Tere päevast ja rahva teenrid alustavad ja alustame sellise positiivse tõdemusega, et temperatuur on ilmselt püsivalt jõudnud plusspoolele ja ja lumi sulab, mis mühinal. Aga mitte sellest, me ei räägi täna. Tänased saateosalised on postime tandem Mikk Salu ja Neeme Korv ning Peeter Kaldre rahvusringhäälingust aktuaalsest kaamerast. Me siin enne saadet arutasime, et kui mõni nädal on selline Ta annab sündmusi tikutulega otsida milles, nagu põhjalikumalt kõnelda, siis lõppev nädal oli nendest sündmustest nagu kombeks öelda, tiine oli oli nii rahvusvahelise sündmusi kui ka oli Eesti sündmusi ma lihtsalt markeerin, mõningad asjad, mis, mis on nagu silma jäänud on silma ainult see, et väga palju uusi ametikohti hakkab täituma uute nimedega. Lõpuks ometi on saadud politsei ja piirivalveametile ilmselt uus juht põhja prefekt Elmar Vaher. Priit Pika mässab ilmselt riigikohtu esimees Mart Laarist. Ilmselt saab Eesti Panga nõukogu esimees. Joonas Tartust saab palju kannatanud, nukuteatri juht siis täna on suur päev, rahvarindel täitub 25 aastat tema esimesest välja hõikamisest. Rahvakogu ettepanekud jõudsid Parlamenti. Väliskomisjoni riigikogu väliskomisjoni visiit Moskvasse lõppes üks teema oli ka piirileppe arutusel ja loomulikult kõige sellega kohal kõrgus jätkuvalt Põhja-Korea tuumalöögi oht. Aga õnneks õnneks seda ei ole juhtunud ja, ja loodetavasti ka ei juhtu. Aga ma tahaksin alustada ühest sellisest asjast, mis minule kui noh, kuidas öelda külma sõjaveteranidele on on väga südamelähedane teema, ehk siis Margaret Thatcheri fenomen Suurbritannia esimene naispeaminister, kes siis suri, ta oli ta küll tõepoolest tükk aega pildilt nagu öeldakse, kadunud, aga noh nüüd tema surmaga seoses tema teeneid tema rolli maailma poliitikas ja miks mitte ka eesti arengutes on need väga palju analüüsitud ja ka tänastes lehtedes sealhulgas siis ka PostimeheAga, lisas. No te olete ilmselt natuke nooremad kui mina. Mikk ja Neeme, et. Mis on need märksõnad, mis seostuvad teil, Margaret Thatcher? Margaret Thatcher on nii mitmekihiline, figuur oli, tähendab ja on sellepärast, et on ta pandud laulude sisse siis kõik teavad ju seda kuulsat malevalaulu ETV ja euromais, kus siis korratakse fraasi I love Thatcher. Et on nii mitme mitmekihiline persoon, et sellest saaks, saaks rääkida ilusat, terve saate, kui, kui tahta. Ma ütlen vahele, Briti muusikud muidugi kipuvad laulma pidevalt aihheik Margaret Thatcher. No just nimelt, aga see tähendabki seda, mida ma just ütlesin. Et kui sa lugesid sinna nädala teemasid, siis sel nädalal räägiti ka päris palju näiteks naiste rollist ühiskonnas seoses seoses selle palgalõhega näiteks ja, ja nii edasi, siis siis seegi on näiteks üks suur teema, millest võiks rääkida, aga aga me räägime ka rahvusvahelises plaanis. Kui, kui seda nagu võib-olla kõige olulisemat aspekti öelda meie jaoks, siis, siis noh, meie jaoks oli ta ikkagi üks üks suur selline vaba maailma ikoon mingis mõttes ja hiljem nende nendele, kes neid malevalaule usinasti kaasa laulsid, sai ta ka päris selgeks poliitiliseks eeskujuks. Jah, ega mina ei maga isiklikult, ei mäleta eriti hästi, seda ma lihtsalt olen liiga noor. Aga noh, kõige laiemalt, mis on Margaret Thatcheri tähtsuseta, oli ühe sellise globaalse trendi, noh, ma ei saa öelda mingi ainualgataja, aga üks nagu vedajaid küll see oli see, et et riik tõmbus kokku, riigirulli, vähendati üksikisiku õigusi, vastutus suurendati, et ega, ega ei olnud Suurbritannia ainus Thatcher ainus, aga ta oli üks, üks vedajaid. Ja ega see mõju oli väga paljudesse riikidesse jõudis isegi näiteks Rootsi hakkas mõni aasta hiljem nagu noh, umbes samamoodi nagu liikuma vasakult paremale. Briti nii-öelda vasakpoolsed ka nemad hakkasid liikuma selliselt. Tony Blairi uus põlvkond, kõik see nagu niisugune ma ütleks, et see on selline 20 25 aastat kestnud selline trend. Ja selle. Ja selle algatajaks vähemalt üheks algatajaks Thatcheri kindlasti loetakse. Ja poliitikas on muidugi ka see väga oluline, et räägitakse Põhimõte kindlates poliitikutes. Margaret Thatcher on tihtipeale olnud üks selline näide, et ka need inimesed, kes nii-öelda maailmavaatelt, et on olnud täiesti tema vastasleeris, on samas hinnanud seda, et kuidas inimene suudab olla põhimõttekindel ja, ja nii-öelda populismi langevat. No ilmselt suhtutakse Margaret täitsjadesse erinevalt, kui me nüüd võtame Suurbritannia enda või võtame laiema maailma, sest ka nüüd seoses tema surmaga tuli ju esile, et britid on tegelikult jagunevad vaatajad kahte leeri. Et osad, kes ütlevad, et Margardatakse poliitika ei kõlvanud mitte kuskile. Teised, kes ütlevad, et see poliitika tegelikult pani, pani aluse sellele suhteliselt heaoluühiskonna, mis Suurbritannias praegu valitseb. Ja aga tänases teie lehes kirjutab Albert Turey sellest, milline oli Abdul Abdul või vabandust sellest, milline oli Suurbritannia Thatcheri võimuletulekut, milline hädaorg ja viletsus seal valitsuses ja ja tänu nendele kiiretele radikaalsetel reformidele, mis ta läbi viis pandi alustama tema suhteliselt nii majanduslikule kui ka sotsiaalsele edule, see on üks asi. Sama asja rõhutada, et seda need kriitikud kipuvad unustama, näiteks, et kui paljud kriitikud teavad, et enne Thatcheril oli Suurbritannia valuutafondi ukse taga, noh, ma, ma võib-olla natuke liialdan, kui ma ütlen, et need olid samas seisus, kui Kreekaga põhimõtteliselt andis. IMF-i abipakett oli vist tollel hetkel nagu kõige suurem üldse, mille IMF kunagi andnud. Aga teine roll on tõepoolest tema rahvusvaheline rolle, nagu Neeme mainisid, et et tema põhimõttekindlust välispoliitikas ja asjaolu, et ta tegutses samal ajal koos Ameerika Ühendriikide toonase presidendi Ronald Reiljaniga. Nüüd tagantjärgi vaadates võib-olla siis, kui nad koos tegutsesid, nagu väga vähesed sellest aimu said, aga tagantjärgi vaadates oli nende kahe poliitika, mis oli siis selgelt sellise kommunismi pealetungi vastu tegutsemine. Et see pani ju lõppkokkuvõttes oli see üks nurgakivi, mis viis Nõukogude Liidu ja kogu Nõukogude bloki kokkuvarisemise. Nii et see, see on nagu see asi, millega Margaret Thatcheri välispoliitika läheb kindlasti ajalukku. Kuigi ütleme, nagu sa ütlesid, et, et see kommunismi pealetungi peatamine, see oli tõesti, see oli nagu kõige esimene teema, aga eks ole, kriitikud leiavad ka sealt vastu oluses selle selle mündi teine külg oli teatud autoritaarsete režiimide Tšiilit kõige enam tihti mainitakse. Ma ei tea, kas seal soosimine, aga noh, mingis mõttes Kommunismi kallide püstitanud. Aga see oli täpselt selline taktikaline nagu prioriteet või noh, taktikaline käik, et kuna meie prioriteet on nagu kommunismi vastu võitlemine, siis paraku me peame mõnes kohas tegema koostööd ka inimestega, kelle puhul me teame, et nad ei ole eriti demokraatlikud. Nojah, ja tema välispoliitiline, ütleme välispoliitilist sõjaline Abbott eos oli Falklandi sõda, eks ole, mida, mida vähesed. Vähesed peaministrit Euroopas on pidanud. Aastal 1982 ja kui keegi on näinud seda, ma usun, et paljud inimesed on näinud mängufilmi, mis on tema elust tehtud ja valmis veel tema eluajal siis Hieron, leidi raudne leedi Meryl Streep iga peaosas võitis kaks Oscarit, muide siis seal on selline fraas, kus sõda algab põhimõtteliselt sellise kahe sõnaga, et laskepõhja, mis käib siis ühe ühe lahingulaeva kohta. Et ja väga-väga kindlameelne ja, ja, ja ta avaldas ka, võiks 90. aastal ikkagi George Bushile küllalt suurt survet, et selleks, et seda Kuveidi okupeerimise probleemi lahendada, mis toona toon kõigis Iraagi sissetungiga. Samas. Eks ole, näiteks Thatcher oli ju Saksamaa ühinemise vastane ja vist jäi nagu oma elu lõpuni sellele seisukohale lõbuga euroskeptik jah, et, et see näitab, et ta on tõesti noh teda võib kiita, teda kritiseerida ta nagu noh, tuleb analüüsida. Ta oli väga selline komplitseeritud. Kindlasti, aga mulle meeldib sellest nädalast üks mõte, mis mul ei tule praegu hetkel meelde, kust kohast ma seda lugesin, sest tõesti väga paljude vast temast kirjutati, aga aga igal juhul keegi mängis kuskil mõttega, et kui 40. aastal olnuks olnuks hoopis Thatcheri taoline juht Suurbritannial, siis mine tea, kuidas oleks reageeritud siin nii-öelda vabadussõjas. Toetu seeme loe oma lehtedes oli seesama Abdul Turay, kes sellest kirjutas. Ma lihtsalt lugesin seda niivõrd palju parem, et ma lihtsalt ei mäleta seda. Kontekstis just, aga noh, tegelikult lisaks sellele rahvusvahelise plaanile ja, ja ütleme, kommunismi kokkuvarisemine, selle oli ju Margaret Thatcheri mõju Eestile ka vahetum ehk siis Eesti majanduspoliitikale. No see on ju teada, et Mart Laar oli tema suur fänn ja, ja Thatcher fännas ka Mart Laar ja väga paljud majandus lemmikõpilane ja väga valjult majandusotsuseid, mis Eestis langetati. See oli ju Margaret Thatcheri poliitika, majanduspoliitika eeskuju ja nüüd ka viimases Ekspressis Mart Laar sellest ise ka ise ka kirjutab, nii et täitsa rism kui selline on ju otsapidi ka Eestis kanda kinnitanud. Absoluutselt muidugi. Aga kuidas me nüüd nagu sa enne mainisid, et, Naisliikumine margitad, seal oli naine oli esimene briti naispeaminister ja sellega seoses on ju palju räägitud sellest, et Margaret Thatcher on üks kujukas tõestus sellest, et et see, et mehed ja naised ei ole võrdsed, et neil ei ole antud võrdsed võimalused võimalusi, et see nagu Margaret, täitsa parim näide, kuidas, kuidas seda väidet kummutada, samal ajal oli Margaret Thatcheri enda suhtumine naisliikumisse ja feminismi küllaltki tõrjuv. Nad ütles, ta ütles nende kohta väga halvasti. Tema põhimõte oli see, et olenemata soost, kui sa oled ise tegija, ei ole vahet, mis soost sa oled. Kui sul on ambitsioone, kui sul on tahtmisi, kui sul on oskusi, siis sa saavutad selle mida, seda nii, et ei ole see küsimus feminismi ja soolises lõhes. Siis ma tahan jõuda ühe, ühe teise artikli juurde, mis ka ilmus eile ka teie lehes. Paraku oli siis riigikogu majanduskomisjoni esimehe Kaja Kallase artikkel mis rääkis naiste olukorrast naiste väärtuste hindamisest Eestis. Ma pean tunnistama, et ma olen ka alati noh, suhteliselt selline skeptiline olnud sellise võitleva feminismi suhtes ja ja ei ole nagu aru saanud nendest inimestest väga palju. Aga see Kaja Kallas artikkel on äärmiselt argumenteeritud. Ta toob seal ridamisi arve, mis näitavad seda, et mis on need andmed, mille põhjal me võime öelda, et Eestis siiski naisi piisavalt ei hinnata. Kas siis heinata? Nojah, nüüd hakkavad mehed rääkima siis naistest. Et kuidas nüüd öelda, et, et on ju nii ja naa nii, ja naasuguseid näiteid, et mina oma kui ma võtan täiesti niimoodi puhtalt sellel tasandit, mida ma näen ümber enda ümber elus, siis, siis ma tean, ma tean, igasuguseid näiteid, ma tean, ma tean seda, kuidas, kuidas tõepoolest on see, et see palgalõhe on olemas ja see on ju fakt, sellepärast et kas seda näidata nüüd suuremana või väiksemana. Eurostat näitab suuremana, meie statistikaamet näitab mõnevõrra väiksemana. Et see on seal olemas, samal ajal noh, minu tutvusringkonnas on mitmeid-mitmeid naisterahvaid, kes, kes ilmselt teenivad näiteks väga palju rohkem kui, kui, kui mõnedki mõnedki mehed, kes teevad sellist sarnast tööd. Et, et see, see ei ole selles mõttes nagu absoluutne Teine selline palju korratud näide ja täiesti õige näide on see, et juhtivatel kohtadel on naisi vähe ka poliitikas, eks ole, valitsuses ettevõtete eesotsas. Et, et mina, mina näiteks ei arva, et kõik peaks olema niimoodi 50 50, et igal pool võrdne. Aga, aga noh. Aga ma olen ka nõus, et Eestis on kuidagi need käärid on kuidagi kuidagi tunnetuslikult on liiga suured, et ega, ega siin ei ole mingisugust kusagil mingi reeglit, et nüüd täpselt peaks olema nii ja nii palju, aga noh me olime lihtsalt nagu tunnen ka, et natuke nagu kuidagi. Aga samal ajal ju väga paljud näited tõestavad seda, et kui naine on võimeline ühte või teist kohta täitma, kui ta tahab seda kohta, olgu see siis ettevõtluses, olgu see siis poliitikas siis Ma ei tea, minu minu kogemused küll ei näita, et keegi oleks soo pärast kellelegi kätt ette pannud. Et kui tulla tagasi jälle selle Thatcheri juurde, siis tema seisukoht oli see, et miks naisi on võimu ametites vähem, siis mitte seetõttu, et meestel on selleks privileeg, vaid sellepärast naised ei ole motiveeritud nendesse ametitesse astuma. Ja see on võib-olla ka üks põhjused. Alati tuuakse näiteks, miks poliitikas on niivõrd vähe naisi, et kui on valimisnimekirjad näiteks valimistel, et siis on naised kuskil seal tagaotsas, eks ole. Et aga äkki ei olegi neid naisi, kes tahaksid nii aktiivselt poliitikas kaasa lüüa, Kaja Kallas on särav näide, kes tahab, eks ole, ja on ka selle saavutanud Marianne Mikko, eks ole, naisi võib palju tuua, Marju Lauristin, palun väga. Siiri Oviir. Vilja Savisaar Laanaru eks ole, kui vaid mõnda nimetada. Okei, tegelikult Eesti erakonnad on nüüd vähemalt viimastel aastatel küll väga aktiivselt otsinud naisi selliseid säravaid naisi, keda just nimekirja etteotsa panna, selles mõttes nagu ei saa öelda, et neil puudub see tahe lihtsalt nõudlus on olemas, aga seda pakkumist ei ole. Ma hakkasin praegu siin, püüdsin teha peast arvutus ja ka vist päris täpselt ei jõudnud lõpuni arvutada, et mina vist olen siiski naisülemuse alluvuses töötanud vist elus oma tööga realis rohkem kui kui, kui, kui mees ülemuse all. Aga see selleks, ma tahtsin tuua jälle näite sellest filmist. Raudne leedi, mis on tegelikult ju sellest Margaret Thatcheri loos on ka selline oma nii-öelda traagiline moment, et see näitab väga hästi seda, kuidas, kuidas üks naine kusjuures ilus, sarmikas naine lööb suurepäraselt läbi sellest täiesti meeste maailmas ja nii edasi, aga ometi maksab ta oma isiklikus elus mingil määral lõivu. Ma ei ütleks, et see režissöör väga jõuliselt seal seda, seda, seda rõhutab, seda, et et aga, aga seal on mõned sellised päris sellised, ütleme nii, et sellised raskesti jälgitavad stseenid lapsevanemana, et kui sa näed, kuidas lapsed jooksevad. Ema läheb tööle ja lapsed jooksevad autole järele, emad tahavad, tahavad temaga rohkem aega koos veeta ja ja ta mõtleb siis selle üle nagu hiljem järele, et ma mõtlen, et kas me, kas me kunagi saaksime jõuda sellisesse ühiskonda, kus see nii-öelda see ema sotsiaalne roll oleks kuidagi nagu, nagu teistsugune, et ma, ma arvan, et me vist väga ei saa, et see, see emaroll ikkagi jääb selliseks, nagu ta jääb ja see on tahes-tahtmata, kui kui, kui, kui seda seda karjääri teha, siis natukene lõivu tuleb maksta. No selle Teebalane klassikaline film jooksis ju alles hiljuti ka eesti televisioonis taanlaste film, võimu kants kus siis oli kujutatud kõiki neid probleeme, millega põrkab kokku üks Taani naispeaminister ja seal samamoodi lastega probleemid, meeskolleegidega, suhted ja, ja nõnda edasi ja suurepärane film, muide. Ei noh, laste saamine see kasvatamise karjääri mõttes on, on see kindlasti jääbki väga paljudele naistele takistuseks, et sa võid küll, eks ole, igasuguseid teha seal laste nagu aiad ja sõimed, jaga mehed koju tuua ka seal ikkagi see noh, see naiste roll jääb pikemaks ja karjääri ja ka ja nende sissetulekute mõttes on see sellepärast oluline, et see toimub nagu selles vanuses, kus, kus tegelikult pannakse nagu mitmed sellised põhimõtteliselt nagu tulevase karjääri nagu otsust. Akadeemilises maailmas on sellest väga palju, näiteks. Analüüsitud, et et teadlane teeb seal magistri, siis teeb doktori, siis saab, ütleme seal võib-olla kohe professoriks, aga just ega siis teadust, kanoobli preemia laureaadid on teinud oma selle fundamentaalteaduste ja tavaliselt seal 25 ja 40. eluaasta vahel. Ja kui see on näiteks mingisugune naised jäävad lasteaia koju, jäävad kas paar-kolm aastat nagu maha, siis nad kaotavad, et näiteks et kui, kui palju on nagu doktorikraadiga lõpetanud jah naisi ja kui palju nendest nagu professorid seal tekib see. Tekib seal mingisugune noh, mingid sammud jäävad ja tegemata. No aga näis, kohalikud valimised on tulekul ja vaatame siis hoolega neid valimisnimekirju, kas siis erakondade omi või selliseid kohalike võimuliitu, et liit, et kui palju seal siis naise nimekirjas on. Aga lisaks sellel teemal, et, et naisi meil piisavalt hinnata, Ta surutakse alla, on ju aeg-ajalt ja dissageli isegi läbi käinud ka see teema, et Eestis ei ole nagu sellist õiget demokraatlik lääneliku suhtumist puudega inimestesse. Kellel on siis kas vaimne puue või füüsiline puue, midagi nendega juhtunud? Selle nurga alt tuli ka sel nädalal üks väga-väga huvitav kaasus taas kord esile seoses Mart Laariga kelle siis president on otsustanud esitada Eesti Panga nõukogu juhiks. Ma ma jätaks praegu kõrvale selle teema, et kas see on selline parteiline määramine või mitte, et see on täitsa omaette pikk teema sellest võiksimegi rääkida saate lõpuni veel. Aga küsimus on see, millise reaktsiooni põhjustas teatud meie poliitikutes see, et Mart Laar, kes teatavasti on siis insuldi läbi elanud, praegu on ta riigikogus töös. Milliste argumentidega öeldi, et Mart Laar ei peaks selle kohale saama ja selle näite tõi siis meie meie kuldsuud Keskerakonnast Kadri Simson? Kes ütles siis, et ta saab aru küll jah, et IRL-i endisele juhile väärikat lahkumisvõimalust otsitakse aga tsiteering, kas panna õige inimene, kes on alles, kellel on alles jäänud osaline töövõime vastutama Eesti panga eest? No vot, siit tuleb nüüd küsimus, et minu arutas Mart Laari mõistus päris selge, vähemalt nende artiklite põhjal nende intervjuude põhjal, mis ta annab, et noh, et tal on tõepoolest on ratastoolis praegu, eks ole. Et, et kas see on siis takistus, kui ta riigikogus saab iga päev tööl käia, kas ta siis Eesti Panga nõukogu ei saa juhtida, et mis, mis vahe seal on ja sellele reageeris väga teravalt ka Jüri Jaanson, kes teatavasti on kuulmispuudega. Ta ütles, et see on ikka täiesti riigikogu liikme kohta sobimatu avaldus, mida Kadri Simson tegi. See on klassikaline näide, et me võime küll sõnades ja poliitikud võivad küll sõnades rääkida, et naised esiplaanile, naised rohkem pildile, austagem, puudega inimese ja nii edasi, aga kui asi läheb asjaks, kui asi puutub poliitikasse, siis ollakse hoopis teistsugustel seisukohtadel. Mul oleks üks selline natuke provokatiivne küsimus sellega seoses, et, et aga et miks me ei ole näiteks sel nädalal näinud mitte ühtegi intervjuud selle Eesti Panga nõukogu nõukogu esimehe kandidaadiga, siis Mart Laariga. Miks, miks, miks, miks noh, näiteks on see, et mina näiteks ei tea, et et miks, miks see nii on, et see on kõik absoluutselt õige, mida sa, mida sa räägid ja, ja Mart Laar on kirjutanud ka Postimehe arvamustoimetusele mitu mitu arvamuslugu ja andnud ka ju intervjuusid ja nii edasi, et aga kui ütleme nii, et küsimused on ju tegelikult. Ma arvan, et selle selle, selle Kadri Simsoni avalduse võis nagu tingida, nagu ka see, et, et on tegelikult väga paljud küsimused, mis on nagu tekkinud avalikkusel ja mis on nagu, nagu läbi rääkinud. Aga kas need küsimused on need parteipoliitilised või poliitilised või on tegemist ikkagi selle selle füüsilise puude küsimusega praegu? Või see iseenesest ei ole nagu vale, nagu küsida või vaadata nagu riigijuhtide tervist, et ega see teema ei ole, ei ole tabu, kindlasti. Kindlasti mitte meie lauas istub, istub praegu inimene, kes on teinud Eesti vabariigi riigipeadega mitu intervjuud ja ma mäletan, et Peeter on küll korduvalt küsinud ka intervjuus mingisugusel momendil, et kuidas teie tervis on. Aga samas ütleme ka see, see, kuidas Kadri Simson seda tegijat, et siin siin on vähem vähemalt selge on see, et Mart Laar ei ole nagu see Mart Laar, kes ta oli paar aastat tagasi. Aga, aga ka minul ei ole nagu jäänud muljet, et tal et tal oleks midagi mõistusega lahti või ta teeb tööd. Ta on parlamendis. Ta esineb meedias ja mõistus on sedasama nagu särav nagu ennemgi. Minu küsimus on lihtsalt selles, et mis kohutavalt väsinud tahab töökoht, see Eesti Panga nõukogu esimehe töökoht on. Ma saan aru, et Eesti Panga presidendi töökoht on väsitav ja Ardo Hansson peab tõesti sõitma mööda pealinnuringi ja ja selgitama poliitikat. Aga siit tuleb küsimus, et kas Eesti mehega nõul üldse esimest vaja, eks ole, aga noh, see selleks et riigikogus iga päev tööl käia ja komisjonides istuda, on minu mäletes minu meelest natukene veelgi väsitavam. Kui olla Eesti Panga nõukogu juht. Ei seda kindlasti Eesti Panga nõukogu juht ei ole ju nagu igapäevatöö. Kuigi on nii, et noh, järelvalve atel on järelevalve kindlasti vaja, nii et mina arvan küll, et ikkagi ikkagi nõukogu on vaja ja nõukogu juhti on vaja, aga aga eks see sõltub natukene ajast, et kui meenutama seda, et näiteks Mart Sõrkes oli üsna pikka aega panga nõukogu esimees, siis see aeg oli, oli küllaltki vaikne, aga meenutame nüüd viimast viimast ehk siis Jaan Männiku senist ametiaega, siis on ikka ikka päris korralik paugutamine, mis on ka mingis mõttes mõistetav, sellepärast et maailma majanduses euro Euroopa Liidu majanduse eurotsoonis on, on olnud väga keerukad ajad ja, ja on märgid näitavad, et tegelikult need ajad jätkuvad, mis tähendab seda, et, et see töö ei pruugi olla väga-väga vaikne ja selline selline selline ja nii edasi, muidugi, mis missioon männikusse puutub, siis, siis noh, tema parteid tegema. Tema figuur oli, oli päris päris tõsiselt segatud ikkagi ikkagi otseselt päevapoliitikasse, et ma siin leidsin ühe sellise Jürgen Ligi tsitaadi maist 2008, kui ta oli riigikogu rahanduskomisjoni esimees ja, ja siis ta ütles vastse siis nõukogu esimehe Jaan Männiku kohta, et. Mida nii sümpaatsena tuleks esile tõsta, üldine poliitpositiivne vaade Eesti elule kui päevapoliitikas on väga palju virisemist ja kriitikat, siis Jaan Männik oskab kriitiline, aga samas ka õiglane ja positiivne olla. Mis? Mulle tundub küll, et, et ilmselt on see olukord võib-olla siis näiteks ka natukene muutunud, kui Jaan Männik on ikka päris aktiivne siin uue panga juhatuse Ütleme niimoodi, eks see põhiline paugutamine käiski seal selle uue pangajuhi valimisel jah, muidugi läbi sellega siis ikkagi sellel teemal, et mis Eesti Panga roll on ja mida Eesti pank peab tegema ja Jürgen Ligi oli nagu siis üks kandidaat keda ei valitud just, et noh, kui, kui nüüd on ikkagi uus juht, tema, mulle tundub, et tal on niisugune suhteliselt laiapõhjaline toetus, et noh, siis võiks nagu see elu nagu minna, nagu rahulikum seal nõukogus. Ei no muidugi, ma saan aru ka sellest, et noh, millest on see põhiprobleem praegu ka ajakirjandus ja ka opositsiooni seas on tõusnud see, et laarile otsitakse mingi pehmet maandumiskohta, et jälle mingisugust parteipoliitilised tagatoad, kõik asjad ära otsustanud ja see on nagu laari kaasus, aga kui me meenutame, et tegelikult ju väga valjud. Ma ütleks, et enamik selliseid kohti on tehtud parteipoliitiliste diilidega. Siim Kallas, Euroopa komisjonis, Reformierakonna liidri tõukeplatvorm, palun väga, eks ole, Märt Rask, Riigikohtu esimeheks, Reformierakonna üks mõjukamaid mehi rääkimata president Toomas Hendrik Ilvesest, sotside endine esimees, eks ole? Lipstok sama moodi, et noh, see, see ei ole midagi uut. Ma ütleks, et paljud nendest näidetest, mis see toode on isegi hullemad ütlema, et koosti otsitakse pehmet kohta nii-öelda tegevjuhile, kes peab iga päev tegema tööd. Mina väidan, et, et Lipstok näiteks ebakompetentne, et, et tema ei juhtinud panka, ta ei teinud otsuseid, et ja see on nagu halvem variant, kui nagu otsitakse tegevjuhile selline pehme maandumise koht kui nagu nõukogu kus võibki olla natuke selline pehme maandumise koht. Ainukene küsimus tegelikult, mis Mart Laari puhul oleks nüüd loogiline, mida peaks esitama ja kui sa mainisid intervjuudes, ma loodan, et see intervjuu võiks ju tulla ka näiteks järgmises AK-s, miks mitte, eks ole. Et küsida tema seisukohti rahapoliitika küsimustes, sest see, ma tean, et vikerraadios oli ka üks rahvaküsitlus siin sellel teemal. Peame taimedega inimesed, arvavad Laaris selle koha peale, siis enamik neid inimesi, kes siia siia helistasid ja ja emailiga kirju saatsid avaldasid seisukohta, et rahandusest mitte midagi. Ja noh, see on seesama asi, eks ole, see, kes lasi põllumajanduse põhja ja see, et ta ei tea ju rahandus midagi, kuna ta tahtis Liquid likviidsust likvideerida. No ma ei tea, ma muidugi ei ole kursis praegu Mart Laari seisukohtadega, aga inimesed on võimelised arenema. Ja kui neil veel eriti sellised head õpetajad nagu Margaret Thatcher on, nii et Laar on rahanduses juba väga kodus Ja ei, me võime siin siin rääkida, aga tõesti, ma arvan küll, et, et lähiajal tahaks ikkagi ikkagi nii-öelda avalikus kuulata ka neid, neid inimese enda arvamusi, sellepärast et muidu muidu on tõesti nii, et. Et räägitaksegi ainult mingisugustest, kahtlustest ja asjadest ja noh, ikka ikkagi mul on tunne, et, et väga paljud asjad väga paljud asjad noh, mis oleks tahtnud selgeks rääkida, võib-olla ka ajakirjandus on, on, on olnud mõnes mõttes nagu, nagu liiga delikaatne mingisugustel põhjustel. See on võib-olla, see on ka nagu näitab nagu nagu ebaküpsust. Laiemalt. No selge, aga eile oli veel üks suursündmus. See on selline iga-aastane suursündmus. Võiks öelda, tutvustati järjekordset kaitsepolitsei aastaraamatut. Aastas siis kokkuvõte aastast 2012 ja noh, ega seal midagi nüüd selles mõttes uut ei ole, et te savu kõik kordub, et endiselt on põhiteema vene vene oht küll pehme oht, sest sellist otsest julgeoleku ohtu endiselt ju eestile ei nähta. Aga see on märkimisväärne, et nagu ütles kapo peadirektor Raivo aeg, ma ei tea, kas on seal raamatus ka kirjas, ma ei ole jõudnud sinna selle leheküljeni veel ennast läbi kaevata. On see, et Venemaa eriteenistuste katsed värvata Eestist endale agenti agente on suurenenud kolmandiku võrra ühe aastaga. Mis tähendab seda, et Venemaa huvi Eesti vastu mitte ainult ei ole endine, vaid on lausa tõusnud. Aga siin ma muidugi afe kohta, et kuidas sellist asja nii täpselt mõõta saab, see on Raivo Aegi. Ei, ei, ma usun seda teemas elada, aga ma ei. See on ju see tegevus, toimub nagu. Kas sind häirib see kolmandik? Täpselt, et lähedal täpselt mingi protsendi oleme ära mõõta. Hästi töötavad. Aga aga, aga ütleme nii, et, et me võime seda võtta ka lihtsalt, et on, on suurenenud. Okei, okei, ma saan aru Jah, aga no okei, agent agendiks, aga, aga see, et Venemaa kasutab nõndanimetatud pehmet jõudu Eesti kunagi oli Eestil kasutusele selline positiivne hõlvamine kasutab nüüd Eesti suhtes sellist taktikat nagu positiivne hõlvamine, see on siis kaasmaalaste kasutamine, siin elavate venelaste kaasamine, oma poliitika reele. Ajakirjanduse mõjutamine. Sellised pehmed väärtused on praegu nagu Vene propagandas väga jõuliselt esile. Et kui relvadega ei saa, siis lihtsalt sõimama, eks ole. No see on, tuleneb Putin enda doktriinist, eks ole. See ei ole ju mingi saladus tegelikult. Ei ole saladus jah, et, et selles mõttes tõsi, et ega selles aastaraamatus ju mingisugust väga suurt uudist ei olnud, mulle torkas silma, et, et kaitsepolitsei on oma sõnastustes olnud kuidagi diplomaatilisel vennad on vältinud siin siin nimesid, eelmine aasta meil olid siin kohtu case'id, eks ole, mäletate Kõlvart, Yana Toom, Yana Toomi ja seekord nad päris selliseid aktiivseid tegevpoliitikuid nimepidi ei noh, Eesti tegevpoliitik ma ei näe, et nad siin nimepidi nimetatakse. Küll aga on päris mõned kõnekad fotodest täpselt, et noh, näiteks et siin on üks, üks foto, kus mingisugusel Mirbesnad siis ma peaassambleel osalevad. Pildi, allkiri, sans mainet. Dmitri Linter, Maksim riva noh, tegelikult siin pildil on ka Mihhail Stalnuhhin, aga see on nagu narkarid Stalnuhhini nime nad ei pandud, et see on, see on jälle selline. Aga aga mis on märkimisväärne, on see, et kui meie üks selliseid mantraid on siin sisepoliitikas olnud integratsioon, et me oleme teinud ju kõik võimaliku selleks, et integreerida siin elavaid venelasi Eesti ühiskonda kohutavalt raha sinna alla pannud sealhulgas ka Euroopa Liidu raha ja ka oma raha, eks ole, oma riigi raha ja nii edasi siis Venemaa todasama pehme propagandapoliitika on suunatud risti vastupidi, et tõkestada seda igal juhul siinsed venelased kuidagigi integreeruks Eesti ühiskonda ja selleks on see vana vana teema, eks ole, mis oli ka üle-eelmises kapo aastaraamatus oli see takistada vene koolides eestikeelset õpet. Et noh, see on ju kõige efektiivsem integreerumise vahendeid, kui vene lapsed hakkavad õppima eesti keelt, eks ole. Loodetavasti nad omandavad ka mingisuguse eestimeelsuse, eks ole. Et see on nagu, nagu risti vastu sellele poliitikale, mida Eestis aetakse, ehk siis no kui see ei ole oht, siis mis asi see on? Nojah, ma arvan seda, et räägi rääkida seda, et et, et mingisugused ohud on kadunud, on küll täiesti täiesti täiesti kummaline, aga selge on see, et Venemaa kuvand üleüldiselt tahes-tahtmata aja jooksul muutub. Sellepärast et meil on ikkagi väga suur osa ühiskonnast juba selline, kes ei oma sellist pikaajalist elu- ja töökogemust nii-öelda endise endises Nõukogude liidus. Ma näen seda, et, et muidugi vene keele oskus on noh see on dramaatiliselt drastiliselt võetaks kukkunud. Mis mõnes mõttes on mõnes mõttes on, on väga halb aga, aga, aga aeg läheb, aeg läheb lihtsalt edasi ja see, see suhe Venemaasse tahes-tahtmata muutub ja seda kindlasti mõjutavad ka need need vene noored, kes Eesti ühiskonnaelus kaasa löövad ja ma ütleks, neid on järjest rohkem tegelikult. No ja neid on järjest rohkem, ma olen sellega täiesti nõus, aga mul oli sel nädalal täiesti juhtumisi asja üht Tallinna linnaossa, kus ma pean tunnistama, ei ole 20 aastat käinud. Kopli kandis, mina elan seal Kopli kandis. Sina elad seal, no siis sa peaks paremini teadma. Mina, ma ei ole seal liikunud ja ma käisin seal autorehve vahetamas ja siis mul oli 45 minutit aega ringi kõndida, seal. Oma ei kuulnud seal mitte ühtegi eestikeelset sõna. Ja see oli nagu selline noh, niukene, kummaline, kummaline tunne, et sa, see meenutas mulle nagu sügavat nõukogude aega, mis seal valitsuses, aga kui sa seal elad. Seal on, ma arvan, et koplis elab, tegelikult on eestlaste venelaste suhe on nagu noh, on parem kui näiteks Lasnamäel osades piirkondades Lasnamäe osad piiri palju enam nagu noh nii-öelda venelaste käes. Et minu mulje, muuseas on natuke teistsugune. Et kui ma, ma, ma toon sellise näite, et poodides, kus väga tihti on kassapidajad ja teenindajad on tegelikult ju venelased, noored venelased. Et et ma kohtan üha rohkem seda, et nad pöörduvad sinu poole eesti keeles, see tuleb nagu automaatselt isegi nad ei tea, et sa oled eestlane. See ei ole nagu mingisugune 100 protsenti reegel, aga mul on ja see ei ole mingisugune uuring, see on puhtalt selline nagu minu isiklik mulje. Noh, see on selline näide, et selles mõttes võiks ju öelda, et Yana Toomile risti vastupidi, et eesti keel on nagu võitnud või vähemalt on võitmas. Et eesti keel on üha enam muutunud selliseks defoolt nagu avaliku avalikuks keeleks No siis on hea, et ma selle näite tõin, mina, kui ollakse üksik uitaja, seal korra sattusin, ühesõnaga sa, kes sa oled seal pikaajalised elanud, et tead nagu asju paremini. Aga tulles tagasi vene ohu juurde Minu meelest ei ole KAPO poliitiline organisatsioon. Me ei ole tegemist erakonnaga, minu meelest KAPO ei valmistu valimisteks. Järelikult ei ole tal mitte mingisugust huvi selle vene ohukaardiga lehvitada, pidades silmas mingisugust poliitilist konjunktuuri. Tulles tagasi ühe teise sellel nädala sündmuse ütluse lausungi juurde, millega sai siis maha sotsideks sajutrusti juhtivaid kujusid, Jaak Allik kes siiamaani on tähele pannatud tema lausele, kus ta ütleb niimoodi, et Venemaa ei ole kunagi Eestit rünnanud pidades silmas seda, nagu ta pärast seletas ja kahekõnes ohtralt vabandas. Et ta pidas siin silmas seda, et kunagi ei ole Venemaa Rinod Eestit üksinda, et on alati nagu võtnud geopoliitilised mängud. Aga teine asi, mida ta ütles ja millele nagu ei ole eriti tähelepanu pööratud, on see, et tema sõnul vine ohtu tegelikult Eestile ei ole. Ja et Vene ohust rääkimine on lihtsalt rahva hirmutamine ja et seda kasutada kasutavad poliitilised erakond selleks valimiste eel eriti, et lõigata nagu profiiti ja koguda koguda hääli. Teades seda, et mis on sotside plaanid Narvas ehk siis nad loodavad seal kangesti keskerakonnas seljatada, mis on muidugi tõeline siis töö, eks ole. Aga nad vähemalt loodavad, et siis mul tekkis see küsimus, et kui Jaak Allik ütleb, et vene ohuga hirmutamine on valijate häälte püüdmine et kas siis mitte rääkida sellest, et Vene ohtu ei ole olemas, on täpselt samamoodi valijate häälte püüdmine ja konkreetselt venekeelsest Narva piirkonnast. Ja ja põhimõtteliselt võib-olla nagunii ja naapidi ja näiteks Vene ohust rääkimine võib olla korraga nii valijate hääle püüdmine, aga samas see võib olla tõsi, eks ole. Et no nagu kapo aastaraamatus meil selgub, eks ole Jah, ja, ja justkui ma tulen sellesama jutu juurde tagasi, mida ma enne rääkisin, et võib-olla mitte ainult et kuna see, see kuvand muutuks ühiskonnas ka nii-öelda eestikeelsete eestikeelsete inimeste seas siis, siis eestlaste seas, siis, siis, siis, siis on sellel asjal kindlasti nagu poliitiline mõte, et on, muidugi sele sellise väljaütlemise puhul oli, oli nagu ikka, eks, et noh, kõigepealt käis selline suur kanakarja kambakas nagu mul üks kolleeg sellise nagu onlain meedia iseloomustamiseks on öelnud, kus siis käis suur möll üle veebi ja ja tegelikult kui me mõtleme, siis see on, see on nagu üks kiht, kus seal räägitakse, et kuidas ta siis ikka ütles ja mida ta ikka ütles. Üks asi on see, mida, mida inimesed nagu tegelikult mõtlevad ja, ja kolmas asi on see, et kui me mõtleme, mis asi on nagu tegelik olukord ja siis, kui me vaatame ikkagi seda, mis, mis noh, reaalselt ka ikkagi ka praegu Venemaal toimub siis noh, kas või näiteks ma soovitaks kõigil kuulajal ikkagi lugeda postimehest Jüri Molovariani kirjutisi, kes on BBC Moskva büroo korrespondent ja Postimehe kolumnist seal Moskvas. Et ma, ma küll ei ütleks, et need muutused on, on sellised, mis, mis laseksid meil kuidagi kuidagi niimoodi kergelt hingata, pigem vastupidi, pigem pigem nagu vastupidi. Ja noh, sellessamas selles samas kapo raamatust joonistub ka tegelikult see välja seesama kas või läbi sedasama värbamisega. Tegelikult on ju see olukord erakordselt lihtne, et selles mõttes on, on ju Allikul õigus, et Venemaa on tõesti noh. Kui ta on rünnanud, siis ta on nagu rünnanud nagu paljusid täpselt praegu, ega Venemaal on põhjust kõikide oma naabritega samasugused kanad kitkuda ja see, see konflikt on nagu väga lihtne on üks suurriik kes tahab domineerida oma naabrite üle, seal võivad olla mingisugused nagu erinevad nüansid iga nagu konkreetse naabriga. Aga, aga see on, see on nagu siin lahknevad lihtsalt Eesti ja Venemaa huvid ja Läti ja Venemaa huvid ja Ukraina ja Venemaa huvid, sest ühel riigil on teiste suhtes mingisugune hegemoonia, taotluses ei ole kuhugi kadunud. Nojaa, aga olgem ausad, vabadussõjas võttis ikka Venemaa Eesti üks-ühele, et siin ei ole mingit probleemi. Seda võiks nagu ajaloolasena teada, aga mind nagu mis mind nagu selle selle Alliku avalduse juures ka natukene kummastas. Et mul tulid meelde ka paljud teised näited, mida noh, kus meie meie poliitikud nagu sellise lõdva suuga pilluvad välja seisukohti, mis tegelikult on pehmelt öeldes kummastavad Allikalikuks, aga võtame noh, siin varasemad juhtumid, kui Mailis Reps, Keskerakond oli haridusminister käis Marimaal siis ta tuli tagasi ja ja vaimustuses ohates rääkis, kui tore on olukord Marimaal ja kuidas mari keele tuur õitseb ja nõnda edasi, eks ole. Et me ju teame, mismoodi Venemaal vähemusrahvustesse on, on suhtutud või siis noh, teine keskerakondlane Vladimir Velmana mäletan, tuli Valgevenest tagasi rääkis, et no mis meie ajakirjandus siin räägib, et Lukaženko, mingi diktatuur või ei ole kaugelgi sellest, eks ole, kõik valgevenelased armastavad oma patju ja elu on seal ikka väga hea, seal on ikka väga odav söök ja väga odav transport ja ja nõnda edasi. Ja Yana Toomist rääkimata, kes andis intervjuu ja rääkis, et eestlased surevad kohe välja. Üks üleeilne juhtum väärib veel tähelepanu ja see juhtum on seotud meie peaministriga Andrus Ansipiga kes hakkas sõitma siis Ukrainasse. Ja kui tema käest küsiti, et noh, et lähed nagu Janukovitšiga kohtuma, et kuidas selle Julia Tõmošenko ka siis lood on, et ta on teatavasti vangi mõistetud ja ja Euroopa Liit ju teatavasti seab tema õiglase kohtumõistmise ja Ukrainaga suhete tihendamise, sealhulgas kaubandussuhete tihendamise, sõltuvus sellest, kuidas küsimus lahendatakse, siis andsime, ütles selle peale, et ega üks daam ühe daami saatus ei peaks nagu eriti oluline olema ja pealegi ei ole teada, kas ta oli süütu või, või on ta ikkagi süüdi. Et tema andmetel ikka seal midagi oli ja siis tuli välja see jutt veel. Tõmošenko ajal on ka Eesti ärimehed seal kõvasti kahju kannatanud. Seda ma kuulsin küll esimest korda varem. Ma ei ole valitsuse suust kuulnud, nagu Eesti ärimehed oleks kannatanud ja millega see kõik lõppes. Eile kohtus siis Ansip Janukovitšiga poole tunni asemel kolm ja pool tundi. Ja ennäe imet, tuli ta tagasi sõnumiga, et Viru Keemia Grupp sai Ukrainas põlevkiviuuringute loa. Ansipiga oli kaasas ka äridelegatsioon, eks ole, et mis seal siis nüüd nagu tähendab siis kas see tähendab seda, et see väärtuspõhine välispoliitika, millest meil nii palju on räägitud, autod nagu mantrat, eks ole, et Eesti välispoliitika väärtuspõhine Muidugi ütlen, et Viru Keemia Grupp kindlasti peab veel kõvasti nagu altkäemaks ja seal maksab, kui nad tahavad, et see luban, neil alles jääks ja selles mõttes, selles mõttes, ega Ukraina on olnud viimased 20 täiesti korrumpeerunud riik ja seda tõesti vahetult, kes seal võimul on olnud. Ma tean seda, kuidas Eesti ettevõtjad plekkinud paremale, vasakule ja ikka nad Sand kottinud saavad, praegu kottinud, said viisiliselt tagasi, saavad 10 aastat tagasi ja kui siis mõnikord mingisugune üksik edusammuke tulevad, siis jälle nagu valitsuse kõik räägivad, kui nagu kui perspektiivikas on Ukraiendurgiat. Samas muidugi on näiteks tore, et Ansip nagu niimoodi kuidas öelda, lapsesuu siis või et me saame natuke nagu teada, kuidas inimesed mõtlevad, või noh, kuidas peaminister. No tegelikult on ikkagi küsimus minu meelest selles, et et üks asi on see, kuidas need asjad on ja teine asi on see, et kuidas need asjad välja paistavad ja minu meelest see, kui meie nii-öelda riigikogu liikme või, või peaministri suu läbi kõlavad mingisugused fraasid, mis, mis, mis paistavad välja nii et me ikkagi oleme valmis ka noh ma ei tea, ega üsna suvaliselt suhtuma teatud väärtustesse, siis siis minu meelest see on ikka äärmiselt küsitav, et, et täpselt sama hästi oleks võinud enne seda visiit öelda, et, et umbes jah, jah, me arutame ka seda teemat ja, ja ei oleks mitte mingeid probleeme olnud, mitte mingisugust probleemi olnud oleks saanud siin võib-olla tõesti ka rääkida praegu sellest sellest samast nii-öelda Viru keemiast või, või altkäemaksudest või mis iganes ja, ja, ja Ukraina seisust. Aga, aga antud juhul selline olukord nagu tekkis ja minu meelest see on nagu see on küll nagu selge jama, et, et siin kogu aeg on ju tegelikult tegelikult ikkagi räägitud, et seal, selles õigussüsteemis on probleeme ja ikkagi suur päris suuri küsitavusi. Välisminister on seda täiesti korduvalt öelnud. Ei, ongi minul ei ole näiteks kahtlust, et nii praegune Ukraina juhtkond, Tõmošenko ja kõik nende need kaasa võtta, need olid korruptandiks praegu korruptandid. Et aga see ei ole nagu teema. Teema on see, kas Ukraina on demokraatlik ja kas Tõmošenko eriti nagu demokraatlikult kohut ja Euroopa arvab, et ei ole peetud. Ja siis Eesti vabariigi peaminister, me oleme Euroopa Liidu liige, võiks nagu ikkagi valida oma sõnu. Sõnum on see, et kui Eesti kui Eestis on suund loobuda väärtuspõhisest välispoliitikast, siis varem või hiljem tuleb bumerangina tagasi sest Eestil ei ole pakkuda maavarasid, tema ainus kapital on ikkagi just need väärtused, vabadused, ajalooline järjepidevuse ja nõnda edasi ja kui selle nimel tehakse kompromisse, siis varem või hiljem me me kannatame selle käes. Ja tegelikult on nii, et, et kui rääkida ikkagi sellest, et kas üksikisikul on, ütleme, ajaloos või, või mingisugustes protsessides võib olla suur roll, siis mingisugustes pretsedent ja siis mina ütlen, et tegelikult ikkagi ei ole see midagi nagu ühe isiku küsimus, et ühe ühtedele isikutele nende ümber toimunud asjade tihtipeale olla ka suur suur roll ja ma ei hakka siin ühtegi näidet toomast tekitaks sellise. Võib-olla ebaadekvaatse võrdluse, aga, aga põhimõtteliselt ajalukku vaadates me näeme seda. Ma muidugi mind on alati veidi häirinud selline nagu väärtustepõhise huvidepõhise välispoliitika vastandamine, et mina ei tea küll mitte ühtegi riigis, ei oleks kompromisse teinud. Kõik maailma riigid peavad kuidagi asju ajama näiteks Hiinaga. Ja absoluutselt, aga, aga, aga ega ma seda tahtsingi öelda, et see asjaajamine saanuks toimuda ka nii, et Eesti avalikkuse tullut sõnum oleks olnud selline täpselt täpselt, et me, et me räägime nendest väärtustest, eks ju. Sama asi, sama asi tegelikult on praegu selles, selles samas Venemaaga suhtlemises selles samas selles samas noh, nagu piirilepingu küsimuses, et et kohati on selline tunne, et, et keegi oleks nagu mingisuguse mingisuguseid pille võtnud või ma ei tea seemned või kuidas seda asja nimetada. Ei no ja pealegi Ukraina suhtes ju ka, et ei pea mingit jalgratast leiutama ja siin üksinda soleerima, sellepärast et nii Euroopa Liit kui ka Ameerika ühendriigid on ju Tõmošenko küsimuses olnud väga selgesõnaline, on tegelikult ja siin teha nüüd selline nimetada Tõmošenko tüheks daamist, kes võib-olla ongi süüdi, eks ole, ei, ei ole minu meelest kohane. Täna 20 aastat tagasi oli siis Eesti televisioonist legendaarne saade, mõtleme veel, kus käidi välja idee, Edgar Savisaar, filosoof jah, käidi välja idee moodustada rahvarinne perestroika toetuseks ja NLKP juhtiv seal, jah, ja täna, aga kõik lehed on väga-väga pikalt seda seda sündmust kajastada võtnud, et huvitav on see, et kuna meil ei ole väga palju, saate lõpuni aega, et sel nädalal oli teine sündmus veel, mis natukene meenutas rahvarinde sündi, see oli siis rahvakogu ettepanekud said kaante vahele ja ja president Ilves andis nad riigikogule üle, et kas need asjad on kuidagi võrreldavad. Ma ei tea, kui sa enne enne saadet selle selle paralleeli tõid, et mina ei olnud varem niimoodi mõelnud ja, ja. Ei, ma ei ole kindel, mina arvan, et, et see on ikka nagu teine kontekst ja teine asi, et. No selles mõttes on sarnasust, eks ole, et mõlemad olid ju Protestiaktsioonid selle olukorda vastamis valitses loomulikult Nõukogude ajal valitses totaalne olukorda, eks ole, selle vastu mindi nagu terve rindega, aga ka kogu ja kutsuti kokku, sellepärast et ei oldud rahul sellega, mismoodi Eestit valitsetakse. Ja, ja sellepärast istuti laulukaare all koos ja peeti mõttetalguid ja raiuti, raiuti ettepanekut kivisse, et noh, selles mõttes nagu paralleel on olemas, eks. Selles ajastud on erinevad. Ja ma lihtsalt tundub, et siin rahvakogu ei ole noh, et ütleme niimoodi, et Eestis on praegu siin erinevaid arvamusi ja erinevaid huvisid ja rahvakogu ei, ma, ma kardan, et ta ei esinda kindlasti rahvast nii palju tervikuna kui näiteks rahvarinne esindas. Aga võib-olla sarnasus on jah, võib-olla selle sellel määral, et kui kuskilt mingisugune aken mingisse tuppa avatakse ja kui sealt hakkab tulvuma värsket õhku mingisse ruumi, mis vähemal või suuremal määral on, on sumbunud, siis, siis tahes-tahtmata sellel on selge mõju nende inimeste mõttetegevusele, kes selles ruumis istuvad. Noh, mingisuguseid paralleele on siin vandenõuteoreetikud võimelised veel tooma, et ka see rahvarinnet asutamine väga paljudes riikides kummalisel kombel ühe korraga oli võib-olla initseeritud kõrgemalt poolt ehk siis Moskva poolt ja on öeldud ka meie jääkeldri ja rahvakogu protsessi kohta, et see on võib-olla ka siin meie king tankerit ja, ja siis spinndoktorite mõtted tulemused kanaliseerida rahva rahulolematus tänavalt kõigepealt jääkeldrisse ja siis rahvakogusse, siis nüüd parlament Isegi kui see, isegi kui see, kui see nii oli, siis no siis pidi see olema igal juhul mingi julge julgeolekutoonase julgeoleku nii-öelda kapitaalne valearvestus, sellepärast et see oligi täpselt see moment, et seda värsket õhku tulvas nii palju sisse. Et lõpuks lõpuks see asi nii-öelda väljust kapitaalselt, et ikkagi ikkagi kontrolli alt, et noh, loomulikult noh, mina arvan seda, et ma isiklikult arvan seda olevat ta küll mingi ajaloolane ega, ega, ega selles osas analüütik, aga ma arvan, et tahes-tahtmata Nõukogude liit oli jõudnud sellisesse seisu, kus, kus mingisugused sellised protsessid, protsessid olid vältimatud, et, et, et ilmselgelt oleks niikuinii tahes-tahtmata see lõhenemine lagunemine toimunud. Ajaloolist oleks see muidugi huvitav, eks ole teada, kui palju seda nagu ülevalt poolt selle alustamist nimedintseeriti, aga aga lõppkokkuvõttes nagu sa ütlesid, et asi väljus kontrolli alt, ma mõtlen mingisuguse partei KGB kontrolli alt ja asjad liikusid omasoodu, et need on sellised. Mõnes mõttes sellised täiesti täiesti normaalsed protsessid, et et ka siis tekkisid, kui hakati asjadest vabamalt rääkima, on selge, on see, et inimesed on erinevad, mõned inimesed tahavad, võtavad kaugemaid eesmärke juba ja nii edasi tekivad erinevad erinevad lähenemissuunad. Siis nende tulemusena vaidluse tulemusena tekib, tekib see edasi liikumineni. Sa oled täiesti nõus, et lõppkokkuvõttes ju. Olgu kuidas oli nende rahvariietega, et asjad väljusid kontrolli all, aga tegelikult väljus kontrolli all kogu kontrolli alt kogu perestroika, mille mille Gorbatšov oli algatanud ja kindlasti ta ei mõelnud seda, et see viib Nõukogude Liidu kokku. Seal on ikka väga teine, väga tähtis sõna ehk glasnost. Nii et, et see, et, et et oli avalikustamine, see aitas muidugi väga palju kaasa kõige kogu selle info liikumisel, eks ju. No selge, loodame et rahvakogu algatustega nii lähedasi val väljub täiesti kontrolli alt ja toimub mingisugune lagunemine ja jumal hoidku selle eest. Aga eks ta jah, selline loolamat värskendav sõõm meie sõnavabaduse sõnavabaduse voolu ta ikkagi toob. Et rahvakogu ettepaneku pehmekesed, ütlen et revolutsioon siit ei tule, ma arvan. Ja selle tõdemusega siis ongi paslik lõpetada. Täna olid saates Postimehest Neeme Korv ja Mikk Salu ning Peeter Kaldre rahvusringhäälingu aktuaalses kaamerast ja loodame, et siis temperatuurid veelgi jõudsamalt ülespoole lähevad.