Helga ja. Tere, head kliinikut, raadiokuulajad algab helikaja. Tänases saates on tagasivaated möödunud nädala muusikasündmustele. Ave sopp räägib Haydni oratooriumi Loomine ettekandest esimesel märtsil Estonia kontserdisaalis mille esitasid Aile vihmadki turi Konstantin Wolf, Eesti filharmoonia kammerkoor ja Eesti riiklik sem Ronja orkester Daniel Rossi dirigeerimisel. Igor Karsnek räägib kuuendal sil toimunud kontserdist kuninganna, kus esinesid Martin Kuuskmann fagoti ja Eesti riiklik sümfooniaorkester Jonas Alberi juhatusel. Vambola Krigul jagas muljeid Tallinna filharmoonia löökia puhkpillimängijate sarja topi passioon kontserdilt, kus esinesid Lauri Ahonen, Indrek Vau ja Johan Randvere ning muuhulgas oli esiettekandel Rein Rannapi teos Urban staatik. Muusikauudiseid maailmast vahendab nelejevastenfeld. Kõige eelmises saates lubatud muljed Richard Wagneri ooperis Lendav Hollandlane esietenduselt Milano La skaalas, kus Ain Anger tegi Itaalandina menuka debüüdi La Scala laval. Mina olen toimetaja Kersti Inno, head kuulast. Pilkaja. 28.-st veebruarist 15. märtsini toimuvad kuulsas Itaalia ooperiteatris las skaala Wagneri Lendava hollandlase kuus etendust, kus talandi rollis on meie bass Ain Anger, kes tegi seega oma debüüdi selles kuulsas ooperiteatris. Nüüd on stuudios härra Aarne Mikk, võib öelda otse Itaaliast tülite selle ooperi esietendusel 28. veebruaril. Palun jagage oma muljeid. No meil oli suur rõõm olla viiekesi seal härra Enn Kunila abikaasaga, Olev Subbi oma Marjuga ja siis veel Eesti suursaadik Itaalias Merike kaev ja Eesti suursaadik Austrias Eve-Külli kala oli ka sinna tulnud, nii et meile väikene niisugune toetusgrupp saalis. Aga ärevus oli kõikidel hinges, sest et selle etenduse lauljate koosseis oli väga tugev. Hollandlased trühvel, kes on seda plaadistanud, lindistanud, laulnud üle maailma. Aga kaks saksa lauljad, senta osas Anja kamp ja Eerik osas Klaus Florian foogt olid samuti tuntud nimed. Nende viimastega oli ain laulnud juba eelmisel aastal tegelikult valt küüre Münchenis, nii et neid ta tundis, aga terfeliga Nad kohtasid laval esimest korda. Ja nagu me pärast siis rääkisime, oli väga tore, et, et terfel võttis ka teda nii kolleegina väga südamlikult vastu. Sest et suurtel meestel on vahel omad maneerid. Aga keda nüüd ainest kõigepealt siis selles mõttes ta oli väga kindla enesetunne, kas ta oli seda rolli mitmes lavastus varem laulnud ja ma olen teda ka Viinis kuulnud ja ühte plaani, Läti, kus ta on laulnud siis Ain on teinud fantastilise tööd saksa keele hääldusega isegi ühel plaadistuse nii-öelda konkursil valiti sakslaste kõrval tema välja. Sest et ilmselt püüdes intonatsioone ja, ja värve väga täpselt teha telgis, seda ilmselt siis nagu paremini. Ja Ainil on veel üks. Noh, me teame selline põhiomadus, et ta väga täpselt teab, milles tema osa või osaleja mõtleb või kuidas ta tegutseb, sõltumatult sellest, millisesse lavalise situatsiooni või millisesse lahendusse lavastaja on need osalised pannud. Kui ütlen Bron perfel võib-olla oma esimeses monoloogis k lasi paaril korralikum võimast häält publiku ette tuua, siis duetti stalandiga nad väga tähelepanelikult kuidagi jälgisid ja täitsid neid mõtteid ja nüansse, nii nagu helilooja on ette nähtud. Ja selles mõttes oli, oli küll ka etenduse lõpul see aplaus, mis Angeril osaks sai võrdne nende suurte peaosalistega. No Ainile peaks seda Åland'i roll nii hääleliselt, kui kujutage Piima muidugi, kuju suhtes on siin nüüd selles lavastused omad momendid, sest et saksa lavastaja Andreas homoki, kes on Euroopas palju teinud etendusi tahtis muidugi teha teistmoodi. Wagneri Andreas homoki, ungari päritolu lavastaja, kes töötab Saksamaal, on komisjoni ooper intendanud aastaid ja nõnda edasi. Ja see lavasson koostöö Zürichi ooperi Oslo ooperiga, nii et see dekoratsioon rändab läbi kolme maja. Zürii esietendus on juba toimunud ja öeldi, et see võeti seal väga hästi vastu. Nimelt see lava kujutas nagu ühte suurt puupaneelidega ruumi mille keskel on veel üks pöörlev mingisugune sammas või torn. Ja siis merd kujutab ainult kas maal seina peal või merekaart. Aga itaallased on harjunud, et ikkagi lendavast, hollandlasest peab merd ja laevu olema laval. Ja natukene selles mõttes võib-olla oli hämmastav, et alanud ei ole mitte kapten laevas, vaid reeder oma büroos, õiendab seal läbi telefoni, kuuleb ilmateadet ja siis need kontoritöötajad vahepeal ka mängivad nagu torm ja kui on vaja, siis on kõik laval pikali korraga ja teine pilt, mis on tegelikult Åland'i kodu, siis on ka nagu reederi kontor, aga nüüd on naissekretärid selleks klõbistavad, kirjutas masinaid, kuigi laulavad Kepramisest. Ja nõnda edasi ja siis nad on ka korraga jälle pikali põrandal, nagu torneid sinna viskaks ja siis saab nende keskel jalutada. See selleks, sest kadunud Joakim Hertz meile hästi tuntud saksa lavastaja ütles, et kui Saksamaal esietendusel skandaali ei ole, ison lavastus läbi kukkunud ja seetõttu võib-olla skaalas teatud skandaal olid, sest lavastaja vilistati välja puu, puu, puu, aga see kuulub asja juurde. Kui on Nabucco, siis nõutakse orjade koori kordamist ja kui on mõni asi, mis neile eriti nii nagu nemad arvavad, siis nad väljendavad oma rahulolematust. Öeldi, et selle hooaja avaetendus, mida juhatas Daniel parenboim loeng, nii et see läks paremini, aga hollandlasest pole kuskil ka aplodeerida. Ei ole ühtegi sellist aariat või, või lõikumile peale avaldada kohe vaimustust ja siis nad lõpuks kiitsid. Lauljad aga ei olnud rahul lavastusega. Aga millise mulje see etenduse nodell isiklikult jättis? Etendus tekitas teatud küsimärke just selles mõttes, et kui lauldakse, räägitakse ühest asjast, aga laval tehakse totaalselt teist asja. Et siis tekib küsimus, kas see midagi juurde annab. Aga samal ajal noh, lavastaja oli selle väga läbi mõtelnud, kuigi mõned detailid ka seal ikkagi tekitest küsimärke, seal oli laval üks nagu talandi teener, üks neegripoiss, kes aitas talle mantlit selga, kui ta läks kontorist välja ja siis kuskil viimases vaatuses, kus on siis nagu kaks koori peale meremeeste koolja, hollandlase laeva viirastus koor, siis järsku see neeger viskas Omar kostüümi seljast, oli mingisugune oda käes ja käis üle lava. Ain meile, seletas pärast, et sa oled lavastaja nägemus ärkamast Aafrikas koloniaalriikide vastu võitlemisest, kas siis Aafrika kaart läks seina peal põlema, et mõned niisugused küsimused, et kas see aitab kaasa, et kui ma ei tea, et see on Aafrika kolonel istuda ja, ja laevaomanike vastu, siis see jääb küsitavaks. Aga no me ei saa keelata kellelgi midagi tegemast. Ja need teised solistid olid kõik võrdselt. Tasemenuia kampa ja Vogt, need teevad praegu Saksamaa ooperis palju vaatneri rolle, seetõttu no Gazarvatka Hain kõik olid oma osasid varem laulnud, et neil ei olnud probleeme puht mingi muusikalise külje võimusuhetega. Et selles mõttes solistide ansambel oli laitmatu, aga koor ja orkester, koor oli ka perfektne, aga orkester oli natuke lõt, kuidagi mindi nimede üle, sest et Wagneri kontrastid, mida muide ka verbi puhul teevad, aga vahangveril on natukene teistmoodi pinge, tema oli ikkagi orkester, on palju sümfoonilise ma osakaaluga kui, kui Verdi varasemates ooperites. Ja seetõttu nad nagu mulle tundub, eriti ei viitsinud või ei, ei pidanud maha, kui neid nii oluliseks. KUS Ain Anger on seda veel laulnud peale Viini riigiooperis? Ja kindlasti Saksamaal kuskil veel, sest et me nägime teda Münchenis eelmisel aastal maniküüris ja ta on Saksamaal teinud neid nurka Bayrotis Reini kulda ja nüüd aprillis ta läheb Barcelonasse seose laulma, Reinikulda jälle, nii et praegu Wagneri aastal on tal tööd piisavalt. Kas oli ainega juttu ka, et kuidas tema nüüd just nimelt selles lavastuses ennast tundis talandina? Ja meil oli jah, Ainiga pärast palju juttu ja me saime ka kohe tema kätt suruda, sest mul oli võimalus, et me saime minna lava taha kohe saalist, pärast etendust ja esimestena olla tema ja teiste juures. Ain rääkis selles mõttes väga toredalt, et lavastaja nägemus või arusaamine, osatäitjad karakterite või suhetest oli absoluutselt õige ja täpne, mida nad tegid, Agatsed taust või see kujundus, mis publikule oli noh, võõras see häiris rahvast hakkab puhtinimlikult. Ta sai sellest kontaktist väga hästi aru, jaa, jaa. Hoomakele ütelnud, et sa teed palju kiiremini kui Mati salmiline Zürichis seda talandid laulis, tema lavastas, niiet Ainiga oli ta väga rahul ja mulle tundub, et ka Ain oli kogu selle tööprotsessiga rahul. Ja võib-olla veel meeldetuletuseks dirigeeris seda etendust Hartmute ženšenn. Kes muide aastal 1977 siin detsembris juhatus Estonia teatris defini ta oli siis veel väga noor dirigent tuli Sveriinist, aga nüüd on ta Euroopa majad läbi käinud ja oli jõudnud. Las skaalas minu arvates ka debüüt oli temal dirigendina seal. Aga kuidas on eestlastega lood, kui palju eestlastest olla skaalale? No ma arvan, et kõige olulisem oli see, kui meie noored pääsesid üldse La Scala laulukooli. Kõigepealt Hendrik Krumm, siis Anu Kaal, Mati Palm, Väino Puura, Ženja Anvelt, Tarmo Sild, Helvi mad ja Helvi Raamat ilmselt oli esimene, kes Picola skaala lavale sai. Stravinski Mabras paraša rolliga. Tegelikult esimese eesti lauljana sõnana, kes laskaala põhilavale pääses, oli Anneli Peebo Janadžike ooperis siia Nufa ja ka paar aastat hiljem ta laulis Tora Bellathelis Piccolo skaalas. Nii et Annely Peebo ja nüüd siis Ain Anger on kaks eestlast, kes on põhilaval las skaalal laval laulnud. Balletiga on meil hooajal ballettmeistrina tegutsenud Tiit Härm ja Vello Pähn, vaatanud balletietendusi ja väga rasket muusikat seal Ravellija Stravinski, millega las skaala, orkester eriti ei viitsi vaeva näha, seda isegi hollandlase puhul tunda, et kui nad Verdid võivad peast mängida, siis Wagneri sellist aktiivsust ja andumust nad võib-olla väga esile ei toonud. Ja võib-olla veel üks detail, et Süüri siis see etendus läks ilma vaheajata üle kahe tunni. Kuna see on lavastajad, nii et saab minna üle kohe kõikidesse vaatustesse. Agala skaala, orkestri ametiühing totaalselt keeldusest. Me peame puhkama, nii palju me ei saa, järgime ta mängima ja siis oli üksvaheaeg tehtud. Et nad on ka omamoodi staarid, kõik läks on see, et kahe-kolme päeva jooksul ilmunud korjerodellazeera Itaalia juhtiv ajaleht ja Milano pea häälekandja ühtegi sõna selle ooperi esietesse kohta tavaliste Euroopas on ülejärgmisel päeval totaalselt kriitika sees. Nii et ma ei teadnud Kas ooperimuusika populaarsus on Itaalias vähenenud? Ei ole välja müüdud kõik ja ja see ei tähenda seda, aga aga nende rahvusliku uhkus on ikka Verdi. Ja kuna Verdi juubel on olulisem nende jaoks Wagneri juubeli, siis küllap nad kirjutavad hiljem Toyotadel mõne etenduse ära. Kuidas tähistab laskaalo Verdi ja Wagneri juubelihooaega üldisemalt? No kui vaadata nende hoo ja mängukava siis nagu ma mainisin, et seitsmendal detsembril 2012 avati see käesolev hooaeg Vancheri loengrimiga. Ja siis sellel hooajal veel mängitakse Verdi Nabuccot, siis ühte Verdi varast, ooperit Roberto või San panifadži krahv maskiball Don Carlos, falstav Mct. Ja siis Iida muidugi, ja vaagna ristis loengrini lendava hollandlase kõrvale tuleb hooaja lõpul veel Niibelungide sõrmus, terve tsükkel, nii et selles mõttes on küllalt uhke hooaeg. Aga vahepeal tuleb veel Aleksander Raskaatovi vene helilooja, keda ma ei tunne koera süda, mida kergepsis juhatab seal, nii et üks niisugune maasikas Wagneri Verdi kõrval. Aga nagu tuttavat ütles, järgmine hooaeg muidugi avataks Travjaathakas sisse vahekümne reverdi juubelihooaeg või aasta. On siis võrdselt? Suur tänu, Aarne Mikk, nende muljete ja tähelepanekute eest. Wagneri juubeliaasta aga kogub tuure. Tan Hoizeri esietenduseni Rahvusooperis Estonia on jäänud vaid loetud päevad. Muusikauudised maailmast. Muusikauudised. New Yorgi Metropolitan Opera avalikustas järgmisel hooajal met Live in HD-sarjas maailma kinolinadele jõudvat ooperit järgmisel hoo, mujal jõuavad ülekanded 64 riigi kinodesse. Üle maailma ja ooperisõpradele pakutakse kinolina vahendusel vaatamiseks kümmet ooperit. Nende hulgas on muide ka neli uuslavastust. Metropolitan Opera peadirektor Pyther Kelby sõnul püüavad nad järgmisel hooajal kinodesse tuua paremiku oma lavastustest ja Metropolitan Opera jätkab ka ühtlasi endale püstitatud missiooni muuta ooper kõigile kättesaadavaks taskukohaseks järgmisel hooajal kinodes met Live vahendusel. Tšaikovski Jevgeni oneegin, Šostakovitši, nina, Putšiini, Taska verbi Falls taht, voosake Russalka Boradini vürst Igor Masne verter Putšiini Pohhimis, Mozarti Cosi fan tutte ja Rossini Tuhkatriinu. Metropolitan Opera andis ka teada, et nende külastatavus on käesoleval aastal olnud üsnagi madal ja põhjust ei tule kaugelt otsida ja juhtkond tunnistab ka endapoolset viga. Tulevaks hooajaks tõsteti piletihindu ja seda peetaksegi külastatavuse vähenemise peapõhjuseks. Osalt on külastatavuse ja kasumi vähenemises süüdi ka orkaan Sandy, mis sügisel Ameerika Ühendriikide idakallast laastas ja põhjustas mitmete etenduste ärajäämise. Nüüd otsustati, et alates tulevast hooajast langetatakse piletihindu ja keskmiseks hinnalanguseks on 10 protsenti. Selle sammuga loodetakse taas publiku hulka suurendada. Metropolitan Opera peadirektor tunnistab, et külastatavuse vähenemisel mängib kindlasti rolli ka Meti Project met live mis jätkub siiski ka järgmisel aastal. Ta loodab, et piletihindade langemine toob publiku taas ka Metropolitan Opera saali, kus ooperikogemus on võrreldes kinolinaga ju siiski oluliselt ehedam. Uuel mujal naaseb loodetavasti Meti juurde ka kauaaegne muusikaline juht Tšaimsli Vain, kes on paranemas selgroovigastusest ja taastumas seljaoperatsioonist. Esimest korda peaks ta orkestri ees seisma juba maikuus, kui Metropolitan i orkester esineb karnegi hoolis. Frankfurti sümfooniaorkestri uueks muusikaliseks juhiks saab hooajal 2014 2015 Kolumbia päritolu viiuldaja ja dirigent Andresson Raska. Estrada Hetkel jätkab orkestri muusikalise juhina Paavo Järvi, kes on teinud seda tööd juba seitse aastat. Nende aastatega on jõudnud orkester maailmas palju tähelepanu äratada. Ress Roska, Estrada Asto frankfurdi, raadio sümfooniaorkestri ette, külalisdirigendina aga juba järgmisel aastal. Uue muusikalise juhina saab ta esimest korda frankfurdi raadio sümfooniaorkestrit juhatada, aga 2014. aasta augustis. Moskvas tekitas suurt ärevust seitsmeteistkümnendal jaanuaril toimunud rünnak, kus tundmatu kurjategija viskas suure teatri endisele solistile ja balletitrupi praegusele kunstilisele juhile Sergei Filinile näkku väävelhapet. Pärast mitmeid operatsioone on fiilin praegu Saksamaal taastusravilt igavene politsei sõnul kinni peetud arvatav ründaja ja kuriteo kaasosalised kinnipeetute hulka kuulub suure teatri juhtiv balletisolist Pavel Dmitritšenko. Rünnaku motiiviks peetaksegi Philini Dmitritšenko vahelisi ebasõbralikke suhteid, mis on seotud ametialase tegevusega Moskvat. Politsei sõnul on Pavel Dmitritšenko andnud tunnistuse, milles võtab rünnaku korraldamise omaks. Lisaks on vahistatud kaks kaasosalist, kellest üks on teo toimepanija ja teine on autojuht, kes kurjategija sündmuskohalt minema toimetas. Ka mõlemad asjaosalised on politsei sõnul oma süüd tunnistanud. Politsei jätkab uurimistööd, et välja selgitada kõik toimunuga seotud asjaolud. Rünnakuga, kus sai tugevalt kannatada Sergei Filini nägemine ja samuti söövitas happe tugevalt tema nägu. Dmitritšenko tunnistas videosalvestuse vahendusel, et oli rünnaku korraldaja, kuid lisas, et tagajärjed ja kahjustused osutusid plaanitust oluliselt suuremaks. Ja nüüd lühiuudiseid. Hiljuti anti välja Herbert von Karajan nii-nimeline preemia mille pälvis tuntud sopran edita Gruber ava, keda tuntakse Kesk-Euroopa pelganto kuningannana. Rajani nimelise preemia suuruseks on 50000 eurot ja varasemalt Don Krajani preemia vääriliseks tunnistatud Anne-Sophie mutter, Berliini Filaret, Monikud, Alfred rändel, tšintšilja partali ja Valeri kergev. Viiendal märtsil suri Šveitsis 102 aastaselt legendaarse dirigendi Wilhelm Vot vängleri abikaasa Elizabeth. Forthangler. Elizabeth abiellus Villemiga 1943. aastal, mil tema oli 30 üheaastane ja kuulus dirigent oli 57. Wilhelm furtfengler suri aastal 1954 Elizabeth elaslasena ligemale 60 aastat. Surnud on ka Hollywoodis tunnustatud filmi helilooja ja arranžeerija Osmo, kes lõi kaasa paljude tuntud filmide helindamisel nagu printsess Johnsi päevik, mõistus ja tunded, Kaher ter läri ašmarraside Ros Londonis ja kirjutas palju muusikat ka Londoni sümfooniaorkestrile. Lõpetuseks uudis lõunanaabritelt lätlastelt. Tänavu möödub 150 aastat läti helilooja Josep Switalsi sünnist. Juubeliaastat tähistatakse erinevate kontsertide, konkursside, teaduskonverentsi ja mitmete teiste ettevõtmistega. Josep Switalsi sünniaastal kantud ka Unesco aastapäevade tähistamise nimistusse. Võib liialdamata öelda, et Vitals oli 20. sajandi esimesel poolel Läti muusikaelu olulisi juhtfiguure. Ta õppis Peterburi konservatooriumis Nikolai Rimski korsaka või juhendamisel ja pärast õpinguid asustas jalga jõuna tööle. 1918. aastal naasis ta Muhumaale ja asus tööle Läti rahvusooperi peadirigendina. Tema unistuseks oli Läti konservatooriumi asutamine ja see unistus täitus 1920. aastal. Praegu kannab õppeasutus Josep Switolsi nimelise Läti Muusikaakadeemia nime. Tänavu jaanuarist maini konkureerivat noored heliloojad ja Switolsi nimelisel konkursil, mille pearõhk on folklaristliku materjali looval kasutamisel kompositsiooniprotsessis. Veebruaris toimub ka kontserdisarja seb Smithers ja Läti poeedid, kus kantakse ette helilooja vokaal-kammermuusikat. Ja märtsis toimub kolmas ja Switalsi nimeline Läti Muusikakooli kooride ja vokaalansamblite konkurss. Juulis aga toimuvad Lätis ja Switalsi muusikapäevad. Sündmus koosneb kontsertidest näitusest mitmetest konkurssidest ja isegi kalastamisvõistlus on plaanis, sest Vitalsoliit kirglik kalamees. Sügisel toimub aga teaduskonverents ja Switols 150, mis toimub koostöös Peterburi konservatooriumi. Ka mis on Läti Peterburi konservatooriumi ühine ettevõtmine ja helilooja juubeliaasta. Kulminatsiooniks on kuues rahvusvaheline Josep Switalsi nimeline pianistide konkurss. Eesti riikliku sümfooniaorkestri sarja klassikud neljas kontsert tõi esimesel märtsil publikuni Joseph Haydni värvika suurteose oratooriumi Loomine sele. Kandel esines koos ERSO-ga Eesti filharmoonia kammerkoor koor, solistid olid meie hinnatud ja armastatud Peri oratooriumilaulja Daile assoni ja Mati Turi ning noor saksa bass Konstantin Wolf kes on samuti rahvusvahelist tuntust kogunud. Nii ooperioratooriumilauljana dirigeeris Taaniel Royce. Stuudios on Ave sopp. Tere tulemast tere. Palusin minna ka need kriitilise kõrvaga kuulama ja nüüd palun siis oma tähelepanekuid heligaja kuulajaga jagada. Alustame ehk üldmuljest. Ma võtsin kriitilise kõrva kaasa see oli kontsert, mis pani mind küll taas kord küsima ühelt poolt, et korraldaja poole pealt, et miks on sellised valikud, miks on sellised esitajad ja teiseks tõepoolest nagu kas siis publiku poole pealt, et miks publik vajab sellist muusikat või mida ta tuleb sealt, et otsima. Ja selles mõttes loomulikult võib öelda, et positiivne on see, et kui see sündmus tekitab sinus igal juhul nagu vastukaja ja küsimusi, aga ega ma kõikidele miksidele tegelikult nagu vastust ei saanud. Ja nüüd te küsite mult, miks nimelt Loomulikult kui ma mõtlen selle publiku peale, kui ma mõtlen üldse sellised tänuväärsele tegemisel nagu klassikasarja, siis tegelikult mulle tundub, et, et publik vajab just selliste traditsiooniliste heakõlalist muusika sarja. Ja kahtlemata on Haydni oratoorium Loomine selline muusika, milles ei tule igal juhul kahelda. Sest et see on niivõrd värvikas, niivõrd kujundlik lugu minnes juba niukses ooperliku žanrissse teatud mõttes ka niux meelelisusega, kahtlemata see on paljupakkuv materjal ja ma kujutan ette, et ikkagi palju pakkuv materjal ka just esitajatele endile selle sarja korraldaja on, on ERSO, et siis on ka ilmselt loogiline, et partner on ERSO. Aga ma pean ütlema, et mulle nagu selline ERSO ja filharmoonia kammerkoori partnerlus tegelikult väga ei sobinud. Vaadates seda, et tegemist on looga, mis on konde ERSO repertuaaris väga mitmeid ja mitmeid kordi. Ma vaatasin huvi pärast, et millised olite viimased kooripartnerid, sest ma leidsin, et 2007. aastal oli kooriks Oxford New kolledži koor. Ma tegelikult ei suuda meenutesse kontserdid, kuigi ma arvan, et ma olin seal siis on olnud ramm ja Tallinna poistekoor. Kahjuks minu mälu nagu vanematesse aegadesse ei ulatu. Aga ma nagu tundsin puudust sellisest pigem kammerlikust koostööst isegi siis, kui, kui on rahvusorkestri tegelikult enda jaoks vägagi vähendatud koosseisus seal laval tahaks ta nagu suuremat partnerit. Noh, see on niisugune esimene, kõige suurem üldmulje just just valikutest, et kuidas valitakse neid, kellega mingit ühte või teist muusikat teha. Ja tegelikult see on ju orgestrantidele erakordset Firtoosust nõudev muusika ja iseenesest kõik oli hästi ja siis ma arvan, et teostuse mõttes võis seda igatipidi kordaläinuks lugeda. Aga samas on ka teatud selline niuke peenus või nüansirikkus mis ilmselgelt on nagu rohkem kammermuusikat üldse, nagu Villevatele muusikutel kuidagi rohkem omane. Seda minu jaoks küll puudu. Tõepoolest, ta oli lihtsalt üks kontsert, mida muusika toitis, aga, aga mitte kuidagi niimoodi viinse nüansseerituseni. Jah, ja ma möönan, et tegelikult kõik selle eelneva jutu võib selles mõttes raha unustada, et tegelikult hakkab see ikkagi pihta peast ehk dirigendist. Ja ma olen väga mitmeid kordi mõelnud selle peale, et üldse Nathaniel Royce'i niuksed, töö ma ju ei tea tegelikult tema sellist tööstiili või meetodeid või kuidas ta mingisuguste muusikatele läheneb. Aga mulle tundub, et ühel hetkel ta nagu minule isiklikult nagu liiga mugav, just see kohapealne tegevus, mis tekib laval et kõik ju laulavad, kõik mängivad, aga niisugust koha peal tekivad, et energiat ja nüanssi ja, ja sära on vähe. Ma küsiksin siia juurde veel selle Kestri ja koori vahel korra suhtes, et kas oleks oodanud orkestrilt kammerlikumalt peenemat musitseerimist või. Ei oleks pidanud olema koor suurem ja võimsam ja see on võib-olla niuke kõla küsimus, et kuidagi on nii, et kui on on laval ERSO, siis sa tahaksid sinna ka tegelikult Ratoriaalsemata kõla ka koori mõttes. Aga tegelikult on vastus ilmselt ikkagi, et mõlemad pooled Stahlis tuleksid teineteisele vastu, sest kui tulla koori juurde, siis esiteks, mis oli koori juures minu jaoks uuted, seal oli uusi lauljaid. Ja nagu ma juhuslikud täna teada sain koormeister Heli Jürgensoni käest, siis see on praegu nüüd üks teadlik valik, et nad kaasavadki erinevatesse kontserdite erinevaid lauljaid just noori lauljaid, et mis on selles mõttes väga tänuväärne, et, et ma arvan, et see ei peagi olema niivõrd nagu tulemusele suunatud kui see, et me peame endale möönma, et isegi meie, Eesti tippkollektiiv peab endale kasvatama ise lauljaid, et meie eesti rahva hulgas ei ole nii palju neid andeid või siis neid andeid, kes tahaks ennast panna nagu koorimuusikasse. Et meil ei ole nagu järjekorda südamel on muidugi rääkinud juba ammu. Tegelikult seal oli uut kõla just siis meeslauljate poole pealt ja minu meelest oli see väga positiivne. Ei, kahtlemata andaanial Royce'i teene, see et see koor on nii-öelda tema, suundan ühtsuse poole ühtlase kõla poole, sest tegelikult Ma arvan, et ta või noh, see ongi just olnud ka Royce'i taatlus. Nüüd kas või siin, selles muusikas või ühel hetkel tahaks seda, et inimesed julgeksid lisaks sellele ühtsusele nagu näidata oma iseloomu ka hääles ja see hakkab just enda vastu mängima kõikides kulminatsioon ides või kus need sära ei ole nii särav sära ei ole nii karakteerne, kui ta peaks olema selles mõttes koor laulis hästi. Aga naudinguga hästi, oli kõik see, mis on sellisesse kuula piano nüanssi. Aga siis kus tahaks heas mõttes Niukest verd vale sõna sellel fool. Aga, aga noh, teatud mõttes nagu häälde rohkem verd, et sealt tegelikult seal teab nagu stama too puudu. Nii et tere, jäi mulje, et see koer oli pisut nagu liiga hillitsetud mõnes kohas võib-olla jah. Kui ma seda ilmselgelt ei väljendanud, siis küll jah. No me peamegi tegema oma valikud, praegu on valik see, et ta kõlab kaunilt ja kõlab ühtlaselt. Aga tahaks mõnikord nagu, et inimesed astuksid oma raamidest välja ja just seda ka, ma arvan, just nagu dirigendi poole taastuks nagu moraabist välja solistiks. Kahtlemata solistide kooslus on ju kõrgeid ootuseid tekitav ja kui alustada meie oma Aile assonist ja, ja Mati turist siis noh, mõnes mõttes ma olen isegi ebaõiglane, kui ma ütlen, et mul ongi nende vastu kõrgendatud ootused, sellepärast et ma olen kaasa elanud nende tõelistele tippesituste ja siis tekib see, et kui inimesed laulavad hästi ja ka väga hästi siis ei olegi nagu veel see, millega rahul olla. Sellepärast et samamoodi mulle tundub ikkagi, et seal oli niisugune teatud niuke esituse keskne, Nice'i inspiratsiooni või, või niukse pinge puudus. Aga nad kahtlemata laulsid väga kenasti. Ja noh, teades seda, et mõlemad on praegu teisel pool maja ette valmistamas hoopis teistsugust muusikat, hoopis teistsugust vaimujõudu nõudvat tan Hoizarit, et siis tegelikult on seal ka nagu julge valik mõnes mõttes. Et neid praegu selles protsessis toppis võtta sinna loomise solistiks ja, ja iseenesest ka neil seda, et nad selle vastu võtsid. Aga ma saan aru, miks seda ka teha, sest see on lihtsalt niivõrd meeldiv muusika, mida kõik tahaksid teha. Et sa ei saa kiusatusele vastavaid. Nojah, see ongi just see mulje, et see alltiputüüp ei saagi olla igav tippet, aga kuidagi see ootus on ja siis mul on nagunii kahju, see, kuidas kuidas tegelikult ikkagi omadel on alati palju raskem. Kui rääkida nüüd kolmandast solistist, kes siis laulis Aadama rolli ja ingel Rafaeli Konstantin Wolf siis vähemalt Annotatsiooni järgi on ta muidugi kahtlemata Ta oluliselt suuremat rahvusvahelist karjääri tegev või on tal olnud rohkem õnne rahvusvahelisel karjääril kui, kui tegelikult meie Salistidel ta oli väga võluv, ta oli väga hea jutustaja just selles Rafaeli rollis. Jah, see on tema emakeel, ta võibki panna selle raamatu kinni ja vaadata publikule silma ja jutustada. Mitte et ei oleks teised ka samamoodi jutustanud ja, ja absoluutselt saab navusest mõttest aru, aga kuidagi nagu ta oli väga veenmisjõuline, veenev ja eritides tuligi just välja samamoodi jutustamates rollides retsitatiivides kus see nii-öelda esitas materjal sõnale suunatud ja niuke hõre. Samas üllatav oli kuulda niivõrd uhke CV'ga lauljalt ka seda, et muidugi, ega Haydni ei ole halastanud, tan sinna kirjutanud suure diapasooniga rolli, kus lihtsalt solistile ei olnud neid noote võtta, sest neid alumisi, et selles mõttes Ta võib-olla tekitas kõige rohkem ka niisugust vastu valu nagu enda sees, et väga kauni kõlaga ja väga-väga niuke võluv. Samas siis sa ootad seda, et ta teeks ka siis seda kõike nagu täie Poweriga, et ka tema oli mõnes mõttes nagu, kui me ennem ütlesime filharmoonia kammerkoori kohta, et ta oli kuidagi hillitsetud siis ka temale just hobist see karakter. Ja kui teose teine vaatus, kus siis rahva oli rollist, on ümberkehastumine Aadama rolli loomulikult kuidagi Ailassoni Eevaga oli vägagi kaasatõmbav teatraalne siis no temana kõiki niisuguseks meeldivalt tagasihoidlikuks ja ma vaatasin seda, nende kontserdid on olnud siin viimastel laevadel niuksed, aasta lõpp, puu, säravad kontserdid, kui need on esitatud siin 2007 2002, et ilmselt nagu just siukses pühademeeleolus, et iseenesest ma arvan, et ei olnud paha tuua nagu sellist värvi siia meie veebruari lõpurelv esimesse märtsi just. Ja samas võib-olla ma olen mõjutatud ka natukene kalaraamat Dust mis muuseas oli selles mõttes väga huvitav, väga huvitav Annotatsiooni Evelin Kõrvits, sealt on ka siis solistide ja Tanner Royce'i Annotatsioonide juures ka niisugused mõttekillud konkreetselt just loomise kohta, et millised ette kanda neile meelde jäänud, ühesõnaga tavaline natuke niuksed traditsioonilisest raamistlangule ainult välja ja vaba. Ja võib-olla mulle tundub, et ma lasin ennast mõjutada juba kohe tegelikult Taaniel Royce'i ütlusest kui ta ütleb selle teose kohta. Et see meenutab mulle Eesti elu aastal 1990, ükskõik, on täis lootust ja veel ei ole pettumusi. Ja mul tegelikult tekkiski natukene selline 90.-te tunne ja mul oli natuke on kahju sellest, et et on nagu rohkem tekkinud muusikalist pagasit, ilmselt kõrva, mis seal salata ka sellist kretinismi, et ma oleks nagu tahtnud lihtsalt lasta sellel muusikal ennast kanda ja, ja ollagi selline naiivne üheksakümnendad muusikatudeng, aga paraku on nagu elu läinud edasi. Ja mulle tundus, et see publik tegelikult jagunes ka laias laastus täpselt samamoodi kaheks, et olid neid, kes siis ilmselt said oma muusikalise elamuse väljendades seda kas või püsti seismisega. Ilmselgelt oli nagu neid, kes ma arvan, võib-olla mitte nii, julges sõnastuses jagavad nagu minu kõhklusi Aitäh Ave sopp sel arvamusest Viimastel aegadel on Hayden vallutanud Eesti kontserdisaalid ja andis pealkirjaga kuuendal märtsil toimunud ERSO kontserdile kuninganna. Nimelt seal tuli muuhulgas ettekandele Haydni sümfoonia number 85. Ma palusin stuudiosse sellest kontserdist rääkima Igor Karsnek. Tervist. Tervist no see oli klassikaline kontsert oma repertuaarivaliku mõttes, see sellepärast, et Haydni ja Mozarti fagotikontsert kõlas Martin Kuuskmanni esitluses muidugi Viini klassika ja kontserdi teises pooles kõlanud Mendersoni itaalia sümfoonia on klassikaline juba kas või selles mõttes, et ta on kõige tuntum Hendersoni sümfoonia. Aga teiselt poolt muidugi Mihkelsoni enda sellised juured on väga tugevalt veel klassikalistes traditsioonides kinni hoolimata sellest, et ta muidugi romantiline helilooja. Ma tahaks väga kiita Ta ERSO keelpille just Haydni sümfoonia esitluse puhul. Sellepärast dirigendi valik, täpne articulatsioon, dünaamilised kontrastid, klassikaline vormi, selgus, see kõik tuli muidugi Haydni sümfooniast esile täpselt samamoodi nagu fagotikontsert, mille autoriks Wolfgang Amadeus Mozart. Muuseas seda Haydni sümfooniat, kuningannat esitati meil viimati enam kui kolm aastakümmet tagasi ja fagotikontsert kõlas Eestis enam kui pool sajandit tagasi, nii et see on selline omaette huvitav märk. Dirigent Jonas Alber, tal on muidugi väga tugev selline klassikaline tagas ja ka kavalehe andmetel on ta sellise ooperisuunitlusega dirigent pidanud, tegelikult on näha ka tema esitamismaneeri, siis seal on seda teatraalsus, seda žesti ja kusjuures võib ju suhtuda ettevaatusega liigses retoorikasse ja manuaaltehnikaga liialda misse dirigentide poolt. Et võib ju natukene võib-olla muutuda, nagu see festi täpsus võib-olla natukene ähmasemaks, kuid Joonas altari puhul seda muidugi pannud. Ja, ja selline romantiline esitamis juhatamis, maneer see oli eriti efektne oli just nende soni itaalia sümfooniast, kus see võimendas veel omakorda sellist muusikat, romantism, lennukust ja sellist romantilist energeetikat ja, ja kogu see emotsionaalsus, avardus ja avanes ja puhkes nagu laval õide ja need tempod, mida dirigent valis ühedalt muidugi haaras kaasa orkestri ja teiselt poolt loomulikult ka publiku, eks Nendest soni sümfooniast oli metsasarved veel ka üks väike viperus, aga kellel ka ei juhtu. Nii et nende soni sümfoonia finaal, Satarello, see oli tõeliselt tuline ja itaaliapärased selline temperamentne esitused Salis olid niigi soe, aga siis hakkas suisa palav. Nii et tundus, et saksa dirigent Joonas Albersai meie ERSO-ga hea kontaktis ja pääses mõjule. Haydni puhul absoluutselt kindlasti see oli kontakti mõttes võib-olla kõige veenvam ja väljendusrikkam sooritus. Mozarti fagotikontserdi puhul oli muidugi tunda, et tempude osas ja mingi sellise karakteri initsiatiivi hoidjaks oli solist Martin Kuuskmann, kes mitte küll ei dikteerinud, aga tema oli nagu see personal laval, kes hoidis seal ohjas isegi dirigenti, aga, aga sellise solisti puhul nagu Martin Kuusmann, kes on eesti mees Ameerikas ja maailmas, et noh, see on minu arust täiesti loomulik ja teisiti vist lisakski. Nii et Martin Kuuskmanni üle oli taas põhjust uhkust tunda ja sai nautida tema esituskunsti. Martin Kuusmanni fagoti kõlab eriti kõrges registris väga kantileenselt ja siin oligi üks selline moment, et mulle tundus Mozarti fagotikontserdi aeglases osas 60 kuidagi unustas ennast fagoti laulma kõrges registris, et ega midagi katki olnud. Tooni kvaliteet ja see puhastan rahasuses vokaalne tõmbraasus, see oli muidugi äärmiselt hurmav. Kuigi noh, kui oleks olnud selles osas üks väikest liikumus impus veel, et see poleks seda laulus võib-olla ja kantileensus sugu mitte kahjustanud. Kas seda võib-olla vastu pidi, oleks läinud asi nagu veelgi kõrges registris säravamaks, et võtta, see oli see moment, kus dirigent oleks võinud natukene võib-olla natuke nagu rohkem näidata omapoolset initsiatiivi. Aga teiselt poolt räägime nüüd orkestri ja dirigendi kontaktides siis minu arust orkestrit jälgis väga plastilised kogu seda romantilist energeetikat, midagi Trinindis, nagu kiirgas Mihkelson itaallase phony esitades. See, et orkester tuleb dirigendile nii lastilised järgi, jälgib täpset dünaamikat, millest see räägib, see räägib, väga, ei oska kontaktist ja sinu favoriidiks jääb sellel kontserdil kuninganna esitusliku selguse, reageersuse, orkestri kõla, dünaamika ja ühesõnaga teosega Terviku sellise üldise muusikalise dramaturgia poolest päris kindlasti. Aitäh Igor Karsnek. Neljapäeval, seitsmendal märtsil toimus Tallinna filharmoonia löök ja puhkpillimängijate sarja topi passioone kontsert, kus esinesid Lauri Ahonen, Indrek Vau ja Johan Randvere. Muuhulgas oli kontserdil esiettekandel Rein Rannapi teos Urban staatik. Kohapeal pärisin vahetuid muljeid Vambola Krigulilt. Muljed on head, igal juhul hirmus hea meel on need juba nädala jooksul on õnnestunud kuulda kahte noort löökpillimängijat kes on ikkagi mitte lihtsalt öelda, et heal tasemel, vaid väga head muusikat mis on suurepärane isegi praegu isegi natukene sõnatu. See on Eesti kontekstis suhteliselt selline harv juhus, kui üldse Eesti löökpillimängija annab soolokontserdi. See saab ainult võimalikuks Tallinna filharmoonia kontserdisarjas topp biopassioone, mis on sarilööki puhkpillimängijatele. Jah, see on iseenesest väga tore, et selline sari on ellu kutsutud, et hirmus hea on, et on aru saadud ka meil sellises ikka veel postsovjetlikuses ruumis võib niimoodi öelda, et et löökpillid on sooloinstrument ja ta on täiesti võrdväärne iga teise instrumendiga, sellist uhket kontserdisarja pole siiamaani varem tehtud, et au ja kiitus Tallinna filharmoonia vä? Lauri jahune on praegu Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia magistrantuuris õppimas, et kuidas tema tehnilist võimekust ja oskusi hindate. Siis Lauri tegi teoks tegelikult minu enda unistuse ju kunagi oli ka minu unistuseks minna sellesse samasse kooli õppima, aga minuga juhtus see, nagu on vanas kontrabassimängija anekdoodis. Kui lahtised keeled said selgeks, siis oli tööd korraga nii palju, et ei jõudnud ära teha ja sinna minu Stockholmi minek jäi tookord. Aga see, et Lauri on praegu Stockholmis, on kindlasti seda ma just nimelt võib-olla tehnilises mõttes aidanud palju lähemale sellele nagunii-öelda konventsionaalsele löökpillimängukunstile. Et kui siin löökpillimängu õpetamine lõõtspillimuusikamängimine üldse Eestis ei ole väga pikk traditsioon ja olles osaliselt selle traditsiooni mõnes mõttes nii-öelda sünni või sünni juures olnud siis sellist jalgratta leiutamist omal ajal oli ikka väga palju. See on nüüd see, mida Lauril on õnnestunud natukene vältida, et õppida selle jalgrattaga, mida teised on juba natukene ära leiutanud. Aga räägime nüüd konkreetselt sellest, mis siin täna kõlas. Rein Rannapi teos Urban staatik oli siin esiettekandel, mis mulje seedimise Peab ütlema, et väga hea, väga hea mulje jättis ja ta on küll ka, ütleme kohe moodustades väga hästi ansambli selle Siimanni teosega, mis just nagu kava dramaturgiliselt kokkupanekust. Et need sobisid väga hästi kokku. No nimise Urban staatike, nii kui esimene takt oli ärakaranud, millegipärast mul tuli Steve Reichi City Laiferi tuli meelde. Ta oli kantud sellisest toredast Ameerika minimalismi traditsioonist ja, ja väga hea lugu mulle väga meeldis mõnikord sellised nõva pulseeriva, sellised kiired ja rütmiliselt lood, kippuvate ohoh, kuidas nüüd öelda hakkama endast ennast kordama ja muutuvat halvas mõttes staatiliseks, aga seda ei juhtunud. Partituur oli hea ja ka esitus oli väga hea. Saal võib-olla sedasorti muusikaks ei ole kõige sobivam. Et kuna siin kipub sellist peenikest ja täpselt doktuuri ära kaduma selle suure ja väga ilusa akustika sisse. Aga vaatamata sellele suutsid mehed ennast sellest läbi närida niimoodi, et kõik oli ilusti koos ka keerukamad kombinatsioonid. Orkestriteoste kohta nagu päris otsast alata, siis Bachi mängitakse Marimbaga tegelikult päris palju. Igal marimba konkursil on Bach kindlasti vähemalt ühes voorus sena Bachmann selline muusika, mis igal instrumendina kõlab ta hästi, et seekord juba on muusika. Mis puudutab nüüd Lauri interpretatsiooni, siis oli see, ma ütleksin, päris julge mängida seda noh mitte nii väga sellisest barokkmuusika mängimise traditsioonist kantuna, vaid pigem nagu natukene selline romantiline tõlgendus kergelt siis järgnevat teostada, seda ma ei tunne. Aga kahtlemata see on väga hästi seatud ja kui pillimängija teeb ise endale seadet, oskate väga targasti ära kasutada oma tugevaid külgi ja võib-olla sisse ka vältida, nurkasid küll, et minu arust seade oli tal väga õnnestunud ja mulle väga meeldib tema marimba mängu selline laulev stiil, mis teinekord kipub jääma vajaka. Aga ei, mulle väga meeldis mürestest müümannist siis ega ma ei oskagi selle kohta hästi midagi üheselt ausalt öeldes, et see läks sellise ilusa ühtse hooga otsast lõpuni, et mul ei jäänud mõttele ruumi, lasin ennast sellel muusikal lihtsalt anda ja ja ära viia kuskile sinna, kuhu ta siis parasjagu viia tahtis. Selle voolanud teosega on, on jälle mul üks isiklik selline unistus. Ma kunagi proovisin ka teha sellest loost Eesti esiettekannet, aga nüüd ma seda enam teha ei saa. Lauri tegi selle minu eest ära ja tegi seda väga hästi. Ma arvan, et see lugu on üleüldse üks esimesi multipõrkussiooni lugusid, mida ma üleüldse kuulsin kunagi. Lauri oskab endale lugusid valida. See lugu väga hästi sobis talle nii see trummidel esitatud osa, mis tal trummide mängimine üldse väga hästi sobib, mulle väga meeldib seda trumme mängib ta samamoodi, sellises marimbat mängis samamoodi väga laulvalt väga ilus. Aga suur aitäh, Vambola Krigul, nende vahetute muljete eest. Kõigist kõne all olnud kontsertidest olid klassikaraadios otseülekanded ning need on järelkuulatavad meie veebilehel. Sülgaja tänasele helikajale tegid kaastööd nelejevasteinfelt Ave sopp, Igor Karsnek, Vambola Krigul ja Aarne Mikk. Saate montaaži tegi Helle Paas ja toimetas Kersti Inno.