Tere tulemas on uus õigekeelsussõnaraamat ja sellest me täna räägimegi. Eesti keele instituudi vanemkeelekorraldaja õigekeelsust raamatu toimetaja Maire Raadik, tere. Tere. Minu nimi on Piret Kriivan. Kui taasiseseisvunud Eestis on nüüd ilmunud uus õigekeelsussõnaraamat iga seitsme aasta tagant, siis kui tihti ilmus sõnana raamatuid õigekeelsussõnaraamatuid siis kui Eesti iseseisvus ehk siis umbkaudu 100 aastat tagasi, et kas need perioodid on kuidagi võrreldavad. Ja siis olid vahed väiksemad, eks ole, esimene ÕS ilmus ju 1918. aastal. Ja kolmekümnendatel tehti suur kolmeköiteline Eesti õigekeelsuse sõnaraamat ja seejärel tulite muugi väikese tõstsid neid tuli päris tihedalt ja palju. Nii et kõige suurem vahe ongi olnud 76. ja 99. aasta ÕSi vahel 23 aastat. Aga see seitse aastat praegu on päris palju taas või, sest keel tegelikult areneb tormiliselt. Minu meelest on küll paras ise neid muutusi tuleb parajalt varal jäi ehmata inimesi ära. Sest kui tuli 99. aasta ÕSis sinna tuli nii palju reeglimuudatusi sisse võtta, et paljudel oli see väike ehmatus, et nii palju oli jõudnud muutuda, et ei jõuagi ise kõigega järgi pidada. Jah, ja nüüd on, ses mõttes võib kasutajaid rõhutada, et selliseid suuri muudatusi lihtsalt ei jõua tekkida nii ruttu. Kuidas õigekeelsus raamatut koostatakse praegu ja kuidas siis koostati, ehk millel nüüd uus õigekeelsussõnaraamat põhineb? Ma olen nii, et iga uustrükk põhineb eelmisel väljaandel ja 99. aastasõnana mad põhines 76. aasta omal. Ja sellest tulevad ka tema head ja vead on ju sõnad, mis kanduvad sõnaraamatust sõnaraamatusse. Ja aegne trükk põhineb 2006. aasta väljaandel. Oleme seda siis põhjalikult täiendanud ja uuendanud. Aga, ja kui palju inimesi tegeleb sõnaraamatuga? Ikka jälle praegu ja kui palju siis tegelasi? Jah, on ju ka ühe mehe sõnaraamatuid, aga, ja need uuema tõstsid, on ikka tehtud. Mitme inimese tööna. 99. aasta ussil oli neli põhitegijat, Tiiu Erelt oli toimetaja ja kolm koostajat. Nüüd on Tiiu Erelt tööst kõrvale ülejäänud ja on jäänud kolm tegijat. Lisaks siis Peeter Päll, kes teeb kohanime valimikku ja Ülle Viks, kes sätib morfoloogiat ja kolm põhitegijat on Tiina Leemets, Sirje määruja, Maire Raadik. Kas töö iseloom on ka muutunud võrreldes sellega, mis ja kuidas toimetati 100 aastat tagasi? Et siis olid ju, kas mulle tundub nii või oligi see nii, et siis olid nagu üksikud keelemehed, autoriteedid, keda võeti rohkem arvesse Päeval võib-olla see meeskond, kes sellega raamatuga tegeleb, on nagu suurem, et näiteks Lauri Kettunen ja Elmar muukreid võeti ju väga arvestati nende seisukohti. Praegu on ikka see arvamus, et ikka peab olema, nagu on moodne sõna laiapõhjaline, et ikka oleks rohkem inimesi rohkem arvamusi arvesse võetud. Et küllap see on ka õige. Kui me mõtleme ka näiteks meie oskuskeele tööle, siis see põhineb ka ikkagi kollektiivsel, tööl on terminikomisjonid, et mitu pead on ikka mitu pead. Aga kui rääkida koostamise tehnilisest küljest, siis kas väga palju muutunud, et kunagi olid ju ajad, kui üks mees kirjutas oma sõnaraamatu paberile, jaga 99. aasta Õisson tegelikult valminud ikkagi paberi peal. Ei olnud meil siis kellelgi veel arvutit laual. Ja ma mäletan, et kui me 99. aasta ÕSi tööd lõpetasime, siis viimane täht, mis minul oli, siis selle lõpumaa koostasin arvutis Vöödi failis. Praegu juba uss valmib elektroonilises faasis. Et see võimaldab ikkagi palju rohkem ühtlustada ja läbi kogu sõnaraamatu vaadata, mis on ja mis peaks olema. Kas see toimub siis nii, et vana õigekeelsussõnaraamat on, on ka elektroonilises failis ja siis pannakse sinna juurde ja võetakse välja või hakatakse ikka päris hakati päris uut kirjutama. Otsustasime, tegime, et päris uute kirjutati ikkagi, võtsime selle eelmise trükialuseks, mis oli veel baasis ilusti olemas ja hakkasime seda vaatame täiendama. Mida kõike siis tuletame meelde, mida ussist teada saab. Sealt saab päris palju asju, aga muidugi, põhiliselt on selline koht jälle vaadata, et kuidas sõnum kirjutatakse ka natuke hääldusi, infot, kuidas neid käänatakse pööratakse. Ja, ja üks hästi huvitav info on minu meelest see, et kuidas sõna lausesse panna kõik need lausenäited liitsõna näited, et see on selline lisainfo, mida varasemate sussides pole olnud, kui ütleme 76. aasta trükiga võrdleme. Ja minu meelest üks hea võti, tead, kuidas ÕS-i kasutada on ikka see, et võtta ta siis kätte või lüüa arvutis lahti. Et siis näeb ikka kõige paremini, mis seal on. Ja kui nüüd veel mõni konkreetne näpunäide anda, siis ikka tahaks südamele panna, et kui vaadata, siis vaadata päris täpselt järele, et kuidas need asjad seal on antud. Näiteks hiljuti oli mul keele nõus üks küsimus, et inimene pani väga imeks, tõsis on olemas selline sõna nagu okei, et kuidas, võib-olla ikka sõnaraamatus okei, vaatasime koos järele ja et ta Ma ei ole seal lihtsalt niisama sees, vaid ta on ikkagi sees kui argikeele sõna. Et neid märgendeid tuleb hästi tähele panna, et kas see on argikeele sõna pärlik või on ta hoopis mõne teise keele sõna? Te ütlesite, vaatasime järele, kas järele ja järgi on uues ÕSis vabaks antud või, või tuleb nendel sõnadel vahet teha? Praegu ikka vist jääb, nii et tuleb vahet teha kumb siis mida tähendab. Rice on umbes sama nagu kohaselt, aga siis midagi vaadatakse või kontrollitakse järele. Nii, te nimetasite ennist, et uus uss juhendab, kuidas sõna lauses kasutada? No esiteks kõigepealt rektsioonid. Et kas öelda seisukoht millegi kohta või millegi suhtes ja kõik sellised asjad, et neid näiteid me oleme ikkagi püüdnud juurde panna. ÕSi koostaja Sirje Saar on teinud ka päris eraldi väikese rektsioonivalimikku aga see on väike ja seal on eeskätt sellist asjaajamiskeele sõnum, aga Eestis on muidugi reaktsioone veelgi rohkem. Ja see on ka üks asi, mida inimesed tahavad järele vaadata. Et mis laiendit mingi sõna nõuab. See tähendab, et uus uss on tunduvalt mahukam kui eelmine äss. No nii ei saa, sest siis ta ei mahu oma kaante vahele ja kui midagi juurde panna, siis tuleb ikka vaadata ka, mida välja jätta. Et seda tööd me oleme ka teinud. Näiteks seekordse trüki jaoks vaatasime hoolega üle uudissõna et neid on ju keelde tulnud ja on ju olnud meil mitu sõna võistlust, alates 72.-st aastast saadik Jaan keelemehed teinud uudis, sõnum, aga kõik nad pole käibesse läinud ja nüüd me vaatasimegi, et mida jätta, mida mitte mille välja jätsite? Me ikka leidsime mõned huvitavad sõnad. Näiteks oli vist selline sõna nagu nupp mis ta võis tähendada, oli vist keerata pudelikork. Või näiteks Nell kirjaklamber kirjaklambreid kivist enam eriti ei ole. Mõnel pool on ikka seal pabereid ja selliseid sõnu püüdsime välja jätta ka päris kõiki uudistüvesid, mis on kunagi tehtud, ka ei raatsinud kõrvale heita, ikkagi tekstides ette tulla, inimene võib tahta vaadata, mis nad on kunagi tähendanud. Ja muidugi tuleb ka nüüd uuematest sõna võistlustest täiendust võtta. Kindlasti jäävad sisse kõik 2002. aasta eurokeele sõnavõistluse sõnad. Aga nüüd päris sellest viimasest sõnavõistlusest taristu tuleb kindlasti sisse ja ja võib-olla osakond seal peab juba õpetama, et osakond siiski mõeldi kolmanda sektori tähenduseks. Vabakond, vabasektor, kolmas sektor, et ta ei tähenda sama, ta ei vastandu nagu erakondadele taleid, peaksin mitmuslikku kasutust olema. Ja huvitav sõna oli veel kärgpere, mida me ka kõik kindlasti teame, kasutame, kui võimalust on. Aga praegu valmib ka uus mitmekeelne haridussõnaraamat ja avastasin selle andmebaasi uurides, et hariduses on kärgpere natuke teine tähendus. Kui nüüd sellel sõnavõistlusel välja tulin räägitakse pigem uus perest. Nii et ka sellised asjad võivad juhtuda. Penipaun oli ka üks sõnause välja pakutud sõnakasse pääses vissi kui veel sisse ei pannud, aga vaatame kas või mõned ka sellised vanemad, sõnad, mis on välja jäänud, mida enam ei kasutata, näiteks Tõnu Õnnepalu raamatus mandala, ta mõtiskleb selle üle, mis seal kompvek. Ja siis ta ütleb, et ah, lihtsalt on üks vanasõna. Tegelikult tõepoolest vist enam eriti ei kasutata. Sõna kompvek ikka räägitakse kommidest, öeldakse jah, lühemini. Võõrsõnadega vaatasime ka üle ja eks ole seesama asi, et ju sõnad kanduvad sõnaraamatust sõnaraamatusse, see on paratamatu ja sõnaraamatutegija on väga alalhoidlik ega raatsi midagi välja visata. Ja nüüdki ikka leiab ussist selliseid huvitavaid sõnu. Näiteks seekord jätsime välja sellised Nad nagu Murrsaaja moleskiin. Esimene peaks tähendama tatari ülikut, teine on üks riidesort. Või siis A-tähe juurest selline sõna nagu ana basiin, mis on taimekaitsevahend või antiphoonem, ta on religioonis vaheldus, laul, aga ta tehnikas on seda pakutud müra klappida või toppida tähenduseks vasteks, aga seda kasutust väga ei ole. Juba haridusest oli juttu, siis oli üks huvitav sõna hospiteerima oli Eestis pedagoogika märgendiga Jali juures seletus, et õppetundi pealt kuulama. Aga kuivõrd haridusinimesed ise ka kinnitasid, et nad ka seda sõna ei tunne, siis jäi seega välja. Ja veel üks huvitav oma, kui tohib näidet tuua Li Barcelleerima. Algul, kui ma selle sõna ÕSist leidsin, arvasin, et see on mingi uue aja leidus, et praegu on hästi moes teha selliseid sõnu, et võetakse inglise keelest mis tahes sõna ja kirjutatakse eesti keele moodi ümber ja arvatakse, et nüüd ongi eesti sõna nagu seal, ütleme, Flexi piilne või krutsiaalne. Järgmine neid näiteid võib kahjuks väga palju tuua. Ja arvasin, et kas see Barcelleerima on ka niiviisi tulnud Barcelonas jalutama või tugeva p-ga. Aga asi oli päris huvitav, et kui vaatasin kolmekümnendatel koostatud suurt Eesti õigekeelsuse sõnaraamatut, siis leidsin selle sõna sealt. Ja oli tal mitu tähendust esiteks maad tükeldama tükkideks jagama ja oli ka nimisõna Barcell ja sellel olid vasteltan siis maatükk, kaubanduses, ka Osabligatsioon või osa kohustus laevanduses osa, leping. Seal oli ka siis inglise sõna, nii et oli näha, kus see sõna oli omal ajal võetud. Aga ja see oli siis 30. aastasena raamatuköites, aga 35. aastal on ilmunud üks väike majanduse oskussõnastike, seal seda sõna ei olnud. Ja ei leidnud ma teda ka kuskilt mujalt majandussõnastikest ega kasutusest, nii et jääb ka välja. Kuidas on niisuguse sõnaga, mida ma viimasel ajal seal on väga sageli tähele pannud, et kasutatakse, see on ingelinvestor? See on ka majandussõna. Jah, olen ise ka kuulnud, aga ei ole veel saanud mahti seda mõistet lähemalt uurida. Kuigi seda investeerimissõna vara oleme ka püüdnud ÕS-i juurde panna, nagu näiteks riskikapitali ja riskikapitalist. Kas ingelinvestor läheb ka kuskile sinna kanti? Ma vaatasin järgi, sest ma teadsin, et ma sellest sõnast tahan rääkida ja vaatasin järgi, Eestis on üks selline ajakiri nagu juhtimisajakiri Director ja seal on öeldud, ühes artiklis oli öeldud, kes on investor, ingel, et on inimene, kes ei pane firmadesse mitte ainult oma raha, vaid ka oma teadmisi ja sidemeid. Nii et siis noh, üks hea investor ikkagi. Ja küllap ta teeb siis palju ka idufirmade heaks, see on ka üks kena sõna, mis on eesti keelde tekkinud ilusasti vahetanud välja inglise vaste. Ja on hea näide, et kuidas saabki oma sõnadega pea alati laenama startup või muid. Kas startup on õigekeelsussõnaraamatus, ei ole. Märksõnana ei ole ta võib-olla siis oma sõnaartiklis lisaseletusena, et me vahel teeme ka, nii, et ei taha neid inglise sõnu märksõnaks otse panna. Kanname oma sõnaartiklis niimoodi lisainfona nagu etümoloogia, enam et arvutikasutaja saab selle siis ilusti otsinguga kätte. Ingelinvestor on tegelikult ju ka liitsõna, kui palju mahub õigekeelsussõna raamatus või kui palju on võimalik panna liitsõnu, sest et kuskil peaaegu piirama. Ma muidu tuleks üks väike vaene õigekeelsussõnaraamat kümneköiteline kui mitte rohkem. Nii see on, et kõiki tavalisi liitsõnaga tavalisi tuletise jõua panna, et need me oskame kõik ise teha vajadust mööda. Ja vorm lubab neid panna natuke rohkem, et me saame neid panna ka Kunoss kasutab pesasüsteemi, saame panna artiklite sisse lisanäideteks. Et kui sõna on selline tähtis ja tema kohta midagi öelda, siis me paneme ta märksõnaks. Aga kui tema kohta midagi suurt öelda ei ole, siis saab ta panna kuskile teiste artiklite sisse. Näiteks kui me vaatame üks suusatikel, tule poissi, nõustaja, seal on sellised liitsõnad nagu kliendinõustaja, perenõustaja, võlanõustaja, õigusnõustaja. Eraldi võetuna pole nende sõnade kohta suurt midagi nii-öelda, aga siin nõustaja artiklis näitavad, kuidas liitsõnu teha ja mis liiki nõustajaid meil üldse on olemas. Ja vahel on ka nii, et sõnadest matus muutub, näiteks sõna seljakott oli 2006. aasta ÕSis lihtsalt artiklis selgkujuks liitsõna näide. Aga vahepeal me leidsime, et on tulnud huvitavaid liitsõnu, näiteks seljakotirändur või ka seljakotiliigid, näiteks kooli seljakoti, matkaseljakott, nii et oligi juba mõistlik teha seljakotist omaette artikkel. Sõnadega on üks kõige huvitavam osad õigekeelsussõna raamatust, mis sest, et sind saab palju muud informatsiooni, ka sõnavara muudatused. Näiteks kui palju on õigekeelsussõnaraamatus argikeelseid sõnu. Kas see tendents on kasvav tendents? Et tuleb üha rohkem võtta argikeelseid sõnu, mis võib-olla veel kirjakeelde ei ole jõudnudki, või on teil kõikjalt kirjakeelsed sõnad? Ei, nii ma ei tahaks, siis oleks asi väga igav, et argisõnad on ju ka täiesti meie keele osa ja neid tuleb ka teade näidata. Kasvõi selleks, et inimesele õpetada, et mis sõna kuskil sobib. Et see, mis sobib omavahelises vestluses, ei sobi näiteks õhtul päevauudistes ette kanda. Ja oleme ka seekord lisanud argikile sõnum, mõne näitagi võiks tuua näiteks tuleb siis sõna, eks tähenduses endine abikaasa või elukaaslane, tuleb sõna ajuvaba tähenduses mõttelage või rumal. Uued tegusõnad skoorima tuunima. Parim oli juba ennegi sees, aga nüüd tuleb talle uus tähendus, kõnekeeles tähendab ta ka edukas olema, Vi võitma. Ja tulevad ka näiteks sellised sõnad nagu rekka või masu või j. Aga keda see loetelu nüüd väga ehmatas, siis peab ikkagi üle kordama, et need on argikeele sõnad mõeldud argikeeles kasutamiseks ja sellisena siis ka tuleb neid ÕSis. Ta rekka on siis suur kaubaauto. Haagisega veduk peaks nüüd olema, kui täpselt öelda, mida juhivad tavaliselt soomlased. No siis on näide rekkamees, tsitaatsõnad, võõrsõnad, mugandid, mis vahe neil esiteks on, kuidas nad arenevad, kui palju, mida on õigekeelsussõnaraamatus? Jah, see on ka üks Ta on iseküsimus olnud, et kui palju panna oma sõnade kõrvale võõrsõnu. Aga ikka oleme pannud ja üks hea põhjendus on ka see, et tõstsin tegelikult raamat, mis antakse kevadel lõpueksami tegijatele lauale ja neil peab olema võimalik vaadata aga võõrsõnade kirjapilt ja võib-olla ka tähendusi järele, et see on üks väga tähtis osa. Kõik asjad on alati esitanud ka näputäied tsitaatsõnu aga need ei ole sugugi vaata NUT inglise sõnad, vaid ka ladina, Saksa-Prantsuse, Jaapani. Ja kui ma nüüd vaatasin seda nimekirja, mille järgime sellesse trüki näiteks tsitaatsõnu, lisasime tsitaatsõnad, on need sõnad, mida me kirjutame täpselt samal kujul nagu vastavas keeles, et ei mugandega midagi muuda. Ja siis neid sõnu, et pole ka väga palju ja seal on tõesti eri keeltest, on pani ja prantsuse ja saksa pole sugugi ainult inglise sõnad. Ja inglise sõnadega on ka nii, et mood muutub, ühed tulevad, teised lähevad ja sellestki trükist vist jäävad mõned inglise tsitaatsõnad juba välja, olgu seal siis häppi Auar või, või email või Drive In, kus juba oma sõnad on tuntud läbi löönud, siis pole enam mõtet seda titaatsena seal kõrval anda. Nii häbi Tower on õnnetund, Drive In sissesõidunäiteks kasutatakse ka jah? Jääb välja email, sest selle eesti vasta, e-post on hästi levinud. Et kes tahab öelda, saab öelda, et kasutab e-posti, aga saab ka öelda, et saadad meili või meilid. Et siin olemas head võimalust ja seda inglise tsitaatsõna pole vast kõrval enam vaja on. Kuidas te olete talitanud selliste sõnadega, mille tähendus on muutunud või muutumas näiteks? Vanasti me enamasti sõime kohupiimakooki, aga nüüd on olemas juustukook, mis tegelikult on ju kohupiimakook. Kuidas te olete talitanud selliste sõnadega? See juustukook selline näide, et seda asja peab veel uurima, siin ikkagi on, võib olla võimalik, et tehakse vahet, et toorjuust ja kohupiim ei ole päris samad asjad, tootjad teevad siiski väikest vahet, et neid tehakse natuke teistmoodi. Nii et võib-olla seda uut sõna siis, kui on vaja, kuigi võib öelda ka toorjuustukook. Aga Need tähenduse nihkumised on jah, huvitavad asjad ja seda juhtub nii oma kui ka võõrsõnadega. Näiteks seda trükki tehes avastasin, et mõnede omasõnana aga on juhtunud huvitavad muutused. Näiteks 2006. aasta ÕSis olite sõnade suur pere ja suveköök etnograaf maffia märgendiga. Suur pere oli siis endiseaegne, mitmest perekonnast koosnenud ja ühise majapidamisega pere ja suveköök oli seletatud, et see on väikeehitis soojal ajal söögi tegemiseks. Aga ma usun, et suveköök on juba meil praeguselgi ajal nii edasi etnograaf see märgend oli siin vast liigne. Aga suurperet. Me ju kasutame juba ka lasterikka perekonna kohta, nii et siin tuli ka teine tähendus juurde anda. Veel üks huvitav sõna, selline ilus oma sõna nagu peakott ja kott peakott. ÕSi koostaja Tiina Leemets pani tähele, et noh, peaaegu oti üks vastu oli kapuuts. Tiina Leemets, mulle tundus, et see tähendus on vist vanamoeline aga minul on see peakoti sõna võrdlemisi hästi tuntud, sest näiteks minu ema kasutab seda, ta ütleb, et mantel kotiga või et pane peakott pähe. Ja siis ma küsisin huvi pärast oma venna lapsega, kes käib põhikooli lõpuklassis, et mis on tema arvates peakott. Ta mõtles natuke ja ütles, et see on midagi sellist, mille sa paned pähe, kui lähedki tädi röövima. Nii et on näha, et tähendus on muutunud ja tulemus on see, et anname ÕSis peakoti natuke haarama ja üldisema seletuse katan litsalt, kas kotilaadne või kotisopilaadne peakate. Ja eks siis järgmiseks issiks paistab, kuidas teda on kasutama hakatud, kui suunas liigub ja mis tast seal saab ja huvitav oma sõnade tähendusnihked on ka võõrsõnadel. Minu üks lemmiknäide on simuleerime simulaator. Et olen ise sellest põlvkonnast, kellele jaksimuleerima tähendab teesklema. Aga usun praegu põlvkonnad, kelle jaoks ta tähendab lihtsalt matkima või jäljendama. Ja siin asja teeb eriti raskeks see, et meil on olemas seadmed ja programmid, mis siis kas imiteerivad või simuleerivad. Raske öelda, mida nad teevad. Vaatasin järele ka kunagi huvi pärast ladina-eesti sõnaraamatus siis tõesti, sellel ladinatüvel simulaare on samad tähendused, nii see imiteerimise tähendusega matkimise tähendus. Aga kui nüüd jutt käib seadmes, siis on raske öelda, et seade on nüüd imitaator. Imitaator seostub pigem inimesega, kes imiteerib ja simulaator võib seostuda ka inimesega, kes teeskleb. Siin ilmselt tasub joonduda sõjanduse terminale proga komisjoni järgi. Nemad on võtnud küll seisukohad, siin oleks õige lahendus hoopis oma sõnam. Et neil on matkekeskusi. On matkur, nii et see on üks võimalus kui, kui võõrsõnadega. Aga ma ei saa. Veel teine näide, mis on jäänud tõsti toimetades, ilma et selline sõna nagu ratsionaliseerima tulid jälle ajad, kui ratsionaliseerimine tähendas siis tootlikumaks otstarbekamaks tegema, olid ratsionaliseerimisettepanekud, ratsionaliseerijad ratsid. Praegu, kui juba vaadata, sellel sõnal on natuke teine tähendus mille võiks kokku võtta sõnaga mõistus pärastama. Jälle vaatate, eks ole nüüd inglise keelest ja uuel ajal tulnud, aga päris nii ka ei ole. Vaatasin jälle seda kolmekümnendatel aastatel koostatud suurt Eesti õigekeelsuse sõnaraamatut ja seal oma ratsionaliseerima sõna sees tähendus ratsionalistlikult mõtlema. Ja ratsionalistlik on siis ainult mõistust juhteks võtab nii, et ring on täis. Oleme jälle sama tähenduse juurde tagasi jõudnud ja kuivõrd mõlemad tõenäoliselt praegu kõrvuti on olemas, siis annab uus õistmatka mõlemad. Infotehnoloogia valdkond on see, mis pakub huvi ilmselt kõigile ja kus ma pakun, et on kõige rohkem uusi sõnu. Õigekeelsussõnaraamatus on see nii? Võib-olla isegi pole ja sellepärast oled, nad on juba kõik sisse võetud. Oleme teinud eelmiste trükkidega tõhusat tööd ja selles mõttes väga palju uusi mõisteid ja sõnu polegi tulnud. Midagi siiski leiab, näiteks on tulnud juurde võrgusuhtluse sõnavara kasvõi sellised sõnad nagu kommentaariruumi, komment, taarium või uusi tegusõnu, näiteks Digima Netistama internetis tema hääl juhtima. Võib-olla kõik nad ei tundugi nii uued, aga ÕS-i joovad nad esimest korda. Ja siis selline sõna nagu säutsu säuts, mis on keeles juba olemas, aga nüüd saavad juurde uue tähenduse. Ja üks huvitav sõnapesa oli luger. Me kõik tunneme e-lugerit, aga meil tulevad juurde ka teised lugerit, olgu siis sõrmejälje luger või vöötkoodi luger või ID-kaardil, Kaardi luger. Ja päris kenake hulk juurde uusi kübersõnu. Aga kui nüüd pikemalt rääkida minu jaoks üks huvitav sõnali hüpikvaste inglise sõnale pop-up. Ja minu meelest ka arvutisõnavarast päris kenasti kodunenud sõna on see hüpik arvuti, Sonia hüpikaken ja hüpik, raamid, mis meile ette hüppavad. Aga huvitav on see, et sellel sõnal on veel üks tähendus, mis ei ole arvutivaldkonnast nii jälle seotud haridusega aktiivne laps, seda kutsutakse ka hüpikuks. Tegelikult haridussõnavara asjatundjad küll seda hüpikud päris terminiks ei pea, aga kõnekeeles on ta väga levinud. Ja näiteks soome keelekorraldajate kirjutistest oleme teada saanud, et popAppil veelgi tähendusi näiteks pop-up, restoran, organid, et hüppad mingiks ajaks välja tegutsevad sisele, kaovad et näis, kas neid ka Eestis tuleb ja kuidas me neid nimetama hakkame. Hüplik, restoran, hüpik, kõrts, nõidega, hüplik, reklaami lumi on väga kujundlik, aga sõna- guugeldama ehk siis internetis otsingumootorit Google'i nimelist otsingumootoreid kasutama. Kas on õigekeelsussõnaraamatus ja mis tähega ta algab? Algab ikka sama tähega, millega ka firma nimi on olemas nii guugeldama kui ka Skype'i maa. Et nad on ikka meie igapäevaelus väga tavalised sõnad ja annad ka siis sõnaraamatus sees. Aga miks guugeldama ei võiks olla juba k-tähega? Kui juba, siis juba või see, kui nii juhtub, järgmisest sõnaraamatus ma vaatan, kuidas inimesed kirjutavad kas nad tahavad seda, aga ikkagi kee hoiaks seost selle nimega, kust ta on tulnud. Aga kas tähendab siis konkreetselt ainult selles Google'i otsingumootorisse toimetamist või kasutatakse seda ja sätestab juba ka õigekeelsus raamat üldse internetis otsimist? Me oleme ikka sidunud ta Google'iga, et just selle Google'i otsingumootori abil otsima. Jälle panin tähele, viimasel paaril päeval on minu silme ette saanud hüpanud sõna pahalane. Et ma saan aru, et seda kasutatakse sõna arvutiviirus tähenduses. Aga õigekeelsussõnaraamatust seda ei ole, ma sain aru, teie näost sees teda küll ei ole, isegi ei oska öelda, kas olen, olen kuulnud või mitte. Tore, kui selliseid Hama sõnu leitakse. Kas uudissõnadega on kurioosseid lugusid ka juhtunud? Ikka on. Hiljuti lugesin huviga internetist teadet, kuidas Rootsis on tekkinud skandaal ühe konkreetse uudissõnaga. See oli siis sõna, mis eestipäraselt oleks guugeldamatu mis lõpuks uudissõnade loendist välja visati, kuna firma Google ei protestinud küll selle sõna vastu, aga tahtis piirata selle tähendust olnud ÕSi tööst üsna samasugune kogemus. Sõna oli alko ja see sai pandud hõissi uute sõnade loendisse, mis on olemas keelenõuandekodulehel ja kõigile kasutada. Ja ei läinudki kaua aega, kui üks välisfirma arvas, et kui alkosõna tuleb uut õigekeelsussõna raamatusse sisse, võiks kahjustada tema ärihuve Eestis. Õnneks oli võimalik selgitada, et alkosõna on eesti keeles tekkinud täiesti reeglipärasel teel ja hoopis teist päritolu ning selle kaubamärgiga pole tal asja. Eesti võõrsõnade puhul tuleb ikka ette, et mõni neist aja jooksul lüheneb. Ühe väikese valiku selliseid sõnu esitas juba 76. aasta õis. Sinna tulid näiteks infod rahvaaku ja samasugune kimpuka tuleb ka Uudeussi. Kindlasti alko, narkoetno ja võib-olla ka öko. Kui sellised lühendised tekivad, siis nad algul on liitsõnade osana ja vahel mõjuvad ka natuke argis enam, aga hiljem hakkavad need juba käib iseseisvalt ja see argivarjund ka sageli kaob. Näiteks nägin ühes Tallinna söögikohas menüüs kirja alkot glögi ja see mõjus mulle täiesti kirjakeelsena. Muide, sõnana narkoon sees ka 80. ilmunud väikeses uudissõnastikus aga seal oli tal hoopis teine tähendus. Seal oli narkokui narkootikumide tarvitaja ehk narkomaan. Praegu on tal ilmselt rohkem narkootikumide tähendus. Ja veel üks sõnak on saanud iseseisvaks, on sõnagaala, mis seni on olnud täiendsõna, aga nüüd paistab, et juba ka iseseisev sõna ja võtab ise endale täiendeid ette. Räägitakse au hinnagalasti ooperiga alast. Kas õigekeelsussõnaraamat on selline raamat, millega võib vaielda ka, millele võib vastu vaielda, et kas kui mulle ikkagi tundub? No kas või seesama googeldama, et mina ikkagi tahaks, et oleks juba tähega näiteks? Kas ma võiksin vastu vaielda, vähemasti omas mõttes? Omas mõttes ikka jaa? Jaa, eks sussi rakendamiseks on ju ka kindel koht, et ta on ikkagi mõeldud sellise ametliku asjaliku suhtlus jaoks, et seal on ta rohkem kohustuslik, aga näiteks see, kuidas tavaelus või oma sõpradega suhtleme ja seda ei taha keegi ette kirjutada, see on ikkagi selline vabavaldkond. Iisrossi vaidlemise koha pealt tahaks küll väga meenutada Elmar muuki kes on olnud populaarse väikese õigekeelsussõnaraamatu autor ja tema 1900-ga 27. aastal, kui ta vaidles Õissi vastastega kirjutas nii, et ega keegi ei saa ju olla nõus kõigi ÕS-i normidega koostada sellist keelelist normteost, mis kõiki rahuldaks, ei suudeta ju ka nii, et tuleb püüda seda, mis on paremaks teha. Just nimelt sedasama, et kõike midagi ette kirjutada, kuidas inimene räägib oma kodus või oma perekonnas või oma sõprade seltskonnas rääkis ka ühes varasemas saates Eesti keele Instituudi direktor Urmas Sutrop. Tema ütles, et tegelikult võiks avalik-õiguslikud asutused koostada ise või vastu, võtta ise või kehtestada oma keelekoodeksi. Kas õigekeelsussõnaraamat võiks olla see alus tegelikult, et näiteks mõni asutus või ettevõtte küll ülesanne on ka inimestega suhelda, otsustab, et nüüd meie ikkagi järgime õigekeelsussõnaraamatut, mis on meie aa, joo meie aabitsa, meie piibel ükskõik kuidas seda nimetada. Ma usun, et jutt käib, ütleme, sõnade kirjapildist olemisest, pööramisest ega seal ei olegi väga palju vaielda kirjapilte lama kirjutamisest. No see on juba võib-olla rohkem ka grammatika küsimus, et seda sõnaraamat ei saa kõike ette kirjutada. Raamatus on näiteks õunamahla liitsõnana, siis see ei tähenda, et mingil juhul ei võiks seda ka lahku kirjutada. Kas või kui me räägime ühe õunamahlast ja kütme, jah, see sõnade kirjapilt on võrdlemisi kinnistunud. Jaga käänamine, pööramine on tegelikult selline valdkond, mis põhineb tegelikul keelekasutusel, et ta on selle järgu need normingut seotud, kuidas me kääname ja pöörame ja kui midagi muud tuntuks, siis muudetakse ka normingut. Nii et siin võib-olla jah, väga suurt vaidluskohta polegi. Aga sellised ühe väljaande või ühe asutuse kokkulepped on väga mõistlik asi, näiteks igasuguste lööb keelendite puhuks et kui pole veel kindel, kuhu poole see keele areng läheb, siis on mõistlik kanda mitu võimalust, näiteks mitu laenamise või mitu pööramise võimalust või anda sõnani liitsõna kui sõna ühendina. Ja kui on mitu võimalust, siis on tõesti mõistlik kokku leppida, et näiteks meie asutuses teeme nii või teeme teisiti, et siis tekib sinine ühtlane stiil. Millal õigekeelsussõnaraamat, et välja tuleb trükist paberraamatuna ja millal ta jõuab internetti? Ta peab ikka tulema seal aasta lõpus paberil välja ja no loodame, et ta siis õige varsti jõuab ka interneti. Ja kas internetis Raamat millegi poolest erineb ka pabersõnaraamatust? Et praegu me oleme küll hoidnud seda joont, et nad oleksid ikkagi ühesugused, et paberil sõnaraamatu ostja ei peaks millestki ilma jääma. Praegu jooksvalt muudatusi ja võrgubaasis tehtud ei ole. Aitäh, Maire Raadik, õigekeelsussõnaraamatu toimetaja ja ootame siis uut raamatut. Aitäh. Keelesaade on lõppenud. Head aega.