Tere olen Peeter Helme ja räägin tänasest raamatust, mis kitsamalt võttes ilukirjandus ei ole. Aga laiemalt võttes võib loon. Nimelt on kirjastus Atlex siis Mati Sirkeli tõlkes välja andnud Saksa ajaloolase Claus miilitseri raamatu saksa ordu ajalugu. Miks ma ütlen, et seal laiemas mõttes on ilukirjandus nimelt sel põhjusel, et pikka aega on Lääne-Euroopas ajalookirjandust kui sellist peetud pigem ilukirjanduse valda kuuluvaks kui teadvustamata kuuluvaks. Nii et ajalugu võib-olla sellisena tasubki lugeda. Ja kui Eestis oli siin hiljuti debatid, et uue keskaiaõpikule selle üle, et küll on sealt puudu muistne vabadusvõitlus ja küll on käsitletud seal ühte ja teist asja valesti siis võib-olla oleks tasunud sellesse debatiga suhtuda veidi rahulikumalt ja mõelda, et see on ju lõppude lõpuks mõttevahetuse ilukirjanduse üle või vähemalt ühe võimaluse üle ilukirjandust vaadata. No kitsamalt võttes on seda Klaus miilitseri saksa ordu ajalugu muidugi raske näha ilukirjandusena. Olgem ausad, tegu on kuiva raamatuga. See on üks väga põhjalik, tõsine, korralik ajalookirjanduslik teos. Ta ei ole paks iseenesest 220 lehekülge rajal väga tihedas kirjas, väga vähe pilte. Lõpus on põhjalike korralik register, mis teeb au igale ajalooraamatule ja ei puudu ka sama tõsine kasutatud kirjanduse allikate loetelu. Nii et tegu on siis igas mõttes teaduslikkusele pretendeerida raamatuga ja ma ei taha siin selle sõnaga pretendeeriv üldse irooniline olla, vaid tahangi lihtsalt jääda esialgu sellele teesi juurde, et ajalugu on ilukirjandus. Ja kui ajalugu tehakse teaduslikult, siis alati jätta kas või selles mõttes ilukirjanduseks et alati jääb ta ühe autori võimalikuks vaatepunktiks. Kuid kahtlemata on tegu väga olulise raamatuga, eriti just sellesama mainitud keskaiaõpikuteemalise debati valguses on ma arvan, väga oluline, et käesolev miilitseri saksa ordu ajalugu eesti keelde on tõlgitud. See on tähendab päeva Saksamaal antud teema standardteos. See raamat, mida ülikoolides esimesena soovitatakse ja mida üliõpilased, kes keskaja nende valdkondadega tegelevad, kindlasti loevad. Nii et tegu on tähtsa teosega eesti keeles, liiati ei ole saksa ordu kohta just palju ilmunud ja ometi on tegu ka mõningate Eesti ajaloo sõlmpunktide kirjeldajaga. Muidugi, saksa ordu ajalugu ise on palju laiem, ainult Eestit puudutav osa saksa ordu rajaja Te ju pühal maal, 12 kümnendas sajandil. Tema levik veel ka 13. sajandil on pigem seotud Vahemereruumiga. Saksa ordule kuulasid rajal territooriumit mitmel pool Itaalias, Kreekas, Haanjas, samuti Lõuna-Prantsusmaal tehti püüdlusi Balkanil endale territooriumi hankimiseks ja alles järk-järgult liiguti põhja poole ning olles järk-järgult muutub raamat ka Eesti ajaloo suhtes kitsamalt huvitavaks. Teiste suhtes laiemalt on see raamat muidugi algusest peale huvitav, sest kui me mõtleme kasvõi muistse vabadusvõitluse peale, mida võib-olla siis keskaja õpiku autorite meelest sellisel kujul olemas ei olnud, aga lähtume esialgu siiski sellest ees istet olemas siis juba kasvõi selles valguses kui vaadelda, et millised jõud need olid, kes eesti vallutasid, miks see üldse teostus, on väga oluline lugeda antud Klaus miilitsa eriraamatut lihtsalt mõista neid struktuure, kellega muistsetel eestlastel tuli silmitsi seista ja aru saada, miks nad olid siis nii sõjaliselt kui ka vaimselt psühholoogiliselt, ütleme, propagandistlikult üle muistsetest eestlastest. Kahtlemata Ta moodustab ühe väga huvitava peatüki just Eesti ajaloo perspektiivist vaadelduna see osa raamatust, mis kirjeldab Preisimaa vallutamist, saksa orduriigi loomist. Oluline ja huvitav on see kahest punktist. Esiteks, kuna teinekord ikka on Eesti ajaloos toodud Preisimaaga öeldi, et näete, et kuna Eestil puudus maa piir Saksamaaga, siis ei saanud võimalikuks massiline saksa talupoegade kolonisatsioon siia ja ei juhtunud seda, mis juhtus Preisimaal, kus kohalik elanikkond kas hävitati või Saksastati. See on üks huvitav paralleel, sest see raamat näitab, et need asjad nii lihtsad ei olnud. Nii massilist muistsete Preislaste hävitamist nagu seda varem ajalookirjanduses väidetud on ilmselt aset leidnud, vaid palju suuremas osas toimus saksastumine ja seegi ei toimunud mitte niivõrd saksa talupoegadest kolonistide toel. Kuivõrd tänu sellele sellele, et täpselt nagu Eestiski, nii ka Preisimaal rajati esimesed linnad, siis kolonisaatorite eestvõttel nende linnade asukad olid kolonisaatorid ehk sakslased. Nii et seega see eesti preisi paralleel muutub siin segasemaks ja nõuab kindlasti Eesti ajaloolastelt ka tähelepanelikumad üksikasjalikumat käsitlemist, juhul kui keegi peaks seda nii oluliseks pidama. Teine huvitav aspekt, miks preisi maa vallutamise peatükk peaks Eesti ajaloolistele huvida pakkuma, on siis saksa orduga valitsuse kehtestamine millel olid juba täiesti otsesed mõjud Eesti alale nimelt siis tugeva saksa orduriigi tekke, tegi võimalikuks mõõgavendade ordu incorporeerimise Saksa ordusse. Ja mõjutas pika aja jooksul eestlast ajalugu sidudes selle tegelikult ju saksa orduriigi Preisimaa ajalooga. Kui me mõtleme näiteks saksa ordu sõdu Poola ja Leeduga, siis sellesse tõmmati ka Vana-Liivimaa. Aga nagu enne juba veidi hoiatavalt öeldud raamat on kuivavõitu, kohati on ka tunda, et võib-olla ka toimetajal on see kuivavõitu tundunud. Mõned kohad mõjuvad väga tõlgitud Tutena. Mitte et oleks arusaamisraskusi, aga on tunda sellist saksa keele lausekonstruktsiooni, mis ei ole hea. Aga niikuinii see raamat on selline põhjalik, korralik ajalooteos. Nii et kui ma alustasin teesist, ajalugu on ilukirjandust, siis tõesti selle raamatu kohta mõjub see väga-väga tinglikult. Et see oli rohkem nalja pärast öelda, et see raamat vaatleb Saksa ordut väga detailselt, autorile pakub suurt huvi ordu organisatsioon ülesehitusmuutused organisatsioonis. Nii näiteks ka siit raamatust. Ei leiame Hei, eesti muistset vabadusvõitlust ega näiteks Jüriöö ülestõusu mitte täitsa autor, eitaks nende sündmuste asetleidmist, aga neid lihtsalt ei paku talle huvi. Eesti alaasuta vaatleme alles siis, kui läheb mõõgavendade ordu incorporeerimiseks. 13. sajandi keskel ja Jüriöö ülestõusu nimetab ta mainides toimus eestlaste ülestõus, kuid ei maininud. Ta mõisteti Jüriöö ülestõus ja selle ülestõusu tekkepõhjused käik. Kõik see on ebaoluline autori jaoks, tema jaoks on oluline lihtsalt see, mis mõju tõi see endaga kaasa ordu ülesehitusele ordu käitumise. Nii et see kõik teeb sellest sellise raamatu, mida ma ei soovitaks otseselt kaanest kaaneni läbi lugeda. Õnneks raamatu sisukord väga detailne, iga peatükk on lühike, kõik need alapeatükid on siin täpselt lahti kirjutatud. See on täpselt selline teos, mis kulub ära igaühele, kellele keskaeg huvipakkuv. Sest et ta saab selle raamatu sisukorra lahti lüüa, vaadata, milline koht talle huvi pakub. Ja kas siis sisukorra või registri abil täpselt üles leida selle, mis vaja. Raamatus on vähe pilt ja ainult mõned kaardid, kaardid on korralikud, aga võiksid olla värvilised, kogu raamatu, nimelt must-valge. See ei ole nüüd ühe ajalooraamatu puhul tõesti miinus. Aga eriti kui autor teeb tõesti väga detailselt juttu ordu ülesehitusest kas siis Preisimaal või Liivimaal ja räägib sellest, kus asusid mingit komptuurid, kuhu loodi linnad, kus olid kindlused. Kuidas ühe komtuurkonnakeskust nihutati ühest linnast teise siis hea küll, kui see puudutab Eesti ala, ma usun, igaühel on silme ees, mis on, mis. Aga kui see puudutab näiteks Läti ala või Ida-Preisimaad, siis on sellest mustvalgest kaardist küll üsna keeruline näpuga järge ajada. Raamatule tuleb muidugi seejuures kasuks see, et sisukorraski on kaartide illustratsioonide skeemide nimekiri. Ja nagu öeldud, ka väga korralik register on raamatul olemas. Nii et tegu on tõesti igas mõttes eeskujulik Kuu ajalooraamatuga ta näeb selline veidi nigel välja, selline läikiva kaanega pruunikas ja lehed on pruunikad. Aga sellest ei maksa ennast petta lasta. Et jah, ta ei ole selline mõnus õhtune lugemine, aga ta on üks väga korralik lisa Eesti seni veel valgeid laike sisalduvale eestikeelsele keskajateemalisele ajaloo kirjutusele. Ja usun, et eriti nüüd, mil just äsjase debatt uue keskaja õpiku ümber oli tuleb see Klaus miilitseri saksa ordu ajalugu väga õigel ajal. Head lugemist.