Tere hommikust, aprill on minu jaoks olnud alati niisugune kuu mille jooksul kõlab Eestis palju ja väga head muusikat. Võib-olla seal on mingi seos lindudega, kes tulevad pärast neid pikki vaikseid talvekuid ja toovad meile laulu, aga võib-olla on põhjus muus. Igal juhul on tänane jutusaade pühendatud muusikale ja minu külaliseks on lauljanna Heidy Tamme, tere hommikust. Tere hommikust. Teil on väga tegus aprill? Jah, kuigi ma algul planeerisin, et ma ei tee sellest isegi välja, sellepärast et mõtlesin, et okei, et vaatan, kuidas, kuidas see selline ümmargune number tuleb ja kuidas ma ise tunnen ennast ja aga võt saatus sättis sõnaga sealt ülevalt, režissöör mõtles teise plaani välja ja ma olen väga tänulik sellepärast et, et alati neid oma mõtted ei olegi need kõige õigemad. Kas see ümmargune sünnipäev omab teie jaoks sisuliselt ka mingit tähtsust, kas te olete niisugune sünnipäevade inimene, et need on teie jaoks mingit verstapostid ja te siis olete te pigem tahaksite sellest mitte välja teha? Üldiselt üldiselt need sünnipäevad, selline 40 30 40 50 60 70, need on iga minu meelest igale iga inimese jaoks võrdlemisi tähtsad. Kuidas keegi seda nüüd tähistab ja tähele paneb? Ei pea alati pidu korraldama, aga nad on ikkagi sellised numbrid, kus, kus sa astud, astud jälle teise kümnendisse ja vaatad, mis sinuga on toimunud, mis sinu elus on toimunud, mis, mis sa ise oled ära teinud ja, ja kuidas oled liikunud siin siin selles ilusas elus. Et need on ikkagi tähtsad. Ja nüüd tagantjärgi oskad nagu paremini neid asju märgata siis kui see tuleb, siis mõtled, no ma olin kell 12 üleval mõttes tava, aten, mis, kust nurgast ja mulle siis laksu. Aga vaikselt tuli mõned sõnumid, tulid, kellega me oleme harjunud siin niimoodi öösel kell 12 esimesele, vaatame, kes on esimene sõnumiga ja ja siis tulid sõnumeid ja vaikselt ja, ja toredalt, aga nüüd nüüd jaa, tuli selline tore, tore võimalus siiski tähistada seda nii-öelda oma õiges elemendis laval. Teil on pühapäeva 14. aprilli õhtul suur kontsert Salme kultuuripalees ja siis mõne päeva pärast paides Gazett kontserdil osalevad inimesed kogunesid kuidagi juhuslikult teie ümber või te valisite neid, vot kõige toredam, et nemad mind valisid ja, ja nagu ma ütlengi, et ma, ma ei mõelnud üldse mingit kontserti, sest minu jaoks oli see 65, oli selline, et kus ma leidsin, et ma olen veel selline selles helistikus, et ma võin kindel olla, laulan ära kõik ja teen, aga noh, iga aastakümnega läheb ikkagi. Läheme ikkagi selle selle sinnapoole, et et hakkad juba mõtlema, et kas tulen toime või ei tule ja hakkad juba kriitilisemalt mõtlema nende asjade üle. Aga siis mulle helistas üks üks noorhärra, Priit Oks ja tegi sellise ettepaneku. Ja loomulikult, et me teeksime koos ja tuli välja, et see on mees oktet. Sest 67. aastal ma liitusin naisoctetiga laine ja, ja nüüd on siis meesokeit pikapäevarühm rühm ja, aga mina, ma jäingi kokutama, sest mina panin neile ikka jälle oma nime, pika päeva poisid. Kysisin ka luba, et ega ei pahanda. Ja, ja ma peaks ütlema, et minul on täiesti suur kingitus, suur üllatus. Selliseid noorhärrad kellest mul polnud aimugi, laulavad ilusaid eestikeelseid, ilusaid tse teid. Ja, ja ma usun, et see repertuaar on, on, on selline, mis, mis Salmes, kui inimesed tulevad kuulama, teeb nii mõnelgi südame soojaks, läks ja, ja meenutame noorust ja, ja ega neid laule ma peaks ütlema ei tule iga päev raadiost, niiet väga ilus repertuaar mulle üllatuseks ja, ja oligi meie niisugune suunitlus ja orkester, on noored, noored akadeemia muusikud, väga-väga head muusikud minu meelest, et mul on selles mõttes vedanud täiesti üllatuslikult ma ei planeerinud, aga aga see kõik tuli nagu mulle mulle ilusti kingitusena. Nii et võtsin suure rõõmuga vastu selle, selle kutse ja nüüd me siis olemegi nii kaugele, et Salmes 14 10. tegelikult meil saade ongi eetris pühapäeva hommikul. Ma ütlen kuulajatale igaks juhuks ära, et kuna kontserdi hommikul inimest kiusata ei ole ilus, siis me räägime, Heidy Tamme ka seda juttu, mõned päevad varem ja mina olen Margit Kilumets ja selle saate aitab kokku panna Viivika Ludvig, aga nüüd me kuulame pärast sellist pikka sissejuhatust ühte lugu, mida ka raadios liiga sageli ei kuule. Aga mis sobib selle praeguse hilist talve kevadega? Ma väga loodan, et siiski juba kevadega päris hästi kokku, mis sellele loole saateks kaasa öelda sellele loole on? Ma sain selle tegelikult kingituseks sellise plaadi aastal 68, kui me käisime naaburid, isa ja seal veel silda selle nende võistlustega kaasas, võeti meid ikkagi meelelahutus, näed, ja esinejaid kaasa. Ja see oli selline Soome ja Eesti ühis tele- ja raadiosaated ja, ja seal oli selline tore helilooja nagu Rauno lehtinen, kes on Soome üks üks parimaid heliloojaid ja ja kirjutanud väga palju head muusikat. Ja, ja tema kinkis mulle sellise plaadi ann, näri plaadi ja ütles, et, et see on eestlanna, kes elab Ameerika mandril ja ütles, et siin on nii ilusaid laule ja need sobivad sulle. Ja vali sealt nüüd välja nii palju, kui tahad ja üks nendest lauludest ongi lumelind, mis mulle hästi meeldis ja ja nüüd ta on siis eesti keeles ja, ja aastalt 60 kuuekümnendatel on see lindistatud ja et kuulame ära lugu. Täna stuudios Heidy Tamme, Te ütlesite, et teie hääl on muutunud või muutumas. Me kuulasime just et aastast 60 millegagi kätehäält õpetanud ja kuidas seda hääle muutumist kirjeldada, mis suunas ta muutub, kas ta jääb nõrgemaks, muutuvad kõrgused või mis toimub? No mina olen enda jaoks nagu selliste mugavate sõnadega või piltlikult öelnud, et, et meil kõigil jaga nii palju, kui ma olen tähele pannud, ükskõik kui, kui, kui hea või see noorusesse hääl ei ole taadistuvad eidestuvad me oleme ju kuulnud, kuulnud, kuidas vanad prouad räägivad ja teie küll nii vene räägi, ma ütlen ausalt, minu meelest on just selline mõnus madal tämber, ma ei tea, kas ta vanasti siis oli veel madalam, see on kõik elu, elukogemuste värvid, eluks, küpsus teeb madalamaks, see on selge, et me kõik alustame väikese tita häälega ja kõik räägime nii-öelda piiksu häälega ja ja siis peale häälemurret, igaüks saab siis oma kõrguse ja oma hääle värvi ja see on siis meie nii-öelda PIN kood DNA, mille järgi me 11 ära tunneme, isegi kui ei näe. Ja see, see on, see meie vara, seda see ei kuulu, ei kellelegi peale meie iseendi ja, ja selle, seal on nii minu jaoks nii, nii müstiline asi. Et kui ma olen töötanud nüüd, kui ma laulsin, siis, siis mul polnud nagu aega sellele isegi pöörata nii palju tähelepanu, aga siis kui ma hakkasin tegema seda pedagoogilist tööd, vot siis oli uus ajajärk ja mul oli nagu aega järsku pöörduda tagasi, et milline oli siis see neiuhääl ja kuidas keskeeaa hääl on. Ja loomulikult mul on madalamaks läinud juba sellepärast, et soome keel on eesti keelest tunduvalt madalama tämbriga positsioon on teine. Aga kui ma, kui ma töötasin Soomes tele- ja raadi diktoritega neid ja näitlejatega, siis seal isegi nõuti, et see hääl oleks juba isegi noortel teatud tasemel, et see oleks usutav, et ta ei ole selline titekas ja niisugune arglik, vaid Ta on teatud positsioonis ja selle eest tehti tööd, nii et niisugused asjad nagu õpetasid mind väga palju ka tähelepanu pöörama. Aga selge see, et, et hääl paljastab meie meeleseisundit väga palju, nii et kui ma kuulen, et kui see niuke krigin on hommikul kõigil vähe krigiseb. Aga kui inimene on väsinud ja stressis, siis on esimene asi kohe kuulata häält. Nii see paljastab kohe. Ja teiseks, kui inimene on agressiivne, siis on tal selline värv ja see tuleb tõesti tõrre põhjast ja kui imi tahab kedagi meelitada, siis on kohe oi kallikene kiisa, mulle meeldid inimene oskab häälega väga palju, väga palju mängida, aga tihtipeale ei pane tähele, et kuidas ta kasutab seda seda häält ja, ja selle tõttu ka sõnumid ja võib-olla lähevad vale värviga ja aga me võtame kogu aeg vastuhääle kaudu teise inimese sõnumit. Nii et, et selles suhtes seal on üks, üks väga-väga. Näiteks fantastiline kingitus meile. Kas teil on eesti lauljatest noortest praegu niisugune inimene või mõned, kelle hääl, kelle hääletämber teile väga meeldib? No ma olen seda mitmel korral öelnud, minu jaoks on muidugi lauljal peab olema kohe see hääl kingitusena antud ja siis hakkab selle häälega tööd tegema, et suudaks, suudaks tõesti realiseerida ja teostada neid mida eri muusikažanreid nõuavad ja laiendada oma repertuaari. Aga millegipärast hea meel, ma kuulen sellist. Sest minimaalset häält ja sellist peaaegu kõne häält, aga see ei ole veel laulmine, Laulmine on kõrgem pilotaaž, seal nõutakse palju tehnikat ja teadlikkust. Aga kellel minu meelest on, on looduse poolt jälle jumala andi on Birgit Õigemeel. Minu meelest tal on kõik need registrid väga ilusti käes oma noorusele vaatamata. Ja, ja nüüd on iseasi, kuidas ta jaksab sellega tööd teha ja ja kuidas hääldel vastu paneb kõigele sellele, mida, mida siin nüüd see töö nõuab, sest siis teil oli ju päris hea meel, et tema eurovisioonile sõidab, sel aastal esindab ja tegelikult ma olen selle poolt, et, et kuigi seal eurovisioonil on väga palju igasugust kraami. Aga kui ka see on lauluvõistlus, siis ta peab olema üles ehitatud ikkagi häälematerjalile, seal on võimalusi kui palju veel teha, aga me kõik mäletame neid algseid eurovisioone, kus oli ilus hääl ja ilus meloodia ja aba ja, ja tegi ikka imed selles žanris, nii et me oleme ju kõik laulnud nende laule ja ja ikka ilus hääl on see. Ja, ja teiseks ma jõle raadio äärde ka kuulama uudiseid ja, ja kes saateid teevad, et ma lähen sellise januga kuulama, et, et kuidas ta kõlab. Ja siis ma jään ma armu sellesse häält ja siis ma hakkan kuulama, mis ta mulle räägib. Nii et me tihtipeale ei pane seda tähele, et me võime tuju ära rikkuda oma häälega. Muidugi, aga kellelt teie oma hääle olete saanud kingituseks? Kui ma nüüd vaatan kaugemale lapsepõlve, ma ei tea geenidesse kui vana-vana-vanaemadest, võib-olla tuli lihtsalt ülevalt, et ei olegi, ma ütleks, et, et kõigepealt jah, tuleb meile ülevalt ja see ma ei ole ühtegi laulutundi saanud elus. Nii et jumalik hääl ja ma olen väga õnnelik, et olen ikka sedavõrd olnud või saatus on suunanud mind, et ma olen saanud seda realiseerida, et see ei ole võlg selle kõige looja ees. Aga loomulikult kui rääkidegeerides, sest minu ema oli ka lööritaja ja suur unistus oli tal, et ma siiski lauljaks hakkaks, ma ei tea, kuidas, aga, aga väga õnnelik, et ma, ma siiski olen need asjad ära realiseerinud nii ema suhtes kui ka selle looja suhtes. See ei ole kerge leib seal väga raskele jäi. Tegelikult tase on ikkagi pidev töö, see, mis me laval teeme. See on see tule aga tihtipeale publik ei tea üldse, millist, mis sellele eelneb. Ja, ja ma olen ikkagi oma õpilastele ka rääkinud, et, et see üks minut laval 1000 minutit harjutamist, et see suhe, et kui sa ei harjuta, siis siis üks minut laval võid mitte õnnestuda, aga sa pead olema professionaalina, pead olema kindel, et see õnnestub ja ja ma ise panin tähele, et ma olin ühe fraasi ühest laulust terve kassetitäie ühte fraasi korranud. Mitte sellepärast, et lihtsalt seda korrata, vaid kui sa teed selle kallal tööd, vot see üks fraas siis iga korraga, see on kordumatu iga korraga, see sisemine loovus pakub sulle uued variandid. Ja siis nendest 1000-st variandist valid selle välja, mis, mis mis tundub sulle juba selle selle lõpliku variandina. Kusjuures veel siis, kui lähed lavale, oled sa kindel, et sa oled ehitanud ülese selle karkassi, Sa oled kindel ja siis oleneb publikust, sellest hetkemeeleseisundist tuleb veel variante, nii et seal lõpmatu loovuse selline kett. Aga kui sai harjuta, siis siis oled sa ikkagi see amatöör, kes laulab. Nonii, täna oli ilus ilm, täna tuli hästi välja. Homme on halb ilm, no ja et, et sa profina paned selle ilma kontole, aga tegelikult professionaal peab alati tee leidma oma sellest laekast üles. Selle variantiivis, mis toimib ja tuju ei saa mõjutada, ei saa mõjutada meeleseisund ega eluhetk. Milline on teie elu kõige raskem kontsert olnud? Kõige raskem. Ma ütleks seda, et, et, Ma ei, ma ei isegi ütleks, kõige raskem kontsert on kontserdil kontserdi käigus on selliseid hetki, kus, kus sa tunned, ahhaa on nõrk lüli ja see on ka niisugune töö, et sa pead seda ära ise märkama, võib-olla publiku märk, aga sa pead ise, see on nagu selline teaduslik töö. Et vaat see hetk, see asi ei õnnestunud koju harjutama, ühesõnaga paned selle omale kirja ja lähed seda lihvima. Leiad ülesse nõrga lüli ja ketis peavad olema kõik tugevad lülid seda kanda. Ja, ja vot see ongi see, et need, need märkamised ei ole, ei ole kehva, publikut on nõrkarkist. Kas te olete elu jooksul mõelnud, et jätate selle D ja hakata tegema midagi muud? Minu meelest aeg ise paneb selle asja paika, sest et ausalt öelda, kui need, kui see noorhärra mulle helistas, ma olin ka nagu väike laps, jällegi tilkasid jaajaa pärast mõtest. Et kas ma ikkagi olen selle ülesande kõrgune? Vot see sisemine lapsemeelsus ja see, mida oled teinud aastakümneid, mul on pea 50 juba laval. Ma ise mõtlen, et peaks hakkama ikkagi targalt juba otsuseid tegema. Ikkagi veel, Kilk on nii, et, et me ei oska öelda, elu ise paneb paika. Aga vahepealsete aastate jooksul ma ei tea. Soomes olles olen mõelnud, et ma ei taha enam laulda? Ei mul oli, ma olen veel niisugune hull, et ma bussis ka laulan. Laulan niimoodi nii vaikselt, et mina ainult kuulen. Ja kui ma seda suudan teha, järelikult mu vokaal on korras ja ma olengi öelnud, kui ma lähen tööle tundi, mõtlesin, teate kas te võite arvata, mida ma kõige rohkem tahan laulda? Et ühesõnaga, kui sa hommikul tõused ülesse ja ja ausalt ütled, et mis, mis sind teeb kõige õnnelikumaks? See on see, see siin ei toimu mitte midagi peale selle laulmise ja selle jagamise, mida ma olen aastakümnetega kogunud oma elukogemustest ja rännates mujal maailmas esinedes ja ja neid laule toonud siia ja ja seda, seda vaimu ja hinge toonud oma laulude kaudu siia oma publikule. See ongi see, selline asi, millest on hirmsas raske loobuda. Tahad ikkagi ikkagi edasi Gilgata ja nii kaua kui jaksad? Jah, ikka laulmine, see on see, mis teeb nii õnnelikuks. Laulja, kes käib laval, tal peab olema teatud loomuomadusi, ta peab olema siiski julge, avatud, ta ei tohi publikut kartakse, kõik oli täis lapsena juba olemas. Oh ei. Vaat ma ütlengi tänu sellele jumalikule kingitusele häälele. Ja, ja kui ma esimesed sammud seal laval tegin raudteeklubis ja ema tegi margist kleidi tärgeldas ära ja tegi mulle lokid pähe ja siis ma läksin laulma sinna lavale ja ja siis ma tundsin, et oi, see on see minu väike paradiis. Seal ma olin nii õnnelik, kui ma saan kommipaki ja ja, ja mulle plaksutati ja mari vägarakene ikkagi üldiselt ja õpetajad, kes mind hiljem lauljana kohtasid, ütles, et ei, see on see Heidi Laanemäe, kes mööda nurki kõndis, araldid, et kujutajat, et sa oled nüüd laval ja laulad, aga ma olen saanud ilmselt Sistjasta oma argust ja kõike seda ka proovile panna. Ja ega see polnud kerge, sest et kui ma läheksin lainesse mulle Ants Vähejaus ja Orumets tõsta käsi kadee midagi laval, ma ütlesin ei, mina olen üüri. Ja puiklesin vastu. Jaa. Jaa. Ja mul on kohe vajadus, sellepärast et ma ikkagi pean meiesuguseid inimesi eelkõige meelelahutajaks ja, ja kui keegi tahab kuulata kuulaku raadios, aga kui ma olen laval, siis ma pean ikkagi selle eest tegema tööd, et, et jagades õnnehetke koos teistega ja ma enne sealt lavalt ära ei lähe. Kui ma olen kindel, et minuga koos ollakse õnnelikud. See hetk on see, millal inimesed unustavad, et kõik oma mured ja oma isiklikud asjad ja lustivad ja ja, ja teevad kaasa, mida, mida ma seal välja mõtlen ja ega ma sealt ma loodan, väga hullu välja ei mõtle, aga aga ma olen õnnelik, kui, kui keegi pärast tuleb, ütlete Heidy Tamme, mina pole elus tantsinud. Jonääd Ma tantsisin, ma pole elus laulnud ja ma laulsin ja, ja see teeb mulle nii rõõmu, et, et kui ma olen saanud selle inimese kaasa elama ja rõõmud rõõmu tundma, see ongi see elu, elurõõm. Kas selline rahvas armastus bussis, turul, kaupluses, kas sellest võib vahel saada villand? Ei õnneks meid ei ole nii palju hellitatud, selle asjaga ka üllatusi on küll tulnud ja, ja ma ikkagi hoian jalad maas, sellepärast et ma ikkagi ütlen, enderiteedikene, sa oled see Tuhkatriinu, kellel vahetevahel on kuldking jalas kell 12 kuldkingad jalast, ära pastlad jalga ja jälle lähed oma kaevu juurde. Nii et, et see elus on selliseid juhuseid, kus, kus minna tõstetud taevani ja viie minuti pärast koristaja tuleb, ütlevad kes teil lubas siin seista. Kohesid tool minema ja, ja minema. Nii et ühesõnaga, ma olen öelnudki, et elu ongi nii, et sind sa oled kuskil hõljud seal taevas ja, ja oled tõesti primadonna ja viie minuti pärast tuleb, keegi ütleb, oli, kes te siin olete. Nii et see on, see on elu eluvärv ja sa peadki õppima selle, selle sellel maastikul olema ja aru saama, et nii see elu ongi. Me tahaksime teha ühe pöörde selles jutus, sest ma mõtlesin täna seda saadet ette valmistades. Nüüd, kui nii paljud eestlased käivad Soomes tööl siis teie olite peaaegu, et see kõige esimene soomlane. Vabandust, see kõige esimene eestlased. Tänaseks ma pidin. Soomlased armastavad maasse maantavalla taim, aasta põõs. Ja loomulikult, kui keegi ütleb, et see on kerge, siis, siis ta valetab. Ei olnud kerge, kuigi ma olin Soomes käinud, esinejate kolleege, oli, aga aga elada seal ja hakata tööle nii nagu ma hakkasin tööle ju kohe konservatooriumis kopi konservatoorium. Ja keelt ei oska muidugi eesti keelt, aga soome lõppudega ja õpilast ikka naeratasid mulle sõbralikult niimoodi kümneselt naljakalt rääkisid. Ja siis ma vaatasin, et niimoodi ei lähe, mõtlesin nüüd hakata parandama kui midagi valesti ütlen, parandate ja õppisin selle keele selles mõttes selgeks, et ikka see spetsiifiline keel peab olema selge, ma ei saa hakata seal elu lõpuni rääkima eesti keelt soome, soome lõppudega lõppudega. Jaa. Aga jah, ma olin ikkagi siin reetur ja väga paljud inimesed ikkagi keerasid selja, ütlesid võib-olla parema meelega postile tere, kui mulle. Nii et, et see on ka kõik läbi elatud ja plaadid ja ühesõnaga ma olen tänulik, et mu minu, need helilindistused ei, ei kõrvaldatud täiesti, vaid vaid blokeeriti ära. Sest ma olen kuulanud oma Venemaa kolleege, neil ju magnetiga tehti täiesti, hävitati ära nende lindistused, nii et, et mul läks seal hästi. Aga jah, ma võtsin selle enda peale ja tegelikult ma peaks ütlema, et ma olen tagantjärgi tubli, et ma võtsin selle riski hüpata teadmatusse võtta vastuse see tiitel, kodumaa, reetur ja, ja nii edasi ja nii edasi ja otsustada oma saatuse üle ise selle üle, ma olen väga-väga-väga uhke. Sellepärast see ei olnud kerge. Ütlen kohe ära, aga kui ma siin istun ja vestlen ja laulan ja lusti, siis järelikult elu ei olegi nii nii kurb ega, ega õnnetu. Aga mida see teile õpetas Soomes oldud aeg? Oi palju. Esiteks õpetas seda, et sellises olukorras võtad sa nii-öelda tagataskust selliseid selliseid võimeid välja, millest sul polegi aimu. Jah, Me unistame paljudest asjadest lapsepõlves, eriti mina tahtsin saada maailma kuulsaks naisdirigendiks tegelikult ja alul Paleriiniks ja nii ja naa. Aga et kui sa unistad ja, ja kui sa lähed sinna kohale ja siis vaatad, et, et mida sulle kõik saatus pakub, sest kui ma oleks siin olnud, ma poleks iial võib-olla saanud laulda opereti ja rootsi keeles veel oma selliseid võimeid kasutada, mis millest poleks aimanud. Ma poleks iial teadnud, et, et ma võin, võin anda oma teadmisi edasi, sest tegelikult tuli välja, et siin saime väga hea hariduse. Nii et mul ei olnud sellepärast üldsegi piinlik, vastupidi, ma olin natukene isegi üle, mis tekitas mu kolleegidest natukese sellist vimma. Et ma kuulsin, tihtipeale on nonii, seris sajutu, risse juttu, aga kõigest ma sellega tegin omad järeldused ja tegin omad plaanid, kuidas mina liigun edasi ja loomulikult ma sain väga palju vastu, väga palju õppisin uue keele, uue kultuuri, mul on väga toredaid õpilasi, kes, kes praegu esinevad väga hästi, ma kuulen raadiost, kui ilusaid, küll ilusaid asju nad teevad. Vaatad ka sisse, kuulan, kuulan ja 30 aastat ikka Soomes elatud ega ei võta kätt veest kuivana. Nii et, et see, see on ikka ikka sees ja, ja väike igatsus ka. Ja nüüd juubeli puhul tuli selliseid toredaid õnnitlusi õpilaste poolt, mille, mida ma ei oodanud ja mõni õpilane tuli, sõitis siia Tallinnasse, olime koos ja ja, ja kuuled seda, sest et laulupedagoogitöö on ka natuke nagu kellassepatöö lifitsete briljant, vestled selle õpilasega, aitad tal leida oma talenti, aidata ennast leida. Et ta, et ta liiguks selle oma talendiga õigesti ja, ja, ja siis see on pikk-pikk, töö ja siis, kui seda tagasisidet hakkab tulema. Ja, ja ma ütleks, et ma olen ilusa töö teinud ja sellepärast, et Soome riik andis mulle ikkagi selle 30 aasta töö eest aumärgi ja aukirja. Nii et see pedagoogiline töö seal ja muidugi oli palju esinemisi soome publikuga kohtuda ja, ja see oli ka omaette, nüüd tuleb ainult oodata, millal Soome noormeeste oktet teile helistab nii, ega iial ei tea, peaasi et tervise ja elupäevi oleks, et, et suudaks seda kõike vastu võtta. Te, olete läinud Soomes seal olnud mitukümmend aastat, aga te olete tagasi tulnud. Ja kui me sealt otsustasin, et nüüd noortele ruumi teha ja, ja ja läksin sealt nagu pensionile. Ma mõtlesin, et ma tulen, teen siin kodukorda ja vaatan, kuidas mu aias linnud laulavad ja pääsukestelt pääsukesed, siristavad mul seal pea kohal ja võtad nendelt nüüd hääleseadet ja ja vaatan, kuidas lilled õitsevad ja et mul on siin väike aianurgakene ja et elus on midagi muud ka. Mis selle kiirega on jäänud tegemata, et võib-olla võib-olla jälle midagi huvitavat on. On teil niisugune ajalooline kodu, kus te olete kaua elanud või pärast seda Soomest tulemist uuesti soetatud kodu? Ei, ei, ei, see oligi, see oligi põhjus. Et, et ma tulen ja teen ta ilusti selle pesakese korda, sest et see on juba seitsmekümnendatel aastatel see kodu hangitud ja ja ta ta oli nagu siin natukene vaeslapse osas üksiisin, vahest käisin ja, ja ikkagi hüüdis mulle vastu. Peavabaks ennast, tule, tee korda mind. Nii et, et ta ei saaks seal korda teinud ja ja see oli ka minu ema soov, et, et see ikkagi säiluks ja ja minu pojakese lapsepõlv on seal möödunud ja tüdruk ikka ütles, et, et vaatame, hoiame ta ikka alles nii palju kui võimalik ja ja teeme korda, et võib-olla võib-olla siis on tema kord jälle tulla siin kui teatud aastat. Jõuab nendeni siis, ehk tuleb see jälle see igatsus, talendid koju, sära, teie teie kodu? Ma saan aru, ideaalvariandis on siis selline majake aiaga, kus ta, ta, ta on osa osa majast nagu need ridaelamu boksiga, mõlemad asjad peavad olema, eks ole, ja, ja väike aianurgake sellepärast et omal ajal sai see valik tehtudki. Et, et pojaks seal oleks oma aianurgakene ja kus ta mängida saab ja ja et oleks sedavõrd ruumiga aetud. Et igalühel oleks oma oma privaatne nurgake olemas. Millega teie poeg tegeleb? Minu pojakene, minu Tõrukene on Helsingis ja, ja ta oli palju aastaid Soome teeveeneljale digi tõlkis inglise keelest soome keelte neid sarju sõnaga inglise keele filoloog nii-öelda. Aga nüüd praegu ja siis ta muidugi paralleelselt oli ka sportlane, ta on ikka hingelt sportlane, pallur ja, ja profiliigas mängis, aga nüüd ta on juba selles eas. Ja, ja muidugi see tõlketööd ja, ja eesti keelest soome keelde tegi nimed marmortahvlil ja see oli tema jaoks suur suur tähtis töö ja aga nüüd ta praegu tegeleb piljardi ja snuukri ja ühesõnaga pallid on tema kirg, kas väiksed või suuremad väiksed igasugusel ja, ja, ja igasuguste Fun räägid ja, ja siis need taldrikud ja igat sorti näitab mulle neid jälle toob kaasa, küll ta tuleb siia, näed, nüüd on seal sellise kujuga ja tegi ise neid hõbeäge ja ja ühesõnaga, ta on jah, niukene, kirglik sportlane, hingelt. Kas teil on suur sõpruskond? Me oleme rääkinud teie õpilaste hästi, me oleme rääkinud nendest inimestest, kes soome maha jäid, aga te tulite tagasi ja siis need, kes kunagi selja pöörasid, ütlevad nüüd jälle tere või? Video osa, osa on? Jah, see torman nagu selline. See aeg on nagu möödas. Aga aga see ei tähenda seda, et see, see prus ringkond ei pruugi, aga tuttavaid on tõesti palju ja tegelikult on ka niimoodi, et mul see nägemismälu, et tihtipeale sõitsin laevas ja Helsingi siin ja kui kohtusime, siis esialgu mõtlesin, et oot, mis keeles tema räägib soome või eesti keeles, sest et et tihtipeale segunes ja nüüd on see asi konkreetsem. Aga jah, vat igaüks elab oma elu ja kõigil on omad omad tegemised ja ega see see niisugune läbikäimine ei ole nii tihe, aga kui on tähtpäevad ja, ja minusugune jälle kutsutakse kuskile laulma esinema siis see, see ringkond on ja millised teie päevad all te olete rohkem hommikuinimene või õhtuinimene või kui teil on näiteks terve sirge vaba, võtame reede siis kuidas see tavaliselt välja näeb, Heidi ärkab? Ma armastan tegelikult selliseid rahulikke hommikuid, kell kaheksa üheksa ja siis siis ma vaikselt vaatan, dise aias toimub ja mis sündis, lillekesed teevad suvel ja, ja, ja, ja vaatan aknast välja, joon oma kohvikese ja vot siis ma ärkan võrdlemisi aeglaselt. Ikkagi see, see istub sees. Õhtune režiim, te olete praegu väga heas vormis, ei võimle või võimlete. No üldiselt minu eas peab ikka tegema ja neid venitusi ja, ja ei pea, ma kuulsin, sõna peab, aga no üldiselt ma selles mõttes ütlengi, et et et ma peaks meeles, et, et ma ei karga kohe voodist püsti ja ei lähe kohvile, vaid vaid ma ikkagi sirutan ja venitan ja teen harjutusi ja ja, ja ega selles eas ikka liigesed ei ole enam sellised. Et, et võid ja loomulikult ma olen palju tegelenud joogaga ja meditatsiooniga ja kõik niisugused asjad on tulnud mulle teel vastu, mida ma olen kasutanud ka oma erialal. Nii et need asjad, aga ma ei ole fanaatiliselt seda teinud, et ma teen ikka nin Moody võistluse piires, aga ilma asjadega hoiate ennast kursis. Mul on jäänud niisugune mulje, et te te teate kõigest, mis toimub, et nagu kommenteerite, kui keegi küsib, et Heidy Tamme, mida te arvate rahvakogust, siis on teil alati. Ja sugugi mitte alati oleneb sellised leebed, need vastused oskate ikka väga käre olla ka? Ma olen ekskrõps krõps. Proua, tegelikult ma ütleks seda, et oh, Jäärana päise jälgin ennast ka. Ega ma eriti suur diplomaat küll pole. Ja ma julgen öelda, et ega ma ei olegi kursis, ma ei ole tark inimene. Aga mul on omad arvamused, ma jah, mõtisklen, filosbeerin küll päris tihti asjade üle, mis toimub ja, ja, ja, ja ma peaks ütlema, et aga kes keelab öelda välja oma arvamus. Kui see on hea, hea arvamus, siis minu meelest me peaksime jagama rohkem meie väike eesti rahvas peaks omavahel jagama oma kogemusi, oma tarkusi kus need ongi need, mis meid edasi viivad ja koos hoiavad. Sest et ega neid palju pole ju, Me ju sind reisime laiali ja ja, ja igaüks otsib oma kohakese, aga aga ma olen selle poolt, et et me peaksime kõik jagama ja rohkem rääkima omavahel. Mida igaüks arvab asjast, et rääkimine on see, mis viib meid selle tõeni. Me tegelikult jäime sele päeva lahtimonteerimise Kalsin hommikusse pidama, et me ei saanudki teada, mis siis edasi juhtub, et kui te olete aeglaselt ärganud ja olete võib-olla võimelnud, et kas siis igasse päeva kuulub laulmisega? Ikka ikka sellest ei pääse. Mul on niuksed, väiksed vahendid ka, millega ma ikkagi ennast ärgitanud näiteks mul on selline piip, vesipiip, mille sisse ma siis niimoodi häälitsen, et samal ajal ka see masseerib häälepaelu ja hoiab positsiooni paigas, sest et tihtipeale inimesed räägivad nii, nii nagu nad on harjunud rääkima. Ja hääl on selline. Laeval reisisin seisma, kuulsin selliseid hääli, et ai ai, ai tahaks kohe ligi minna. Teete harva, sest inimene matkib iseenda häält. Ta on harjunud sellega ja siis mul hakkas kohe tööle, et oi, kui ma läheks praegu ja võtaksid keskelt kinni, ütleks, vaat, siin on ju need hääleorjad, siin on need lihased. Heidi näitab praegu sinna kuldse kolmnurga peale. Igaks juhuks kirjeldan, kui palju võib oma häält ise hoida üleval ja vot et hääl, nagu ma ütlesin, paljastab meie meeleseisundit. Et see tämber ei, ei vajuks just selliseks, et sõidad, istuks ja et ei eidis eidestuks. Ja loomulikult väsime ära õhtuks juba ma kuulen taha Jubama narisen ja, ja on juba väsimus ja, ja niimoodi. Ja see paljastab kohe selle meeleseisund, siis võtan jälle ennast tutist kinni. Ei mingit mingit väsimust selle sõnaga, mu kõrv on ikka kogu aeg kikkis, mida te peale laulmise ja õpetamise Enda arvates seal hästi oskate? Minul olid, väitsin, et oskate hästi laulda, hästi õpetada, aga ikka inimesel on ju mingid oskused, mida, mida võib-olla teised ei tea, mida ma oskan. No ma ei tea, süüa teha, kududa kunagi ma kudusin ja, ja tegin emmele rõõmust, minu ema oli väga suur käsitöö, töölane kudus ja heegeldas ja, ja, ja ma tema rõõmuks ka siis õppisin selgeks, aga kus oli see võimalus siis kui meil olid need kaelakontserdid ja filharmooniasse suured lauluvõistlused, siis me ju läksime ju vasakult sinna kohale ja mis seal istud, ootad oma järjekorda, vardad kätte, tegin varda nõelravi ja varda ravi ja kudusin ja, ja tegin väga toredaid asju, aga, aga nüüd loomulikult enam selle istumisega. Katsun neid päi istuks nii palju, liiguks rohkem. Ma arvan, et ma alles õpin argielus asju tegema hästi, et see, mis argi argipäevas vajalik on. Ega, ega me ikkagi palju asju ei oska. Kui te oleks helistik, mis helistik te oleksite inimesel? No vot, ma tahaksin olla või mulle tundub, et ma olen nomi noorde küll ei ole, seda juttu pole mõtet rääkida, ühesõnaga moll? Ei jaa do tuuri märk, ma olen küll. Kuigi, kuigi eks mul seda kurbust on ka sees palju, sest et seda on saanud ka maitsta. Aga üldiselt üldiselt olen ma selline. Ma olen väga õnnelik, kui ma saan kellelegi naerma ajada, kas kõige lihtsama lauset keegi helistab ja siis mul tuleb jälle krutski. Midagi jälle midagi, jälle ütlen spontaanselt. Ja, ja panin tähele, et ah me kõne lõppes, naerulagin aga et, et see teeb mulle palju rõõmu. Lapsemeelsus ja lapsed on ju kõik tegelikult rõõmsameelsed. Nii et see näiteks tuurisele rohkem. Ma just lugesin mingit teie intervjuud, ma ei mäleta, kas oli hiljutine või mitte, aga seal te ütlesite, et teil on parasjagu hilispuberteet käsil, on küll. Sest ma pidin olema väga korralik laps, sest isa oli mul saksa saksa tõugu sakslane ja ja ma pidin sirge seljaga istuma, alati käed süles ja väga korrektne, ei mingit slängi ega mingisugust jätta raha ei saanud öelda, sain kohe aidaa. Ütlesidki, issi, anna mulle jätara, müüs jota raha jõetis, kusjuures praegu selgus, saate lõpuks ka see, miks teie nimes on selline Eestile mitteomane y, et kui isa oli sakslane ja Heidi ja haidi ja aadel heid, aadel aga nimi rääkinud tunnikese ja mulle meeldib see, et te võtsite tänasesse saatesse kaasa nii rõõmsad laulud. Ühte me oleme juba kuulanud ja ühte kuulame nüüd sissejuhatuseks teie siis tänaõhtusele kontserdile ja tahaks öelda, et, et minu kuulajad, minu armsad kuulajad, kes on mind kõik need aastakümned kannatanud välja, ma tahaks öelda, et minu südamesse sisse olete nõllitud, köik. Kuulame, Heidy Tamme, Laota tegi Margit Kilumets ilusat ilusat pühapäeva. Oi, kes meile laulab, ikka oli. Piisav, sest kuigi ta