Võib vist nõnda ütelda, teie, Sigrid Uiga, olete olnud värvidega sina peal juba õige kaua aega. Jah, võib küll nüüd juba aastakümneid selle päästet hakkasin uurima põhjusi otsima nähtustele küll paarkümmend aastat tagasi kaudselt alateadlikult muidugi vähem sellega juba kokku puutunud. Te olete kaua aega ju maalinud, mis aastast alates? 42 kuni praeguseni välja, kas te siis astusite ballasesse ei, 42? Ei võetud tollasesse vastu? Sellepärast et saksa okupatsiooni ajal oli õhtu õpilaste vastuvõtmine seisma pandud, nii et 43. aastal siis võeti esimesed õpilased vastu, aga kursuste nime all Pallas töötas siiski 41, kui sakslased sisse tulid ja 42 õppejõud ja need õpilased, kes olid, need töötasid, uusi juht ei võtnud. Kas 43 10. oktoober algas siis uute õpilastega töö? Kõverali maaliõppejõuks esimesel kursusel, Juhan Nõmmik läks 44. aastal. Ja järgmisel aastal olime juba 44. sügisel Tartu heitlik kujutava kunstiinstituut. Sõnatuks õppetööd edasi, mitte enam vanas Pallase hoonesse sõjas kannatada. Varemed võeti maha hoopis teenindusmajas laseme. Aga siis töötasime seal endises Veidemanni tänavas, kes teie, õpetaja talid. Hanso juba Pallases, sest ma esimesel kursusel sai null ainult ühe nädala ebanti teisele kursusele akti, klassi ja seal oli õpetajaks Hansu kunstiinstituudis. Tartus olin siis kõverans õpilane, niikaua kuni olin olude tõttu sunnitud tulema Tallinna. Tähtis öeldi küll, et Komingot Tallinna koolon tarbekunsti instituuti nõudmised on teised nagu mul ei olnud valikut, sellepärast et perekondlikel põhjustel pidin tulema Tallinna 46.-st 49.-ni, olin siis tarbekunsti instituudis monumentaalmaalist. Õpetajateks olid siis Johannes käenberk ja Ärman vastastest joonistamist andis okas. 49. aastal. Kui mõned kaasõpilased olid köndistatud minu dementi, siis teade seinale teks meetrikuleeritud. Alles 66. aastal sain ma siis dekaani kest teada. Ma olin juba lõpetanud 61.. Ehkki kohtusin Voldemar Haasi kõndise dekaaniga ja tema siis ütles, et Adamson Eriku, teine et mind ei küüditatud sellepärast, et. Mul olid väiksed lapsed, siis toksaikeste. Ta oli öelnud, et sellest pole mingit kasu seal. Aga maalinud olete te ilma vaheajata, kogu aeg külmem. Mida te enda lemmikalaks peate, te olete portreesid teinud ja maas. Portree maastik ja, ja figuur, maastikus ja aktiga varasemad ajad nemad noortest inimestest, akt loodusesse. Ja siis tol ajal oli vaja teha kohaseid kompositsioone õppeülesandena, nii et neid said ka tehtud. Üsna mitmel teemal. Peaaegu oleks uuesti instituudis pidanud lahkuma, sest mulle öeldi, et siin taga on midagi, et see Ma mõtlen teisiti kui see, mida ma kujutan. Kuidas see niimoodi välja kukkus, ma ei tea, aga aga tunti ära, et mõtlen teisiti, kui kui pildi peal näha. Igasugune maalimine on tunnetuslik, värvide valik puhtal kujul. Kas te olete tähele pannud, missugused värvid tagantjärele neid teie maastikel või piltidel üleüldse valdavad on? Viimasel ajal juba tükk aega sinised rohelised ja mitte sellepärast, et loodus ainult on sinine ja roheline, aga lihtsalt ma ei tea mingi eriline vaiades näha siniseid rohelisi toone ja nende omavahelisi suhteid ja kooskõlas muidugi mingil määral sinna vahele vähesel määral punakat tooni ka kuhugi ka mingisuguseid mahedaid, kollaseid aga domineerivad siiski sinised. Aga varasemale portreede puhul terve spekter kõikides toonides, nii et midagi peaks näiteks mingisugused punased toonid, mida võib näiteks õhtuloojangul näha, ma ei tea, mind ei võlu, et nad hakkaks niimoodi ma siis ma vaatan teises suunas, kus on hallid ja sinised toonid, Isama tegemist on väga põnevast kuuske. Pöördun siis ikkagi nende siniste hallide pood, aga seda puhast loojangutaevas ilus vaadata küll, aga mind ei ahvatle, tema nime ei tekita üldse mingit tunnet. Millal te hakkasite värviga nii-öelda juba teaduslikult tegelema, sest maalides valisite te tunnetuslikult. Aga värviteooria? Sellega lihtsalt tuli paratamatult tegemist teha. Kui üliõpilased teoreetilisi töid kehvetama näiteks laste värvikäsituse kohta, 16. Et mismoodi lapsed kasutavad ja kuidas õpetaja neid suunata saaks, noh, niisugused õpetamise probleemid, et kuidas siis värvi saab õpetada, õpetada eriti ei saa. Ja suunate mingil määral muidugi saab. Aga valikuõigus jääb siiski ikka igale tegijale tunde, laps või täiskasvanu. Niimoodi siis oli vaja hakata olemusega tegelema. Vastavat kirjandust otsima ja sellega tutvuma ja ja sai siis tehtud koostatud värvidest mitte tuntud autorite järgi, vaid tegin testispektreid ahvide järje kõhus. Lehtedest otsas punaseni üleminekutega. 15 toonia. Selle testi tegite te mulle ka. Tuleb valida neli värv. Nende värvide järgi siis saad teada inimese hetkeseisundist ja seal kamp meeleolud muutuvad ja seisund võib noh, kas pikema või lühema aja jooksul muutuda. Kõik, me olime, muutuvad. Aga seal on see omapära, et mitte selle värvi järgi iseloomustades hind, mis sa valid vaid selle vastandvärvi järgi. Sellepärast, et inimene valib endale kompensatsiooni värvi oma seisundile, see, mida ta tahaks, Emine ta poolides suundub mida ta vajab ja valib siis selle ise ka vastuse, miks teatud või, või see on tema enda seisundi täiendus või. Muuseas, sellest ideest olid huvitatud jaapanlased. Midagi siin taga siiski on, et ei ole lihtsalt niisama suvaline arvamus. Öelge kas elaks väga pikaks, kui nimetada ära neid vastandvärvid ja nendele värvidele kõige iseloomulikumad omadused. Esimene väheses selles spektri suhtesageduste pood, mis on nähtav, et kuna ta on tundmatu piiri nii-öelda kus inimene mitte mingisuguste meeleorganitega järgmisi sagedusi vastu ei võta ka ultraviolett kiirgust mitte sest kui ta näiteks inimesele suunatakse ilma soojusenergiat soojuskiirgus eta päikeselt tuleb soojuskiirgust ka. Ja see hoiatab meid, et liiga kauaks ei jää kuumuse kätte, päikesevalguse küte põletab ära. Aga kui on laboris näiteks puhas ultraviolett kesiku silma soojuskiirgus ette, siis mitte mingisugune asi inimeste hoiate lihtsalt, kui ta liiga kauaks jääb, siis saab näha põletise. Nii et pead ette nagu hoiatus ja pingestatud vaev. Ta mõjub inimestele ka kuidagi erutavalt Hollandist, Saksamaalt, Austriast on andmed, et inimesed tõrjuvad, et katseisikud, kui nad pidid värvi valima meeldivuse järgi, siis vöödeti valitud. Väga vähesed valisid. Paljud ei saa kohe otsustada, kas talle meeldib või ei meeldi. Nii et seal teatud vastuolusid sahvris vedekile järgneb tumedam sinine. Ja see on juba sellest Taijomatust spekt. Keskusest kaugemal ja tema sihukest ärevat momenti ei ole rahvusvaheliselt koorijad on tunnistanud tumedama senise tunnetuse ja tasakaalustatuse rahuseisundi värviks. Ta nagu kontsentreerib ja ei suru ennast peale, pigem kutsub endale järgnema. Ja loetakse vaimseks värviks järgmine senine, mille kohta see on nagu niisugune puhas seni nimede kohta. Göte on öelnud, et see on ärritav eimiski. Aga see senine on tegelikult mõjuv mõjuv värvitoonis. Lootus. Ja paratamatuse tunnistamine sellega leppimine. Ja mingit lootust see reisisaate, aga ta on ka eemaldab ja nagu. Kaugustesse kutsuvalt nagu senised üldse. Ja inimestel on ilmselt sellega väga pikk kogemus, sest inimene näeb taevast sinisena ja taevast tumesinisena. Laiuskraadil mitte mustana siiski tumesinisena ja need on kõik kaugusesse ja kõrgusesse ja maast eemale suunduvad niisugused tunded kui taevast vaadelda. Nii et see kogemus senistega kui ta peegeldub värvina, mingit ainet, sest ega me kiirgust ei näe, me näeme peegeldunud kiirgust. Ja siis seostub sellega ka möödunud sajandi lõpul. Kui valiti meil lipuvärve, siis valiti esimeseks värviks, sinine tähendab püüd tunnetada maailma kõrguse ja kauguse ja nii edasi, et maailma kõiksust tunnetada. See on püüd kuna inimesed ise väga maised ja intellektuaalsed kollasest piirkonna inimesed, sellepärast et nad ei oleks üldse püsima jäänud, kui nemad ei oleks mõistusega asju ajanud. Nii et täiendusvärvina valiti senine võimalikult maailma ümberringi tunnetad väiksest lõpust edasi rääkida, et järgmine värv on must. Tähendab, must, ise tähendab täitumist sellega kõik nõus, et ta on eimiski, eitamine, rahulolematus, vastuhakk. Ja kuna see on püüdlusele, et ehitada vastu hakata. Sellepärast et ise ollakse valged, kõik võimalused on olemas, neilt tahetakse kasutada, aga paljudest tingimustest, välistingimustest ja olukordadest ei saa alati kasutada ja siis peab ka midagi eitama, ei kostu hakkama. Ja nüüd erakordne valik, et viimane, valge tähendab püüeldakse ikkagi selle kõikide võimaluste poole, aga ega päris kindlad selles ei olda, ise ollakse lõpuks ikkagi kahtlustes ehitatakse, öeldakse, mustaga iseloomustatud, nii et meil on see musta-valge kontrast Niirust tugev. Aga see ei ole agressiivne, see on ainult nagu põhimõte olla või mitte olla. Ja ta on tasakaalustatud tunnetuse ja intellektuaalse, seda, nii et tõenäoliselt me jääme sissi. Kui rahvus. Lipukaudu saab testida tegelikult rahvasaag tõlaiivell. Tuleb nii välja, noh seda võib nimetada spekulatsioon, eks, aga kui natukene uurida seda ajaloolist tausta, siis näib mulle, et ei oleks. Kehtib. Aga seda ei pruugi muidugi võtta niimoodi sõna-sõnalt igaüks kontrolligu ja ema õlgu ja mõelgu. Ja just nimelt kontrolliga näiteks Lätilita Sihukene tuhm tumepunane mis on põhjus, on mingisugune niukene õhtut toon, ei ole harilik, panendan õhtagemustatu. Ja keskel pisut kitsam valgega, tähendab ka nemad püüdlevad kõikide võimaluste täiuslikkuse poole. Ise muidugi olukord eitavad ja kõik kahtlevad väga paljus, aga puhta punane see integratsioonivajadus. Ja see on neil niipea, kui all ise nad on, siis tähendab teatud liiki roheline mis on omandatud teadmised ja kogemused ja kõik see, milles ollakse küllaltki veendunud. Kompensatsiooniks siis nagu oleks vaja integreeruda ja üldse suhelda teisiti kui meil. Aga Liidulik, esimene kollane, roheline, punane ja kollane kui intellektuaalsest värv. Tähendab, nad vajavad nagu informatsiooni, täpset formuleerimist ja üldse informatsiooni kogumist ja kõike seda. Ise nad siis peaksid olema oma loomult nagu tunnetuslikud senise alaga. Ja see on üsna uisutaja, sellepärast et see on katoliiklik maa ammustest aegadest ja nad on küllalt kaua olnud päris nii tõsiselt katoliiklikud ja usklikud, järgmine või roheline. See viitab sellele, et, Informatsioon on vaja salvestada ja tasakaalustada, tasakaalustada, kontrollida, et seisund, temperamenti, elujõud. Õnneks tasakaalustatud, võimalik rakendada vastavalt vajadustele. Vihmad on punane, sinna ka täiendusvärvide päev kõrvuti ja punane püüdes ennast maksma panna jõuline, aga ise ollakse tasakaalustatud rohelise iseloomustusega. See on päris seaduspärane, sellepärast et kõik inimesed lõppude lõpuks kõik rohkem või vähem nii aktiivset kui ka Enesekontrolliga ja ja salvestatud teadmistega ja kuidasmoodi, need noh, need ostavad sisse aktiivsus, punasega ja tasakaalustus ja salvestatus, teadmiste salvestatus, rohelisega valitud mõlemad värvid on väidetud, tähendab, see, niisugune inimeste ja rahvaste põhiolemus on sellega siin siis nagu väljendatud Üldse punane ja roheline on üks levinumaid lipuvärve. Ja ongi ja peaaegu kõikides oh, kui palju punast Pole just ära lugenud, aga ikka vaatasin niimoodi üldpilti. Tabelite pealt põrandast on väga palju. See näitab, et inimesed on siiski tasakaalustatud. Rohelised salvestavad oma kogemused ja teadmised. Selle põhjal tegutsevad, nad püüavad siiski rakendada, olla aktiivsed ja valivad punasena. Nii et see on täiesti niisugune seaduspärane. Meie lipp on erand, meid ei ole punast. Täitsa effi seisund, siin. Ja kui inimene näiteks valib lemmikvärvina esimesena punase, siis ei iseloomusta mitte punane teda, eks. Vaid roheline münte kaardistavad nüansist, millise punased roheliste äärtega vahelist on nimetatud? Piiratud väed võiksid seal piiratus seltsi peale mitte midagi, halb muidugi piiratus, sest et kui piiratust ei oleks, sest need valguks laiali oma mõtetega või koguni füüsiliselt, nii et peab olema, piirates selliseid absoluutselt, mitte midagi halvustavat, kui öeldakse, et roheline piiratus ongi sellepärast, et ta annab mingi kindla niisuguse valdkonna, milles seni mööde kutse muidugi võib halvas tähenduses, et et liiga pehmed, nii et ei avaldu kuskil pool. Noh, aga seda tähendab roheline värv, mitte üksipäini, siis peab teisi tunnuseid sealjuures olema. Roheline on omamoodi Aktiivne verd, aga see aktiivsus toimib rohelises endas. Ta on ikka eluvärv niisamuti nagu panevad, mõlemad on kui esimene panna rohelisse ruumi, siis ta ennast halvasti üldiselt Te ei tunne. Võib igav hakata, kui tähendab, tekstis ta lahkub sealt, aga aga muidu talle taas teema ja ma tegin oma kohtes proovi ühe ruumi tegin aheliseks, et kuidas inimesed seal linnas tunnevad, väidavad, et kangesti hea olla. Nii et vist siis kehtib, et kui selline ka mõjub, mitte ainult loodus oma elus olemisega ja lõpuks puhttaimed, kõik need mõjuvad omamoodi on. Aga nende roheline värv ka. Kui inimene valib kollase sisenda tegelikult loomult sinine Jah et vajab formuleerimist, ta tunnetab ka võib-olla infopuudus, tähendab, ta vajab rohkem informatsiooni nende kajab selle informatsiooni süstematiseerimine ja. Ta tunnetab väga hästi, võib olla väga peent, tunnetab maailma, aga tunneb, et ta ei suuda seda niimoodi väljendada nagu vaja ja ja siis ta valib kollase. Muide on öeldud, et lendasite kohta, et nad valivad kollase tooni. See on minu meelest päris seadustehhanistad, ta peab tunnetama ja oma Apahetuaalidega väga täpselt ümber käima, nii et ta peab igalt asja surma üle. On aga väga täpselt nii, et ega see mingeid vastuolusid Aga vastupidi, kui inimene valib sinise, sistan kollane. Siis ta on jah, kollane ja ma ise kardan enda kohta, kuna viimasel ajal liiga palju. Siniste toonidega, muide kui hirmsasti meeldib. Sest ma natuke liiga palju hakanud tegelema värviteooriaga formuleeringutega. Nähtavasti ma lihtsalt vajan nii, et kast vahetut tunnetust, kui ma teen, siis ma ei mõtlegi mingisuguse teosele ja kollasega on veel niisugune huvitav asi. Et mul on kaks ihust teada, kes olid maadlejad. Ja Nendel, tekkis vaimne häire. Ja siis, kui see tekkis, siis nad hakkasid ainult kollaste toonidega natuke ka väga vähe punast ja peaaegu üldse mitte sinist võib-olla õige, natuke vahedustega siniseid toone üldse mitte. Täitsa huvitav, ainult kollases pääses kollasiidis defis pähenesse, sest ta täitsa kohe tulid, teised toonid tegid natuke sihukestel laks, aga senised toonid tulid ka hulka. Mooses Vanhoog. Mõned tööd on küllaltki tugevasti kollase kasutamisega. Ja muuseas viimane töö on pool ülemine pool, pilt, sinine, talumine kollane, seal keskel need mustad linnud. Seda ta laskis enda maha ja ka temaga oli ka niisugune asi, nagu tema kirjadest selgub, et ikkagi need hood käisid. Ja vahepeal oli päris selge mõistusega, sest see, mis ta on kirjutanud, see on ikka täiesti intelligentse ja selge mõistusega inimese jutt, aga samas ta on nii-öelda siis siis ta kirjutanud muidugi. Jaa, natuke püüdsin jälgida, aga no muidugi, ega neid perioode täpselt ei tea, millal siis segaduse hoogiade tudi ja kuidas ta siis kohe maalis. Aga võib nagu arvata. Et need kollase Tugeva kollase esitusega seal riistad olla vaimne tasakaalu tasakaalutust. Ja huvitav, et see viimane töö seal on lihtsalt täiesti tasakaalus on sinine ja kollane. Ainult et see muss, vahepealse eitamine, ta oli tasakaal riski peale selle pildi moodi, mis mul hakkab, vahest hirm, et mul ei ole õigust tungida teiste inimeste olemas. Aga et igaüks võib ise ise, kui ta Nende värvide tähendust ja seda, et Täiendus värvi inimest väga hästi iseloomustab, et see, mida ta valib, seonduma noh, kompensatsioon seda vajab ja seda ta peab õigeks ja selle poole ta püüdleb. See, mille ta valib. Siis iga inimene kontrollib iseennast ja võrdleb ja vaat mis talle sobib. Teise soovitus vähe loeb, sest neid on ikkagi ei tunneta teiste inimeste lõpuni mingil määral. Aga päris lõpuni tunnetaja. Noh, näiteks ma vaatasin praegu tee musta riietust Öeldi hiljaaegu, et maas on ikka veel must, muidugi, need on tükk aega ja mustaga niisugune asi, et must on eitamine, rahulolematus, eimiski, kõik värvid meeldivad mustust. Ja vana, eks on teda nimetatud ja kõik. Aga üle maailma on praegu siiski aeg niisugune, kus on ikka inimestel väga palju rahulolematust küll igasuguste olukordadega, siis on päris loomulik, et inimesed praegu musta helistavad, sest see on teatud niisugune alateadlik vastupanu igasuguste väärnähtuste. Täitsa loomulik. Sest need inimesed ise on paslikud, usuvad, et kõik võimalused on täius, on võimalik, nad ise nagu usuksid seda, et peab olema ja siis on see eitamine, noh, et olukord on sellised, et lihtsalt ei saa nendega nõustuda, pea peita. Nii et tegelikult moesuundumustest saab ka väga palju välja lugeda. Sest isegi väga tõsiselt, nii et ajastun isegi kuidagi väga seltsilt iseloomustatud Praegu räägitakse, et ta on ka pruunid ja beežid toonid väga popid. Ja ja selles siis on päris loomulik, et ta praegu on, sellepärast et teesid on ja üldse niisugused pehmed pastelltoonid. Need on inimest õilistavad, nagu öeldakse, sest ta ei suuda ennast mitte kuidagimoodi peale vaid ta jätab inimese täiesti iseendaks, vabaks. Ta ei tõmba endale tähelepanu, ega ta ei kee ka mingisuguseid, tan, liit, kiirgus väga mitmest sellest kiirgusest koosnev ja noh, kõik võimalused nii-öelda natukene midagi annab mähku mingist suunast, aga üldiselt Üldiselt siiski toetav toetame neid, on palju igasuguseid, teisi toone, halli poole kaldu soojemaid, kümnemed. Ja showniga on niisugune asi, et hunnik kohta on avaldatud taevamist. Saksa uurijad ja. Ameeriklast ka libanäidet. Et see on julgestuse ja ühesõnaga tugi, vähtan, ta mõjub tugevana toetavana šveitslased ütlevad biooni kohta, et see on kodukoha iseloomust aja. Nii et paiksuse sümbol nagu punases rohelises ei ole tugevasse tunnet. Senisesse vallases hoopiski mitte, need on, võiks öelda vaimsed värvid, need kuskile haigemad ahvenad, lõpuks päike meil kergelt kollaka valgusega täht ja jää, taevasin ja mis on inimeste hea kogemus, et need on kuskil niimoodi mittemateriaalsed. Aga punane veri tuli, tuli on küll ka juba niisugune käega katsuda ei saa, ka, veri on ikkagi inimesega. Kogemused seal. Katsutav asi aga sellegipoolest, niisugust tugevast nagu näiteks pruunil, noh maapind võib kuskil tunduda pruunina, kivid olla tugevad asjad, võib-olla ka mõne männi tüvi kõhesemalt kuskil igaüks näeb värvega isemoodi ja selle käest näeb isemoodi, tähendab kui nüüd puht niimoodi anatoomiliselt vaata siis, kui pimedust ega muid patoloogiaid ei ole, siis hollandlased on väga täpselt teinud kindlaks oma nende lehte Bernide tööstuse arendamiseks inimesi uurinud, et kuidas nende valgustundlikkus on ja kuidas nad värve ristuvad ja siis tegid kindlaks et nähakse vähte vägagi ühtemoodi ja kus tekib väikesi erinevusi, on ülemineku ütleme, senisest vahelisse ja rohelisest kollasesse. Et seal on kõige rohkem, et kas öeldakse kollakasroheline või rohekaskollane aga näed, tere, Heda tuli ähmusel. Et see on kingitud lihtsalt katsetingimustesse erinevus, et muidu öeldakse siiski väga täpselt, et kas kollakas või ei, on rohekas kollane. Nii et. Ja see peakski nii olema, selle päästet. Inimene eristab värvidoonia kahe nanomeetrilise lainepikkuse erinevusi. Kas on üks miljardit meetrit, noh see on tohutu võime inimese, me ei kasuta seda lihtsalt ära, aga igalühel on olemas, nii et see värvitoonide eristamine see on looduse poolt inimestele antud, sellepärast et neil on ju liit Keerguste maailmas ja oh, ja arvestuste järgi seda kahte nanomeetrit eristamisvõimet arvesse võttes ütlevad, et praktiliselt on Toonia võimalik määrata puht nii arvutuse järgi 10000, aga teised ütlevad, et keeramata tihedamat värvitoone. Aga värvitaju saab inimene siis järelikult arendada. Võimalik, et mingil määral küll, aga osa teadlasi väidab, et et see on siiski sünnipäevane. Et väga palju asendada ei saa. Seda on päris hirmutav mõelda, et juba viiekümnendatel aastatel terve rida uurijaid kõikidelt Mandritelt ja Euroopast mitmest streigist. Sakslased olid need andmed kokku võtnud ja seal siis oli niimoodi, et. Et mis on põhjus, seda ei teata praegu aga, et. Väheffestamise taju on langenud. Ja et on tekkinud värvipimedust, tähendab punase rohelise kehtestamise võime on langenud, et kui oli enne seda kaks protsenti, siis nüüd on 22. Ja seal oli veel häireid, mis olid. Et kas keemias viga isegi toitumisega seotud. Ja võib-olla peabki, nihkus energiatega. Millega inimene kokkupuuted, mida varem ei olnud. Täpseid põhjuseid ei ole keegi välja selgitanud, ainult statistiline andmestik, et süveneb koguaegse nägemise. Tundlikkuse langus.