kinnitada seda, tulekahju kustutati ligi kolm kuud, mina viibisin sellel samal tulekahju likvideerimisel, mäletan väga ilusti seda kuupäeva seitsmendal veebruaril paigaldusele tööle, kahjuks tõesti kasutati mitte põlegi 200 kustutamiseks vajalikku tehnikat ja Venemaalt tulid mäepäästjad kohale oma tehnoloogiaga, mis kahjuks ei toiminud meie põlevkivitingimustes. Poksimõistete peale uputamise efektiivsemat meetodit ei ole. Ehitati tõkked ette, puuriti auk maapinnas maha ja laske vesi sisse, see põlevkivihõõrumine kestis aastaid ja aastaid. Siiamaani on see piirkond veel tegelikult trolli all käiakse aeg-ajalt kontrollimas ja on veel kõrgendatud temperatuur. Praegu on vist kõige suurem probleem, see on keeruline põlevkivi ainult Viru kaevanduse ja Narva karjäärivõimsusest ei piisa ja eksole. Õnneks on meil ka nüüd enne talve. Me oleme varunud ladudesse seda väita, et Estonia kajastus nüüd päris kivi ei tule. Me ei saa täna. Ladu töötab pool Estonia kaevandustoodangust, me oleme suutelised ka laost andma ööpäevas, aga ma loodan, et me suudame esmaspäeva hommikuks vähemalt kolm neljandikku kajast käiku lasta, et jääb ainult nüüd põlengukoht, ta on lokaliseeritud, tuleb nüüd sulgeda õhu juurdepääsud ära uputada. Kui hästi läheb, siis puudu jääb ehk 20 protsenti maalses toodangust. Ega ta selle tootmise nimel ometi inimesi ohtu ei sea? Ei, meil läks väga hästi. Inimeste evakueerimine läks ilusti, kustutustöödel viibib üks 30 inimest, ütleme, vahetus on kohapeal, sealhulgas suurem osa neist on mäepäästjaid. Kaevurid on kodus ootavat signaali, loodavad esmaspäevast tööle saada, aga see jaoskond jah, kus nüüd on likvideerimistööd kestavad Temastel paar nädalat, need inimesed. Me rakendame mujal jaoskondades. Pärnu muinsuskaitsepäevade 20. aastapäeval tõdesid osalejad, et selle aja jooksul on Eesti muinsuskaitsenägu oluliselt teisenenud. Ülle Hallik jätkab. Kõige tähtsam muinsusmis vajab taastamist, on Eesti iseseisvus, nii kõlas toonase muinsuskaitse seltsi esimehe Trivimi Velliste püstitatud loosung 20 aastat tagasi. 20 aastaga on Eesti elus palju muutusi toimunud. Mõistagi on ühes sellega muutunud ka muinsuskaitseliikumise roll. Ajaloolane Küllo Arjakas, võtis toimunud muutused põgusalt kokku. Omal ajal Eesti muinsuskaitse selts oli kui surm, organisatsioon, kahtlemata riiklik muinsuskaitse on professionaliseerunud ja edenenud selle 20 aastaga. Samal ajal muinsuskaitse selts ise on hajunud arusaadavatel põhjustel kuna ka rida ülesandeid, rida eesmärke on täidetud, aga 20 aastat on vääriline tähtpäev, et sellise heatahtliku nostalgiaga meenutada seda teed, mis andnud ikkagi ühe seltsi kohta uskumatult palju tulemusi. Kui vaadata neid mälestusmärke, mis on taastatud terveid kalmistuid, kalmistu osasid, mälestustahvleid, millega on väärtustatud, on neid, kus on elanud meie ajaloo suur tegelased. Rääkimata kirjavarast rahva valgustustetest, loengutest, mis muinsuskaitsele kõige rohkem muret teeb praegu aastal 2008 ja ma arvan, et professionaalsele muinsuskaitsele teeb kõige rohkem muret ikkagi õigemini raha vähesus. Teine, mis muret teeb, on ilmselt selline klassikaline dilemma muinsuskaitse ja krooni ehk siis sadade tuhandete või miljonite krooni kokkupõrge ehk selle kompromissi leidmine, eriti mis puudutab arendustegevust ja, ja ehitustegevust ühiskondliku poole pealt ilmselt mureks see selts, mis oli 20 aastat tagasi väga tugev ei leidnud omale aga nüüd uut nooremat liikmeskonda. Praegusaja noorem generatsioon, neil on hoopis teised huvid. Rääkides muinsuskaitsemuredest Pärnus aastal 2008 nimetas riigikogu liige Mark Soosaar linna juhtkonda vähe seaduskuulekaks. Kui vabariigi valitsus on kehtestanud ja ikkagi Pärnu muinsuskaitseala põhimäärus aastal 2006 ja siin vanalinna kaitsealal on maksimaalkõrguseks kontserdimajas kõrgus, siis tuleb seadust austada ja mitte sellest kõrgemaks ehitada, mis sest, et detailplaneeringud on varem vastu võetud, aga neid on võimalik korrigeerida. Kohalikke omavalitsusi ei tohi siin vastu minna sellega, mis on riigis nagu otsustatud. Pärnu esimesed muinsuskaitse päevad sündisid muinsuskaitseklubide kuuendast kokkutulekust, mis toimus siin kuuendast üheksanda oktoobrini aastal 1988. Teatriliidu välja antava Helmi Tohvelmani auhinna üheksas laureaate näitleja Hilje murel üleandmistseremoonial Väätsal käis meie Kesk-Eesti korrespondent Olev Kenk. Väätsa vald on tantsupedagoog Helmi Tohvelmani kodukant. See ongi põhjus, miks Eesti teatriliit annab Helmi Tohvelmani nimelist auhinda Väätsa põhikoolis. Tänavuse arvult üheksanda preemia sai näitleja Hilje murel, kelle lavalolekut iseloomustab kõige enam määratlus. Iga žestis on sõna hiljem. Orel ütles auhinna kättesaamisel, et ta peab Helmi Tohvelmani preemiate väga kalliks, kuna juba enne teatrikooli minemist oli ta kindel, et tema tulevik on seotud tantsu ja liikumisega. Hilje murel tunnistas, et tal oli näitlejana suur unistus kaasa teha mõnes liikumisetenduses. Mul oli see rõõm see unistus täide viia koos olektitoviga Ugalas, see oli tantsuetendus, libahunt ja et see kõik on võimalikuks saanud jätma, saan on sellise inimese preemia endale ka seinale riputada. See on väga armas, ma ei oskagi midagi muud öelda. Olev Kenk paidest. Briti kirjaniku ja lavastaja Robinho toni komöödiasviit esietendub vähem kui tunni aja pärast Vanemuise teatri väikeses majas. Hedvig Lätt vestles lavastaja Andres Dvinjaninov iga. Võlus nii-öelda väikeste inimeste rõõm ja väikene mure, mis seal sees on, siis tegemist on selliste üksikute õnnetute inimestega, kes kokku tahaks saada, kuidagi kokku ei saa, inimesed tulevad kokku ühe hotellisviiti, mis koosneb kahest osast, mille vaheline uks peab olema lukus ja kuna see lugu ei ole, siis lähevad need paarid vahetusse, käiks paar, tuleb siis internetti kohtumisteenust pakkuva firma kohtumiste kokaraamat kaudu. Ja üks antiigipoe juhataja teise tuppa peaks tulema siis riigiametnik kohtuma kellegagi, kelle tema sõber talle välja valinud. Need inimesed tahaksid olla mitte üksildased ja üksikud, vaid tahaksid, et nende elu oleks täis armastust ja õnne. Aga paraku see nii ei ole. Palju on selles kõiges, mis seal laval nalja teeb, ka valusat ja kibedat ja nukrat. Komöödias teevad kaasa näitlejad Ott Seppa, Liina karmaasina, Margus Jaanovits, Marika parabantsikud acting, Pärnu Endla teatri näitlejad Indrek Taalmaa ja Karin Tammaru. Etenduse kunstnik on Maarja Meeru. Lavastaja sõnul on etenduse lavakujundus vägagi põnev. Ma usun, lavakujundus on originaalne, kui lugu peaks toimuma sviidis, siis alakujunduses toimub ta nagu inglise labürint aias põõsaste ja muude aiaelementide vahel. Ehk selline kaarden, hotellija, eksituste elu labürint, kes tahab ühel õhtul natukene lõõgastavalt naerda saada. Ma luban, et vähemalt ühe korra saab. Sviidi esietendus algab Vanemuise teatri väikeses majas kell 19, samal ajal algab kontserdimajas Vanemuise sümfooniaorkestri hooaja. Avakontsertsolistina astub publiku ette viiuldaja Anna-Liisa Bezroodny. Vanemuise sümfooniaorkestrit juhatab teatri uus peadirigent Mihkel Kütson. Ja üks teade vee altkäemaksu võtmises kahtlustatavana kinni peetud riigikogu kantseleiametnik Andres metsaveer pääses eile allkirja vastu koju. Riigiprokurör Steven-Hristo Evestus ei pidanud neljapäeval altkäemaksu võtmises kahtlustatavana kinni peetud riigikogu kantselei haldusteenistuse haldus ja remonditalituse juhataja Andres Metsaveere vahi alla võtmist vajalikuks. Metsaveer andis allkirja elukohast, mitte lahkumise kohta. Riigiprokuratuurile kahtlustab teda korduvas varalise ja muu soodustuse eest kahe ettevõtte eelistamises Riigikogu kantselei välja kuulutatud ehitushangetel osalemisel. Altkäemaksu andmises on kahtlustatavana üle kuulatud kaks ehitusettevõtetega seotud isikut. Ja ilmast. Öö tuleb meil pilves selgimistega ning mitmel pool vihmahoogudega puhub edela ja läänetuul neli kuni üheksa, saartel ja rannikul puhanguti kuni 13 meetrit sekundis. Sooja on öösel seitse kuni 12 kraadi. Homme päeval on vahelduvalt pilves, kohati sajab hoovihma. Puhub läänetuul viis kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti kuni 14 meetrit sekundis. See tuleb homme ilmajaama teatel 10 kuni 13 kraadi. Täna neid kuulasite ning kuulmiseni.