Tere head klassikaraadio kuulajad algab 13. aprilli heligaja. Tänases saates keskendume Eesti muusika päevadele ja Tallinn Music Week raames toimunud klassikakontsertidele. Vestlusringis on muusikateadlane Gerhard Lock, muusikatudeng Anne-Mai Edala ja muusikakriitik Igor Karsnek Tallinn Music Week, klassika talentide esitluskontsertidest jagab muljeid Toomas Velmet muusikauudiseid maailmast, vahendab nelevastenthelt. Mina olen toimetaja. Hinna head kuulamist. Igaya. Tänavused Eesti muusika päevad leidsid aset esimesest seitsmenda aprillini ning meie eelmises helikajas oli neist ka juba pikemalt juttu. Kuna aga nädalalõpul olid eesti muusika päevad veel täies hoos ning seal toimusid väga olulised kontserdid, siis keskendume ka tänases saates Eesti muusika päevadele. Vestlusringis on muusikateadlane ja helilooja, Tallinna Ülikooli kunstide Instituudi muusikaosakonna muusikateaduse lektor Gerhard Lock eesti muusik ka ja teatriakadeemia heliloomingut ning ning ühtlasi Tallinna Ülikooli muusikakriitika erikursuse tudeng Anne-Mai Edala ning muusikakriitik ja helilooja Igor Karsnek. Tere tulemast. Tänase seisuga oleme me Eesti muusika päevadest distantseerunud juba viie päeva jagu. Alustaksime ehk vestlust üldisemalt detailide poole. Milline pilt kujunes teil eesti muusika hetkeseisust? Tänavuste Eesti muusika päevade põhjal. A toonitaks võib-olla seda, et tänavustel Eesti muusika päevadel oli läbivaks selliseks ideeks, mis kajastus päris mitmel kontserdil kõrvutuste printsiip ja eesti muusika hetkeseisu. Võib-olla just see kõrutluste printsiip näitab, ehkki kõige selgemalt, kusjuures need kulutused võivad olla läbi alistatud põlvkonaliste iseärasuste ühelt poolt teiselt poolt, et lihtsalt noored interpreedid, vanemad interpreedid ja muidugi mis oli, oli lõppkontserdil eesti muusikaga lähevad, oli võib-olla üks põnevamaid kõrvutusi, olid sisemaised, välisheliloojaid ja välismaised siseheliloojad nomise ära seletatud, tähendab siis ju päris eesti helilooja pluss hilinevad, kes on mitte-eesti päritolu, aga on Eestiga seotud või siin õppinud. Ja see kõrvutus, see printsiip on võib-olla eesti muusika üks selliseid mingil määral valupunkte, kuna eesti muusikas on teadupärast terve põlvkond aasta pooleteise jooksul ära kadunud. Ma pean silmas siin Lepo Sumera, Raimo Kangro ja Mati kuuldagi lahkumist pooleteise aasta jooksul kõik viimati Kulbergist. Selles mõttes ju kahju tuli nagu heliloomingusse tagasi. Nii et tekibki selline auk, pole need helisevad, kes oleksid praegu vanuserühmas 60 pluss ja selles valguses on, on võib-olla see kõrvutuste printsiip just väga õige, et ühele poole ja teisele poole jäävad heliloojad ja nagu tänavused Eesti muusika päevade näitasid, on ka vanema põlve heliloojatest need, kes kuuluvad vanuserühma 80 pluss et ka nende loomingus on nii mõndagi, mida avastada või, või siis taasavastada. Ja ma nõustun Igoriga, et see selle aasta festivali kontseptsiooni võib lugeda igati õnnestunuks, ehkki ta iseenesest on võib-olla isegi veidi banaalne või nagu ka juba eelmises saates välja toodi, et kõhutamis printsiip ju nagunii toimib ka iga tavalise kontserdi puhul, kui on mitu hilinevad koos, aga antud juhul võib öelda, et see kontseptsioon toimis väga hästi ja ma ütlen uuesti, k et see viimane kontsert pühapäeval Tallinna kammerorkestriga oli tõesti festivali tippsündmus ja sealse kontseptsioon toimis kõige paremini ja ta oli ka üsnagi osasid provokatiivse. Aga seal olid jah, ettekandel nii-öelda välismaiste siseheliloojate ja ja sisemaiste välisheliloojate teosed, aga sinu puhul Gerhard on, on tegemist aga nii-öelda sisemise Välisteadlasega kuna noh, enam kui 10 aastat tagasi tulid Eestisse just huvist Eduard Tubina loomingu vastu Veidi korrigeeriks siinse huvi Tubina vastava leidis kõigi surma väljenduse Anskuntherlocki minu venna teaduslikus töös, mine pühendusin siin lipu summarvale, aga ühesõnaga, ma ausalt öeldes ma ei leia ennast ei ühes ega teises, tahtis siin, mind on peetud niimoodi juba omaseks kodustatuks, nii et ma ei leia ennast üles ja minu jaoks. Või kuidagi Intafereerivad ka niimoodi, et ei ole isegi väga vahed. Aga mida sina ütled selle praeguse seisukohta ja praeguse pildi kohta sest sa oled siin, jah, juba üle 10 aasta ka väga kursis eesti muusikaga. Kahtlemata pilt on minu hinnangul väga hea, väga mitmekesine ja ma ei ütleks ka, et siin tuleks rääkida mingist isolatsioonis. Minu hinnangul on vastupidine situatsioon, sest kui me mõtleme, Helena Tulve ja Jüri käin väga ja teiste heliloojate peale, kes Pariisi ja Viini ostumitel on silma paistnud ja kelle muusika raadio vahendusel on jõudnud väga mitmetesse manapaiku igatahes, ja kelle muusikaline stiil ja lisaks loomulikult äkki Sven Tüüriga juurde siis peab ütlema, et nemad ongi eesliinil minu hinnangul nüüdismuusika, mis puudutab seda küla struktuuri loomist, et mina ei räägiksin isolatsioonist, vaid vastupidi, eesti hiljujad, kui nad paistavad välja, siis neil on midagi erilist, sellist kvaliteeti timmida ei leidu mujalt. Aga mis võtab arvesse ka seda, mis tegelikult maailmas toimub? Anne-Mai, kuidas avardus teie pilt nüüd sellel festivalil kuuldu põhjal? Minu jaoks oli selleaastane festival ise üks kõrvutus 2011. aasta Eesti muusika päevade ja kus siis oli teemaks naabrivalve. Et seal mulle kui noore tudengina, kes tahab ikkagi teada, mis toimub väljaspool Eesti piire, oli hästi huvitav näha erinevaid koosseise ja erinevate heliloojate loomingut, kes ei asu nii-öelda meie piiride sees siis tegelikult just vastupidiselt sellele aastale on praegu minuni jõudnud väga ilus ülevaade Eesti muusikast nii-öelda suured tegijad ja ka sellised heliloojad, kes võib-olla ei ole minuni jõudnud, kuna nad on tunduvalt vanemad. Ja samas ka hästi ilus ülevaade koosseisudest, kes mängivad koos, kellel oleks võimalik tulevikus midagi kirjutada, et see oli siuke ilus kokkuvõtlik, et iseenesest ma loodan, et, et äkki siis näiteks järgmisel või ülejärgmisel aastal Läheb jalle suund selleni, et saaks kedagi välismaalt kedagi külaliste näha, et selleks jällegi sihuke uus aspekt sõelale. Reedel toimus sümfooniakontsert hea Eesti asi ja sellel kontserdil anti üle ka eelmise aasta Eesti muusika päevade preemiad parimatele aitäh teoste eest. Need valis välja Eesti heliloojate liidu juhatus. Need olid Liis Viira liivaterade raamat ja Ülo Riguli luigeluulinn mida sai kuulata siis juba järgmisel õhtul uuesti Mustpeade majas. Kas näiteks teile ka sellelt festivalilt jäi mingi teos eriliselt meelde? Uutest teostest oli muidugi hästi atraktiivne, sellest on ka siin-seal juba lõppkontserdil, kus oli välismaine sisehelilooja firmani teos Nostra culpa. Meie süü tähendab selle teose määratlemisega. Tekib üks väike probleem, et ühelt poolt tont teatra teiselt poolt on ta nagu soolokantaat ja, ja samas on ta ka mingisugust ooperlikud jooned, aga selle idee iseenesest oli väga, ma ütleksin, moodi ootamatu ja huligaane, et seda Ameerika majandusteadlase Paul Krugmani ja Toomas Hendrik Ilvese selline twitteri säutsude põhjal ka hästi. Libreto Jaakson nagu natuke lühike, aga olgu mis ta on, aga, aga see oli idee poolest hästi vaimukas teos ja muidugi selle teostus solist Iris Oja poolt Iris Oja oli lihtsalt fantastiline selles kahes rollis. Nii Paul Krugmani kui Toomas Hendrik Ilvese partiid laudas, muuseas virmanni põhjendus oli ka, et mispärast on sopran Iris Oja metsosopran, mis pärast naise laulab presidenti siis? No ma hinna sellist huumorit noh, Eesti vabariigi president emalik kuju, et noh, see on muidugi selline vaimukas tipp ja muusikaliselt väga ekspressiivne, selline atraktiivne, väga hästi esitatud ja Christoph dirigendi ja muidugi oli, oli ka fantastiliselt. Tähendab, see on üks elamusi, mis kindlasti varjutab teisi, isegi nüüd taas kantud Žiguli joosta. Luigeluulinn, mis on juba eelmisel aastal, jäi kõrvu helisema ja noh, ta, nii et need on sellised, võib-olla kõige atraktiivsemad nüüd esiettekannetest. No see on võib-olla paratamatu, et kui on esiettekannet, siis peamine fookus on kohe muidugi orkestrimuusikas, eriti kui on tegemist meie esindusorkestri ersuga ja Tõnu kõrvitsa isi eta, kannaline ballaad oligi. See teos mängis aga selle temaatikaga, miks see kontsert oli, tema oli hea Eesti asi ja mängis jälle läbi läbi kõrvutuste, kuna seal vanameistritest Jaan Rääts, Eduard Tubin ja Helmut Rosenvald sellesse konteksti läks Tõnu Kõrvitsa valla täiesti ideaalselt ja tekkis ka selline niisugune nostalgiamomente ahhaa, et vot niimoodi oleks võib-olla Cyrillus Kreek kirjutanud orkestrimuusikat ja no see on selline postmodernistlikke dekonstruktsioon, ütleme siis muusikalises mõttes. Muidugi, kui Tõnu Kõrvits edaspidi tahaks kuulajaid üllatada, siis ta muidugi võiks proovida kasutada ka mõnikord mõnda dissonantsi või mingisuguse modernistliku nihvi sisse teha. See oleks muidugi tõeline jahmatuses. Seda ju keegi ei ootaks, et Tõnu Kõrvits võiks kasutada Tritooni või suurt sekundit veelgi hullem, väikest sekunditega. Eks ju, täiesti pöörane. Aga mulle just meeldib, et ta helikeel on nii eksootiline, et ta loobub juba nendest katsetest võtetest, seal saab endale seda lubada, et see mulle just meeldib. Aga ega mina ei andnud praegu nagu hinnangutega, aga no tähendab, et mulle loomulikult meeldis, aga noh, see on üks võimalus, millega kogu publikut üllatada, kuid samas, kui mõelda, et kes on eesti muusikas olnud läbi viimase 100 120 aastane, umbes nii vanas eesti muusikat don professionaal selgumist tähenduses et kes on need tõelised romantikud, siis AG Cyrillus Kreegi, Heino Elleri kõrvale vabalt kohekonna, Tõnu Kõrvitsa ja kõik on täiesti omal kohal. Mulle asukontserdi puhul mõlemad solistid väga meeldisid ja siin peab ütlema, et, et me oleme Eestis võib-olla veidi isolatsioonis, mitte teades, mis nad välismaal teevad, kuhu nad on jõudnud, milliseid konko sõnad on võitnud ja kellele nad on salvestanud ja, ja mis kvaliteediga nende mäng oli, see oli ülimalt professionaalne. Need olid Mari ja Mihkel Poll Just Maria, Mihkel Poll. Ja sellel kontserdil mulle jäid erilised silma Helmut Rosenvaldi konnas sümfoonia, mis olla kõhutatud Tubina muusikaga, jäi täiesti samale tasandile. Jaan Räätsa viiulikontsert mulle samuti väga meeldis. Ja mulle tundub, et, et just ranitsamuusika, aga aastatega aina rohkem küpseb ja kui on ka interpretatsioonikeskkond, on muutunud. Et seda ei nähta enam sellise Modovilise, 80.-te või veelgi varem maakoguduste muusika ja Eestile tolle aja tüüpilise koonduste muusikana ja siis interpreteeritakse seda tänapäeval ka palju vähkemad. Mina tahaksin enda poolt lisada ühe, ühe ilusa avastuse, mis ma sellel aastal leidsin nimelt tooksin välja enda poolt siis pal Ragnar Paulsoni kaks teost, loodus, lüürikat ja rahu võim. Et esimesena ma siis kuulsin looduslüürika, et mis oli minu jaoks, ta on ikka väga ilus, aga ma ootasin justkui mingisugust katkemist, mingisugust kaootilist kokkuvarisemist sellest ilusas lüürikas ja loodusest, mida tegelikult mina arvan, et võib-olla noor helilooja iseenesest võiks väljendada kaid, sest kuna, kui meil on antud võimalus muusikat kirjutada, siis kindlasti võiks ju tuua välja neid probleeme, mis tegelikult tänapäeval toimub. Loodus on üks üks nendest suurtest teemadest ja ma läksin kontserdilt esimesed nagu ära selle tundega, et, et ta oli ilus, aga miskit minu jaoks ei puudu. Ja selle puudujäägi andis siis Paulson pühapäevasel kontserdil kõrvutus kolm, läbin ta teose Rahu ülemvõim, mis oli täiesti selline, nagu ma ootasin, mitte et ma ei tahaks, et muusika oleks destruktiivne. Kuid ta nii hästi tõi välja ühe aspekti Kirde-Eestist, et ma isale nimelt Kirde-Eestis Toila lähedalt pärit ja olles ise näinud neid seikasid, mida ta kirjeldab ka bukletis, siis tegelikult see on väga ehedalt toodud välja ja igast noores heliloojast peaks mingi väike trots olema. Et kõik ei saa olla romantikud nagu kõrvits. Mis puudutab teoseid, mis mulle kõige rohkem nagu meeldiksid, meeldigi, ei see on siis kindlasti seesama Hansoni teos lõppkontserdil, mis on selles mõttes ka minu jaoks oodatult sono kestlik, et niisuguse viisil üks kaasaegne hill peab vähemalt teose oleme kirjutanud senises võtmes, siis teda aktsepteeritakse siit võtaks teda vastu kui heliloojana, see on ilmselt veel endiselt paratamatus ja noh, selle taga on Kadamstati vaim, 50.-te 60.-te aastate arengud, mis siiamaani mõjuvad ja kes näiteks soovib Saksamaal saada heliloojaks, ei, peab olema käinud Amstatis ja see peab olema niisuguses võtmes. Mul oli tunne, et jah, et, et nüüd on akna siin Eestis täiesti nüüd olemas ja heliloojana just selle teosega hästi ka see looduslüürika teos Key väga ilusana ja väga Bofessionaalsena meelde samal lõppkontserdil, kui rääkida Nostra culpa teosest, siis mul sellega seoses tekkis siiski mitu küsimust, et nii nagu kogu kontsert tekitas minus üsna palju vastuolusid ja üsna palju küsimusi, mis on iseenesest hea, sest siis on kontserdikontseptsioon toimis ja ei ole ainult üks kontsert teiste hulgas, vaid ta on välja paistes ja on, on võimalus midagi käivitada nii hiljuti enda jaoks kui ka publikuga enda projektide jaoks, nii et minu küsimus tekkis viiemani kohta sellised, et kui ta kirjutab, et tema muusikaline keel on mõjutatud viimase viie aasta sündmustes majanduskriisi sündmustes, nii et küsimus, kuidas on võimalik, et mina ei näe seda sealt ja muusikat endas? Mina vähemalt sellel esmasel kuulamisel mingit konflikti kleepivust ei kuulanud välja muusika, isoli, avangandistlik ja hästi toimiv ja mina suhtun sellistesse taustatekstidesse ka alati väga kriitilised, et kui palju see siis teostub muusikas kui seda nii võiks kokku võtta, minu mõttekäigud. Et äkki koos nende filosoofiliste ja kaasaja sündmusi kajastavate ideedega, et võib-olla bioman tahab olla väikemaale, aga no no ta ei saa olla ega, ega soovigi olla. Aga Šostakovitši nii on veel pikk tee. Laupäeval toimus Mustpeade majas Tallinn Music Week raames kontsert Eesti muusika päevade esitlevad. See oli väga ulatuslik kontsert, mis toimus vaheldumisi kahes saalis ning selle eesmärk oli anda ülevaade eri põlvkonna eesti heliloojate viimaste aastate loomingust tippinterpreetide esituses. Kuidas see õnnestus ja kuidas te selle valikuga rahule jäite? Minu meelest oli väga õnnestunud kontsert. Mulle väga meeldis see aspekt, et pidi kontserdi nii-öelda ühe ploki vahel ruumi vahetama. Minu jaoks tekitas esiteks puhtfüüsiliselt mõnusa tunde lasteaiaveri vahepeal ringi käia aga samas alati sisenedes uude ruumi oli seal justkui mingi õhkkond juba ees olemas, kas mingi valguse näol või miski ootus oli nagu olemas. Ja tegelikult, kui siin vaadata järjest, siis selle nimekirja järgi, mis siis oli, siis tegelikult oli just väga vastanduvad ja, ja igati eristuvad teemad pandud üksteise järgi väga õigesti järjekorda. Meil oli siin koorimuusika, siis looduslüürika, mis oli täiesti erinevad, kindlasti Kriguli, minu meelest väga rütmika, Stemperiment, kõlari, ürgsus ja, ja nii edasi, et kontseptsioon oli väga hästi õnnestunud ja mulle see kogu õhtu oli väga meeldiv. Tagantjärgi, kui ma astusin majast välja ja siis ma mõtlesin, et Kontsert kestis ligi neli tundi, et puhtalt paigal istudes poleks ta vist kunagi üle elanud. Ja siis oli tegemist teise mammutkontserdiga ja mulle samuti meeldis see ruumivahetus. Seal jäi mulle erilised kõrva otseses mõttes Evelyn Seppa Vi muusika ja ma ütleks, see jättis täpselt samasuguse eufooria ja hea tunde nagu eelmisel aastal. Pärt, Uusbergi muusika? Mul on hea meel, et noori hiljujat on peale kasvamas just kovi muusikas, kes on nii tugevat ja kes kannavad sama ajal ka seda eesti muusikale omast vaimsust. Nii et see jättis mulle kõige sügavama mulje. Tihti ma juhiksin muidugi veel tähelepanu sellele, et Evelyn Sepp, Pari selline käekiri on mingis mõttes muusikatunnetuse nagu piirimail, et ühelt poolt on tunda siis laadilis modaalseid ja tonaalselt mõtlemist, aga samas see Shakespeare'i sonett number 53, vot seal oli huvitav on see, et muusikas hakkas tekkima juba sedavõrd palju alternatiive hoone et kogu see tonaalne baas nagu mingil hetkel nagu lahustus lihtsalt ära, et nagu seda seda ei olnudki nagu ühest tumatuksuslikus aspektist järgult läbi üha suurenev dissonantsi jõutakse välja mingisse täielikku modernismi sellises sfääri, et sellised omaette stiilimängud on muidugi Norra puhul nagu huvitavat kohe tekitab tõsise provokatiivse küsimuse praegu nii, aga huvitav, mis edasi, mis 10 aasta pärast? Ülo Žiguli luigeluulinn külas tänavu teist korda eelmise aastaküllase Estonia kontserdisaalis ja ütlen ausalt, et mul tollel muljet ei olnud nii head, sest see ei kandunud minu jaoks välja selles saalis siis solisti hääl selles väiksemas kontekstis ta mõjus palju paremini. Teos isa on ju väga hea. Aga ma pean ütlema, et siiski millegipärast miski mind iirise hääles nagu paneb mõtlema, kas on kõige parem valik selles teoses soleerimiseks või kas ta ei lisa sellele teosele. Kuid meil on siin tegemist kahe iriseda, üks on Iris Oja ja Reinalissadi iirised ja mõlemad panid tänavust Eesti muusika päevade raames endast rääkima. Mind üllatas viimane helilooja Robert Jürjendal. Just ma ei oodanud nii-öelda sellist stiili ühele kontserdile. Jah, kuidagi tundus mulle väga uudsena, et kas see võib olla Eesti helilooming kui akadeemilises mõttes vähemalt mulle ta niimodi tundus. Ma tooksin välja sellel kontserdil oli vaheajapausi ajal võimalik näha ka videot ja salvestused ja sai kuulata Heljo ta mõtteid. Minu meelest see lisas kogu sellele üritusele olulist kaalu juurde. Ja selle dimensioon on ju ka see, et see on seotud ka raadiosse ja kogu see kontsert oli üks tervik, mille kontseptsioon tuleb kindlasti jätkata edaspidigi. Aga milline mulje jäi teil eesti publikuhuvist eesti nüüdismuusika vastu? Publiku huvi üle Eestis õnneks üldse kurta ei saa, sest see on küllaltki suur isegi hoolimata sellest, et väga palju plakateid sel aastal ei paistnud tänavatel aga alati ja on olnud Eesti muusika päevade kontserdid piisavalt täidetud ja olen näinud ka päris palju mitte muusikaringkonna publikud. Minu jaoks oli see publiku huvi, korraks oli liiga suur, see oli, seekord oli ta minu jaoks liiga suur, kui laupäevasel kontserdil, ma tulin Olavi saalist uuesti tagasi, sinna Mustpeade maja valges saadi maa avastasime, mitte kuhugi pole istuda. Aga õnneks ma lahendasin selle probleemi omale ära mõistmiseni Aknorma peale ja siis ma mõtlesin, et on tore, et palju publikut, aga paar inimest võiks olla vähem. Ja minu meelest tõesti selle kontsert oli päris palju inimesi, aga mida ma iga aasta aasta festivali külastades panen tähele, et näod korduvad ja tihtipeale on need üliõpilased ise ja mina näiteks enda akadeemia välises sõprusringkonnas ei tea väga palju inimesi, kes lihtsalt nii-öelda tänavalt tuleksid. Sellist asja vaatame eriti just noorte seas, et see võib olla minu jaoks, on natukene kurvastav, aga samas ma näen end meil, noortel on kindlasti sellel juhul suur roll kutsuda just enda sõpru tänavalt kohale, vaatama täiesti uut asja nende jaoks. Kas teile midagi eredat kõrvaga heliloomingu õpilaste kontsertidelt? Ja kui üldiselt võtta kogu seda festivali, siis personaalselt mulle kõige eredam kogemus oli inglise kolledžis toimunud helilooming, õpilaste kontsert. Seal oli küll väga vähe rahvast, enamus saalis istujaid, olite ise esinejad või siis kuidagi väga lühidalt seotud heliloojatega. Aga see oli minu jaoks justkui tagasivaade sellele, miks ma hakkasin muusikat looma ja kui aus muusika seal oli. Seal oli näha, et need õpilased teevad muusikat sellepärast et neil on midagi öelda, et esteetiline pool on pigem seal nõrgem, pigem on see lihtsalt vajadus öelda mingi tähtis asi enda jaoks välja. Et see oli tõsiselt väga armas kontsert. Ja ma lisaks siia, et mul on nii kahju, et publikut oli seal nii vähesest, kaks aastat tagasi oli see seega on seal tekitas väga suurt elevust ja saal oli täis. Nii et ma alati suure huviga lähen kuulama just nii õpilaste kui ka tudengite kontsert, et ja ka Eesti Muusikaakadeemia kammersaalis toimunud tudengite kontserdist on jäänud nagu alati väga hea mulje. Väga raske oleks siin esile tõsta üht või teist teost, aga ma siiski mainiks, et mulle erilised nagu meeldis või tekitab ka tulevikus suuri lootusi, on Marianna liigi looming sadama, tooks Eradini siin siiski välja ime, et teised peaksid kahvatuma tema kõrval. Tahaksin lisada ka vahel ühe tähtsa aspekti, mis minu jaoks oli tähtis just selle tudengikontserdi osas. Et eelmistel aastatel on tudengikontserdil toimunud muusikaakadeemia ooperistuudios ja seal on väga vähe ruumi sellele õhku ja see etapp on olnud meil alati väga raske seal puhtfüüsiliselt kontserti järgida. Samas tegelikult on olnud selline tunne ka, et, et see tudengikontsert ei ole nagu piisavalt tähtis, et seda teha suuremas kohas. Need, kes tahavad sinna tulla, saaksid mahtude ruumi sisse, kuna ma ise olen kaks korda kuulanud seda kontserti väljaspool saali, kuna ei mahu inimesi sisse. Et selles mõttes on väga tänulik see, et see on tõstetud nagu tähtsalt, kõrgemale see, vähemalt nii, mulle tundub, et see oli väga hea. Eesti muusika päevad on juba viimase 10 aasta jooksul üheks indikaatoriks, mis võib mõjuda natukene, hoiatab nimelt kammermuusikas on esiettekandjaid, eks jätkuvalt, ja noorematel ja vanematel siis sümfoonilise muusika siis ma pean silmas siin Eesti riiklikule sümfooniaorkestrile kirjutatud esiette kandilisi teoseid on kaduv vähem ja Debecult läbi kõrvutustega võime mõnikord aru saada asjadest, millele me tavaliselt ei mõtle. Samale kontsert, hea eesti asi, seal sai kuulda Helmut Rosenvaldi kolmandat sümfooniat mis on aastast 1966 ja tasub teada, et Roosevelt on kirjutanud vähemalt üheksa sümfooniat, kui ta ei ole praegu lõpetamas mõnda järgmist sümfooniat ja kui harvanid asju esitatakse ja Rosenvald tegelikult ei ole ju sugugi mitte ainus sümfoonik eesti muusikas, kelle teosed püsittatakse harva. Kuid minu küsimuse teravik on suunatud hoopis sellele, et mis on need põhjused, et mispärast Eesti noorema põlve heliloojad ei kirjuta sümfooniaorkestrile ja nad ei saa ütleme, ERSO-t tellimusi või kui saavad, saavad harva. Et umbes 15 aastat tagasi oli see pilt sootuks teine, seda ma mäletan enda kogemustest. Ja ma ei usu, et, et see tahaks mingisuguse katastrofaalse huvipuudusele sümfoonilise muusika kirjutamise aspektis noorde kompaniisse seas. Siin on ilmsed majanduslikud põhjused ja võib-olla veel midagi, aga maisklikud, et ei saaks pidada seda päris normaalseks, enesestmõistetavaks, et, et Eesti riiklik sümfooniaorkester on noorema põlve huviorbiidis või kättesaadav kaugusest täiesti väljas. Tänavused Eesti muusika päevad järjekordselt viitasid sellele tendentsile, et midagi võiks olla selles valdkonnas teistmoodi. Ja see on foonist, muusikat on kahtlemata väga mahukas, kirjutada võtab aega ja eelmises helikajas oli vist mainitud, et järgmise festivali ongi planeeritud suuremad koosseisud. Nii et ma arvan, me saame veel kuulda selliseid suurema koosseisulise teoseid. Jääme koos, ootame lootma. Suur aitäh teile. Vestlusringis olid muusikateadlane Gerhard Lock muusikatudeng Anne-Mai Edala ja muusikakriitik Igor Karsnek. Kõne alunud kontsertide salvestised reedest, laupäevast ja pühapäevast on järelkuulatavad klassikaraadio kodulehel kataloogis täna kontserdisaalis soovitan kuulata. Siinkohal kuuletajaga fragmenti muusikapäevi lõpetanud viimasest teosest Ameerikas elava eesti helilooja Jonas Tarmi teose Pealkirjud esiettekandest. Eesti interpreetide liit, jaa, Pille Lille muusikute fond esitlesid taas kord sedapuhku juba kolmandat aastat Tallinn Music Weekil eesti klassika talente. Esmakordselt toimus aga koostöös Eesti muusika Arenduskeskusega ka noorte talentide show Käis Hopneri majas. Neid mõlemaid kontserte käis kuulamas Toomas Velmet. Kui nüüd panna ennast võib-olla isegi produtsendi rolli, et mis mulje jäi nendest meie noortest talentidest, kas tahaks neid kutsuda kontserte andma? Mõlemast üritusest jäi väga kõrgetasemeline mulje, ütleme niimoodi. Ma sain aru, et esimest korda korraldas muusika arenduskeskus professor Marje Lohuaru juhendamisel siis noorte klassika talentide. Kuidas seda siis nüüd öelda? Vitriini kui me ütleme, et see oli show case ja eranditult kõik, kes seal ülesastumised olid väga head eranditult kõik, ta on seda väga toonitada. Iseasi on see, kellele me neid väga häid näitame. Ma saan aru, et siin oli palju väliskülalisi Tallinna muusikanädalal. Ja mis eesmärgil me näitame neid noori talente kui see on turg. Kui sellel näitamisel peaks olema müügiefekt, siis me peaks näitama ainult täiesti erakordseid talente. Ei piisaks sellest, kui interpreet on hea. Olgu ta isegi noor, ta on hea või ta on väga ja ta peab olema erakordne, et hakata kõrva igast aspektist lähtuda nii oma eeldustelt kui oma ametialaste oskuste baasilt ta peab olema täiesti erakordne, siis ma usun, et sellisel vitriinile on ka vastuga. Teistel puhkudel jääb ta ainult üheks paraadiks. Ja kena on, kui inimesed saavad ennast näidata. Aga siit on minu järgmine küsimus. Kuidas võrrelda pianisti, kes mängib Erkki-Sven Tüüri klaverisonaati lauljaga, kes laulab Rimski korraga või ooperis aariat mis alustel, kuidas seda? Kui mina oleks valija, siis lõpeks kindlasti nii, nagu ta tõenäoliselt ka praegu lõppes. Et seda Erkki-Sven Tüüri mängijat ei jäeta isegi meelde. Minu olukord on teistsugune, sest ma tunnen neid esindajaid juba aastaid. Ja see on hoopis midagi muud kui see, kui sa lähed ühte võõrasse riiki. Ja sulle näidatakse üheksa erinevat inimest, sa istud seal saalis, sul puudub eelarvamus, sul puudub kogemus neid kuulata. Loomulikult, ja eriti kui teist aastat muusikaakadeemias õppiv Marleen Akeine on tõesti erakordne nähtus. On ikka midagi väga erakordset. Loomulikult on tal veel palju õppida, aga kogu sellest üheksast esinejast on tema ainuke erakordne. Siin on need näod, kes on ka kindlasti suurt talenti ja väga hea, väga kõrgetasemeline trompetimängija. Siin on kaks koosseisud, triosid klaverit, riiusid Linda-Anette Suss, Teodor Peeter Sink, Sten Heinoja oli esimesed, kes näitasid Šostakovitši esimese klaveritrio, mis mahtus nendesse raamidesse. Lühike teos. Nende mäng oli efektne. Eriti efektne selle poolest, et keelpillimängijad mängisid peast mis ei ole kammeransamblite juures üldse igapäevane nähtus. Samuti oli väga hea koosseis Robert Traksmann, Marselgid, Erasmus, raide, ma ütleks isegi ühtlasem koosseis kuid nii mõlemad, nii noorte talentide kui ka juba küpsete isiksuste õhtune esitlusrivistus Lainap Estonia kontserdisaalis oli organiseeritud väga hästi ja ma tahaks väga kõrget tunnustust avaldada Pille lillele ja Marje Lohuharule. Nüüd õhtuse etenduse puhul mul tekib üks teine küsimus, et kõik on väljakujunenud isiksused ennast juba tõestanud kontserdilavadel, kes vähem, kes rohkem ja kogu sellest õhtusest üles rivistusest. Ikkagi fikseeriks. Irina Zahhartšenko ja artivus, ansambel, kus ka seal on osaline. Need olid tõepoolest silma ja kõrvatorkavad. Mis ei tähenda seda, et kõik ülejäänud, et oleks kuidagi klass madalamad. Absoluutselt mitte. No Ralf Taal on ju suurepärane pianist. Virgo Veldi on fantastiline saksofonimängija. Hispaania trompetimängija, ta on teil ka, noh, suurepärane. Suurepärane viiuldaja. Ei muretseks üldse nende pärast ma isegi ei ole kindel, kas neile oli vähe selles rivistuses osaleda. Ja kõige rohkem ma tahaks rääkida mõlema etenduse formaadist. See formaat on klassikalisele muusikale võõras. Ja võib-olla me ei peaks selle tendentsiga kaasa minema. Eriti kui midagi väga vapustavat loota, ka sellest ei ole ma kriipsutada maha seda aga võib-olla peaks siiski esinema omas formaadis. Võib-olla peaks olema neid esinejaid palju vähem. Võiks ju olla paar sooloõhtut ja paar esinejat sümfooniaorkestriga ja võib-olla sellest piisaks, kui need on erakordsed. Noh, ma ei arva muidugi, et selles noorte voorused seal peaks olema täis metraažilised kontserdid, seal võib olla ka jagatud, aga üks tõsiseltvõetav klassikalise muusika artist saab ennast tõestada ikkagi omas formaadis. Aga vaatamata kõigile, see oli huvitav ja ma pidasin vast Aitäh Toomas Velmet selle arvamuse eest Muusikauudised maailmast. Muusikauudised. Plaadifirma Deutsche grammofon tähistab tänavu oma sajandat koosteaastat Berliini Filharmoonikute, aga ja sel puhul antakse välja 50-st plaadist koosnev CD komplekt Berliini Filharmoonikute esimeseks ühistööks. Deutsche grammofoniga oli 1913. aastal Ludwig van peet Oweni viienda sümfoonia plaadistus. Ta on ta koos teosta. Plaadikomplekt ilmub tänavu septembrikuus, aga veel ei ole otsustatud, millised teosed plaadi kogumikul välja antakse. Ja hääletusõigus on ka publikul. Plaadifirma on oma kodulehele välja pannud muusikanäiteid 250-st salvestusest. Esindatud on 50 heliloojat ja 50 dirigenti ja igal muusikasõbral on võimalus oma lemmikteoste poolt hääletada. Hääletus lõppeb kuuendal mail ja täpsemat informatsiooni saab plaadifirma Deutsche grammofon koduleheküljelt. Dirigent John Eliot kaadinar tähistab tänavu 20. aprillil oma seitsmekümnendat sünnipäeva ja juubeliaasta puhul plaanib ta tänavu aprillikuus Londonis, Brüsselis, Pariisis ja Kölnis Teganda Igor Stravinski teose Oidipus Rex kontserdile. Ettekanne ka salvestatakse Londonis Estonia orkestri plaadimärgi Ellesso Liv all. Teose esitavad Monte Verdi koorija. Londoni sümfooniaorkester ja kontserdid toimuvad 22.-st 28. aprillini. Söör John Eliot kaadineri. Juubeliaasta puhul korraldatakse mitmeid ettevõtmisi. Esimesel aprillil toimus Londonis Royal Albert hoolis ka üheksatonnine Bachi maraton, kus kanti, et mitmed Johann Sebastian Bachi kõige kuulsamad teosed ja toimus ka Talv ringe Bachi loomingust ja tema loomingu mõjust teistele kultuurivaldkondadele. Bachi maratonist tegi ülekandega BBC Raadio kolm ja avateose, milleks oli Bachi topeltkoorile loodud motet etem herra nainoyas. Liid kandis üle ka Eesti. Klassikaraadio kui viimastes muusikauudisterubriikidesse on juttu olnud San Francisco sümfooniaorkestri streigist, mis praeguseks on küll lõppenud, aga mis korraldati palgatülide pärast. Samal põhjusel on asunud streikima ka üks Venemaa muusikakollektiive, nimelt Volgogradi ooperimaja. Nimelt kurdavad sealsed muusikud suure palgakärpe üle, sest nende kuupalk on langenud 115 Ameerika dollarini, mis teeb aastapalgaks siis umbes 1400 dollarit. Rahapuudusel on Volgogradi ooperimajas viimasel ajal näiteks pärit Karmen etendatud klaveri saatel ilma orkestrite. Regiooni kultuuriministri sõnul saavad aga hetkel streikivad Volgogradi ooperimaja muusikud streikimise tõttu hiljem karistada. Ooperimaja juhi sõnul ei olnud teist valikut kui palgakärped ja kõike ooperimaja muusikat, kuid oli sellest eelnevalt teavitatud. Tulles tagasi aga San Francisco sümfooniaorkestri palga streigi juurde, mis tänaseks on küll läbi siis selle orkestri liikmed pidasid ebapiisavaks üle 100 korra suuremat aasta miinimumpalka ehk täpsemalt ligemale 146000 dollari suurust summat. San Francisco sümfooniaorkester on aga palga suuruse poolest Ameerikas kolmandal kohal. Esimesel kohal Chicago Sümfooniaorkester ja teisel kohal Los Angelese Filharmoonikute. Pianist Johnson pälvis Aga maineka preemia, milleks on Vigmor, hooli medal? Johnson on terves maailmas eriti tunnustatud kui lauljatel lavapartner ja liid repertuaari tõlgendaja. Preemia antakse pianistina üle tänavu 13. aprillil. Kooli direktor John Kilhooli on öelnud, et ainult tänu tipptasemel muusikutele on Vigmarhool Londoni ja vast ka üks maailma kõige tunnustatum kontserdipaik. Direktor peab nimetatud medali pälvinud artistide suhe Vigmarhooli publikuga ja nende poolt antud Tanust kogu maailma kultuurielus seisukohast väga hinnaliseks. Miamis Johnson on viimase 30 aastaga mänginud Vihmar hoolis arvukalt liid repertuaarikavasid ja andnud välja koos erinevad solistidega mitmeid vokaaltsükleid firmale. Haipeerian. Kooli direktor peab Johnsonit tänapäeva üheks väljapaistvamaks liid repertuaariga tegelemaks pianistiks maailmas. Hooli medal anti esmakordselt välja aastal 2007 ja varasematel aastatel on selle saanud näiteks Androšif sellised latt ja toomas kastav. Mis puudutab aga Vihmar hooli medali saajad bariton Toomas kast Hoffi, kes sai selle preemia aastal 2011 siis hiljuti kerkis üles küsimus, miks ta seda mõrd noorelt nimelt vaid 50 kaheaastaselt oma avalikest esinemistest lauljana loobus. Selle küsimuse esitas kast Hophile avalikus foorumis. Toomas Hansson. Kastav tõi esile kaks põhjust. Esimene neist oli tema venna ootamatu surm, mis mõjus talle sedavõrd suure šokina, et ta ei suutnud terve aasta vältel laulmisega süvenenult tegeleda. Toomas kastroofi. Minu jaoks oli selles olukorras kaks valikut. Kas saavutada uuesti kõrgvorm või jätta avalik lavaelu ning ta otsustas viimase kasuks. Teise põhjusena nimetas Toomas Kastwafaga mitterahuldavat koostööd plaadifirmaga Deutsche grammofon sest plaadifirma vaated ei ühildunud kast hofi kunstiliste tõekspidamistega. Üks uudis ka lõunanaabritelt lätlastelt. 30.-st juunist kuni seitsmenda juulini toimuvad Lätis 25. Läti üldlaulupidu ja 15. üldtantsupidu ja juba 19.-st märtsist saavad kõik soovijad kaasa lüüa laulu ja tantsupeo logo valmistamises. Tegu on esimese aga, kus rahvas saab laulupeo logo kujundusel kaasa lüüa ja protsess ise on väga lihtne. Iga soovija saab valida 13 läti rahvalaulu vahel, millest ühte tuleb siis esitada kvalides selleks mõeldud kodulehelt laulude sõnad. Arvestades seda, siis oma arvuti mikrofoni abil vastavasse keskkonda. Kui 13 laulu hulgast sobilikku ei leia, siis võib igaüks valida ka endale meelepärase laulu. Logo valmimiseks on tarvis laulda umbes 30 sekundit. Spetsioon värskelt valmistatud arvutiprogramm moodustab aga iga esitaja hääleomadustest lähtuvalt visuaalse mustri, millele lisatakse omakorda läti rahvuslikke ornament. Ja sellisel viisil valmistatud laulupeo logod võib siis saata sõpradele või kleepida oma rõivastele või kasutada muul sobilikul moel. Tähtis on aga see, et logo näitab lätlaste kokkukuuluvust ja sidet peagi läheneva laulu ja tantsupeoga. Ja lõpetuseks Eestiga seotud uudiseid 14 10. aprillil tuleb amsterdami kontserdisse paus esiettekandele Tõnu Kõrvitsa Trio fagotile baritonsaksofoni leia Marin pale. Teos kannab pealkirja lamentatsioonid teemal vee Aadzeehaa uudisteose kannab ette diez meelema trio. Kontsert Psuorbach on pühendatud Johann Sebastian Bachi ja Carl Philipp Emmanuel Bachi muusikale millest on teinud seaded, diez Mellema trio liikmed ise. Teos, mille ma mängib ka Hollandi saksofoniansamblis Amstel kvaatset, mis on varemalt salvestanud oma albumile Tõnu kõrvitsa saksofonikvartetti kohtumine ja esmakordselt ette kandnud ka teosed huulevisandid, saksofonikvartetile ja orelile. Kontsert toimub 14. aprillil Amsterdami kontsert, häbov väikeses saalis ja kontserti korraldada kammermuusikaühing. Kamkontsert on. 13. aprillil kõlab Tõnu Kõrvitsa kreegi vihik ka haagis Hollandi esiettekandes. Kontsert toimub endises lennuangaaris praeguses messikeskuses. Fakter terminal. Valdav osa haagi kontserdikavast moodustab Arvo Pärdi muusika ja teoseid esitavad kammerkoor kvintessents ja keelpilliorkester. Kopenhaagenis tuli üheksandal aprillil aga esiettekandele Galina Grigorjeva uus teos salve regina mis Taanis tegutseva vokaalansambli afoissis ja eesti kollektiivi üksus ansambli ühistellimusel kontserdil pealkirjaga Arvo Pärt kreatars piiritus oli kavas ka kolm Arvo Pärdi teost ja lisaks ka Kyomide Masso, Kevin Briersi, Gustav Holsti ja Hilde kard on pinge nii muusikat ja kontserti juhatas pool hiljem. 19. aprillil kell 19 toimub sama kavaga kontsert ka Tallinnas Niguliste kirikus. Tänasele helikajale tegid kaastööd nelevast infelt Gerhard Lock, Annemai Edala, Igor Karsnek ja Toomas Velmet. Saate montaaži tegi Katrin maadik ja toimetas Kersti hinnakaja.