Raadio kak. Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga otsib vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saatejuhid Arko Olesk ja Madis Aesma alustavad. Tervist raadio kahes algas saade nimega puust ja punaseks, järgmised tund aega on sinuga siin koos populaarteaduslikel teemadel rääkimas Arko Oleski ja Madis Aesma ja täna meie pikem teema ei olegi väga niivõrd teaduslik, kuivõrd ühiskonna teaduslik, ehk siis käsitleme ühte teemat, et millega igapäevaselt, mis meie elu igapäevaselt mõjutab, aga nagu ikka, saavad ka vastuse mõned teaduslikud kuulaja küsimused ning heidame pilgu maailma Uudistele, mis mõne nädala jooksul on silma jäänud ja minu jaoks üks kõige selliseid ulmelisemaid asju, mida lugesin sel nädalal tuli siis Venemaalt ja Venemaal on nüüd üks miljard mitri Itskov arendamas plaani aastaks 2045 saada valmis, selline põhimõtteliselt inimesed avatar, tal on siis küborgi konstrueerimise plaan, mille lõpuks on siis see, et aastal 2045 on juba noh, inimese asemel tegu täieliku avatariga. Dmitri kohviplaan on siis neljaastmeline ja see näeb siis välja niimoodi, et aastatel 2015 kuni 2020 tehakse valmis selline inimese täiuslik robot, koopia, mida siis saab kaugemalt kontrollida aastaks 2025 peaks olema siis valmis nii-öelda aste p. Mis siis näeb välja sedasi, et robotkeha sisse pannakse inimese aju, kui see inimene ise ära sureb, et ta saab siis robot tee kehas edasi elada siis etapp C, mis peaks valmima ajavahemikus 2030 kuni 2035 on siis juba seesugune olend, kellel ei ole enam mitte midagi orgaanilist sees peale selle, et tema tehisajusse nii-öelda tõstetakse üle selle endise inimajuteadvus. Ja siis aastaga 2040 kuni 2045 peaks jõutama juba sinnamaale. No saab sellise hologrammi taolise avatari juba sellest samast olendist toota. Ja mis need temaga huvitavat tegema hakkavad, mitte nemad või võib-olla sina ja mina saad aru, kui meie kunagi peaksime siit ilmast nii-öelda lahkuma, siis tänu sellistele tegelastele saab meie teadvuse näiteks võib-olla sinna sellesse saatorisse paigutada, esime, hõljumisin igavesti, teeme igavesti raadiosaadet puust ja punaseks, näite, kes ei lõpegi kunagi ära, näiteks näiteks siis saame igast oma kehaosast teha eraldi saata lausa. Ja võib-olla ka seda, ühesõnaga selline plaan on ühel väga rikkal mehel, mis, nagu on öelnud kommentaatorid, on isenesest tehtav, aga kohutavalt keerulised mäekõrgused. Raskused on muidugi seal teele. Tõsi, ta on ja sajaplaan on ka päris pikk ja nagu varasem kogemus näitab, siis kui lubatakse midagi aastaks 2040 ehk siis ütleme 30 aasta pärast, siis aastal 2040 öeldakse, et jah, näed, 30 aastat läheb ikka veel selle asjaga, aga kui inimesel on huvi olemas ja raha olemas ja, ja ma usun, et lõppkokkuvõttes ikkagi kuidagi aitab aima teadust, siis tuleb tal edu soovida. Aga mis, Mulle võib-olla silma jäi sellest nädalast üks uudis, mis natukene ka seda teemat, mille, millest me rääkisime eelmisel nädalal ehk siis lindude munemise teemat tuleb välja, et Dubai teadlased ehk siis kahest riigist, kus on palju raha inimestel on teadlased teinud valmis pardi, kes võib sünnitada kanu muneda õigemini olla olla kanadele isaks ehk siis väärmiselt keerulise partkes sünnitab kanu, munema kanu ja on samas ka nende isa. Ma ajasin, tähendab, kui ma nüüd selgelt ütlen, siis part, kes võib-olla kanaisa, ütleme siis part, kes võib-olla siis kukk põhimõtteliselt küll, et kui partki kana panna romantilisele õhtusöögile, siis tulemuseks iso partio ema kana, just siis tulemuseks võib olla täiesti normaalne kana ja nemad tegid seda siis niimoodi, et et kui kui isane part oli ka veel alles muna, siis nemad viisid sinna loote sisse natukene kana DNAd ehk siis selliseid kana, sugurakkude, algeid. Ja siis kui see part kasvas suureks, siis tema sugurakud hakkasid tootma bukes spermat. Mis sellest kasu on, sellest on kasu see esiteks nad muidugi mõtlevad, et järsku saab kuidagi niimoodi teha viljakamaid, kanu, aga tulevikus saab põhimõtteliselt samal moel taaselustada välja surnud liike ehk kui sul on näiteks mingisugune Dodo linud kusagil veel natukene tema DNAd veel alles siis sealt saab niimoodi kodeerida selle vajaliku jupi kätte. Niimoodi geneetiliselt siis viia siis selle mõne linnu DNA Ardi sisse jällegi ja pardipere suureks üllatuseks sünnivad siis kooruvad munadest välja surnud linnud hoopis parte tasemel väikesed toodad näiteks. Müstika müstika, müstika, see on selline teoreetiline lähenemine, eks ole, näha kuidas kuidas neil välja kukub, siis sealgi on mitmesuguseid keerukusi ees, aga sellised esimesed sammud on juba tehtud. Me tuleme eluslooduseteemade juurde tänases saates kuulaja küsimuste läbi veel tagasi, aga. Meie tänane peateema otseselt nüüd elusloodusega seotud ei ole, sellepärast et me hakkame rääkima ühest organisatsioonist, mis tundub võib-olla paljudele kuidagiviisi hämar, kauge, arusaamatu, ent on tegelikult kogu aeg siinsamas, kus meiegi. Ja meie oleme selle sees. Meie oleme selles Eesti, üritame teha puust ja punaseks seda, mis elukas on Euroopa liit. Saade puust ja punaseks siirduda tänased pikema teema juurde ja teinekord me ikka võtame endale ette sellise suure tüki, nii ka seekord. Selle tüki suurus on 27 riiki ja 500 miljonit inimest. Täna üritame natukene teha puust ja punaseks seda, mis on Euroopa liit, kuidas ta toimib ja kuidas Eesti seal sees hakkama saab ja meil on stuudios külas Paavo Palk, kes on Euroopa Komisjoni Eesti esindusepoliitika osakonna juhataja. Tere. Tere. No Eesti on nüüd Euroopa liidus olnud varsti üheksa aastat ja teist niipalju veel enne liitumist tegelesime sellise ettevalmistamise protsessiga. Kuidas teile tundub, et kui hästi Eesti inimesed tegelikult teavad, kuidas Euroopa Liit toimib? Kui vaadata europarameetri küsimusi, siis sellised fakti vastused Eestis väga head ei ole, et siin me oleme isegi alla Euroopa Liidu keskmise, et kui küsida, mitu tähte siis täpselt Euroopa lipul on või kes on võib-olla Euroopa Komisjoni president? Ja selliseid üksikuid faktiküsimusi, et mina näiteks sõlmiti Maastrichti lepingu ja millal on täpselt mis kuus, mis päeval Euroopa Parlamendi valimised. Aga, ja mul on endal jäänud mulje, et selliseid praktilisi Euroopa Liiduga seonduvaid asju teatatakse Eestis keskmisest märksa paremini. Et eestlased väga selgelt tunnetavad, et Euroopa Liit on majandusorganisatsioon on oluline majanduslik mõju. Väga hästi teatakse Euroopa Liidu abiprogramm Eestile ja ma arvan, et inimestel on päris hea ettekujutus sellest, et kus Euroopa Liit võib esid, et välispoliitikas rahvusvahelises suhtluses suhtluses toetada ja kus on Euroopa liidul, ütleme välispiiride, kus selle asemel NATO. Et selline praktiline ettekujutus on minu meelest Eestis päris hea euroopidesse. Aga nüüd see aspekt, et kuidas tegelikult otsuseid langetatakse Euroopa liidus ja millega seal üldse tegeletakse, millised on need institutsioonid, kui palju te olete kohanud seda, et kas või ma ei tea meie poliitikute seas või mingitel päris kõrgetel kohtadel inimesed tegelikult ikkagi veel ei saa, saad aru, või siis vastupidi, on kõik väga hästi kursis, mida, millega Euroopa liit tegeleb ja millega ei tegele. Minul vaatavad nad tööalaselt, ikkagi on kogud või inimese, kes teavad väga hästi, millega Euroopa liit tegeleda, millegagi tegelema. Üldisemalt võib öelda, et mitte Eesti, vaid ka laiem mure, et üks kitsaskoht, kus minnakse eksirännakutele, on kohtuvaldkond, et on Euroopa Inimõiguste kohustas, uuris, mis ei ole kuidagi seotud Euroopa Liiduga puude kaebad edasi oma süüdimõistvaid otsuseid ei tee siis eriti kriminaalkurjategijad näiteks viimati ka need pronksi süüdimõistetud, et see on siis Euroopa nõukogu hoopis teine rahvuse tsoon ja neid kaht organisatsiooni, eriti nende kohtuid aetakse nagu väga-väga sageli segamini. Et see on niisugune viga, mida, mida kirjandust ja ja aetakse segamini ka muidugi institutsioon, et omavahel, aga see, et ikkagi, mis on Euroopa Liidu põhitegevusvaldkonnad selles osas minu meelest inimestel on päris õige ettekujutuse. Ma arvan, et suur osa eestlasi ikkagi nimi ose Manuel Barroso, et Euroopa Komisjoni president ütleb ka paljudele midagi. Aga kui sind seda jutuajamist alustasime, siis esimese asjana jäi mulle kõlama, et noh, tavainimese jaoks, kui ta tõepoolest ei tea seda, kui palju neid tähtis lipu peal võib-olla või millel on Euroopaga siis seda kuidasmoodi toetusi saada, seda ta nagu teab küll, et kas tavalise eestlase jaoks tundub teile sageli on niimoodi, et see Euroopa liit on justkui mingisugune selline kauge hoomamatu rahaallikas sots Alliks lihtsalt paljudele, tähendab, ta võib sellega seostuda. Aga mulle ikkagi tundub, nagu ma juba alguses ütlesin, et enamik inimesi adub, et Euroopa liidul on mitu aspekti, et esiteks tal on tõesti see toetav aspekte, siin inimesed kindlasti ei saa aru, kuidas toetuste saamine protsess käib, kui nad ise neid ei küsi, aga nad teavad ikkagi, et siin teed, lasteaiad, mänguväljakud mis iganes haiglad on, on renoveeritud Euroopa Liidu raha eest veepuhastusjaamad ja nii edasi. Seal teatakse päris hästi, aga teatakse ka seda, ütleme, et Euroopa Liit reguleerib paljusid majandusvaldkondi. Ja see ei ole ainult, ütleme Põllumäe majandustootjate esindusorgani küsimus, et miks näiteks Euroopa liit ei astu meie talunike kaitseks välja, et hõlbustada nende toodete eksporti Venemaale, kui probleemid on, et ka tavatalunik nagu küsib seda, et kas Euroopa Liit võiks sinna õla rohkem alla panna. Kui nüüd üritada hakata neid institutsioone järjest loetlema lahti võtma, siis teie ise esindajate, Euroopa komisjoni, kas see on institutsioon, mida võiks võrrelda sisuliselt Euroopa otsusega? Võib ikka jah, et formaalselt on päris seda ei ole, ta on rohkem sekretäriaadi rollis nagu rahvusvahelist funktsioonist raudus versioonid ei ole valitsus, vaid sekretäriaat. Aga praktikas, kui me vaatame ikkagi, et kuivõrd palju Euroopa komisjon saab otsuste tegemisel kaasa rääkida ja kuivõrd ta mõjutab nende elluviimist, siis ta on päris sarnane tegelikult riigi valitsusega. Et seal on sellised ministeeriumid, mida nimetatakse direktoraatideks, jah, eks ole, kus siis töötatakse välja mõtteid, kuidas üle Euroopa võiks ühte või teist asja korraldada ja siis mis nendest ideedest siis edasi saab, võib-olla ma täpsustaks, et ei maksa nüüd komisjon osa osa ka üle tähtsustada, et tegelikult kuigi seal on ligi 30000 inimest, aga Euroopa Liidu ei ole see sugugi nii suur, eriti arvestades, et kuskil üks neljandik nendest on tegelikult tõlgid ja tõlkijad. Selles mõttes on Euroopa komisjonis umbes sama palju ametnikke kui Eestis. Nii et need ideed see oli, mille alusel edasi minnakse, alusel Euroopa komisjon koostab ja esitab mingi õigusakti ei tule tegelikult oma töötajatelt, vaid sageli need ideed tulevad kuskilt mujalt, nad tulevad, kas kodanikualgatuse korras mittetulundusühendustel, aga kõige sagedamini ikkagi Euroopa Parlamendi iste liikmesriikidest et robot Ta on selline huvitav parlament, kes ise ei tohi ühtegi õigusakti koostada. Aga ta võib teha selle õigusakti koostamise ettepaneku siis Euroopa komisjon selle valmis kirjutatud. Ja kui püüda siis edasi, et nagu te küsisite, kuidas sai otsustajad, protsess toimib, siis on see nii, et tõepoolest komisjonil on siis õigusakti koostamise ainuõigus Euroopa liidus. Aga vastu ta seda võtta ei saa. Ja vastuvõtmisel on siis kaks institutsiooni, on Euroopa parlament ja liikmesriikide esindajatest koosnev Euroopa Liidu nõukogu võib öelda Ministrite nõukogu, sest et lõpliku otsuse peavad ministrid. Ja siis see sõltub maitsest, et kuidas tõlgendada Euroopa Parlamendi Nõukogu omavahelist suhet. Võib öelda, et Euroopa liidus on kahekoja selline süsteem, kus siis parlamendi üks koda oleks nagu see valitsuse esindaja Ministrite nõukogu teine koda oleks Euroopa Parlamendi Kumpan Salame, kumb on ülemkoda? Kui me vaatame sellist valimiste printsiipi, mis tavaliselt võetakse aluseks nagu alamkoda oleks Euroopa parlament. Aga võib võtta teise printsiibi, et kellel on nagu lõplik sõnaõigus või suurem sõnaõigus natukene ikkagi otsuste vastuvõtmisel ja see on tegelikult Ministrite nõukogu selle loogika järgi Ministrite nõukogu jäi rohkem. Sellise parlamendi alamkoja rollis tundub kaunistus suur ja kohati ka vist ikkagi bürokraatlik masinavärk. Kui arvesse võtta seda, et näiteks selleks, et läbi viia peab Europarlament Liivat näiteks tegema ettepaneku mõnele liikmesmaa organisatsioonile, siis see saadab selle sinna tagasi siis Euroopa Komisjoni vaatab selle läbi, siis läheb see veel europarlamenti, kus siis otsustatakse, kas selle saab vastu võtta ja nii edasi. Kui kaua ütleme üks selline otsus või selle läbiviimine võib üleüldse aega võtta, oleneb selle ettepanekuga keerukust ilmselt, eks näeb ette mängu keerukusest olenemata, sest et selge on see, et kui Euroopa liidule ja siis, kui me vaatame ka praeguseid rahanduskriisi otsuseid, siis otseselt ikkagi tehakse teinekord mõne päeva jooksul. Ja saan puudutab põllumajandust, tervishoiu, ükskõik mis küsimusi, kui on ka kiiresti otsustada vaja, siis need mehhanismid on olemas, et otsus kiiresti. Tavapäraselt tõepoolest see protsess on aeglane ja see tavaline õigusakti valmimine, jõustumine, ütleme, on üks, kaks, kolm aastat on see tsükkel Euroopa liidus. Osaliselt ma olen nõus, et see, see võib tunduda bürokraatlik. Ja ma arvan, et see ei ole nagu põhiküsimus siin see küsimus on lihtsalt selles, et neil ikkagi on 27 erinevat aruteluruumi praegu Euroopa liidus. Ja need otsused on vaja läbiseid läbi arutada ikkagi ka kõikides nendes liikmesriikides, et saavuta mingi konsensus, mingi üksmeel, et kellestki mitte teerulliga üle sõita ja see võtab aega. No juttu oli ka sellest, et Euroopa Komisjoni 30-st 1000-st töödest neljandik on tõlgid, oli neljandik, eks on umbes nii ja siis see tähendab ikkagi siis seda ka, et kui nüüd midagi arutatakse tõepoolest see võtab aega, siis ilmselgelt on ka see, et neid erinevaid õigusakte ja ettepanekuid, kõike on vaja ka erinevatesse keeltesse ümber panna ja see lisab siis seda aega sinna veelgi juurde. Kas on mingeid selliseid juhtumeid, kus tõepoolest mingisuguse asja läbi, ütleme, seal mingisuguse asja mõtestamisel on tõlkimis rivadele asjast täiesti diametraalselt valesti aru saadud? Ei ole kuulnud, sest et see võib olla pigem suulise tõlke puhul, et mõnes üksikus kõnes ma olen ise kuulnud küll, jah, tõlgitakse valesti täiesti risti vastupidi ja noh, kas just risti vastupidi, aga räägitakse rohkem kui kui aiaaugust samas kui peaks rääkima aiast, eks ole. Et jutt läheb kõrvale tegelikult sellest, millest tegelikult rääkis, et, et hämmastaval kombel niukseid asju juhtub suulises tõlkes kirjalikus tõlkes on praktiliselt välistatud mõtlemise, kuidas see asi praktikas välja näeb, seal sedasi, et ta käibki läbi niivõrd mitmest tõlkimise tantsisid, et kõigepealt on ikkagi enamasti Euroopa komisjon, kes teeb seal algtõlke. Ja siis, kui ta läheb edasi menetluses, need parandused öeldakse Euroopa Parlamendis jällegi teised tõlgid vaatavad läbi ja lõpuks ikkagi, mis nõukogu tõlgid vaatavad läbi, sest et nemad vastutavad lõppteksti eest ja särab veel juriisikesed tõlke läbi vaatavad nii, et väikesi parandusi tehakse. Aga niuksed, suured vead on praktiliselt välistatud. Küll on probleeme olnud sellega, et kui tõlge hilineb Eesti puhul ju väga tuntud see üleliigsete laovarude ja suhkruvaruküsimus et kuna õigusakt ei olnud eesti keelde tõlgitud Euroopa Liidu oma, siis selle alusel Eestigi sai sai tagasi need sissenõutud praktilised trahvid. Kuna ei olnud eesti keeles olemas, siis ei saanud lihtsalt seda, see ei kehtinud. Meie kohta jah, võib nii öelda. No kui me rääkisime nüüd sellest, et otsused tegelikult sünnivad alati kõik 27 riigi koostöös, siis kuidas see praktiliselt välja näeb, kas ongi niimoodi, et et iga küsimuse tarbeks igast liikmesriigist siis tulebki, kui inimene vastava, kas ministeeriumist või ametkonnast veel asepeaminister ja siis istutakse kokku ja räägitakse need asjad läbi ja pannakse selline esialgne otsus paika. Üldiselt jah, sest et eks ka, ütleme ja Euroopa komisjon üritatakse värvata ikkagi inimesi kõikidest liikmesriikidest just selleks, et oleks teadmine iga liikmesriigi kohta olemas ka selles asutuses. Ja teisest küljest, kui nüüd läheb edasisele ksenomenetluseks, siis Parlamendis töötatakse tõepoolest poliitiliste fraktsioonide kaupa seal vähemasti formaalselt ei ole riiklik kuuluvus oluline. Eesti Eesti delegatsiooni üldist, nagu te teate ka Euroopa Parlamendis ei ole, et meie saadikud kuuluvad siis kas sotsiaaldemokraatide fraktsiooni konservatiivses Euroopa Rahvapartei fraktsiooni liberaalide fraktsiooni töötavad, mille alusel aga paralleelne protsess, mis käib Ministrite nõukogu poole pealt, see on ainult liikmesriikide baasil. Nii et tõepoolest, see hakkab sedasi pihta, et tulevad siis ametnikud kas Tallinnas või siis meil on üsna palju atašee Sid esindajaid kohapeal euro Eesti esinduses Euroopa Liidu juures tulevad sealsamas kindlasti inimesed kokku ja arutavad siis eelnõu ettepaneku läbi. Ja nüüd on siis küsimus, et kui nendel on väga palju erimeelsus omavahel kuidagi kokkuleppele ei saa ja siis akvasse sisuliselt arutama edasi ka ministrid, kel on siis rohkem õigusi kompromissideks ja vahepeal veel suursaadikud. Ja noh, nagu eelarve on, mitmeaastane eelarve, kui te mäletate neid arutelusid, soli siseärrit, eriti sensitiivne, eriti tundlik ja vaidlusi tekitav, siis seal pilt, siis riigijuhid lõpliku sõna ütlema, et ka ministri tasemel seda kutsuda ei saanud. No kui palju on neid asju, millesse peab niimoodi omavahel kokku leppima ja kui palju on siis selliseid asju, mille puhul on tõesti niimoodi kui üks riik, olgu see siis Eesti või, või Prantsusmaa või Küpros, ütleb, et ei, ei sobi meile see mitte kuidagi ja siis ta lihtsalt jääbki tegemata. See sõltub nüüd arutelu valdkonnast, et suur osa ühtset turgu puudutavatest küsimustest otsustatakse enamushääletuse alusel, kus siis riigijuhid välja hääletada. Printsiip on praegu suhteliselt keerulisem ja eriti alates 2014.-st sügisest on väga lihtne põhimõte, et iga ettepaneku poolt peab olema 55 protsenti riikides, kelle taga on ka 65 protsenti Euroopa Liidu rahvastikust ja selline Kahekordse enamuse põhimõtet. Aga, ja välispoliitika küsimused, julgeoleku küsimused. Need on enamasti otsustamisel ühehäälselt, kus tõesti üks riik võib siis blokeerida otsuste tegemise. Puust ja punaseks. Kui ma koolipoiss veel oli, siis käisin Mallega. Andrus käitumismallid Marikal. Reinuga käis kari ja Tiit käis Riinaga. Meil on raadio kahes saates puust ja punaseks külas Paavo Palk, Euroopa Komisjoni Eesti esindusepoliitika osakonna juhataja ja räägime sellest, kuidas Euroopa Liit funktsioneerib. Paavo, kas see kuidagiviisi teeb ka seda suhtlemist otsuste vastuvõtmist raskemaks, et inimesed, kes Euroopa liidus ja tegutsevad, on väga paljudest erinevatest rahvustest või suudetakse kusagil seal väga kõrgel tasandil ikkagi sellised rahvusliku karakteri eripärad täiesti alla suruda? Me ju nii-öelda need külmad põhjamaalased on väga palju lõunariikide tegelasi, eks ole, Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast, kas või msn viimasele. Ta ei olnud selline tuline riik, kui palju üldse see rahvus ja rahvuslik iseloom rolli mängib nende otsuste vastuvõtmise juures lusikas või arutamise juures. Mõned arutamise juures võib-olla mängib suuremat rolli ja see sõltub foorumist, et kus sul on võimalik seda rahvuslikku Äripäev rohkem välja tuua. Et enamikel kohtumisel ikkagi, kas esinemisaeg on väga limiteeritud, et nad ei veniks, et rahvuslikule eripärale ja ei ole väga palju ruumi, sest kui kõik 27 riiki võivad sama sõna võtta, siis ei ole kellelegi võimalus nagu jääda sinna tunnitaks lobisema, tegelikult isegi ei ole võimalik jääda kümneteks minutiteks lobisema, sul on kolm, viis minutit ja seda selles selle sisse ära mahtuma. Ma ütleks, et me sageli võib-olla liialdame nende rahvuslike eripäradega, et need võib-olla paistavad ikkagi rohkem tööväliselt silma või, või nad võivad paista ja välja sedasi, et kuidas keegi soovib karjääri teha või kuidas ta üldse suhtleb. Konkreetse otsuse arutamisel ikkagi enamasti toimivad ratsionaalsed argumendid, haned, ratsionaalsed argumendid toime võrdselt nii põhja kui lõuna jaoks. Millised on need üldse valdkonnad siis, milles Euroopa Liit saab teha selliseid kogu Euroopat, hõlmavaid otsuseid? Siin juba põgusalt oli juttu, et, et nüüd me ühisturu otsused ongi need, kus saab niimoodi enamusele oletusega kogu Euroopale kehtestada mingeid asju, samas välis ja julgeolekupoliitika on selline, kus seda teha ei saa, et nagu ma aru saan, siis ongi, et valdkondade kaupa sellised väga erinevad tasandid, kuidas Euroopa Liit saab mingeid asju Euroopas määrata? Jah, et vanasti Euroopa Liidu lepingu sätted olid ka, et meie siht on üha tihedam liid ja, ja praktiliselt seda integratsiooni nähti pidevas süveneva protsessina. Siis praegused lepingud panevad väga selgelt paika, et kus otsustustegemine Me peaks toimuma Euroopa Liidust, kus siis pädevuse nägatud liikmesriikide ja Euroopa liidu vahel. Ja kolmandaks valdkonnad, kus siis Euroopa Liit eelkõige toetab rahalise abiga Euroopa liidul on selline toetav tegevus. See on näiteks haridus- ja kultuuri kond, kus noh, eriti midagi reguleerida Euroopa Liidu tasandil ei ole, et siin on näide sellest, et Euroopa parlament on teinud mitmel korral ettepanekuid Euroopa Komisjoni lihtsalt õigusakt selle kohta, et reguleerida ajakirjandus, on konsultatsiooniettepanekuid on tehtud juba üle 10 aasta eest, aga, aga eriti kuhugile ei ole jõutud, et Euroopa komisjon ei ole pidanud siiski seda eelnõu esitamist asjakohaseks. Aga ja kus on väga oluline pädevus, on näiteks väliskaubandust selleks, et Euroopa Liit saaks tegutseda, jussi, õunad, miks Euroopa liit loodi, et just niukses kaubandussuhetes majandussuhetes, et olla tugev tollal eelkõige Ameerika Ühendriikide Jaapaniga, nüüd kindlasti ka teiste tõusvate Aasia riikidega et Euroopa Liit tegutsema ühtselt kaubandusvaldkonnast ühtselt ka tegutseb. Nii et siin nagu Eesti ei saa sõlmida kuidagi mingisugust eraldi lepingut Ühegi, teise maailmariigiga, et kõik kaubanduslepingud, see oli meie eest Euroopa liitu, see on meile ka näiteks kulaku buss, eriti suhetes Venemaaga. Oletame, et meil olid topelttollid just täpselt päeval, kui me siis Euroopa Liit 2004 maised need topelttollid, mis meie suhtes kehtis, ta ära kadusid. Kas Euroopa liidul on teistel mandritel, kuidas mingisuguseid sarnaseid analooge ka, kas näiteks Aafrikas Põhja-Ameerikas, eks ole, ei ole, sellepärast et seal on niigi suur föderatiivne liik, mis ju juhib kõike Ameerika Ühendriikidega, kes näiteks Lõuna-Ameerikas Aafrikas mingisugune sarnane analoog olemas on. On küll jah, et noh, tegelikult ju kõikides maailmajagudes on need oma kostransatsioonid olemas piirkondlikud. Ja kõige kaugemale on tõepoolest kohati lindude Aafrikas. Et Aafrika liidul on ka oma esindaja siis Euroopa liidu juures ja Aafrika liit siis üritab eriti just nagu Euroopa liidus eeskuju võtta, et kuidas toimida sarnaselt Euroopa Liiduga. Aga, ja ükski selline teine piirkondlik ühendus ikkagi ei ole ligilähedaseltki jõudnud niikaugele oma oma koostöös, kui Euroopa liit, et piirkondlikud koostööorganisatsioonid on, on olemas kõikides maailmajagudes, aga, ja see koostöö ei ole üheski maailmajaos ligilähedaseltki nii tugev kui Euroopa liidus ja ma pakuks, et maailmajagudes sine number kaks siis on, on Aafrika, kus on siis Aafrika liit ja ja üritatakse Euroopa liidu sees, kui võtta, aga kas ikkagi nõuab ka väga tugevad nagu kultuuri, et kui sul ka siseriiklikult on õigusaktide jõustunud seal probleeme, siis on selge, et veelgi keerulisem on aga ta õigusakte jõustuma, mis on vastu võetud kuidagi rahvusvaheliselt, et neist kokkulepetest hästi liini peetakse? Aafrikas on vist põhiprobleem tegelikult terve? Terve Aafrika ongi ju just nagu kaks täiesti erinevat sellist kultuurina Põhja-Aafrika, eks ole, see piirkond ja siis ja siis see nii-öelda see Musta Aafrika, mis jääb sinna ekvaatori juurde ja sellest allapoole kujutan ette, et seal on ka vist nende vahel just palju suurem selline kultuuriline erisus, kui meil siin üldse Euroopas kusagil olla võiks sellega nõustuda küll, et kindlasti Euroopas on need kultuurilised erinevused praegu väiksemad, kui, kui Aafrikas on kindlasti sellega, et me oleme olnud heal arengutasemel pikka aega, meil on olnud väga tihe läbikäimine pika, aga ega meil on suurepärane transpordi võrgustik selles maailmajaos pikka aega ja seetõttu nende vastastikune mõju, vastastikune kopeerimine, et see toimib Rigas, kui sul ühendus ikkagi ei ole läbikäimist, ei ole siis selline üle võtmine ja vastastikune mõjutamine. Ühtesulamine, et see, see on, on väiksem. Eurotsooni puhul on räägitud mitut puhku sellest ka viimasel ajal, et võib-olla mõned riigid peaksid sealt lahkuma. Kas Euroopa Liidust on reaalselt tahtnudki keegi ära ka minna, kes on sinna Euroopa liitu juurde arvatud siis 80.-te algusest saadik? Selles mõttes, et Euroopa liit, eks ole ju ajalugu algab aastal 1951 ja esimese Euroopa ühenduse loomisega. Ja sellest ajast on välja astunud siis üks piirkond, see oli Gröönimaa, eks ole, just sedasama aastaselt, oskas kaks meil oli ka üks üsna napp hääletus kuskil 55 45 ja siis kõõlimased helistasid, et Euroopa liidus seal üks oluline põhjus on kindlasti see, et kui me räägime Nendest Euroopa Liidu poliitikates, mis on euroopilisust nagu liidu ainupädevuses, siis on kalandust. Ja poolakatel on olnud see üks probleem, miks nad ei ole soovinud Euroopa Liiduga liituda. Nad leiavad, et nad oma kaandust võita saad paremini ajada Euroopa Liidust väljaspool ja see oli ka kindlasti oluline jus Gröönimaal. Ometi, kuigi Gröönimaa on tegelikult ju osa ikkagi Taani riigist. Jah, aga üsna autonoomne piirkond, kui nüüd natukene mõelda selle üle, kuidas Eesti saaks Euroopa liitu, poliitikaid ja tegemisi mõjutada, siis meil kipub ikkagi olema siin selline arusaam, et noh, me oleme selline selline väike riik ja siis on kusagil üks Brüssel, mis, mis saadab meile selliseid käsulaudu, mida me siis nagu kuulekalt, et peaksime täitma. Aga kuidas näiteks tegelikult meil võimalus mõjutada Euroopa liidu poliitikaid, no näiteks kui meil siin mõnel kodanikuühendusel või ministeeriumis tuleks idee, et näiteks no ma ei tea, kõik Euroopa Liidu taksod peaksid olema elektriautod ja nad peaksid olema sinist värvi. Kuidas oleks võimalik sellist ideed kogu Euroopas kehtestada, mis on see protsess ja kas keegi Eestist ütleb, et tuleb, et me peaksime tegema niimoodi? Kuidas see üldse võimalik on? Siin on mitu asja, et esiteks kui tahta just sinisinise elektris autos, et see, see tundub nagu kuidagi ekstreemi nõudmine, et võib öelda, et ilmselt ei lähe läbi, aga teoreetiliselt on teil võimalus olemas, et üks variant on nüüd rahvaalgatus. Et juba Lissaboni lepingu aastast 2009, mis Euroopa liidus on, et on võimalus olemas, et kui kogute vähemasti minu meelest oli seitsmest liikmesriigist ja kokku miljon allkirja, siis Euroopa Liit peab hakkama siis vastavalt õigusakti menetlema. Iseküsimus, kas sa selle vastu võtab? Ikka klassikaline või lihtsam võimalus, mis töötab ka Eestis, on, et te peate veenma Eesti valitsus. Et Eesti valitsus sellise ettepaneku teeb selliseks õigusaktiks või veenma saadikuid, et nemad sellega edasi lähevad. Või võtke ühendust Euroopa komisjoniga otse ja Euroopa Komisjoni veenda, et mis on selle ettepaneku tugevalt plussid ja nagu ma ütlesin, et Euroopa komisjon, et on oma igapäeva tööga väga hõivatud, et ega ta ise väga palju neid uusi ideid genereerida ei saa, et aga kindlasti võtaks ära jälgitakse siis neid ideid, mida välja pakutakse aga mida ajalugu on näidanud, milline neist kolmest variandist siis kõige mõttekam oleks tegelikult ikkagi kas miljon allkirja kohaliku valitsus või siis Euroopa Komisjoni, nagu ma aru saan, Euroopa Komisjoni tüüdata mõtet ei ole sellise takso ideega. Omavalitsus, võib-olla Eesti valitsus on ikkagi võib-olla natukene lihtsam, kui nüüd miljonit allkirja koguda või mida ajalugu näidanud on? No ajalugu on näidanud ikka seda, et omavalitsuse kaudu on ilmselt kõige lihtsam ja eriti Eesti-suguse riigi puhul peab arvestama seda, et kõik tunnevad kõiki. See võib olla ka, aga mida ma tahtsin öelda, on, et kui vaadata üldse Eesti võimalusi institutsioonides, siis kus me tegelikult oleme kõige tugevamalt esindatud on valitsustevaheline koostöö. Euroopa liidus on 27 liikmesriiki, praegu nagu need juhid kokku saavad, siis Eesti on üks neist 27-st. Kui nüüd vaadata juba Euroopa parlamenti siis Eesti on ka seal võrreldes oma väiksuse ka üleesindatud. On üks parlamendisaadik kuskil 200000 inimese kohta, Saksamaal on üks parlamendisaadik Euroopa Parlamendis kuskil ühe miljoni inimese kohta. Aga ikkagi Eestil on ainult kuus saadikut. Ja Saksamaal, eks ole, üle 80. Nii et meie osakaal Europa Parlamendis näiteks on märksa väiksem kui valitsustevahelistel kohtumistel. Nii et see on, see on ka kindlasti üks põhjus, miks eritamisel väiksel riigil on, on kõige loogilisem muidugi ja tahet ja soove saavutada just valitsustevaheliste kohtumiste kaudu. Milline kõige tuntum selline inimeste poolt välja pakutud lahendus on jõudnud läbi Euroopa Liidu, noh, reaalseks mingisuguseks, määruseks seaduseks veel ei ole ükski jõudnud, sellepärast et see võimalus on teoreetilised toode siis aastast 2009. Praktiliselt see käivitamine võtab ka aega, et kui te tahate sellise suure hulga allkirju kokku koguda, et siis lihtsalt selleks kulub aega ja ressurssi. Ja üks selline rahvaalgatus on praegu nagu menetluses. Aga mul ei tule isekirjutatud meelde, mille kohta saad. Kui nüüd üritada lõpuks seda Euroopa liitu natukene kokku, Ta siis siis nagu ma aru saan, siis see peamine asi selle juures on ikkagi, kui tahta mingisugust otsust teha, on see, et tuleb veenda ja läbi rääkida ja teha kompromisse, kuna kuna neid osapooli seal laua ümber on ikkagi 27 vähemalt siis, siis vaevalt et ükski idee suudab olla niimoodi, mis nagu kõigile hoobilt meelepärane on, nagu me siin rääkisime sinistest, elektriautodest, siis ma kujutan ette, et näiteks portugallased, tahate tuleks hoopis kollased ja, ja sakslased tahavad, et need oleks näiteks punased punase-mustakirjud. Selline piltlik näide, ehk siis siis need otsused vist alati on paratamatult kompromissid ikka, ega seal midagi midagi parata ei anna, et esiteks huvid, liikmesriikidel erinevad kindlasti noh, mõni otsus paratamatult arvestab ühe liikmesriigi huve paremini kui teise huve ja siin ongi see kompromissi koht, et me peame arvestama sellega, et Me saame aru, et mingisugune projekt või seadus on väga selgelt teiste riikide huvides. Et kas me ilmtingimata olema selle vastu, kui ma ise sellest kasu ei saa. Et ei pruugi olla, sest et ta peab samuti arvestama. Teisalt me vajame võib-olla mõnes muus olukorras nende riikide toetust kelle huvidele antud juhul vastu sõidaksime. Nii et selles mõttes need kompromissid ikkagi üritatakse saavutada, et asi toimiks, kas on mingil määral ikkagi nagu Ma ei tea, paha, sõnak, lehmakauplemine või noh, selline käsi peseb kätt stiilis asi või või ollakse ikkagi rangelt ratsionaalne kogu selle arutlusprotsessi juures? Käsi peseb kätega määrasena. Et kindlasti jälgitakse konkreetse asja argument enamasti, sest et. Eriti kui me mõtleme nüüd ametnike tasandil seda esimest tasandit, kes eelnõu arutab siis tõenäoliselt seesama justiitsametnik uuesti kokku põllumajandusläbirääkimistel teise riigiametnikuga, kellega ta tegi siis soodsa kokkuleppe eelnevatel kõnelustel. Nii et ta peab ikkagi arvestama selle konkreetse eelnõu plusse ja miinuseid. Aga, ja eelkõige riigijuhtide tasandil on see kindlasti kindlasti võimalik, et toetada mingit teist riiki. Olla nõus tema ettepanekutega, et saada vastases toetav suhtumine just meid olulises küsimuses, et niisuguse kompromissi on klassikaline poliitika, et midagi ei ole teha. Tänases saates puust ja punaseks, võtsime luubi alla niipalju, kui teda sinna mahtus Euroopa Liidu, selle suure poliitilise ja majandusliku ühenduse, mille liige on Eesti alates 2004.-st aastast ja meil oli külas Paavo Palk, kes on Euroopa Komisjoni Eesti esinduse poliitika osakonna juht. Suur tänu. Puust ja punaseks. Kuulaja küsimas. Kuulaja küsimustest on meil järgmisena ette võetud Taneli oma Taneli foorumisse kirjutanud, niimoodi kodustes oludes on palju nähtud seda, kuidas koer või kass näiteks võtavad teiste loomade hüljatud pojad endale nii-öelda kasulapseks. Kas ja kui palju sellist nähtust esineb, aga metsikus looduses ja Tanel on siis tahtnud teada, et kas loomade, lindude, kalade ja nii edasi puhulgi võib seda täheldada. Lindude puhul on muidugi esimene näide kohe kägu olemas, kes ainult sellega tegelebki tema ei võta oma lapsi või tema ei võta kasulapsi, vaid tema siis jagab oma lapsi teistele kasulasteks ja niimoodi noh, poolsunniviisiliselt niimoodi, et ei saa öelda, et need vaesed linavästrikut näiteks, kes avastavad oma pesast käopoja, siis oleksid vabatahtlikult võtnud omale kasulapse ja aga ometi ta käopoeg saab nende kasulasteks, nad ju viskasite käopoega ikkagi välja, mitte iga kord, mitte iga kord, sellepärast et muidu meil kägusid ei oleks. Aga me rääkisime sellel samal teemal ka tuntud sooloogi Aleksei Turovskiga, kes oli küll kohe-kohe siirdumas loengusse, aga jõudis siis paari minuti jooksul kiirelt vastata ja tema ütles niimoodi, et loomulikult võimalik ka täiesti metsikute loomade puhul mitte käskude puhul, vaid ikkagi imetajate puhul. Ja kõige olulisem on seal siis see, et täiskasvanud loom tunneks ära, et tegemist on noore loomaga ja noorte loomade puhul loomapoegade puhul on üks asi, mis neid kõiki ühendab ja see on siis näos Olev või noh, näos olevad, see ei ole ainult neid asju, mitu näos olevad sellised lapselikult karakteristikud, sellise lapse näo võtmetunnused, nunnu-nunnu olek täpselt niimoodi. Nii et põhimõtteliselt on jah sedasi, et ka Lõvi saab ikkagi aru, et näiteks anti lobipoeg näeb nunnu välja ja selliseid juhtumeid on olnud kuigi muidugi suhteliselt harva ja ega need Me ju ei tea, kuidasmoodi, metsloomade puhul need lõppevad. Sest et ega neid keegi pidevalt ei jälgi. Aga konkreetselt tõepoolest ka siis selline juhtum näiteks aastast 2002 kui Keenias üks lõvi konkreetselt Adoteeriski gaselli. Väga vahva, aga noh, see ei ole selline plaanipärane ja niimoodi struktureeritud või plaanitud lapsendamine. Aga mul õnnestus leida üks väga huvitav teadus, värske teadustulemus kalade kohta ja tuleb välja, et Aafrikast annan ikka järves elab elavad kalad kirevahvenad kes siis tegelevadki täitsa plaanipäraselt sellega, et võtavad oma lapsed ja viivad naabri juurde ja naabrid lapsendavad need omale. Ja, ja mis on selle siis taustteadlased, Saksa teadlased selgitavad seda sellega, et esiteks need kalad, kalapered, selline neil on tõesti nagu perekond, kaks kala elavad koos, teevad omale pesa kasvatavad see, et nende jaoks on siis kasulik, kui mõned oma lastest ära anda, kuna see suurendab tõenäosust, et need ellu jäävad, ehk siis kui keegi nende pesa tuleb rüüstama, nende oma lapsed hukkuvad, siis seal naabri juures jäävad nad endiselt alles. Aga see on huvitav, küsimus ongi nüüd see, et mispärast Peaks kalad tahtma omale võtma kasulapsi ja nemad seletavad seda sellega, et tavaliselt need lapsed, keda võetakse kasulasteks, on väiksemalt kui nende oma lapsed, mis tähendab, et et kui nende pesa peaks ründama keegi röövloom, siis alati võetakse ju sihile just need väiksemad ja nõrgemad. Ehk siis samamoodi nendele on see kasulik, kui keegi peaks ründama Nende endi järeltulijate ellujäämiseks, nii et selline süsteem siis käib aafrika kirevahvenate juures üks kõige selliseid naljakamaid põnevamaid juhtumeid, kus üheks pooleks oli metsloomade, siis poleks kodulooma minu arust ikkagi see konkreetne case, kus siis üks lammas aruteeris ikkagi elevandi on selline juhtum olemas, Lõuna-Aafrikas tõepoolest, kus üks väike elevandilaps jäi oma emata ja siis alguses ta kartis absoluutselt kõiki lõpuks võttis ühe vana uute omaks ja muidugi kasvas temast umbes, ma ei tea, 10 korda suuremaks ka, aga siiski jäi tema pisikeseks pojaks. Ühesõnaga see tõestab seda, et ka loomadel on olemas nunnumeeter, mis läheb aeg-ajalt põhja, mitte ainult inimestel kujuneda. Facebookis jagavad kassipilte. Kuulaja küsimas. Foorumisse on postitanud meile küsimusega Kaupo, kes tahab teada, kas või miks viieldatel kõrvad lukku ei lähe, kui nad viiulit oma kõrva ääres võtavad. Lukku minekuga on vist see asi, et lukku saab minna kõrv ainult siis, kui, kui seal tekib niisugune tropp või ummik ehk siis nagu heli ei pääse enam hästi läbi või mingisugune õhurõhu muutus, nii et et selline viiuli mängimise puhul ei teki sellist asja seal kõrva ääres sugugi mitte küll, aga see on tõesti näidatud ja tõestatud, et ega see kõrvakuulmisele muidugi hea ei ole. Kui viiul suudab teha kuni lausa 90 detsi pelist heli kõrva ääres, siis on tõesti näidatud, et viiuldatel vasaku kõrvakuulmine halveneb kiiremini kui parema kõrva omakuna vasaku kõrva ääres nad tavaliselt seda mängivad. Ja on tehtud ka kõiksugu kõiksugu uurimusi, et kui, kui kõva häält erinevad instrumendid teevad, noh, viiulil ongi see 84 kuni, lausa 100 kolme detsibelli. Muidugi puhkpillidel on see veel tugev trombooni kuni 114, näiteks flöödil 111. Kogu sümfooniaorkester võiks isegi kuni 137 detsibelli valjust häält teha niimoodi, et orkestri mängijatel tegelikult tõesti alati ei ole isegi nende oma instrument, mis teil kõrva kuumist kahtlast kahjustab, vaid Kanaabrio, mis neile selja tagant või kusagilt kõrvalt niimoodi. Nii et kahtlemata siin muusiku töö on pisut kõrvakuulmist kahjustav, aga aga samas tuleb ka mainida, et näiteks rokkmuusika kuulamine, rokk-kontsertidel käimine või lava peal olemine või kra klappidest valjusti muusika kuulamine on isegi isegi veel kahjulikum kui viiuli mängimine. Puust ja punaseks. Niisugune saigi seekordne saade puust ja punaseks Orko ja Madis tänavat kuulamast ja kohtume siin raadio kahes järgmistel vaata teemadel ning küsimustega juba uuel nädalal ja teie küsimused on jätkuvalt oodatud. Te võite neid postitada meile foorumisse aadressil R2 Facebooki küljele R2 puust ja punaseks ning meili loeme ka puust ja punaseks TRUE. Kohtumiseni nädala pärast. Kõike head. Alguses sai. Sohitegijad valemängijad liidis istujad.