Tänases keskekavas Me räägime Portugalist, sealsest eluolust, kodu ja pereelust. Ja sellest jutustab Siiri miljaša spintu, kes on seal juba väga kaua elanud. Temaga vestleb Reet Made ja muusika on valinud Silja Vahuri. Siri miljases Pinto et kas mõtlesin teie perekonnanime õigesti välja ja mulle tundub küll, et väga kenasti see nimi juba näitab. Meil ei ole tegemist täna päris tavapärase eesti inimesega, sest perekonnanimi on nõnda võõrapärane. Ja tõepoolest, proua Siiri on tulnud Portugalist, tema teine kodu on ja võiks ütelda siis päris kodu. Praegu on Portugal. Tema pere on Portugali pere. Me jõime väikese kohvi, kui me hakkasime seda juttu jaama ja ja ma küsisin, et kas Portugalis ka kohvi juuakse oleks väga palju. Ma arvan, et see on seotud sellega, et Portugalis on väga madal õhurõhke ja alates hommikust peale kuni siis õhtuni umbes neli, viis korda päevas juuakse kohvi, aga mitte sellist eesti kohvi, vaid Ekspress kohvi väga kangete. Ja see kohvijoomine, ta on nagu selline eraldi toiming tähendab, ilma selleta nagu ei saagi iga kord, kui inimene sööb peale seda, juuakse kohvi, tähendab kohvi on. Elu osas on selline tseremoonia, ilma milleta ei saa hakkama, ei olegi vist kedagi, kes jooks kohvi. Ja see kange kohv sobib siis kõigile vanematele inimestele, kui ta enam ei sobi, siis nad ikka teda joovad ja peale seda siis juuakse lihtsalt klaas vett peale ja ja ilma kohvita küll ei saa. Mulle tundub, et kui mitte kohvi juua, siis, siis on seal selline selline enesetunne, et kogu päeva tahaks nagu magada. Et ilma krohvita küll ei 100 kuidagi ja see on ja siis tõepoolest selline omaette toiming see ei kuulu, ütleme, nagu meil on hommikukohvi, et see on just nagu jook, mida võetakse siis saiakese võileiva kõrvale. Kohvi on eraldi toiming, kohvi kõrvale ei sööda midagi, kohvi tuleb peale kõike seda, mis on siis juba söödud, kui söök söödud, siis minnakse kohvi jooma, tähendab, kui on peale lõunasööki, siis on supp söödud ja praad söödud ja magustoit ja võib-olla mõni frukt, kas siis ja, ja, ja peale seda siis juuakse. Kohvis on lõpetuseks rääkige kuidasmoodi. Teie elu kujunes nõnda, et Portugali satasid, sai mindud Moskvasse õppima, tol ajal Eestis filosoofiat ei õpetatud. Tegin siin Tartu Ülikooli juures sisseastumiseksamid, sain sisse. Paar aastat sai õpitud ka, aga selle asemel, et õppida sassis mehele mindud. Ja siis, kui sündisid lapsed, siis läks õppimisega juba raskeks, paljudel inimestel ei lähe, meil ei olnud kedagi abiks. Te elasite siis Moskvas ja me elasime päris pikalt, minu abikaasa jäi veel Moskvasse tööle, nii et ma olen Moskvas elanud 13 aastat. See tutvumise hetke, millal see siis oli? Teakas tulebki täpselt meelde, ma arvan, et vist mingil mingil sellisel ülikoolipeol vist. No see on siis need 18 aastat tagasi. Tollal õppis Moskvas üsna palju välismaalasi. Ja meil oli kursusel umbes umbes 250 üliõpilast ja nendest 80 olid välismaalased. Mis meeldis siis Portugali noormehe juures kõige rohkem? Ma ei tea, mul on alati habemega mehed meeldinud. Aga edasi läks kuidagi see meie tutvus väga kiirelt. Et ma arvan, et eks me 11 tundma õppinud tegelikult ikkagi elu jooksul, mitte siis selle perioodi jooksul, mis oli nagu nagu enne abiellumist. Niiet algusest elasite Moskvas koos sellist tudengielu ja ja suhtlesid omavahel siis, mis keeles. Esimesed aastad ma olin väga põikpäine eestlane. Ma keeldusin rääkimast oma lastega kõigist teistest keeltest, sest välja arvatud eesti keel mehega Me rääkisime vene keeles, sellepärast et portugali keelt loomulikult ma ei osanud ja kui sinna Moskvasse mindud, ega ma siis seda vene keelt ka ei osanud tegelikult. Ja juhtuski siis niimoodi, et tema oli see, kes õpetas mulle vene keelt. Nii et selline vene keele kasutamine on meile jäänud nagu siiamaani natukene sisse, see tähendab seda, et kui me räägime midagi, mis on seoses Venemaaga või nende inimestega meie tuttavatega, kes seal siis elavad, siis me läheme alati vene keele peale üle. Aga lastega ma arvan, et kuni umbes sellise kümnen eluaastani ma ei kasutanud mingit teist keelt. Eesti keel. Te, abiellusite Moskvas ja, ja lapsed sündisid. Tähendab, esimene laps vähemasti sündis Moskvas Ei. Tütar Liina sündis Tallinnas, ma tulin selleks ajaks siia, mulle tundus tookord väga imelik, et ta võiks üldsegi sündida seal Moskvas. Nii et sündis ta, jah, siin Tallinnas elasin kolm kuud siin ja siis sõitsime Moskvasse tagasi. Ja poeg ja poeg sündis juba Moskvas. Siis ei olnud enam jaksu Tallinnasse tulla, on siis tütar, on köhana, tütar saab 17 ja poeg 14. Kaua te siis Moskvas yldse elasite, enne kui otsustasite selle ikka oma põhilise sammu, et et nüüd lähete mehe kodumaale ja sinna jäätegi ja, ja see saab olema teie päriskodu. Ega see otsus ei tulnud nii kiiresti ja ega see situatsioon meil ei olegi päris nii nagu ta vist peaks olema, pool võiks olla. Tähendab portugali minek võib-olla ei tulnudki niimoodi, et et see nüüd peaks päris kodu olema, meil on olnud mitmeid võimalusi, mis me oleme tahtnud teha, me oleme mõelnud ka Eestisse tulla ja ja seda Portugali varianti tol momendil minu jaoks oli oluline, et ma, ma ei jaksanud enam Moskvas elada, ma tahtsin sealt ära. Aga lihtsalt sealse kriminaalne olukord läks niivõrd raskeks. Ma võin öelda, et viimase aasta jooksul oli enne lahkumist, siis oli meie majas 14 korterivarguste. Nii et iga päev, kui sai poest tuldud, siis tuli ikka akende poole vaadata, et et ei tea, kas keegi liigub oma toas. Nii et ma arvan, et see oli nagu selline põhimomente ja tegelikult on siis niimoodi, et minu abikaasa siiamaani sõidab Lissaboni ja Moskva vahet, kuna ta on Portugali ajalehe ja raadio korrespondent Moskvas siis me elame nii, et ta on kuu aega umbes Moskvas ja kuu aega siis Lissabonis. Ja nii on see juba kestnud, siis peaaegu kuus aastat. Ühel hetkel debackisite siis oma asjad ja ja sõitsite Portugali olite kindlasti külas seal varem ka käinud. Ja me veetsime iga aasta suve seal, meil oligi suvi niimoodi jaotatud pooleks, et pool Eesti jooksja pool Portugali jaoks, nii et Portugali elu. Ma arvasin, et ta on mulle tuttav, aga siis kui ma muidugi kohale saabusin, siis selgus, et külas käides on elu üks ja koha peal elades on ta hoopis teine. Missugune on siis Portugali elu? See hoopis teine elu? Kõik põhitõed on teised, sellega saab siis harjuda niimoodi tasapisi. Need probleemid jooksevad ise ise koju kätte ja, ja tasapisi tuleb hakata ennast muutma, sest ega siis Portugal minu järgi ei muuda. Nii et esialgu on selline suur tahtmine saada kõigest toimuvast aru ja ja ennast siis selle uue elu järgi sisse sättida. Sest ega vastu lainet ujumine ei ole sugugi selge. No päris mitmed probleemid, mis üllatavad, näiteks esimesed aastad mulle tundus, et haridussüsteem on nagunii halvasti organiseeritud ette. Et ei teagi hakata. Aga tasapisi ma olen sellega ära harjunud. Ja miks ta tundus halb olevat? Ta on üldse teisiti üles ehitatud kui Eestis või ütleme siis sellises endises Nõukogude liidus väga väike informatsiooni hulka hakata toimub kuidagi teisiti, seal seda informatsiooni antakse nagu spiraalikujuliselt tähendab esimeses, teises kolmandas klassis laps saab mingi informatsiooni kätte ja, ja siis hakkab tasapisi sellest süvenema. Noh, ütleme niimoodi, mis on Eestist tegelikult võimatu on see, et, et umbes kolmandas klassis siis enam-vähem kõik lapsed oskavad lugeda, ta tookord tundus mulle naljakana või imelikuna. Praegu ma mõtlen, et ei tea, kas ikkagi vaja neid esimese teise klassi lapsi niimoodi hinnata, nagu seda tehakse, tehakse siin, et seda elurõõmu nagu jääb lastel puudu, seal ei ole lastel palju koduseid töid, nad on oma aja kooli sära, esimesed klassid ei ole isegi hindeid mitte. Ja kogu vaba aeg on lapsele lihtsalt elamiseks. Minu meelest seda elamisaega nagu võiks, võiks Eesti lastel ka rohkem olla. Kuigi teisest küljest jah, muidugi on õige, et üldkokkuvõttes ükskord saavad eesti lastest haritumad inimesed kui seal ja tahtmine õppida. Tundub, et on siinsetel lastel ka suurem kui ka seal. Aga nad teevad hästi palju siis kehalist tegevust ja, ja on vabas looduses rohkem kooliajal vahetundides ja ei, see ei ole päris niimoodi. Tähendab kogu portugali e elu käib niimoodi enam-vähem. Kui Eestis on kõik väga täpselt. Näiteks ma võin siin mingi oma sõbrannaga kokku leppida, et ma saan kokkadel kell 12 35 siis Portugalis selline süsteem ei toimi sealpool tundi hilineda või tund aega hilinedes on täiesti normaalne seisund. Ja seda siis juhtub koolis ka näiteks täiesti vabalt võib õpetaja öelda, et homme ei tule. Mul on tütre sünnipäev. Ma pean kodus ette valmistama, seda öeldakse lastele. Nii palju kui ma olen aru saanud, on näiteks igal õpetajal õigus kuu jooksul puududa, kaheksast tunnista. Seda küll ei tasustata. Aga reaalsus on selline, et peaaegu iga päev on minu lastel mõni tund, mis jääb ära siiamaani mulle ikkagi tundub, et see on väär ja võiks olla teisiti. Selleks et ennast mitte sinna asjasse vahele segada ja lastele kurja teenet teha oma mõtetega, siis ma lihtsalt kooli ei lähe. See on küll väga ebapeda, loogiline on ka. Aga ma ei käi lastevanemate koosolekutel, olen jätnud mina igasuguse õpetajatega suhtlemise, mulle tundub, et lapsed saavad ise hakkama ja ja nemad võib-olla tapavad ära paremini sellise sellise sealse mentaliteedi, sest mina võin mõelda ühte moodi, aga kui ma ütlen selle välja, siis nemad saavad sellest aru hoopis teisiti. Nad õpivad hästi. Ja on tütrel on päris hea line pojaga need lood natuke teised. Tema ütleb selle kohta, et tema on pagas, stabiilne õpilane, see tähendab puhtalt kolmeline, aga Portugali oludes on isegi ja sest seal on täiesti tavaline, et et lapsed jäävad klassi kordama. Näiteks poeg on mul nüüd kaheksandas klassis, eelmine aasta oli neil 24 õpilast, kellest Sist sellesse klassi edasi läksidki. Nii, Portugali malli järgi on nad täiesti tublid õpilased, mõlemad paar aastat tagasi lindistasime ühe lastesaate ja siis teie poeg Olev jutustas seal oma elust ja oma laste maailmast Portugalis ja stani mõnusalt rääkis, et et noh, et kui te näeksite minu klassi, et siis te küll imestaksite, et mõni on seal kohe nii palju vanem kui teine. Et tulevad Aafrikast ja igalt poolt mujaltki ja keelt ei oska ja siis nad kordavad klassi mitu-mitu korda ja saavad ikka siis meie hulka, et mis sellest, et ta on nii palju suurem ja vanem, aga ta on ikka nagu laps mängib meiega laste mänge ja ja nii ta ongi ja, ja mulle tundub, et seal vanemad ka nagu ei pööra nii palju tähelepanu sellele, et et see lask ei kurdaks seda klassi. Tähendab, see on nagu rohkem lapseeküsimus, mitte vanemate, tähendab laps ise peab otsustama, kas ta siis tahab õppida või ei taha ja, ja kuidas isa õppimisega hakkama, ega siis ei olegi midagi, läheb koolist ära ja läheb kohe tööle, nii et näiteks ilmine aastaselt seitsmendas klassis, siis juba kaks poissi läksid ehitustööliseks. Kui palju on kohustuslik haridus, üheksa klassi. Aga seitsmendast võib siis juba ära minna, noh, ega tegelikult ei või, aga mis siis ikka teha, kes siis neile järgi käib, eks ole, keegi ei lähe nüüd ju koolis siis tagasi tooma ja ja seal on veel teine asi, seal on vanusepiir, kui see laps on ikkagi juba 16 aastane või 18 või 20, kaua aitäh selle üheksanda klassini siis viiakse, ei saagi viia seal ilmselt ka lastele endale Pole sellist häbi, nii nagu siin on, et kui sa lähed istuma jäänud, siis sa oled kuidagiviisi natukene nagu tõrjutud, et jäi istuma. Ei ole. Minu poeg ütles selle kohta niimoodi, ta oli selle suve siin Eestis kolm kuud, eks ta nägi, mis siis teised poisid elust arvavad ja tema ütles niimoodi, et Portugalis lapsed ei taha õppida. Aga eesti lapsed lähevad kooli, nad ka ei taha õppida. Aga nad mõtlevad teisiti, et kui ma siin juba olen, siis ma püüan sellest ka midagi kasulikku saada. Portugali naaberriigis Hispaanias ja rohkem veel hispaaniakeelses Ladina-Ameerikas on lemmiksõna maniana. Meie aga kuidagiviisi Portugalis toimib. See tähendab siis homme, et kõike, mida on võimalik teha homme, siis pigem teha homme. Ma arvan niimoodi, et, et seal elataksegi niimoodi, et kõike, mis on võimalik teha homme ära kunagi tee täna. Ja esimesed paar aastat, see tundus ka väga võõrana. Sest minul oli ikkagi ja teha kõik täna või isegi varem ikkagi kohe ruttu kärmelt kõik korda. Nemad naudivad elu. Tähendab kõik need püüdlused, mis on, on inimesele elust, nii hariduse osas kui töötulemused ja kõik muu sellega ei ole ju tegelikult kuhugile kiiret ja kõik areneb nii, kuni ilmadel olete midagi tagant lükata. Ja tegelikult ongi niimoodi, et vahetevahel, kui inimesed väga pürgivad kuhugile, siis nad unustavad ära, et selle ajaga kogu kuhugi minnakse, on elu järsku otsa saanud, on tervis käest ära läinud ja siis tuleb välja, et on vanaks saadud ja ja laupäevad, pühapäevad on tööl käidud. Aga seda laupäeva pühapäeva tagasi see ei anna. Nii et Portugalis on suur probleem, et kedagi nädala lõpul tööle sundida. Isegi kui selle eest topelt raha makstakse. Sest. Raha eest saab palju, aga mitte kõike on seda, seda nädalal lõputagasi ei saa. Kui ta on kord ära antud, mida siis nädalalõpuga päevadel peres tehakse? Nädalalõpp on perega koosolemise päevad püütakse kuhugile loodusesse minna, ilusatesse kohtadesse midagi näha. Põhiline ei olegi, võib lase näha, põhiline on, et olla perega koos. Ja pere mõiste on natukene laiem, kui nähtavasti siin Eestis. Seal on p tere, pere hulka loetakse ka vanavanemad. Tähendab, kui sõidetakse välja, siis võetakse ka vanaemad-vanaisad kaasa ja ka vanavanaemad ja vana-vanaisad, kui nad elus on. Ja kõige tähtsam, siis elus ongi üldse see pere. Tähendab, ahutuste probleem algab, nagu minul on küll tunne selline kolm-neli aastat tagasi. Ja seda ainult suurlinnades, see ei ole moes, see võib-olla läheb varsti moodi, aga esialgu mitte. Esialgu on, on pere üle kõige ja selle nimel elatakse. Kas inimesed on abielus ka väga truud siis või on nii, et truudusetus on olemas küll, aga seda kuidagiviisi rajaks vaikitakse, salatakse maha, elatakse edasi pere nimel. Tähendab mehed, ma arvan, et ei salga maha oma truudusetus, ta lihtsalt naised panevad silmad kinni, teevad näo, nagu ei teaks, ei kuuleks, ei näeks, sellepärast et see on nagu kõige parem variant kõigile sellele naisele, iseendale, lastele, kogu, siis sellele perele naiste osas võib-olla ma ei oska nii täpselt öelda, mulle tundub, et kui siis seda juhtub siis jäetakse ikkagi nii ära, et sellest mitte kunagi mitte keegi teada ei saa. Aga loomulikult lahutas, eksisteerib, aga, aga, aga Eestiga võrreldes neid on väga vähe. Ja viimaste andmete kohaselt Euroopas tehtud küsitluste alusel on Portugali noormehed sihukesed, kes unistavad abiellumisest, tähendab, nende jaoks on see ideaal veel alles jäänud, et mitte lihtsalt koos elada, vaid abielluda. Sellist vabaabielu, tormi, mis Põhja-Euroopas ja nüüd ka Eestis on hakanud väga laineid lööma, seda siis Portugalis veel ei ole katoliku mama ikkagi. On küll, aga väga vähe, väga vähe. Kas usul on ikka tugev mõju? Ma ei oska öelda, kui tugev mõju on, tähendab kuidas seda usu mõju nüüd nüüd vaadata? Ma ei tea, kas see usk on nii sügavalt hinges või, või on need lihtsalt ümber kujunenud nagu traditsiooniks. Tähendab ilma usutanud, kui ei saa suurtes linnades inimesed ei käi väga tihti kirikus, aga aga väikelinnades on mõeldamatu, et, et laupäev, pühapäev ei minda kirikusse samal päeval kohe jah, jah, ja, ja ilma kirikuta nagu kuidagi kohe hakkama ei saa. Tähendab, mul ei tule ette nagu ühtegi tuttavat, näiteks. Kes ei oleks oma abielu laulatanud. Tähendab, see riiklik vormistamine on nagu nagu teisejärguline toim allkirja andmine, jah, tähendab ilma kirikliku laule lootus, et ta abielu registreerimist ei toimu ka nende hulgas, kes tegelikult ei usu seda, seda siis tehakse ikkagi traditsioonist ja ja nemad nimetavad seda veel vanemate austamiseks. Tähendab selleks, et jälgida seda, mida siis vanemad tahavad. Kui laupäeval pühapäeval kirikusse minnakse, siis minnakse koos perega või üksi mitte alati koos perega, oleneb, kellel palju aega on ja kui palju keegi magada armastab. Vanemad inimesed lähvad tavaliselt hommikul vara kella seitsme sele missale juba aga teised toimetavad siis oma kodused tööd ära ja peale seda minnakse nii, et see ei ole oluline. Meiega koos peab olema, pannakse siis selga oma kõige paremad riided, mis on ja ja käiakse ära. Kusjuures seal maas peale seda missat võidakse tulla koju ja, ja rahulikult arvustada natuke seda kirikuõpetajat, et ei tea, kelle poole ta seal ikka natuke väära pilgu heitis ja ja kelle poole vaatas ja, ja mida ta ütles, nii et see katoliku usk, ta ei ole selline selline väga dogmaatiline, esimesel pilgul ta tundub selline. Mis veel tundus, et on täiesti teisiti, kui me istusime enne oma jutuga rajamist selle väikese kohvitassi juures, siis te ütlesite, et kõik on absoluutselt teisiti kui Eestis. Ja ei oskagi kohe nüüd ette käe, ta tähendab, on kõik mõisted, on teised. Tähendab minule kui välismaalasele on võib-olla lubatud rohkem kui Portugali naistele kõik need, need naisküsimus, Need on teisiti, sealsed naised ei puutu üleüldse, mis tähendab siinse naise loba oleke, nad arvavad, et nad on kohutavalt vabadust omale kätte võitnud, aga aga tegelikkus on selline, et, et veel 20 aastat tagasi näiteks ei käinud naised kohvikuski ilma meesteta. Nüüd võivad küll minna sõbrannad ja juttu rääkida ja restoranis käiakse üksinda, aga aga ma mäletan väga hästi, kui näiteks minu ei tulnud isegi kodust välja, siis kui kuduma meest, see oli, see oli täiesti mõeldamatu. Täna päeval tuleb rahulikult meiega ükskõik kuhu kaasa, aga ka esimesed aastad küll mitte. Ja niimoodi tundub, igas pisikeses asjas hakkab tulema selliseid üllatusi. Kuidas ennast ülal pidada, kellega, mida rääkida, mida on sobilik rääkida, mida ei ole sobilik rääkida. Minu probleemi esimesed aastad oli näiteks pikusse. Sellepärast et Eesti oludes. Ma arvan, et ma olen täiesti keskmise pikkusega naine ja kuna ma jalaga lõhna, siis seal mind peeti, mitte isegi ei, mitte paaksuksega ega pikaks. Mulle öeldi, et sa oled ju nii kohutavalt suur. Nii et ma mäletan, et esimesed aastad ma ei pannud sugugi mitte isegi kontsaga kinga jalga, nüüd ma teen seda rahulikult, sellest lihtsalt üle saadud, aga aga kui ma eelmine nädal siia Eestisse kohale jõudsin, siis esimene tunne, mis mul oli, oli see, et ma olen jõudnud oma pikkuste keskele. Sest portugallased on vanem põlvkond, on ka lühikest kasvu seal mingi selline meeter viiekümnene mees tunneb ennast väga hästi. Ja, ja nooremad nüüd on jah tõesti pikemaks kasvanud, aga, aga vanem põlvkond on väga lühikest kasvu. Kuidas võttis vastu minia teiselt maalt suurekasvulise ja teiste põhimõtetega noore naise? Meil ei ole probleeme küll kunagi olnud, need pole ka kunagi koos elanud, nii et selles mõttes on nagu nagu hästi läinud. Aga mulle tundub, et nad võtsid mind vastu üsna hästi. Vaevalt, et nad need unistanud on sellest, et, et selline minusugune nüüd sinna läheb ja, ja nende pojaga koos elab ja, ja ühte-teist on proovinud mulle õpetada, nad arvavad, et ma ei tea, kuidas peaks olema nii üteldakse, et tee nii, et see asi käib nii, aga nende jaoks mina ei ole kõige suurem probleem, sellepärast et mina olen nende nende lastelaste ema ja sellega on kõik öeldud, sest sest Nende poja lapsed on ju nende lapselapsed ja see on kõige olulisem, tähendab, need on omad. Ja sealt tulevad ka mõned sellised pere kohta puutuvad omaette mõisted näiteks muidugi eksida, mulle tundub, et, et kui Eestis näiteks lahutatakse, et siis minia jääb nagu võõraks seal, kui naine lahutab, siis, siis ta jääb mehele võõraks. Aga oma ämmale-äiale jääb ta alati minejaks, tähendab, sellest seisusest ei saa kunagi kunagi lahti, suhtlevad edasi, nad suhtlevad edasi, teda loetakse ühesõnaga selle pereliikmeks tähendab kunagi ja öelda, et see oli minu poja esimene või teine või kolmas naine. Selle, selle esimese minia kohta öeldakse mini. Ja, ja ta on seda surmatunnini ja see teine ja kolmas on täpselt samuti. Jah jah, ja mingil hetkel need vanavanemad kutsuvad selle oma esimese minia peresse, kuigi sinna ilmub siis poeg juba võib-olla kolmanda naisega? Ei, seda ikka püütakse teha nii, et kokku ei tulda. Kui juhtub nii harva, et seda, seda, seda ja väga harva juhtuda. Aga põhiline võib olla, pealegi see koos käiakse või kokku saadakse, põhiline on see mõiste. Et, et seda lahku läinud minia peetaksegi ikkagi oma pere liikmeks. Te ütlesite siin jutu käigus, et Portugali naine on nüüd siis saanud teatud vabadused väga kõrgelt hindab ja leiab, et ta on väga palju saavutanud, aga ta ei ole oma mõttemaailmas ja oma traditsioonides veel sugugi nõnda vaba. Nii nagu meie arvame, et siin Põhja-Euroopas ollakse. Ja nagu me rääkisime nendest lahutustest ja pereprobleemidest, siis te ütlesite, et naine paneb silmad kinni truudusetu mehe tempude puhul. See on kõige parem lahendus talle endale ja perele ja kõigele. Kas tegelikult naise enda hinges ja sisemas on see tema jaoks kõige parem lahendus. Te olete ju sõbrannadega seal vestelnud, olen muutnud oma põhimõtteid, tähendab see Portugal on minusse niimoodi mõjunud, et antud momendil, ega mina ei ole suur lahutuste toetaja sugugi sellepärast et et vaatan oma sõbrannasid, kes on siin lahutanud, siis ma mõtlen, et et ega peale lahutust suurt ei muutu, sellepärast et muutub väga väike osa, see naine jääb ikkagi selleks samaks, tähendab minu mõiste järgi, mis on siis nüüd, ütleme portugali eesti mõiste vahepeal? Lahutada tasub ikka siis, kui see selle mehega ikka üldse hakkama ei saa. Ja mingid väga suured probleemid, aga ikka tühja-tähja pärast hakata lohutama, ma ei tea, kas sellel mõtet, sellepärast et tegelikult abielu annab ikkagi sellise toe kõigile inimestele nii sellele mehele kui naistele kui ka lastele. Ja, ja vahetevahel võiks siis natukene püüda selle nimel, et see pere koos seisab, mitte selle nimel, et, et igaüks siis ta tingimata saama seda, mida ta tahab, tuleb siis üksteisele vastu tulla. Ja selles mõttes ma arvan, et, et see, milleni on siis Põhjamaade naised jõudnud tihtipeale maksavad neile endile kätte. Sest võidakse ju teistele oma sõbrannadele-tuttavatele öelda küll, et, et kõik on hästi ja küll ma nüüd olen rahul ja ja tegelikult võib-olla nutetakse iga päev kuskil seal tagatoas patja ja kas on kõige õigem variant, ma arvan, et igal asjal on oma hind ja, ja lihtsalt tuleb siis arvestada, kas kas tasub seda hinda selle eest maksta või mitte. Mina olen igal juhul nüüd sellise esimese abielu säilitamise poolt. Ja, ja ma arvan, et Portugalis on see veel seotud ikkagi ka rahaliste probleemidega, sest ükskõik, kuidas vaadata, ikkagi mehed teenivad rohkem kui naised. Teiseks selline probleem, et peale lahutust lahutatud naist mitte ei vaadata halvasti vaid teda näiteks ei kutsuta enam sellistele koos olemistele, kus kõik tulevad paarikaupa, tähendab see üksik naine on jäetud nagu välja, ta jääb oma sõbrannade ringi Üksikute inimeste ringi, ta ei pääse enam sellesse. Ja see võib-olla ei ole nii, nii väga kerge, mul on tunne, et võib-olla peetakse seda üksikut naist ohtlikuks sellepärast, et talle võib kellelegi mees meeldima hakata. Ja teiselt poolt on meeste poolt ka selline perehoidlikkus seal, et et see mees küll võib kuskil vahetevahel oma sõbranna mõne leida siit ja sealt ja aga ta läheb alati tagasi koju, ta ei kao kuhugi ära, tähendab, mehed ei ole lahutuse algataja mitte kunagi väga harva nende jaoks on, on laste olemasolu väga tähtis võib-olla tähtsam kui see, see naise omamine. Nii et näiteks peale lahutust tavaliselt hakkab kohe suur probleem, kuidas laps jagada. Ja tavaliselt kõik mehed tahavad lapsi omale. Tähendab, kuna sealses lahutusprotsessis küsitakse ka sellist asja, et kes oli süüdi ja olenevalt sellest, kes oli, siis söödi, jagatakse ka vara ja, ja, ja lapsi ja kõike muud. Siis mehed tavaliselt üritavad väita, et süüdi oli naine ükskõik millisel põhjusel ja sellega siis saada need lapsed omale. Tähendab sellist asja, et seal mingi mees ei maksaks oma lastele alimente või, või, või ei teeks oma lastest välja. Mul ei tule küll tõesti ette, sellist oleks üldse olnud ja, ja loomulikult ei taha naised siis lastest ilma jääda. Mitte et oleks sellist seadust, seadust ei ole, aga on olemas kohtupraktika. Põhjendatakse seda siis sellega, et kuna mehe materiaalsed võimalused on suured mad siis ta suudab lapsele ka rohkem anda. Kui te nüüd lõpuks ise valiksite, et, et mis teie meelest on kõige toredam asi Portugalis, et mida te tõesti naudite ja te tunnete, et see on suhtumine või traditsioon või pidu või ükskõik mida iganes, et kust te tunnete, et ei pea ennast nagu sundima olema natukene teine, kui te tegelikult olete või kust ei kõrguta seda oma põhjamaist Eestit ja mingi igatsusega ei mõtle nagu siia. Eks see koduigatsus ja pika ja sellest lahti ei saa ja sellega ei saa midagi kõrvutada, see jääb alati. Ma olen isegi mõelnud seda, ma ei tea täpselt, millega see on seoses. Ma olen mõelnud, et need on inimesed, need on kohad, need on mälestused, on lapsepõlv. Aga täna ma võib-olla arvan, et isegi kui tuttavad inimesed ja vanavanemad ja ükskord ära kaovad ja et siis see igatsus kodu järgi jääb ikka see igatsus käib pikale, oli maa. Nii et isegi kui mul üks päev siin enam kedagi ei ole, ma ikkagi tahan siia tulla ja minu südames ikka olemas. Aga eks Portugal hakkab ka tasapisi omaks saama ja ja seal on ju lapsed ja ja abikaasa ja, aga mis mulle kõige rohkem meeldib. Võib-olla mulle meeldib ookean, mida nemad ei nimetagi ookeaniks, nemad nimetavad seda mereks. Nemad ütlevad, et ookean, geograafiline mõiste. Aga kus ikkagi ujumas käiakse, Sammeri, loodus, päike? Mulle tundub, et, et seal on väga palju valgust ja mis on mulle hakanud ka meeldima, mulle on hakanud meeldima nende rõõmsameelsus. Isegi siis, kui asjad ei lähe hästi, püütakse näha ikkagi alati seda paremat külge. Ja püütakse olla õnnelik sellele, mida see päev siis täna pakub. Homme mitte ülehomme mitte ei oodata seda maja, mis saab võib-olla seal 10 aasta pärast valmis ja selle nimel ollakse kõik nõus ära nei elust. Rõõmu tuleb tunda täna ja mitte jätta seda homsele. Oma elust Portugalis jutustas proua Siiri millases Pinto ja temaga ajas juttu reetmade.