Estonia maja saab käesoleva aasta septembris 100 aastaseks. Juubelit tähistatakse suurejoonelise festivaliga kuuendast 20. septembrini ja selle korraldaja näiteks on Estonia majas läbi aegade toimetanud Rahvusooper Estonia Eesti Kontsert, Eesti riiklik sümfooniaorkester ning Eesti filharmoonia kammerkoor. Kaasa löövad Eesti rahvusmeeskoor, ansambel tus, muusikus, Läti rahvusballett, teater varjus ja paljud teised. Info festivali kohta on üleval Rahvusooper Estonia kodulehel ja tänasest juba algab ka juubeli Dustele piletimüük. Festivali tutvustamiseks korraldati eile aga pressikonverents keldrist katuseni. Õigupoolest oli tegemist teatraalse ringkäiguga, mis algas Estonia teatri ees, kui selle ette sõitis hobukaarik legendaarse Paul Pinnaga nõnda nagu ta ka 100 aastat tagasi oma kodunt raekoja platsilt Estonia teatrisse sõitis. Sedapuhku aga rahvusooperi tippsolisti Urmas Põldma kehastuses. 100 aastat tagasi avati Estonia teater Hamleti etendusega Siinaga kuulakem Paul Pinna häält heliplaadilt. Enne kui oma rännakuga edasi läheme. Teatavasti asutati 1865. aastal Tallinnas küll laulu- ja mänguselts Estonia, kuid samanimeline kutseline teater sündis seltsi baasil 1906 lavastajate ja näitlejate Paul Pinna ning Theodor Altermanni. Veel 1913. aastal valminud Soome arhitektina Armas Lindgreni Avivil õnni projekteeritud juugendklassitsistlik. Eesti teater Estonia hoone oli suurim tollases Tallinnas. Kahetiivalised ehitise ühte poolde kavandati teatri teise kontserdisaal, nii on see tänaseni. Võimsate saali korpuste vahele jäi algselt madalam restoraniga keskosa, selle ette aga sammastikuga siserõdu, mis maja arhitektuuri eriliselt ilmestas. Teatri- ja kontserdimaja anti pidulikult 24. augustil 1913. Skulptor August Weitzenbergi kinkis teatrile sellel puhul oma kaks kauneimad, marmorkuju, koidu ja hämariku, mis ehtisid kunagi teatrimaja punast saali. Aasta pärast tuli teatri ja siis juba sõjaväehospidali käis esimene maailmasõda. Kontserdisaali rõdupoolses osas seati sisse õigeusu kirik. Kuna teatrisaali siiski okupeeritud jätkasid näit teatrietendustega omal kulul. Kõigepealt viidigi ajakirjanikud teatrist südamesse lavale, kus kauaaegne pealavastaja Aarne Mikk meenutas Eesti teatri- ja muusikaajaloo eredamaid tähti, kes kõik sealsamas Estonia laval oma esitusega publikut vaimustanud. Aarne Mikk rääkis sellest, mis Estonia lavalaudadel sajandi vältel on aset leidnud, milline tähendus on sellel olnud eesti rahvale ning vahendas. Meenub dusi minevikust alustades taadiga Soomedenorilt Väine Solalt. Meeli valmistas uue Estonia teatrihoone kerkimine ja valmis tegelikult suurt rõõmu. See oli suureks moraalseks võiduks, sest meie väikeseemneid, mis külvati 1906. aastal oli kandnud ilusat vilja. Kui vaatasime veel pooleliolevat ehitust, siis arvasime, et meie rahvas ei suudan kunagine, kuhu me täita. Kuid suur oli hiljem imestus, kui kogesime, et need ruumid osutusid veel liigagi väikseks. Teame, et Estonia on vanem kui Eesti vabariik. Aga kuna nii Konstantin Päts, Konstantin koliku, Jüri Vilms olid Estonia seltsi juhatusel siis koos selle maja ehitamise plaanidega kavandati ka samaaegselt Eesti vabariigi sünni. Ja tegelikult 24. veebruaril 1000 918001 mõte, et välja kuulutada Eesti vabariik siinsamas Estonia saalis sarduma näidendi madam šanssenee vahe. Öeldi, et see etendusi ära mõjureid turvalisuse probleem. Aga mindi siis üle, see pangamajja aga poolsetel tänapäevani. Lennart Meri, Arnold Rüütel kui Toomas Hendrik Ilves tervitavad meie rahvas, vabariigi sünnipäev just selles saalis. C 1900 19 aastat oli ka kontsertsaalis kokku Eesti esimene parlament, Eesti asutav kogu. Ja kui Väino soolad oli 27. aastal lavastama siiani Liina surma, siis ta kirjutab, et Estonia oli uskumatult arenev. Tegelaskond oli noor ja in. Mis oskustest puudu jäi, seda korvas andumust ja tööga. Elina surmav lõpptulemus oli siin parem kui Soomes. 1928. aastal esineb pettusi eemalt haavad, oopera pikerlased. 37. aastal käis ballett Helsingis ja siis tuli üheksas märts 1944 Meil Nõukogude lennuvägi pommitas Tallinnat ja hävis Estonia. Paljud juhtivad solistid ja teatritegelased põgenemist Nõukogude vägede eest läände. Aga kui tagalas siia kohale jõudsid? Paul Pinna, Ants Lauter, alustati ometi tegevus mitme aasta jooksul endises kinos, Teatris, glooria palas. Kontsertsaal valmis kuuendal aastal, suvel ja teatrisse tuldi esimest korda seitsmendal novembril 1907. Muidugi suur avakontsert toimub, aga maja oli veel lõpuni valmis ehitamata. Aga sellest kõiki me täna ei suuda, rääkisid nad sellest, loete ja teate, võib-olla aga 10 15 aastaga tuli lavale uus põlvkond, muidugi kõige tuntuma duetid kuuske. Algas sellel alal Helmi Puuri tähele. Selles saalis on viibinud nii Konstantin Päts, Litzmann kui Karl Vaino aga ka Urho Kaleva Kekkoneni, Juri Andropov ja keskkloostri suli kunagi immigranti, meil külas. Vaim ja võim, see on ka Estonia teatri olnud seotud. Me mäletame, et 1000 910, kui taheti püstitada selle maja nurgakivi, nõudis kuberner, korrastavetsed, kõned ja laulud peavad olema vene keeles. Estonia Seltsi juhtkond selles keeldus. Alustati maja ehitamist ilma lauludest. Nii on siis need probleemid lahendatud inimeste poolt, kes siia majja oma eluandev kinkinud. Te olete laval praegu, mis on igav, priid süda ja pühib vaid tegelikult siia tullakse, mitte tänavajalatsites Üliri, aga teine on lubatud teha erandi korras oma jalgu, mitte paljaks. Ja ma arvan, et sellest paigast on publikuni lennanud nii Paul Pinna, Theodor Altermanni, Milvi Laidi, Erna Vill, meri, Ants Lauteri, Kaarel karmi, Ants Eskola, Georg Otsa, Tiit Kuusiku, Meeta kodaniburgi, Hendrik trummi ja paljude teiste hääl. Külalised, kes siin on käinud, nendest meenuvad kindlasti kõigepealt sopran Theresa ratas apolitamist metsosopran Feyszbambrid, vaid ene lauljat Irina Arhipova, Jevgeni Drenko, soomlased soid isu kuskilt ja pühadel Jorma hinnet nõnda edasi. Ja kujutage ette, et nendes seent ja selles saalis on kõikide nende hääled helisemas meie ettekujutustes kuni tänase päevani sest teatrit ei tee kunagi üks inimene, vaid palju erinevad põlvkonnad. Ja 50. aastal, kui Tallinnas ei olnud spordisaale veel mängisime siin esmaspäeviti lavavõrkpalli ja korvpalli. Siin on tehtud ka mingeid poksivõistlusi ja tõstevõistlusi, aga muidugi kõige olulisemad spordivõistlused toimuvad Estonia kontserdisaalis. Ja 1989. aastal taastati selles saalis Eesti olümpiakomiteed, et noh, lava on muidugi lauljate tantsijate päralt ja orkester istub siin all augus hakkas laval orkestriauku lennanud ka iga etenduse pappensiin, taldrikuid, klaase, korragi, isegi tõrvikuid ja mõõtu. Aga valges saalis kujun toimub mingi väike vedur, on inimesed üritanud üle lava tulla lava taha ja kaks inimest nendest oma orkestrisse kukkunud. Üks lätlane ja üks soomlane. Nemad tulid sellest seiklusest välja ilma vigastusteta. Aga samal ajal maailmakuulus lavastaja žanräponell, kes proovi ajal kukkus orkestriauku, kaotas seal oma elu, nii et lava ja orkester on väga ohtlik auk ja paikkumisega hoolikalt ei jälgi. Aga elu ongi lühike ja kunst, Estonia teater peavad olema pikad. Vaid selle maja ehituse viskas iga Est toonane siia vundamendikraavi ühe väikese sümboolse kivikese, et ka nemad on selle maja ehitasime kõik seotud ja ma arvan, et tänastamist toonud lastel on võimalus sellesse kunstimüüri panna oma vaip, kivi ja samaaegselt ka jääda siis Eesti kultuurilugu. Kui seda maja ehitati, siis oli reklaam brošüüris kirjas. Et me ehitame Tallina eesti teatrit. Rahvamaja. Estonia kannab oma riigi nimi ongi meie teatrirahva rahvamaja ja süda. Tere tulemast lavale ja tere tulemast Estonial juubeliüritustele ja meie rännak läheb edasi. Rännak läks Estonia lavalt edasi treppidest üles teatri katuse all olevasse kammersaali, kus meid tervitas Eesti filharmoonia kammerkoor Miina Härma lauluga. Eesti filharmoonia kammerkooriosast juubelifestivalil rääkis koormeister Heli Jürgenson Estonia sananädala ürituste raames Meil kanduda muusikat nette neljal kontserdil meie koos ERSO-ga toob lavale Haiti aastaajal suure oratooriumi, mis kõlas ka ajalooliselt esimesena teosega siin Estonia maja lavalaudadelt. Kontsert toimub 12. septembril. 15. septembril on meie koori taagast välja kontserti kontserdilaval kavalam kokku nendelt eesti autorite loomingus, kes on Estonia maja ka väga olin seotud. 20. septembril on meil täielik kontsertprojekt koostöös Viljandi kitarrifestivalil nimelt kolm eesti heliloojad, kitarri, heliloojad kirjutavad spetsiaalselt meile jäetud parteidele uudisteosed ja need leiavad oma esiettekandes siinsamas kammersaalis ja kontsert kannab pealkirja kuuelt keelel neljal häälel ja esiettekanded tulevad Tauno Aintsi, Robert Jürjendali, Raul Söödi ja ühtlasi anname ka omapoolse panuse ühisele suurvormi kontserdile. Juba Estonia päevade lõppkontserti. Eesti filharmoonia kammerkoori juurest laskus ajakirjanike grupp treppidest alla Estonia maja kontserdipoolele rammi harjutusruumi, kus legendaarse koori ajaloost rääkis Eesti rahvusmeeskoori direktor Indrek kumberg. Me oleme lubanud küsimus kohkunud vaeva Kano line saam, ruum 211 ja siin ei saa praegu siis meeskoor. Riiklik akadeemiline meeskoor ja nii edasi loodetavasti tähendab CK teos lapsed olemas. Aga mis veel on seotud selle majaga ja kuidas tekkis Gustav Ernesaks meeskoori juba enne teist maailmasõda aga päriselt, oma meeskooriga asus ta tegelikult tööle hoopis sõjaväelasega Jaroslavlis. Jaroslavlis sellised kohad nagu tulidki kant sügisel õõnestusmeestega sügav lumi, kant külastada, seal laulda. Nad on väga heas korras ja täpselt samas juhtidega, nagu ta oli 42. kolmandal aastal. 15 november 1944 andis Eesti NSV Ministrite nõukogu välja käskkirja Nikolai Karotamm allkirjaga, millega moodustati Nende meeskoor. Ja esimene harjutus toimus 16, november. Koori sünnipäev ei saanud toimuda selles ruumis siin majas, kus voorumil enamuse oma elule töötanud säde 11 ja kohal oli üle 70 mehesest. Ernesaks moodustavad koori- ja tema ideaalis oli meeskooris 80 liiget ja ei läinud kaua aega, kui anti esimene kontsert. Kõige esimene esinemine toimus 12 jaanuar ja see oli tegelikult raasu esimene. Lauldi kohe otse-eetrisse. See oli pühendatud Aleksander Läte sünnipäevale ja esimene avalik kontsert toimus 21 jaanuar. Hetkel 48, mõnel päeval 49, rohkem praegu ei saa. Loodame laulda seda kõvemini. Koori repertuaaris on number, ei ole täpselt teada, kas see on juba kuskil kuni kuus tuhanimetus, muusika. Kontsert on 50 60 vahel aastas ja publikutes kuulab aasta jooksul on üle 20000. See natuke sõltub ka, me ei arvesta võib-olla ka laulupeokliinikut siia sisse. Oleme saanud erinevalt tunnustust salvestuste ees. Kontserdil teeb kaasa arvatud ka 600-le Grammy au koodele esoga, koorimuusika kategoorias ja netel vaidlesime. Ja kuulakem nüüd, kuidas kõlas ramm eile oma harjutussaalis, kus ta Mikk Üleoja juhatusel esitas oma ajaloo esimese kontserdi esimese laulu Aleksander Läte koske laulud eesti keeles. Estonia kontserdisaali lavale on rammi proovisaalist vaid mõni samm ning seal võttis meid vastu Eesti riikliku sümfooniaorkestri direktor Kadri Tali. Me seisame Taali või täpsemalt laval minu jaoks ühes pühamas paigas ja see on koduks Eesti riiklikule sümfooniaorkestrile. Kuid ma arvan, et liialdamata koduks igale eesti muusikule. Mina mäletan seda saali enda elus keskse kohana terve oma teadliku elu. ERSO saabus siia, olles öeldud, et ERSO on 86 aastane, siis 85 aastat ERSO 86-st elus on seotud olnud selle saaliga 12 liikmelise väikse orkestri na saabus ERSO siia saali 27. aastal, saades enda käsutusse väikese katusekambri ja 30.-te keskel siis sinise saali, mis oli juba uhke saal, mida teod, neljandad korruse vaheruum, selline tänapäeval ka väga kaunis koht taotastusele kodu 44. aasta märtsipommitamise põhjusel ja kasutas oma saali täna, seejärel nii Mustpeade maja kui draamateatrit ja inglise kolledži saali. Tagasi siia majja saabus pärast taasavamist 46. aastal ja ERSO on alati olnud lisaks raadiole väga olulise koostööpartnerina ehk salvestama orkestrina ka Eesti esindusorkester salvestades, esitades kõiki Eesti heliloojate esmaettekandeid, see, kui need seinad räägiksid. Siin lavalaudadel on oma muusikukarjääri alustanud kõik eesti dirigendid, alates Neeme Järvis ja lõpetades noorema põlvkonnaga, kõik eesti solistid ja eesti kollektiivid. Siin on ERSO ees isoleerinud solistid nagu Gidon Kremer või rister Taavi Tuisk, Tretjakovi Evelin Glenni või siis tänapäeva noorema generatsiooni staar Stefan Thor, kes esines alles sellel aastal. ERSO ees on dirigeerinud kõik eesti dirigendid, kuid ka 37. aastal maailma üks mõjuvõimsamaid heliloojaid Igor Stravinski irostessenski, Svetlana gravinski Rabinovich ja Andrei Pareiko NFL märgner ja kvaleri kerge. Siit on saanud tuult tiibadesse kõik Eesti muusikud ja teistes täna siin teie ees oleme õnnelik, et septembris läbi meie saate te ülevaate nii 100 aasta tagusest muusikapagasist kui tänapäevast sest ERSO juba suvel esineb mitmel rahvusvahelisel festivalil. Enne suve salvestab muuhulgas rahvusvahelistele plaadikompaniile, on diil Issemm ja püüdsin klassiks pike Elleri sümfooniat. Kõik Pärdi sümfooniad on juba lindis Šostakovitši kantaadis Paavo Järviga. Ja pärast sajaaastast sünnipäeva pidamist ja seda festivali septembrikuus asub teele Ameerikasse rannikust rannikuni kuuajalisele turneele. Sellised oleme meie 86 aastane Eesti uhkus, Eesti riiklik sümfooniaorkester. Ja seistes täna siin ees, kutsun teid kõiki vaatama seda raamatut. Neid pakett. ERSO pakett 100 aastat sümfooniakontserte oma eriti võimsate esinejate ja kavadega on homme teie jaoks kättesaadaval ja üks kord elus saama selle lause öelda. Ma olen tõsiselt õnnelik tänasel päeval, et kultuuriministeeriumi haldusalas on peale kultuuriasutustega sport. Nii et palju õnne meile kõigile selle seosega, mis uudis täna on ületanud ja võib-olla ka meie uudisekünnise palju õnne, et õiglus on jalule seatud. Kaunid helid Eesti riikliku sümfooniaorkestri löökpilli mängijaid ning edasi tutvustasid Estonia kontserdisaali mattidel maadluskunsti Heiki Nabi ja Eerik kaps ning tõstmises näitasid rammu Mihkel jalajas ja Lembit Bent. Põhjuseks ajaloolised sündmused. 1922 toimusid Estonia kontserdisaal, Inglismaailmameistrivõistlused tõstmises ja Johannes Kotkas saavutas siin 1938. aastal maailmameistritiitli. Edasi andis Eesti kontserditegevusest lühiülevaate direktor Jüri Leiten. Ma räägin registri kontserdist siin saalis siis Eesti Kontsert vist on jututoa kontserti viies majas ja üle 100 selles punktis üle Eestimaa 200-le 1000-le kuulajale. See on Eesti kontserdisaalis. On esinenud Stravinski soriaapi, siino, kodutu, googe, siinov, dirigeerinud, kurtma, suur, sinav, kritiseerinud kindlasti maailma väga tore puusepana dirigent. Ja ma pigem peatuksin, võib-olla mõned niisugused faktid, mis ei ole nii väga viimastel aastatel olnud. Pigem see, et läbi mitmete mitmete aastakümnete kontserdisaalis toimunud ka väga palju kergelt estraadimuusikat ja humoorikalt näitemängu. Et siin saalis on esinenud Ervin Aabel, Eino Baskin, Viisimaa, nii ja naa, need on vaid väike osa nendest näitajatest, kes on siin aastakümneid rahvas naeratanud ja mul on üldse tunne. Vanasti naerdi siin saalis rohkem. Eesti kohta on Eesti NSV riikliku filharmoonia, mis loodi 41. aastal. Aeg-ajalt ülekooliline tegevus katkes. Aga kontserdid siin siiski teise lipu all tõenäoliselt jätkusid. Koonia taastati 44. aasta ja saal ehitati üles 46. aastal ja 44. toodi siia Vladimir kooslumi juhatusel džässorkester. Aga nagu te teate, nõukogude aegses ei olnud mitte väga meele järgi valitsusele siis sellega oli väga suured probleemid ja isad, muudatused säästokestav estraadiorkester, eks. Aga sõjajärgsetel aastatel oli filharmoonia kollektiivi hulgas ka rahvatantsuansambel ja pasunakoor ja toimus kindlasti väga palju kontserte igal pool Eestis ja üks selline termin nagu šeflus. Igatahes olen lugenud ajaloouuringutest, et Eesti riiklik diakoonia sai Nõukogude liidus Seklusest esimese koha. 60. aastal, kõrvuti tiheda klassikamuusikaeluga Bloody, Gennadi, politsei fotoansambel Laine ja 60 10.-st aastast võidi arvata, et läks selline pikka estraaditegevust lahti. Seid suundusid suurele Venemaale väga palju ansambleid, väga häid ansambleid, kes vallutasid sea miljoneid ja miljoneid ja töid Eesti kontserdikassasse raha, et vaesed saaksid kuidagi siin oma näljapajukil maitsta. See oli suurim fraktsioon 72. aastal loomi oskus muusiku 74. aastal topsi ja filharmoonia kammerkoor. Ja täna, nagu ma ütlesin, toimub Eesti kontserdis üle 1000 kontserdi. Siin saalis on aastas kontserte, kus kiirus 160 170. Nii et see saag teenib muusad täies mahus. Ringkäik lõppes Estonia valges saalis, kus Aivar Mäe keskendus juubelifestivali kõige pidulikumale sündmusele Estonia avamise peole kuuendal septembril koos piduliku õhtusöögiga. Mis kindlasti peaks minema, eesti rahvas on see, et õhtusööki sööki 900-le inimesele, nii nagu doktor kuidas tehakse seda siis, kui oledatele õhtule sellel õhtul kaasnevad kihistus, et seal on veel üks raamat, mis tuleb välja viienda õhtuks, autot pole ilma Eesti suurette lugema, aga sea dekaadil Euroopa kohus selle maja ajalugu siis härrasmees. Kui ringkäik oli alanud teatraalselt Paul Pinna saabumisega siis ta ka lõpes teatraalselt koidu ja hämariku esinemisega rahvusooperi balletiartistidelt juhtimaks tähelepanu August Weitzenbergi kaunitele skulptuuri teleKoit? Jah, hämarik, milles skulptor kinkis majale selle avamisel ja mille tagasijõudmise eest Estonia majja hoolitseb kunsti metseen n Kunila samuti kingitusena. Austatakse Estonia rahas, teatri Estonia sõbrad, mul on väga tore olnud jälgida, kui suurepäraselt Estonia valmistub oma maja 100.-ks juubeliks. Et olen mõelnud, et kui keegi katsub seda sellised järgi teha, et kindlasti kaasata ja mulle väga meeldis Estonia poolt välja pakutud see idee tuua siin majas toovad küll punases saalis ujumisaugud Šveitsi praegu suurepäraselt skulptuuri Koit ja Hämarik siia kellegitiks kujudena tagasi ja ma võin teile kinnitada, et Praegult käib ja võib-olla infoks niipalju, et ja seda teeb ekstsehhimaalt pärit mees siis meil tunnus. Alles Ratnik on selle mehe nimi ja töö käib siis kumu konserveerimise restaureerimise osakond laupäeval vaatamas. Koidu kuju on saalis tagasi püsiekspositsioonis ja Hämarik on veel töös ara nagu kumust kinnitati, valmib õigeaegselt. Kuiv kaaluvad ligikaudu sama palju kui üks keskmine inimene ja tahaks loota, et kõik sujub ja ega need suurepärased täitsa persest skulptuurid siia tagasi jõuavad ja omalt poolt tahaks öelda, et kuna see idee oli, see oli, see oli suurepärane, siis oli võimatu mitte sellega kaasa tulla. Ajakirjanikel lõppes äsja väga atraktiivne ringkäik Estonia majas. Aga milliseks tegelikult siis kujuneb Estonia festival septembris Arnemik? No ma arvan, et igal päeval toimub siin majas väga palju ja ka erinevaid sündmuseid. Kõigepealt kuuendal septembril, täpselt 100 aastat, kui möödub selle maja avamisest on külastajatel võimalik lunastada kaariku pileteid Rävala puiesteest, sõita siis hobustega ja ette nagu 100 aastat tagasi. Ja siis algab majas siinpool kaheksa suur galaõhtu, milles teeb ka rahvusringhääling Eesti televisioon, otseülekande. Ja seejärel ka nagu 100 aastat tagasi, minnakse siis kontsertsaali õhtusöögile. Aivar Mäe praegu publikule ütles, et 800 inimest sõid ka 100 aastat tagasi. Tegelikult tollal said natuke vähem, sest siit kaeti lauad ainult alla põrandale, aga seekord ka rõdul kõik lauad seal paigale pandud umbes nagu Viini ooperiballil. Et tõepoolest kõik inimesed, kes on ostnud sellele juubeliõhtule pileti või veel lunastanud paketti, mille sees on siis nii õhku õhtusöök, kontsert kui ka liblika esietendus ja veel põlvkondade kaala ja siis juubeliraamat kahe peale. Et need on kõik sinna kutsutud. Ja siis nagu ma vihjamis ütlesin, juba kõige olulisem veel teine sündmus on siis Tõnu Kõrvits ooperi Liblikas esietendus 13. septembril. Ja Andrus Kivirähk kirjutas kunagi sellise raamatu ja peategelased on seal Eerika Tetski August mihklisoo, kes oli üks esimesi baleriini ültse Estonia laval. Väga nooruke, väga habras, väga varakult surnud. Ja tema abikaasa ja jada partner August mihklist vedas küll kauem, aga nii, et selle maja sünnilooga nad on väga tihedalt seotud ooperiteatrile üle antud ja ma arvan, et sellest peaks tulema huvitav lavastus. Ja siis on veel loomulikult mitut sümfooniakontserti. Kõigepealt päev hiljem, seitsmendal on nagu kontserdisaalis 100 aastat tagasi. Mida juhatab siis ERSO, Neeme Järvi ja aasta tagusest kavast on seal tõenäoliselt siis Artur Kapi kantaat päikesele, Sanctus tobiase Joonase lähetamise eest ja mõned siis muud teosest, hilisemast ajast. Ja toimub veel ka Haydni oratooriumi aastaajad ettekanne ja siis lõpeb see Beethoveni üheksandat sümfooniat irooniaga, kus kõik kooritakse, betoon ei segune rõdudele ja vahepeal siis on rida muid kontserte siia Tammsaare parki tuleb suur vabaõhulava, kus igal päeval toimuvad mingid üritused ja ma arvan, et üks põnevam on kindlasti see 100 Luige ballett 100 luigejärv. Kus siis meile tulevad appi veel Läti rahvusooperitantsijad ja me teeme luikede järvest kaks vaatust mida siis aasta hiljem saab teha ka Riias. Kui Riia on Euroopa kultuuripealinnaks Estonia lauda päev mahub selle juubeliajas, siis siis kõikvõimalikud autogrammitunnid talveaias meie tuntud kolleegidega toimub üks Velgaala kontsert Estonias põlvkondade kaala, kus tänapäeva noored esinevad, ütleme, finaaliks tahame lavale tuua kõik vanad kolleegid, sinna lisaks ja siis õhtuti jazz, kontserdid ja päevastel aegadel tuleb siia Tammsaare pargi pole veel maja külge suur LED-ekraan kus näidatakse siis Eesti televisiooni arhiivist mitmesuguseid salvestusi teatrist, kontserdisaalist. Nii et kui ilusad ilmad on, siis publik võibki päeva veeta siin Tammsaare pargis. Põnevaid sündmusi jagub siin rohkem kui pooleks septembriks. Nõiakuuendast septembrist kuni 20. septembrini selle galakontserdipäeval peaks toimuga ühe suure juubelialbumi esitlus, kus siis on ära toodud väga palju dokumente ja illustratsioone sellest sajaaastasest majast väga paljud minule hämmastaval kombel isegi seni avalikkusele tundmatud avamispidustuste värvilised kavalehed, söögimenüü, tantsukaardid, Peet Aren oli, need kujundavad uskumatult fantaasiarikkalt. Et miks neid siiamaale pole? Ei tea, aga noh, sinna albumis nad tulevad, kaasa arvatud siis maailmameistrivõistlused tõstmises 22. aastal kontserdisaalis või 38. aastal Euroopa esivõistlused maadluses, kus Johannes Kotkas tuli Euroopa meistriks ja nõnda edasi, pluss siis ka kõikide riigipeade visiidid siin kontsertsaali ja teatrisse. Pallid, kõik muud üritused. See juubelialbum siis tuleb välja septembri alguseks, aga siin märtsi alguses esitlesite üht-teist raamatut Estonia tõusmine tuhast. Mida seenest. Jätab see kujutab tegelikult seda perioodi, mis algab üheksanda märtsiga 1944 kui toimus Tallinna pommitamine ja Estonias, eks kratietendus, kuidas selle etendusega seotud osalised ja ka rahvas on hiljem seda momenti meenutanud. Ajalehest Eesti Ekspress, ma leidsin ka ühe intervjuu vene lenduriga, kes käis pommitamas siin ja nõnda edasi. Paljud mälestused sellega see algabki, siis mis sai edasi, kuidas üritati kontserte teha? Otsiti võimalusi korjalduste tegemiseks, aga varsti olid nõukogude väed juba Tallinna lähedal ja väga tuntud juhtivad Estoniasse põgenesid kõik sissid lääne poole ja kui Paul Pinna ja Ants Lauter tagalas siia maja ette jõudsid, siis nad on kirjutanud nendega jaoks kõige suurem šokk. Et see maja, mille nad olid andnud oma parimad aastad, et see oli sellises olukorras nagu Gustav Ernesaks võrdleb, et Estonia varemed olid tema jaoks nagu pimedaks pistetud silmadega eestimaa. Aga noh, alustati muidugi kiiresti, et on vaja detens hakata tegema, tehti hädavajalik remont, kinoteater, Gloria palas ja seitsmendal novembril 44 toimus seal Jevgeni Oneginit etendus. Pärast tuli välja Silva ja teised lavastused ja paar aastat Estonia teatri selles väikses majas ma ei suuda ette kujutada, kuidas seal üldse tehti Carmenit või padaemandat ka seal oli ka pühajärve ja tasuleekide esietendust ja nõnda edasi. Ja seda maja siis siin muidugi remonditi suure vaeva ja hädaga kõik need tähtajad jooksid umbe, sest ei olnud materjali tööjõudu. 300 saksa vangi, sõjavangi õnneks olid iga päev siin olemas, aga ega nendel ka mingid stiimulid, seda nagu nende arvates Nõukogude tagalas toimuvat maja remontida ei olnud ja üks endine sõjavang, kes hiljem siin Tallinnas käis, rääkis, et kuidas Vene Nõukogude ohvitserid tellisid nende käest samast katuseplekist dist, ämbreid ja lastevanne ja said selle eest siis natuke suitsuleiba. Nii et see põhitöö kõrvalt lisa teenimine käis siin kogu aja. Ja kuigi kontsertsaal avati 46. aasta suvel ja teatrimaja need ametlikud seitsmendal novembril 1947 des esimene mai seitsmenda novembrini kaks püha päeva Nõukogude liidus mille puhul siis tehti mingeid pühendusid ettevõtmisi. Aga tegelikult terve aasta tehti siin remonti, edasi toimusid ainult kolm avakontserti ja mindi kloorias tagasi märtsis, kui 48 kalevipoeg lavale tuli. Ka siis olid tuletõrjeautod õuepealsest tulekustutussüsteemid ei töötanud loomulikult elektrikaablitele ajutised ja tegelikult see maja sai valmis alles 51. aastal, viiend kaks lõplikult, see Pärnu maantee poolne juurdeehitus tulid Georg Ots ja tulid meta Kodanipork ja Milvi Laidi küll igatsete taga, aga midagi ei olnud parata, sest teatris toimuvad etendused muidugi üks sündmus, mis Ants Lauterile ja teistele vanadele taanlastele muidugi jäi elu lõpuni hinge, et likvideeriti 49. aastal Estonia draamatrupp, paremad riided sinna kõrvaldraamateatrisse ja Estonia muusika teatriks, ainult see oli ka teatud ooperilauljate soov ja unistus, et neil oleks rohkem tööd. Aga no Lauterile terve elu jälle ehitanud seda Estonia draamatrupi siin siis ka tema langes viiendal aastal ju kodanlike natsionalistide seoses põlu alla, läksid kohtusse ja nõnda edasi. Aga inimestelt, kes seda tööd tegid, püüdsid teha seda kõige paremini. Tuli siis Helmi puur 54 ja 56 oli Moskvas suur kunst maad. Sellega ma põhiliselt lõpetanud raamatuna 10 aastat, kui see maja oli juba ikkagi toimimas jälle. Ja noh, ma olen üritanud ka nende arhiivimaterjalide põhjal teatud sellist absurdset kontrasti ja võib-olla uskumatuid kilde siia juurde panna. No näiteks kui Mari Möldre ja, ja Tuudur Vettik pandi vangi siis vetika hakkas vanglas meeskoori juhatama, Ämari Mölder tegi näiteringi ja kui toimus vanglate vaheline ülevaatus, siis nad pandi mõlemad autahvlitele kui parimad tegijad vanglas. Tsiviilelus nad ei kõlvanud, või Ants Eskola, kes oli Siberist tagasi tulnud luges Moskva dekaadil 56. aasta Eesti tervitust Nõukogude Liidu parteile ja valitsusele. Et need, need olid ajad või võib-olla veel täiesti üllatusena. Kuna kogu aeg praegu on Estoniat ikkagi sõimatud, kui nad olid kodanlike natsionalistide sellises ideoloogia kammitsas jäi, tegeleb poliitharidusega siis parteikoosolekute protokollidest on siiamaale täpselt fikseeritud, et pinna ütles väga marksismi on ju väga lihtne seal Marks ja tema suur habe ja Georg alles ütles, et mina ei saa poliitkirjeldust lugeda, tähendab, selle juures kohe magama ja niimoodi ikkagi nad üritasid parem laulda ja tantsida, kui seda poliitkirjandust lugeda. 100 aastane Estonia on elanud siin läbi igasuguseid aegu. Praeguse seisuga on see maja renoveeritud. Ta on meile kõigile väga tähtis ja armas ja valmistume juubelipidustusteks ja ootame neid pidustusi. Aga kuidas on teie arvamus, kas me vajame uut teatrimaja? No minu jaoks ei ole uus maja enam päevakorras, sest mina oma töö siin lõpetanud ja ma tulin 60 aastat tagasi jäld siia majja, teatrisse, vahepeal ma olin küll konservatooriumi ajal nagu teatrist ära ka esinesin Eesti kontserdi Eesti filharmoonia kaudu omale leiba teenides, nii et tegelikult ma olen 60 aastat selles taas olnud mõlemas tiivas kokku. Ja ma võin öelda ka, et paljud välismaa lavastajad, lauljat, kes siin on käinud, on nautinud seda atmosfääri, et see teater ei ole liiga suur, et saalist sa näed lavale. Mitte et kui ma kunagi Moskva kongresside palees tegime Rigolettot, kus on seal 6000 inimest saalis ja vaatasin neid etendust seal enne siis ma küsisin Atlanta käest, et noh, et sa oled niivõrd hea näitleja, et miks sa siis siin kongresside palee laval nimede ükskõikselt seda nagu teeb, laulab lihtsalt, ta ütleb, et ega ilma binoklit keegi saalist ei näegi, kes haaval laulab, kes suud lahti mõtet püüda. Et seetõttu see 700 paika on üks väga tore. Noh, ütleme 1000 kohta veel. Aga suuremat maja ja väikses linnas ei ole vaja, aga muidugi oleks vaja suuremat lava lavatehnikat. Kui me vaatame tänapäeva uusi maju, kas Kopenhaagenis või Oslos, siis me tegelikult näeme, mida kõike on võimalik teha. Kas kõike peab tegema, kas ajakino ja kõike muud tehnilist tulevärki laval või tuleb üks Georg Ots või Shaljaapin sinna lavale ja kõik vaatavad kolhatada ja ei, ei vajagi mitte midagi sinna ümber. Sest ikkagi isiksused on need, kes loovad ajalugu, jäävad meelde, ülejäänud on toimunud sajad etendused, siin hakkame noppima välja teatud sündmust, teatud nimed teada tegijad, kes on kõrgemal seisnud sellest hetketasemest või võimalustest. Ja minu jaoks Estonia piisab küll. Aitäh Aarne Mikk ja naudime seda Estoniat, mis meil on. Estonia maja. Tabeli pidustused leiavad nii Sis aset kuuendast 20. septembrini. Informatsiooni selle kohta leiate Rahvusooper Estonia kodulehelt.