Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus võtab esmaspäeva, 15. aprilli olulisemad sündmused kokku. Mina olen Mall Mälberg Riigikogu kui hakkab kiireloomuliselt menetlema Küprose abistamise memorandumi tingimusi. Eelnõu, mis anti menetlusse täna, plaanitakse vastu võtta neljapäeval. Kaitsepolitseiameti peadirektor Raivo aeg ei soovi jätkata kapo juhina Järgmist viie aasta pikkust ametiaega, kuigi siseminister Ken-Marti Vaher talle selle ettepaneku tegi. Politsei ja piirivalveameti juhikandidaat Elmar Vaher tutvustas täna oma nägemust ameti tulevikust riigikogu õiguskomisjonis ning õiguskomisjon otsustas teda toetada. Riigikogu otsustab Mart Laari nimetamise Eesti Panga nõukogu esimeheks järgmisel nädalal. Täna vastas ta küsimustele rahanduskomisjonis. Möödunud aastal vähenes põhiliselt väljarände tõttu Eesti tööealiste elanike arv 1,2 protsenti. Eesti Panga hinnangul on see suurendanud palgasurvet ning palk on kasvanud tootlikkusest rohkem. See aga omakorda paneb ettevõtted keerulisemasse konkurentsiolukorda. Venezuela sidendi valimised võitis ülinapilt Nicolás Maduro, kes sai 50,7 protsenti häältest. Kaotajaks jäänud rikkega preiles nõudis häälte ülelugemist, aga valitsus teatas, et kuulutab Maduro ametlikult võitjaks. Iraagis algas valimisnädalal plahvatusega, milles hukkus üle 20 ja sai vigastada üle 100 inimese. Liikluspolitseil ei ole midagi üha laiemalt levivate mobiilsete rakenduste vastu, mille kaudu autojuhid infarkti veerivad 11 tee ääres paiknevatest politsei patrullides. Politsei ja piirivalveametikomissari Riho Tänaku sõnul võtab rakenduste üles ja allalaadimine aega nii, et autojuhil jääb mulje, nagu oleks rohkem politseinikke kui tegelikult. See aga rahustab tema sõnul liiklust. Prantsuse kultuurikevade raames avati Tallinnas kastellaanimaja galeriis Änbultiem maalinäitus peatatud aeg. Leedu korvpalli meistrivõistluste põhiturniiri viimases mängus hüppeliigest vigastanud Eesti koondislase Siim-Sander Vene vigastus osutus kardetust Kergemaks. Vene saab meistrivõistluste otsustavas faasis koduklubi triennaali aidata. Eeloleval ööl ja homme päeval on kergelt pilves ilm, paiguti sajab vihma. Õhutemperatuur on öösel miinus kahe ja pluss nelja vahel. Päeval tuleb kaheksa kuni 13 kraadi sooja. Kaitsepolitseiameti peadirektor Raivo aeg ei soovi jätkata kapo peadirektorina järgmise viie aasta pikkust ametiaega, kuigi siseminister Ken-Marti Vaher tegi talle ettepaneku jätkata. Raivo aeg on siseministeeriumi valitsemisalas tippjuhina töötanud kaheksa aastat. Enne viieaastast ametiaega kaitsepolitsei peadirektorina juhtis ta politsei ja piirivalveametit. Aeg ütles aktuaalsele kaamerale, et kaalus otsust väga põhjalikult. Miks ma otsustasin, et teiseks peadirektori ametiajaks mina kaitsepolitseisse jää oligi eeskätt tingitud sellest, et et väga selgelt tuleb endale aru anda, et see oleks olnud järgmised viis aastat, mitte päevagi vähem. Ja kaitsepolitsei kui julgeolekuasutus siin ei saa tekkida või lasta tekkida olukorda, kus, kus tekiks nagu selline enesega rahul korruseline, rahulolust edasi liikuv rutiin. Julgeolekuasutus peab olema väga arenemisvõimeline, väga päevakohane päevakajaline oma tegevustes ja, ja, ja eeldab ikkagi sellist tugevat tahet igapäevaselt, et tegeleda arendusküsimustega ja nii edasi. Riigikogu õiguskomisjon kohtus täna politsei- ja piirivalveameti peadirektori kandidaadi Elmar Vaheriga, kes esitas oma nägemuse ameti edasisest arengust ja lahendamist vajavatest probleemidest ning otsustas Vaheri kandidatuuri toetada teda õiguskomisjoni. Otsus oli üksmeelne. Praegu töötab Vaher politsei- ja piirivalveameti põhja prefektuuri prefektina. Vastavalt politsei- ja piirivalveseadusele nimetab politsei- ja piirivalveamet Te ei peadirektori ametisse vabariigi valitsus siseministri ettepanekul, kuulates ära riigikogu õiguskomisjoni arvamuse. Peadirektori ametiaeg kestab viis aastat. Riigikogu rahanduskomisjon arutas täna Mart Laari nimetamist Eesti Panga nõukogu esimeheks Uku toom, kus siis seisukohti. Eelmisel nädalal tegi vabariigi president ettepaneku nimetada Eesti Panga nõukogu esimeheks Mart Laar. Täna oli Laar rahanduskomisjoni eeskomisjonil ei olnud ülesannet, kas toetada Laari kandidatuuri, otsustati vaid küsimuse suurde saali suunamine. Siiski oli ka sisuline arutelu ja küsimused, kuigi mitte eriti arvukalt, sest Laari maailmavaade ja mõtteviis on teada. Aga mida arvatakse, reformierakondlane Remo Holsmer nendib, et suure tõenäosusega võib Laar nende toetusega arvestada. Noh, ega me ei ole sellist konkreetset otsust küll teinud, aga selle nimetamises oleme positiivselt meelestatud. Keskerakondlane Kadri Simson on selgelt vastupidisel arvamusel. Ma arvan, et põhjuseid, miks Mart Laar ei ole parim kandidaat Eesti Panga nõukogu esimeheks, on mitmeid, aga rahanduskomisjonis tuli välja üks selge põhjus, mis on piisav see, et Mart Laar kavatseb jääda partei liikmeks ka peale Eesti Panga nõukogu esimeheks saamist. Ja see on uus trend, et senimaani, kui erakonna liikmeid on poliitilise kokkuleppega nimetatud põhiseaduslikes ametitesse, on nad oma parteilise kuuluvuse lõpetanud nimetada kas või Märt Raski, Andres Lipstoki, aga ka ülikooli rektoriks läinud Signe Kivi, Mait Klaassen. Mart Laar ütles, et tema jääb erakonda. Tegutseme edasi. Holzingeri meelest nemad siin takistust ei näe. Mart Laar ütles täna tegelikult Isamaa ja Res Publica liidu liige, ta on, aga sellises igapäevases poliitikas ta enam nii-öelda kaasa väga aktiivselt ei räägi. Sotsiaaldemokraat Rannar Vassiljev toetab pigem Kadri Simsonit. Me eeldaks seda, et tegu on parteipoliitikast natuke rohkem eemal seisva isikuga kui Mart Laar, nii et eks me seda kahtlemata oma aruteludes fraktsioonides arvestama. Ja Sven Sester Isamaa ja Res Publica Liidust on muidugi Laari poolel. Ma ei näe siin probleeme ja ma arvan, et tänane olemine ühe erakonna liikmeks ei tohiks küll olla sellistel puhkudel takistuseks, et pigem vastupidi, et on väga selgelt ju näha sellel, mis otsuseid ta teeb ja, ja mis on tema meeldused. Muidugi on veel üks küsimus, kuidas Laar füüsiliselt vastu peab. Sven Sester on ka siin kindel. Marta on täis teotahet, seda oli näha ka täna rahanduskomisjonis ja mardimõistus on väga vahe, et, et seda me näeme ka igapäevaselt temaga suheldes ja nii edasi, et ma olen väga kindel selles, et Mart saab väga hästi seal hakkama ja ma usun, et pigem võiks öelda, et meil ei ole põhjust kahelda selles Küll, et ta ise on sellel veendumusel, et ta suudab selle ametikohaga hakkama saada ja ei oska meie küll ka selles kuidagi kahelda. Tänan. Suur saal hakkab Mart Laari kandidatuuri arutama järgmisel teisipäeval. Ja veel riigikogus. Riigikogu võttis täna menetlusse eelnõu Küprose abistamise memorandumi kohta, homme hakkab seda arutama rahanduskomisjon. Uku Toom palus kommentaari komisjoni liikmelt Aivar Sõerd-ilt. Memorandum on dokumendivorm, mida kasutatakse sõlmida tingimused laenu andmiseks, antud juhul siis Küprosele. Läbirääkimised ühelt poolt Küproselt, teiselt Euroopa Komisjon ja IMF-i ja Euroopa keskpanga vahel on jõudnud sinnamaale, et laenutingimused peavad kinnitama liikmesmaade parlamendid ka Eesti riigikogu. Tuletame meelde, kust tuleb raha rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd. Need summad tulevad ESM-i siis stabiilsuse mehhanismi vahenditest ja Eesti on asjast huvitatud läbi selle, et Eesti on ESM-i liige on garanteerinud ESM-i kohustusi ja omab siis ESM-is osalust, nii et igal juhul me oleme huvitatud, et need tingimused seatakse sellised, et kõigepealt nad on reaalsed, et see raha, mis ESM-i poolt programmi riigi antakse, et see täidaks seda eesmärki. Eesmärk on siis konkreetselt siis Küprose riigi rahanduslik suutlikkus järje peale saada ja loomulikult Välja laenatavad vahendid peavad sinna fondi nimega ESM-ga tagasi tulema. Küprosele on vaja enam kui 16 miljardit eurot, aga see summa sisaldab ka seda raha, mis võetakse maha Küprose enda pangahoiustelt. ESM-ist tuleks üheksa miljardit eurot päris lõplikult kindlad need arvud siiski ei ole. Aivar Sõerd. Küprose programmi mahtu arvestades on võrreldes seniste programmidega, milleks siis Kreeka, Portugali ja Iiriprogramm. Küprose programm on muidugi väiksem, aga need numbrid kindlasti saab avalikkusele esitletud ka, et et see on noh nagu lähiaja küsimus. Tempo on kõrge, homme hakkab memorandumit arutama rahanduskomisjon, ülehomme. Suur saal. Asjaga on kiire, sest ESM-i nõukogu peaks kava kohaselt andma oma heakskiidu Küprose abipaketile hiljemalt 24. aprillil. Aivar Sõerdi sõnul ei ole materjal siiski päris tundmatu. Euroopa Liidu asjade komisjon on tegelikult Küprose probleemistiku ja läbirääkimiste käiku ja ka neid rahandusministrite nõukogu arutelusid. Euroopa Liidu asjade komisjon on neid menetlenud juba väga paljudel istungitel, nii et vähemalt need rahanduskomisjoni liikmed, kes on ka elaki liikmed, need on asjadega üsna hästi kursis või peaksid olema päris hästi kursis. Aga nüüd see konkreetne memorandumi tekst, see nüüd kinnitati ju alles nendel päevadel ja, ja see dokument on muidugi värskelt nüüd meie töölaudadel. Eesti Panga hinnangul muutub olukord tööjõuturul järjest keerulisemaks. Ülevaate teeb Indrek Kiisler. See, et paljud nooremas eas inimesed otsivad endale paremaid töötamise palgavõimalusi piiri taga, pole aastaid enam uudis. Küll aga üllatab, kuidas see mõjutab tööealiste elanike arvu Eestis, ütles keskpanga ökonomist Ursula Soosaar. Statistikaameti esialgsel hinnangul siis vähenes 2012. aastal Eesti elanikkond hinnanguliselt 0,6 protsenti ja meie arvutuste kohaselt siis tööealine elanikkond siis 15 kuni 74 aastased inimeste arv lausa 1,2 protsenti. Aasta lõpuks langes töötuse määr Eestis 9,3 protsendini. Edaspidi see enam nii kiiresti ei lange, sest pakutakse küll uusi töökohti. Praegused töötud nendele kohtadele kahjuks oma oskuste tõttu enamasti ei sobi. Töötute palgaootused on aastaga tublisti kasvanud, kolmandik töötutest pole nõus tööle minema palgaga alla 600 euro kuus, ütles teine analüüsi läbiviija Natalja Viilmann. Keskmine palgakasv oli möödunud aasta teisel poolel 5,8 protsenti. Kas seda on vähe või palju? Pigem natukene palju võrreldes selle majanduskasvuga, majanduskasv jooksevhindades kasvas 6,6 protsenti ja palgafond 8,8 siis siin juba väike risk, et mis saab edasi Valga, kas peab jätkuma nii nagu loodame, et majanduskasv jätkub? Tootlikkust ületav palgakasv. Paraku Peab lõppema sellega, et ettevõtjad üritavad kas hinda tõsta, mis on kiirem inflatsioon või nad on sunnitud tööjõukulutusi kärpima, mis tähendab seda, et jälle taas me võime näha mingisuguse hõivega kahanemist töötuse kasvu. Keskpank kiitis möödunud nädalal IRL-i ministrite esitatud ettepanekut lihtsustada tippspetsialistide Eestisse tööle asumist. Küll aga ei poolda PANK madalalt kvalifitseeritud tööjõu sissetoomist. Riskid on need, et inimesed tulevad Eestisse ja siis nende töökohad on suhteliselt ebakindlad ja töö kaotades nad muutuvad sotsiaalsüsteemile koormaks. Edasi välisuudiseid Kai Vare Või need sõele valimised võitis napilt Nicolás Maduro, kes sai 50,7 protsenti häältest. Valimiskomisjoni teatel toetas Hendrik aprillist 49,1 protsenti. Kabelias nõudis häälte ülelugemist tema sõnul eilsel hääletusel üle 300000 juhtumi, mida tuleks lähemalt uurida. Venezuela valitsus teatas pool tundi tagasi, et valimiskomisjoni esimees kuulutab Maduro ametlikult võitjaks hoolimata opositsiooni nõudmistest. President Hugo Chavez ütles enne surma, et eelistaks oma järglasele näha Madurot. Maduro teatas täna, et on häälte ülelugemisega nõus, kuid kinnitas, et on veendunud enda selges võidus. Arvamusküsitlused ennustasid Madurole selget võitu ja tulemus oli tegelikult üllatav. Vaatlejate sõnul ei olnud sümpaatia Chavezi suhtes ilmselt piisavalt Madurole kindlat võitu tagada. Kapeiles rõhutas korduvalt, et endine bussijuht Madurole ei ole piisavalt kompetentne, et riigi probleeme lahendada ja see avaldas ilmselt valijatele ka mõju. Vaatlejad märgivad ka, et Maduro ei ole nii karismaatiline isikuid Chavez, aga talle tuli kasuks laitmatult toimuv toimiv parteiaparaat ja vaese elanikkonna hirm. SKP Liiles võiks loobuda Raczavisse algatatud slummide arendamise projektist. Iraagis algas valimisendal plahvatusega, milles hukkus üle 20 ja sai vigastada mitusada inimest. Varahommikul toimusid plahvatused Bagdadis kirkukis Sirja kas tikritis ja mitmes teises linnas. Enamasti oli tegemist autopommidega. Ükski rühmitus ei ole vastutust enda peale võtta. Aeg on pingeline. Sunniitide sõnul püüab siidist peaministri Nuri al-Maliki juhitav valitsus neid alla suruda. Sunniidi äärmuslased on tänavu oma tegevust intensiivistunud, peamiselt on rünnatud IT, aga kasu niita. Laupäeval seisavad Iraagis ees kohalikud valimised. Koeru kohtuotsusega tuleb Egiptuse endine president Hosni Mubarak vahi alt vabastada ja ta jääb ootama uut kohtuistungit mõrvade pagatsete süüdistuses. Samas otsustas kohus, et Mubarak peab siiski vahi alla jääma seoses hiljem esitatud korruptsioonisüüdistustega. 84 aastane Hosni Mubarak on alates 2011.-st aastast vahi all olnud. Eelmisel suvel mõisteti ta Egiptuse ülestõusu ajal toimunud tapmiste pärast eluks ajaks vangi, aga tänavu jaanuaris otsustati, et kohtuasi tuleb uuesti läbi vaadata. Paljud egiptlased pole Mubaraki vanglakaristusega rahul ja nõuavad talle surmanuhtlust. Afganistanis on oodata rekordilist oopiumi moonide saaki. Moonikasvatus on eriti ulatuslik Talibani käesolevates piirkondades. ÜRO teatel on moonikasvatus märgatavalt laienenud neil aladel, kust välismaised Ta on lahkunud. Hinnangute kohaselt toodetakse Afganistanis tänavu 90 protsenti maailma oppimist. Eelmisel aastal oli Afganistani osakaal 75 protsenti. Sel nädalal mõõdetakse üle Euroopa rohkem kui tavaliselt autode sõidukiirus. Indrek Kiisler uuris, kui palju kihutajaid Eesti autojuhtide seas 50 kilomeetrit tunnis sõitva autojuht suudab vältida ootamatult teele astunud jalakäijale otsasõitu. Jalakäija jääb autost vähemalt 26 meetri kaugusele. Kui auto sõidab 60 kilomeetrit tunnis, siis autojuht säärast otsasõitu vältida ei suuda. Politsei ja piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna komissari Riho Tänaku sõnul pole kihutamist Eesti teedel kahjuks vähemaks jäänud. Võrreldes möödunud aastaga tegelikult on enam-vähem arvud samad, muutusi ei ole ja ka liiklusõnnetuste statistika näitab seda, et kui 42-st liiklusõnnetusest, mis on see, kui juhtunud pooled on siis olnud ühe sõidukiõnnetused ehk teelt väljasõitudes on ilmselgelt see, et, et need on põhjustatud valesti sõidukiiruse valikust. Autojuhtide seas levib üha laiemalt mobiilsete seadmete kasutamine, kuhu sõidukis olijad ise laevade üles teateid politseipatrullide asukoha kohta. Riho Tänaku sõnul pole see politsei jaoks aga probleem. See ei sega meie tööd sellepärast et me teeme ka ise selliseid kiiruse kontrolli üritusi näiteks ja joobekontrolliürituse, kus me teatame kohe ette, kus kohas me konkreetselt ise oleme. Ja kui inimesed, laevad need andmed üles ja see on, see on väga hea, sellepärast et eeskätt on see sellel selline preventiivne mõju. Sellepärast et kui me nüüd võtame ette ajas, et millal need võetakse ja millal need sealt jälle maha võetakse, siis võib tekkida sõitjal jälle mulje, et meid on väga palju tee peal, kuigi tegelikult me olime kohta vahetanud, aga ei, sellised rakendused ei sega meid, sest kui ka näiteks kiiruskaamerate kohad on meil avalikud ja igaüks võib endale GPSi sisse panna need andmed, nii et põhimõte on selles, et me kontrollime kiirust seal, kus liigne kiirustamine on ohtlik ja kui seal on politseipatrull väljas või inimene seda rakendusest näeb, siis võtab ta sel hoo maha ja siis oli, et on meie töö juba tehtud, sest ta sõidab seal korralikult ja jälgib kiirust. Kas seal ikkagi pole see oht, et autojuht sõidab sellel lõigul, kus ta teab, et on kiiruskaamera sõidab korralikult. Niipea kui politsei möödunud vajutatakse, gaas põhja. Arvestada võib see nädal sellega, et meid ei ole mitte ainult üks patrull ühel maanteel väljas, vaid on ikkagi rohkem. Nii et kindlasti tekib mõnele sellisele juhile, kes kes oma mõtteid sellised seab, et kui politseist mööda saanud on, siis kohe kiirust lisab, siis tekib talle ka üllatusmoment. Mida ka sellel nädalal autojuhid oodata võiksid? Rohkem pöörame tähelepanu sellele, kuidas sõiduki kiiruserežiimist kinni peavad. Piirkiirustest ja 18. siis kuupäeval on selline ülevabariigiline üritusele, kus maksimaalsete jõududega vaatame tänavatel piirkiirust, kuidas sellest kinni peetakse ja järgitakse. Prantsuse kultuuri kevad tõi Tallinna kastellaani majja Šveitsis elava prantsuse kunstniku anbult jää maalinäituse. Seda käis vaatamas Riina Eentalu. See on anbuldsee näitus peatatud aeg, mis ameti voolab, läbivaataja ja Madun kurbust, üksildust kannatust on, põld rõhutab kaht sõna, inimene ja loom. See on mind alati huvitanud loom inimeses ja see, mida me tajume inimlikuna loomas, ütles kunstnik. Seda ta oma kummaliste olenditega püüabki kujutada. Anbultjee segatehnikas. Maalid on unenäolised, nagu udu, sujuvad. On põld ja ütles, et ta armastab seda natuke udust atmosfääri. See laseb inimesel, kes pilti vaatab, luua oma pilditaimi Pawes ühingus, tars orientaalis leidis anbultie. Juhus viis nad kokku Pariisis. Ühel üsna hilisel õhtupoolikul sattusime läbi astuma Maie galeriist, kus annil oli parajasti näitus ja need tööd lummasid momentaalselt, nad eristusid teistest mingi sellise aimamatu sügavusega. Martisime tihti galeriisse ja küsisin esimeselt ettejuhtuvalt inimeselt, et et ma ei märganud akna peal, et kas need on naiskunstniku tööd ja on, vastas mulle, et mina olengi ide kunstnik. Teil tekkis küsimus, et kas need on naiskunstniku tööd? Miks see küsimus tekkis? Need tööd tundusid kuidagi väga jõuliselt oma olemuselt, nad on küll väga tundlikud, aga samas neid on mingi ürgne alge või midagi niisugust mehelikku on seal. Ja on ise ka mainid, et ta kuidagi elab oma neid tumemeelsemaid mõtteid välja läbi nende piltide või, või otsimine, enese otsimine. Ega see ei ole lõbus tee. Näitus jääb kastellaanimaja galeriis vaadata 13. maini, kuid kunstnikuga saab kohtuda 18. aprillil kell 18, kui ta räägib oma näitusest ja kunstnikuteest. Spordiuudistega jätkab Taavi Libe. Leedu korvpalli meistrivõistluste põhiturniiri viimases mängus viga saanud Siim-Sander Vene vigastus osutus kardetust kergemaks. Küsimus on kolmes ja, ja see on üks vastane jooksis täpselt niimoodi olla, et majandus on tema jala peale kogu Kehrasse ühe jala peale ja läänes on seda. Ei tea, praeguse seisuga tundub, et nagu väga hull ei ole, et esimesed kaks päeva oli pahasti, arvasin, et äkki on ikka kogu aeg lobi juba, aga. Täna juba kõnnin päriselt täitsa okeilt, noh, midagi väga hullu vist ei ole. Et päris ametlikule tohtri uuringule ei läinudki? Nojah, peaaegu nagu eile läks nagu paremaks täna tundub, et nagu vist ei ole põhjust. Põhiturniiril kolmanda koha saanud Vene koduklubi Prienai Rudupis alustab täna veerandfinaalseeriat Šiauliai vastu. Sellest mängust jääb Vene veel eemale. Itaalia korvpalli meistrivõistlustel alistas tabelijuht vareselt Sibeeriv kodus Milano Emporio Armani 95 81 Janar Talts viibis, varises väljakul 13 minutit, viskas selle ajaga kolm punkti ja võttis kolm lauapalli. Kristjan Kanguri tööandja Siena Monte baski, kes alistas kodus Polonia ogno plasti 75 55. Kangur viskas 18 punkti, hankis 11 lauapalli, oli ühtlasi Siena resultatiivseim. Varesele on 27 vooru järel liidrina 21 võitu Siena 16 võiduga neljas. Joel Lindpere koduklubi Chicago Fayerzai põhjal tekki jalgpalliliigas MLS-i järjekordse kaotuse. Jusconfainamale kaotati üks, kaks. Pere alustas algkoosseisus, välja vahetati ta 88. minutil. Kuue mänguga neli punkti saanud Bayer asub Idakonverentsis viimasel kohal. Juustu on 12 punktiga teine. Ja on rääkinud, on jäänud rääkida veel homsest ilmast. Sünoptik Helve Meitern, palun. Meie kohal olev soe õhumass ning suuremas osas Eestis valitsev kõrgrõhuala muudavad homse päeva soojaks ja kuivaks. Vaid Eesti loodeosa ja saared jäävad üle Läänemere edelast kirdesse kulgeva frontaalala lähedale ja selles piirkonnas võib veidike sadada. Eeloleval ööl on vahelduva pilvisusega ilm, Lääne-Eestis ja põhjarannikul on pilvisem ning kohati sajab vihma. Puhub lõuna ja edelatuul kolm kuni üheksa, saartel puhanguti kuni 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni pluss neli kraadi. Homme päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, paiguti sajab vähest vihmasaju tõenäosus on suurem hommikupoolikul Lääne-Eestis ja põhjarannikul. Puhub lõuna ja edelatuul neli kuni 10, saartel puhanguti 13 meetrit sekundis ja sooja tuleb homme kaheksa kuni 13, rannikul kohati kolm kuni kuus kraadi. Aitäh, Helve Meitern, te kuulsite 15. aprilli Päevakaja, mina olen Mall Mälberg, kena õhtut.