Vikerraadio keskestuudios on täna saatejuhi rollis Reet Made ning muusikavalik on Silja Vahurilt. Külaliseks aga on seekord palutud Eesti allergialiidu esinaine doktor Mai elaniste. Ja me hakkame täna juttu puhuma teemal, mille võiksime pealkirjastada. Ütle mulle, mida sa sööd ja mina ütlen, milline sa oled. Doktor Maielaaniste, me oleme sinuga juba väga kaua aega head tuttavad ja sellepärast ma ütlen ka siin saates sina. Kui ma nüüd küsin praegu, mida sina täna sõid? Mul ei tulegi äkki meelde hommikul kohvi ja võileiba ja lõunaks midagi lihatoitu salatit, kartulit ma söön vähe, aga kurki, tomatit praegusel ajal ja peti armastan. Ja õhtul kipub jälle kuidagi võileivaga minema, üldse õhtust söögikorda tuleb, niiet ega ma päris hästi õigesti sellest hoolimata, et peaaegu et iga. Töölaual just kellelegi söömise vihik. Ja on töös ma juba nii aastakümneid puutun kokku niinimetatud toitmisega päevikutega, kus inimesed kirjutavad just oma laste toidu üles. Ja see on vajalik selleks, et diagnoosida toiduallergiat. Üks nendest diagnoosimise meetoditest. Ja muidugi selle aja jooksul, kui ma neid olen lugenud, on mul tõesti niisugune kurb pilt silme ees, et ega me mitte ainult mina, ka kõik teised kuidagi mõtle sellele peale, mida me sööme ja ja kas me sellest ka kõike seda kätte saame, mida meie organism vajab eriti kasvava lapse organism. Kas need toidupäevikut näitavad, et tõepoolest söömisel ja sellel, milline sa siis oled, on seos olemas. Kas nüüd just päris, milline aga midagi siiski sellest perest kindlasti. Kuidas on korraldatud vees üks või teine asi? Kuivõrd hoolitakse lastest tervisest, sest sel juhul juba, kui inimene veel nii-öelda õpetatud või tal ei ole õppust antud, siis, siis muidugi ei saa seda niimoodi otsustada, aga oma töös maga, õpetan ju ja annan nõu inimestele, kuidas peaks nagu tegema et tervis paraneks ja, ja mida ei tohiks teha. Ja siis eks sellel juhul, kui näen, et ikka sinnapoole Miti püütagi ja ja öeldakse umbes nii, et ega mu laps jänese ei ole, et ta peab juurikaid närima. No siis mul tekib kindlasti oma arvamus sellest inimesest, kas ta nüüd on õige või vale, aga, aga mulle tundub, et midagi see siiski näitab. Allergiat on meil tõepoolest väga palju ja väga tihti saab see kõik alguse juba lapseeast. Ja toiduallergia on, on kindlasti kõige enam allergialiikidest, mis esineb just lapseeas. Aga jah, ikka esimestest eluaastatest, esimestest elukuudest ja sageli sellest valest toitmisest. Saab ka alguse allergia ja kahjux allergiahaigused siis hakkavad nagu kuhu ma neid uusi ärritusi ja tekib juba juba teisi momente, mis põhjustavad haigusnähtusid ja tekib teisi haigusilminguid, nii et kahtlemata ja allergia seisukohalt ja üldse inimese tervise ja kasvamise seisukohalt peaks ikka väga kodus, kus on väiksed lapsed ja lasteaedades nii palju, kui meil neid on ja muidugi koolis väga mõtlema sellele kuidas lapsed söövad ja mida lapsed söövad. Nii et see on täiesti tervise alus. Ja lastest kasvavad edasi siis noored inimesed, kõigepealt vahe astmena, kooliõpilased, kellel on väga suur vaimne koormus ja füüsiline koormus ja sealt edasi juba tänapäeval hirmus palju tööd tegevad noored inimesed küll oma firmades, küll asutustes, küll tehakse ületunde ja karjääri ning oma töö nimel pannakse väga olulised kaardid lauale ja, ja väga tihti nende kaartide seas nende oluliste kaartide seas ei ole üldsegi mõeldud natukenegi sellele teemale, millest me täna siis räägime. See on meie igapäevane toidulaud. Kahjuks küll jah sellele, kuidas süüa ja mida süüa. Me mõtleme väga vähe ja kuidagi tundub mulle, et oleme unustanud vanad head traditsioonid, võtame seda, mis kätte satub. Meil on kogu aeg kiire. Me kuskile tuttame, Me näeksime kuskil midagi selle asemel, et võtta omale kindlal ajal söögiaeg. Ja süüa korralikult hooli. Matus oma organismi suhtes ei jää karistamata varem või hiljem. Kui nüüd vaadata natukene konkreetsemalt, mida siis need vihikud või, või need vestlused on näidanud, mida tavaliselt süüakse, siin isegi pakkusime juba välja see igahommikune või leivakene kohvi kõrvale ja, ja siis õhtul jällegi teine võileivakest teetassi kõrvale, et vahel siis sinna keskpäeva satub ka mõni soe eine, aga väga sageli ei satu. Mida nad näitavad. Ma arvan, et lihtsalt ei mõelda selle peale, kuidas peaks sööma ja, ja võib-olla siis ka õpetatakse vähe minu teada küll minu tohtriametit algaastail vähemalt tegeleti väga väikelaste toitmisega ja vanematele soovituste andmisega ja ma tegelikult ei taha uskuda, et sellega ei tegeleta praegu. Aga, aga samal ajal ma tavaliselt küsin ema käest, kes on nagu lapsega sagedasem arsti juures käia. Kas teie oma arst, perearst või kes, kelle juures te tavaliselt käite? Kas ta on teile kandnud mingisuguseid nõuandeid, kuidas süüa ja, ja millegipärast nad vastavad, et ei ole. Ma tõesti ei usu, et arstid sellest ei räägi, aga mulle pigem tundub, et see läheb niimoodi ühest kõrvast sisse ja teisest kõrvast välja. Aga võib-olla kui me läheme oma murega arsti juurde, meil on oma teatud niisugused kindlad sihid, millele me tahaksime vastust saada. Ja Me ootame kogu aeg sellest kontaktist arstiga just nüüd oma küsimusele vastust ja kõik, see, mis noh, ei ole nagu päris otseselt meie meelest vastuseks see võib-olla läheb meil kuidagi kõrvust mööda ja me ei pane seda üldse tähele ja ja ütleme, et ei, me pole sellest midagi kuulnudki, aga, ja tegelikult see Kütmine siis on, on küll niisugune, nagu nagu ei oleks kohe mitte midagi kuulnud, kuidas, kuidas väikelast sööt tähendab vaatame seda perekonna toidusedelit. Siis me leiame sealt tavaliselt väga palju võileibu üldse kogu päeva ajal. Ja leiab sealt muidugi ka väga palju maiustusi, küll šokolaaditahvleid mitmesugusel kujul, mida on nii kerge saada. Küll kartulikrõpsud, küll hamburgereid, niisugust korralikku sooja toitu, kui üldse süüakse, siis kuskil väga hilja õhtul, noh, ilmselt on see kogu perekonna menüü niisugune puder, see on üks niisugune täiesti peaaegu see, et unustatud toit, mille kohta me küll teame, et see peaks olema väga hea toit. Aga väheseks seda süüakse ja väga vähe juuakse piima, hommikune söömine kui niisugune on peaaegu, et täiesti ära unustatud, kuidas siis seal töö juures ja, ja koolis toit on, noh, koolitoidust räägitakse, et ta ei ole just väga maitsev aga mida ka inimesed päeval töö juures söövad ja, ja siis see põhiline söögiaeg on ikkagi siis, kui tullakse õhtul koju ja siis olenevalt siis perenaise osavusest ja fantaasias siis midagi valmistatakse. Nii et selles mõttes rohkem nagu niisuguse kuiva toidu toidu söömine on, tundub mulle meie, meie inimeste toidulaud, suppe, vähe, süüakse. Kas võib arvata, et vanasti ütleme siis vanasti ja mõtleme kuskil 50 aastat tagasi, võib-olla natukene rohkemgi tagasi et siis söödi tervislikumalt. Ma arvan küll, et kui oli veel umbes üks 100 aastat tagasi, kui, kui enamus Eesti rahvast elas veel nii-öelda maal, kasvatas ise omale toidu pidas lehma ja, ja võib-olla siga siis ikkagi söödi tervislikumalt, sest sellel ajal söödi just enam nagu seda niisugust tera toitu, millest me, me oleme nagu väga kaugele läinud ja kui me seda sööme, siis me sööme kõiki neid puhastatud ja kooritud riisi ja kaerahelbeid ja kõiki teisi helbeid, millest me saame väga kähku pudru teha. Kõik need kiirkeeduhelbed, mis valmivad ühe minutiga kolme minutiga ja kõik need on ju puhastatud sellest, mis, mille pärast me neid tegelikult üldse sööma peaksime. Kui me mõtleme, et meil on ka kõht täis, siis ei ole niisugust näljatunne, et siis see ei tähenda ju veel seda, et meil oleks ka organism saanud oma nälja kustutatud, sest kui me söömegi liiga palju süsivesikuid, mida me siis nendest hamburgerite stid, krõpsudest ja maiustustest saame tekib küll jah, niisugune tunne, et meil ei ole nälga. Aga samal ajal kogu organism on näljas ja see ongi see, mis, mis mõjub meie tervise peale, miks meil on lastel luumurrud, miks meil on noortel inimestel infarktid, miks neil ka haavandtõved, ühesõnaga haigused lähevad kõik nooremaks ja ma arvan, et selles on ikkagi väga suur osa sellel, et me väga valesti sööme. Eks vanasti arvan, maa tehti ka võib-olla mõndagi asja valesti ja võib-olla ka sellepärast, et ei olnud nii palju teadmisi. Tänapäeval räägitakse küll, et see vana hea suitsusink, mida taludes suitsetati õige mitu aega korstnas näiteks on tegelikult üks suur kantserogeenid. Ja ega see igapäevane tulisoolase seapekipraadimine võib-olla ka kõige õigem targem tegu ei olnud, seda jälle aitas tasakaalustada ilmselt see puhas ja värske õhk, see füüsiline liikumine maatöö. Aga nüüd siis tänapäeva juurde taas tagasi. Ma olen kuulnud, et toit on sellisel juhul õige, kui me sööme ühe kolmandiku liha, ülejäänud kaks kolmandikku on taimne toit ja sellest pool juur- ja puuvili. Vastab see tõele. Ja nii soovitatakse küll sellepärast, et ja on meil ju põhiliselt nii nagu kalagi valguallikaks, aga kõik teised organismile vajalikud toitained, vitamiinid ja niinimetatud antioksüdandid, mis, mis aitavad meil nagu tulla selle karmi kaasajaga ja, ja saastuse ja stressiga ja kõige muuga toime. Need on ikkagi taimsetes toiduainetes ja ja sellepärast peabki sööma just taimset toitu rohkem kui, kui liha, sellepärast et see täiskasvanud organismil kindlasti on valguvajadus suhteliselt väiksem kui kasvaval organismil kasvaval organismil on vaja ennast üles ehitada ja, ja niimoodi proportsionaalselt võttes on tal tõesti rohkem vaja valku, aga ka see kasvav organism vajab täpselt samamoodi oma ehitustöödeks nii vitamiine kui kõiki teisi mineraalaineid, mida me saame just taimsest toidust. Ja tegelikult lastele millegipärast just taimsed toidud ei meeldi, välja arvatud muidugi magusad ja head puuviljad, aga seesama keedetud või hautatud porgand näiteks ma mäletan enda lapsepõlvest ka, ega ma ei tahtnud seda porgandit. Ja millegipärast see nii on, aga ma arvan, et kui kodus oldaks ka järjekindlamalt, vaat kui nüüd veel siduda seda vana aega, vanasti oli kindlasti kodus üks vanaema, kes suurpere elas koos ja tegi toitu, nii nagu oli teinud tema vanaema ja ja tänapäeval me nüüd väga iseseisvunud, meie saame kõik kõik poest, Teie, meil ei ole nagu seda eelnevate põlvede niisugust söömise traditsiooni enam säilinud ja siis me võtame haarame kõike seda, mida saab ruttu ja mis meeldib. Sest kui laps midagi sööb, hea isuga tal midagi ära söönud, selle asjaga läheb meil nagu kiiremini, me ei pea väga seal pudrukausi juures, sest nagu kauplema ega, ega paluma, et see on ikkagi hea ja kasulik. Aga mulle tundub ka, et kui me ei ole harjunud kodus sööma lapsepõlvest midagi, siis me ei hakkagi seda sööma, sest see lihtsalt ei maitse. Ja see on väga harv juhus, kui, siis tõesti me saame midagi niisugust asja, mida, mida me tunneme, et oioi, et, et see on tõesti hea. Kui ma ei ole ta ka juba kokku puutunud, sest kui niimoodi toidu mälestustele mõelda, siis paremad toidud on ikka tehtud kodus. Kuigi külas võib-olla süüakse ära need toidud, mida kodus kunagi mööda, sest sest kui on öeldud nii, et toit tuleb ära süüa ja ei tohi järgi ette, siis tahame ennast alati natukene parematena näidata ja sööme ka selle ära, mida me kodus võib-olla eriti meelsasti ei söö. Aga minul on kõik niisugused ilusad mälestused, head toidustika oma ema köögist, nii et et ma arvan, et see vist on enamusel inimestel nii. Sa ütlesid siin, et ei tohi just seda vaadata, kõigepealt, mis meeldib. Ja Aristoteles olevat öelnud, et tark ei jookse mitte meeldiva järele, vaid selle järele, mis vabastab teda ebameeldivast. Ühtepidi me võime ju rääkida, et söögem siis nii üks osa, seda kaks osa toda, mõned inimesed ütlevad veel nõnda, et iga kord tuleb tõusta lauast meeldiva näljatundega. Mõned teoreetikud on jällegi öelnud, et söömine peab välja nägema nõnda, et kõhus oleks üks osa toitu, üks osa jooki ja kolmas osa sellest kõhust peabki jääma tühjaks, et see on see õige mõõt. Neid teooriaid on nii väga palju. On taimetoitluse teooriaid, mis omakorda jagunevad veel toortoidu tarbijateks ja küpsetatud taimse toidu sööjad kogunevad jälle oma seltskonda. Mida sina nüüd siis täna oma kogemustest ja kõikidest nendest tarkustest teadmistest, mida oled lugenud ja juurdegi veel õppinud. Julgeksid nagu soovitada, et mille peale me peaksime siis selle rõhu nüüd asetama? Et see toit peaks ikka olema kõigepealt mitmekülgne, seal toidust peaks ikka olema toidulaual tänapäeval putru, kui just mitte iga päev peaks pere toidusedeli niimoodi kokku seadma. Peaks kindlasti olema piima, piima, kas siis rõõska, kas hapukas, peti, kohupiima, jogurteid ja piimatoitu, nüüd peaks küll minema mingil mingil määral piimaprodukte olema iga päev kindlasti perelaual, ma arvan, et peaks olema salateid või eestlased on olnud aegade jooksul väga suured kartulisööjad küll, aga kartul ei ole siiski nii hea mineraalide ja, ja vitamiinide allikas, kui on teised produktid, mida meil on saada ja noh, on olnud ennem saada, ei saa seda öelda, et meil nüüd kõik alles nüüd on tulnud. Kindlasti peaks ikka olema vähemalt kolm niisugust korraliku söögiaega ka see on õige, et ega seda kõhtu ei pea täis sööma, nii et nagu öeldakse, vats rebeneb, mis meil tihtipeale just juhtub selle tõttu, et meil see üks ja põhiline söögiaeg on õhtul kuskil, kui ema on jõudnud midagi valmistada. Ja muidugi peaks võimaluse piires ikka sööma frukte ja sööma eestimaiseid, marju ja puuvilju. Sest siin nende välismaiste juures on mul ka tekkinud terve rida kahtlusi, sest enamasti nad korjatakse pooltoorelt ja, ja nende vitamiinid ja kõik teised koostisosad ei ole just mitte selle päikse käes küpsenud, vaid vaid kuskil kaubavagunis või laos, mingite muude On tegurite toimel ja, ja pealegi veel kõvasti keemiat kannatanud, võiks minna metsa korjata pohli ja mustikaid ja jõhvikaid ja aiast saab palju marju ja nendest saaks ju suurepärast toidulisa ja vitamiine kogu talveks, kui nad on säilitatud. Noh, kahjuks küll muidugi igasugune toidu säilitamine vähendab tema toiteväärtust ja need kasulik koostisosi. Aga ikkagi see, mis on päikese käes küpsenud, on kindlasti parem kui see, mis on keemiaga läbi töödeldud. Sa ütlesid, et juba lastel on luumurdusid ja päris raskeid luumurdusid, et see on vanasti olnud rohkem nagu ikka täiskasvanud ja vanemate inimeste probleem. Miks siis nüüd nõnda on? No nähtavasti ongi laste luud promoks muutunud, see kaltsiumi probleem sellest on, on räägitud väga palju ja ka mitmel pool see on need joogid, mida meie lapsed joovad, need on kõik see ilusad värvid ja, ja meeldiv maitse. Aga ma ei tea, et keegi vabariigis teeks piima väikest, sest tetrapakis et teda oleks ka näiteks võimalik kooli sööklas söökla puhvetis müüa, nii nagu meil on, on igasuguseid väikseid väikses pakendis teisi kõiki jooke saada kõrrega väga ja, ja noh, hügieeniliselt ja selge ja ikkagi me oleme kuidagi need piimaprobleemid on, on mitmes plaanis väga teravad, aga aga mulle tundub küll, et me peaksime ikka väga mõtlema, kuidas kas meil oleks Eestimaal korralik piim, minu meelest oma piim. Sest mul on ka üks niisugune Andrus kunagi palju aastaid tagasi ma olin Moskvas täiendusel ja kuna ma olen ikkagi piima mingil kujul armastanud sisse, siis ma läksin ka seal poodi ja ostsin liitri piima. Ja ma ei saanud kuidagi aru, mis, mis asi on need, sest ta ei olnud piima maitsega. Mul oli see niisugune esimene kogemus ja kui ma siis hakkasin küsima teiste käest, et mis imeliku maitsega piin teil on, sest noh, enamasti moskvalased, kes olid seal nagu meie õpetajad olid kõik Eestis käinud ja Eesti piimatooteid teadsid, siis nad ütlesid, et oi, kullakene, et see on meil ju pulbripiim, et meil tehakse, kes siis suures linnas saanud niisugust head piima nagu teie Tallinnas joota. Et peaks ikkagi olema see niisugune tõesti väärtuslik piim, mitte ainult, me jõuame ükskord nii kaugele, et me teeme piimapulbri ja siis hakkame pulbrist pärast piima tegema, sest tõesti need lasteluumurdude probleemid on tõsised probleemid. Laste luud on suhteliselt elastsed, vennad ei murdu nii kergesti, nad toovad neid lööke, mis, mis lapsed ju tegelikult võrdlemisi palju saavad väga hästi. Ja see luude tahaks, muutumine, see on kuskil kesk ja üle selle probleem. Aga nüüd jah, väiksed koolitraumad ja kohe suured ja rasked luumurrud see iseenesest näitab seda, et et midagi on Vigalaste luudega. Kuidas on vitamiinide ja teiste mineraalainetega lood? Ühekülgse toidu puhul kindlasti jääb nendest puudu ja see oleneb muidugi nüüd väga mitmetest faktoritest, aga kui me nüüd võtame kõige lähema mineviku, võtame, ütleme selle meie niisuguse mitte eriti kiiduväärse suve, kus me ei ole saanud supelda, kus me oleme saanud vähe päikse käes olla, kus me oleme pidanud olema rohkem toas siis kindlasti organism ei ole talveks hästi ette valmistatud ja Ma arvan, et sel aastal peaks hakkama küll vitamiine varem tarvitama kui, kui muidu, sest kui öeldakse, et kuskil oktoobrist peaks kindlasti hakkama juba juba vähemalt C-vitamiini andma lisaks toidule, siis ma arvan, et see aasta peab vist hakkama küll juba juba praegu ja kohe, sest kaugeltki oktoober kenamon C-vitamiini on on palju häid omadusi, ta tõstab meie võitlusvõimet kõigi nende haigustekitajate vastu ja, ja sellepärast kindlasti tuleb kasutada sügis-talve perioodil vitamiine ja kevadeni välja, kui juba päike hakkab jälle kõrgemalt käima, ei hakanud ise rohkem energiat andma. Nii et seda kindlasti peab kasutama. Vedas sügises Ilves on, on ta lausa niisugune hädavajalik kaaslane. Uued ajad toovad juurde alati meelega uusi mõisteid ja nüüd on viimasel ajal üsna populaarseks saanud ka sellised mõisted, nii nagu antioksüdandid ja toidulisandid. Tavaliselt me oleme ikkagi harjunud toidulisandit, eks pidama, kas kastmeid seal lihatoitude juurde või maitseaineid või neid eemärgiga lisatud aineid. Ja need toidulisandid nii nagu neid neid nimetatakse tänapäeval on jah midagi muud, kui need just millesse praegu rääkisid midagi täiesti muud. See ongi enamasti niisugused preparaadid, milles on siis vitamiine ja, ja milles on rida mineraale, mida meil on looduslikus toidus üldiselt vähe, nad ei ole mingil juhul organismile kahjulikud. Niisuguste metsade kasutamise korral kindlasti parim variant oleks see, et, et inimene peab oma perearstiga või, või lastearstiga või ükskõik kellega nõu. Ja muidugi peaksid ka arstid rohkem nagu huvi tundma nende asjade vastu, sest on teatavasti vabariigis väga erinevaid firmasid, kes pakuvad oma kaupu. Ja tõesti inimene võib-olla alati päris ei tea, millega on tegemist. Kindlasti on parimad need firmad, kelle tooted on ravimiametis registreeritud sest see peab olema ikkagi kontrollitud kaup. Ja kindlasti peaksid selles osas oma oma teadmisi täiendama arstid, et nad oskaksid inimesele öelda. Muidu lihtsalt ei ole üldse mitte midagi niisugust, mida peaks nüüd küll haige inimene ainult sööma. Pigem on, on need just vajalikud kõigile ja olenevalt siis sellest, kuidas, kuidas kellelegi menüü ja toitumisharjumused on. Aga paraku elu näitab, et, et enamusel inimestel nad ei ole päris nii, et kõik võiks toidust saada. Pealegi tekivad eriolukorrad, kui inimene on haige, on siis külmetus või on see mingi viirushaigus? Hoopis eriolukord on, kui inimene näiteks suitsetad. Hoopis eriolukord on, kui inimesel on väga pingeline ka vaimne töö või, või kui tal on ka raske füüsiline töö, need on juba kõik niisugused eriolukorrad võib-olla ütleksime, et nende korral peaks peaks mõtlema, et mida ma siis saan sellest oma igapäevasest toidust ja mida ma siis tõesti juurde vaja on ja kas aitab sellest C-vitamiinist või on mul veel midagi tarvis juurde. Nii et sellel juhul nüüd, kui tõesti ütleme tere, arstid, Nemad peaksid olema perenõuandjad, teaksid nendest asjadest ja, ja eeldatavasti nad tunnevad oma peresid, siis nemad peaksid olema kõige paremad nõuandjad, kuidas seda toidusedelit ja kuidas neid toidulisasid niimoodi kasutada, et organism saaks sellest maksimaalselt kasu, on kirjutatud, et inimese organism, täiskasvanud inimese organism, näiteks vajab seal kuus-seitse portsjoni aedviljapuuvilja mis võiks siis olla kuskil peaaegu ringis neid tooreid, erinevaid tooteid. Aga siis päevas, see on päevas ja aga kui me mõtleme tegelikult, siis noh, me, keegi ei söö neid nii palju ja ega seda ei olegi nii väga kerge teha, sellepärast et terve kilo süüa nüüd ära küll kapsast, küll porgandit, küll õuna, küll veel midagi, teist kolmandat. See võib-olla tõesti läheb, läheb paljuks ja sellel juhul muidugi need inimesed, kes ei saa süüa nii palju toortoitu. Nemad peaksid eriti nagu mõtlema selle peale, et need toidulisandid annavad nendele selle hulga mineraalidest ja vitamiinidest, mis neil toortoidust puudu jääb. Sa mainisid seda ju ka, et inimesel on kõige kasulikum on siia just seda toitu, mis on kasvanud sealsamas, kus ta isegi või vähemalt samas kliimavööndis ütleme, kas või Euroopas siis kui me oleme eurooplased. Aga satuseks üsna huvitav materjal kätte, seda saadet ette valmistades ja sinna oli kirjutatud nõnda, et koopasse tuldi alles kuskil 50000 kuni 100000 aastat tagasi. Et see on küllaltki väike aeg ja et kõigil meil on säilinud veel geneetiline mälu ja et midagi hullu ei ole, kui me sööme ka neid eksootilisi puuvilju, sest et see geneetiline mälu on neid meie jaoks talletanud ja mõnes mõttes omaks muutnud, seal oli üsna toredaid näiteid, et ananass näiteks parandab mälu ja rütmitunne isegi paraneb banaan arendab ajus loomingulist alget ja loomingulist mõtlemist ja sidrun värskendab, tõstab ajutegevust. Nii et kui nendesse toidulisanditest segi näiteks on segatud ka eksootilisi puuvilju, siis mis siis sellest ikkagi katki on, eks ole, me ostame neid ju ka kaubamajas tõstas, kõikus kohalt. No ja see 100000 aastat on nüüd küll ka ilmselt küllalt pikk aeg, et me oleme lihtsalt igapäevases elus harjunud natukene teistmoodi toituma kui, siis, kui meie kauged esivanemad seal banaani all puu all pikutasid. Ja ka maatilised tingimused kindlasti on seadnud meile hoopis teistsugused nõudmised. Me oleme pidanud midagi ümber õppima ja teistmoodi tegema, selles karmis kliimas ellu jääda. Ma ei tea, kas me saaksime päris 100 protsenti hakkama siin Eestimaal, kui me sööksime ananassi ja banaani jäänud. Aga kindlasti, kui see kraam on swap kaugel lõunamaal puhas ja kui ta on hästi kasvatatud ja, ja kui ta oleks siis küpsenud seal ja kui ta satuks meie toidulauale ja kõik need asjad, millest me juba ennem rääkisime siis miks mitte. Aga noh, ma arvan, et iga inimene, kes kuuleb meie juttu, võib mõtelda, kust kohast ja kuidas see tuleb ja mis nende asjadega toimub. Nii et noh, pigem nüüd see mälu, mis meil on ja mida meie organism on suuteline vastu võtma selle vist on kõikse keemia nende viimaste aastakümnetega nii ära rikkunud, et kas me tunnemegi enam seda banaani ära, mida me täna sööme. Kas see on seesama banaan, mis, mis oli 50000 aastat tagasi? Nii et kui siis perenaine on tõesti ilusad punapõsed õunad visanud nii-öelda põõsa alla, sest et ühtäkki tal tundus, et selle lõunal on natukene nagu mingi võõras maitse juures ja see tundub küll anekdoodina ka tõestisündinud lugu olevat. Ja seesama perenaine leidis need õunad järgmisel kevadel sealtsamast põõsa alt niisama punapõsk settena. Et see paneb muidugi mõtlema, aga oletagem siis, et need võõramaised, puuviljad näiteks on tõesti küpsena korjatud laborites testitud ja siis kontsentreerituna meile jõudnud näiteks toidulisandite näol. Tähendab, sel juhul ma arvan, et nad on head toidulisandid sest ikkagi see väga paljud nendest eksootilistest puuviljadest ja kui me nüüd tuleme selle minu põhiameti juurde tagasi allergia juurde kahjuks põhjustavad allergiat enamasti ka ikka nendel juba eelpool nimetatud keemiaga seotud põhjustel. Aga Nad on, on töödeldud sellega nende nii-öelda allergiseerivaid omadusi nullilähedaseks muutes. Ja kui nad on meil kontsentreeritud purki pandud, siis kahtlemata on, nad on nad ikkagi head lisad meie toidulauale, mida organism vajab, sellepärast et eks seal päikse käes. On see C-vitamiin ka natukene mõjusam, kui, kui vähese päikese käes kasvanud taimedes. Mida teevad meiega antioksüdandid, ancistrused? Sandid aitavad meil toime saada nende halbade niinimetatud vabade radikaalidega, mis, mis meie tervist kahjustavad ja aitavad neid siis siis meil talutavaks muuta, kuni taga üldises keeles öelda. Ja sellepärast need antioksüdante ongi, ongi tarvis, sest see just see keemia ja, ja saastus ja ka stress sealjuures. Need kõik moodustavad ühe niisuguse kompleksi, mis laastanud meie tervist. Ja neid me leiame jällegi taas taimedest ja, ja loodusest. Jah, ikka, need on kõik kõik meil looduses, need on ka meie oma looduses porgandid ja enamasti kõik puuviljad ja juurviljad sisaldavad midagi, millel on antioksüdatiivse toimet, aga, aga neidsamuseid antioksüdante on siis tavaliselt ka nendest toidulisanditest juba rohtu. Nende rahvaste juures, kes joovad rohelist teed, või Nende rahvaste juures kes naudivad punastest viinamarjadest tehtud lauaveini. Kas see peab paika, et nendel on nagu rohkem natukene seda anti, oksud anti igapäevases kasutuses, kui, kui meil oma tavalistes toitumistraditsioonides on olnud. Jah, nii öeldakse küll, et tee, joojad ja veinijoojad, paljud haigused on, on nende puhul kergema kuluga või üldse mitte eriti puudutab see ju südame-veresoonkonna haigusi, mis meie laiuskraadil on, on eriti tõsiseks probleemiks. Ja eks meiegi Ütleme kohe nii eestimaalt jõhvikas suurepärane mari, mida, mida väga-väga paljud söövad ja mis, mida soovitatakse ka niisugustel juhtudel, aga, aga seda jõhvikat on siiski suhteliselt vähene, sööme teda võrreldes sellega, kui palju ma teda võiksime süüa. Me olemegi siis tänases keskprogrammis vaadanud natukene meie toidulauda neid traditsioone ja traditsioonide muutumist, seda, mis meil on kunagi olnud, mida me ühtpidi nagu katsume siiski säilitada ja endas hoida ja teistpidi kipume unustama ja nime ja läheme väga hoogsalt kaasa moodsaga ja kahjuks siis selle moodsa halvema poolega selle kiiresti kättesaadava ja ja mitte tervislikuga. Aga doktor Maie laaniste, sina siis nüüd oled vist päri selle mõttega et teadmine sellest nii igapäevases, see on meie igapäevases söögis toidus meie toitumistavadest, et see on väga oluline asi. Ja kindlasti ja sellest peaks ja aina rohkem ja rohkem rääkima ja rääkima aina noorematele, sellepärast et mida vanemaks sa ise saad, seda selgemaks hakkab saama, et et kui inimene on kuskil 16 seitsmeteistaastaselt. Nonii, targaks ta üldse vaevalt saabki, sest siis on ju kõik asjad õiged ja, ja hea taga, mida rohkem sa õpid ja astaidki turjale tuleb, seda rohkem sa saad aru, et maailmas on ikka väga palju asju, mida me ei tea ja mida me ei oskagi nagu lahendada ja millele meil ei ole küsimusi ja sellepärast vaata siis peaks ikkagi väga noorelt juba juba õpetama neid õigeid toitumistavasid perekonnas ja koolis ja et see juurduks meil kõik juba ennem, kui tekiks kõige targem iga iga puberteediperiood sest siis oleksime selle teadmisega eluaeg kindlustatud. Tundub mulle, kui me veel juurde ka midagi õpiks, siis võiks päris targaks saada. Te kuulsite keskeprogrammi, kus oli külaliseks allergoloogi Maie laaniste. Saadet juhtis Reet Made ja muusikavalik oli Silja Vahurilt.