Tere, mina olen Peeter Helme ja avastasin hiljuti, et ma ei ole ammu enam ühestki lasteraamatust rääkinud, nii et ongi ülim aeg seda teha. Kirjastus Tänapäev annab välja sellist sarja nagu minu esimene raamat. Selles sarjas on siis reetbo Põldski, kes on emakeele ja kirjanduse õpetaja ja kellelt on varem ilmunud lastejuttude kogumik, väike hea mõtte andnud välja raamatu maailma Paryntront. Olgu veel öeldud, et Bobilski on ka terve hulga erinevate eesti keele ja kirjanduse õpikute autor või kaasautor. See raamat, et on siis jah, nagu öeldud, sarjas minu esimene raamat ja tõesti see maailma parim Tront on selline ilusas suures kirjas. Noh, silma järgi ma ütleksin, et võib-olla ütleme 14 või 15 punktine arvutikiri. Aga ma nüüd ei ole siiski päris kindel, kas ta selline päris kõige kõige väiksematele lastele mõeldud raamat on. Iseenesest on tegu sellise täitsa nunnu looga, mis räägib siis ühest sellisest olendist, kelle ema on norra troll ja Eesti koll on tema isa ja sellest siis nimi Tront segu Tondist ja trollist. Aga ta on ikkagi selline paarisajaleheküljeline raamat, mis koosneb siis paarikümnest erinevast loost. Seal on sees väga toredat Hillar metsa illustratsioonid ja ega need lood nagu liiga pikad. Ma ei ole, sest et kiri on nii suur. Aga ta on ikka vist selline raamat, mida päris väikestele peavad küll nende vanematest ette lugema. Ja noh, iseenesest on siin selliseid toredaid pedagoogilisi lükkeid sees nimelt autor siis teatud asju kordab üle ja juhib tähelepanu, et see asi peaks ju isegi ka kõige väiksematele selge olema. Kui ta räägib, siis sellest, kuidas Trointe labi oma asju ajab. Aga mõne koha peal on kindlasti ka selliseid seltsimees lapsevanemaid, hirmutada võiks näiteks see, kui kuidas Tront piparkooke teeb, nimelt selle asemel, et siis kasutada rohkesti piparkoogitainast natukene glasuuri teeb ta siis piparkoogid glasuuriga, paneb meile pisikesi piparkoogitükikesi peale. Kujutan ette, et kui lapsed hakkavad selliseid asju kodus, nõudmised, võivad nende vanemad päris hätta jääda. Aga see ei tähenda, et tegu oleks halva raamatuga, lihtsalt tekitada natukene küsitavusi. See määratlus, mis siis tiitellehel on, et minu esimene raamat, mis ma kujutan ette, et laste esimesed raamatud on ikka tänapäeval ka umbes sellised nagu minu põlvkonnast, et nimelt siis tibu ja ja sellised pildiraamatu. Ma üldiselt võib öelda, et see Reedpõlski raamat on sellises väga heas eesti lastekirjanduse traditsioonis, siin on olemas kindel narratiiv, üks selline lõbus, tore sümpaatne tegelaskuju, nimelt see ront ei ole siis mingisugune hirmutaja koll, vaid nagu kohe raamatu alguses seletatakse. Tema peamised hobid on siis lugemine ja vorstivõileibade söömine. Kuigi ta lugemiseks pab raamatuid siis erinevate lastekodudest viitena, et alati enne hommikut sinna kenasti tagasi. Ja siin raamatus osaleb ta siis terves reas seiklustes. Et seiklused on siis seotud osaliselt selle Trondi maailma avastamisega, sest et tema on ise ka selline laps, Tront, mitte täiskasvanu. Ta proovib siin luuletusi kirjutada, korjab kastaneid. Tal tuleb hambaarsti juurde minna, sööb suurt vahukooretort ja teeb kõikvõimalikke teisi selliseid huvitavaid asju, mis põhimõtteliselt lasevad siis ilmselt ka igal lapsel, kes seda raamatut loeb, kellele seda ette loetakse peategelasega väga hästi seostuda, just et need on suuresti sellised laste tegemised, nagu öeldud, seotud siis maailma avastamise, selle tundmaõppimise ja selles käitumisest arusaamisega. Ja mõjuvad selliste hästi soojade inimlikena. Kuigi seda täpsemalt ei seletata, öeldakse Trointe lapsis. Linnas ääres ühes mahajäetud majas toimub tegevus põhimõtteliselt nüüd siin. Nii et tegu on sellise ühest küljest väga niimoodi tänapäevase, aga teisest küljest sellise mõnusalt ajatu looga nagu üks hea lasteraamat peabki olema. Et kohe tulid meelde siis kunagi lapsena loetud Dagmar Normeti asjad ja kindlasti on siin mingi kaugem seos olemas ka Astrid Lindgreni vaid Tove Janssoni lugudega, et sellised soojad, südamlikud väga varjatult või ütleme, peenelt pedagoogilised laste lood millesse siis on võimalik kohe pikaks ajaks jääda, sest nagu öeldud, see raamat on siis päris paks kuskil veidi alla 200 lehekülje, natuke üle 180 leheküljeni. Reedpubilski maailma parim Tront on siis selline tore kirjastuses tänapäev välja antud raamat, nagu öeldud, Hillar metsa illustratsioonidega ilusate siniste kõvade kaantega korralikul paberil, kusjuures ka, mida tuleb siiski eraldi rõhutada, veel hästi toimetatud, heas keeles kirjavigu silma ei torganud, nii et kindlasti väga oluline lasteraamatu juures head lugemist.