Tere argipäeva kuulajaile. Tänane saade tuleb Eesti Raadio Narva stuudiost ja saate teemat valides sidusime ta emakeele päevaga, nagu seda igal aastal tehtud. Emakeelepäeval avati Narvas Tartu Ülikooli Narva kolledži baasil Eesti kodu Narvas, mis tegutseb praegu kolledži struktuuriüksusena, kuid püüab lahendada kaugelt üle kolledži ukse läveulatuvaid probleeme. Nimelt valgustama ja harima muulasi eesti keele ja kultuurikülje pealt. Gabistama Narvas info hätta jäänud sisse sõitnud tegevusvaldkondi ja plaane on teisigi, neid on küllalt palju ja vaevalt, et ühes saates neist kõigist rääkida jõuabki. Samas viibides Eesti kodu avamisel, tekkis mõte uurida, kuidas läheb Narva Eesti majal, mis pooleteise, kas saab juba kolme aastaseks. Seda enam, et kuigi nimetused eesti kodu ja eestimajake olevat lähedaselt on ikkagi tegu kahe erineva kodu ja majaga kuid mille tegemised tahes-tahtmata mõningal määral kattuvad. Ja kui vaadata asja kohaliku venelase või muulase poole pealt, et siis vene keeli on tom ikka tom, olgu ta siis eesti keeli, maja või kodu. Ühesõnaga argipäevas, viskame pilgu Eesti kodule, Narvas. Küsime, mille poolest ta erineb Eesti majast. Uurime, mis seisus on Narva Eesti maja praegu ja kas ta üldse olemas ongi, kuna paistab, et vaatamata kolmeaastasele vanusele ei teata eesti maja tööst suurt midagi. Argipäevas räägivad suurem hulk vast eesti kodu sarikapeolt ja Eesti Maja asutanud ja nüüd juhtivad Narva Eesti Seltsi, Narva Aleksandri koguduse ja Vana-Narva seltsi inimesed. Saate panin Narva stuudios kokku, mina, Jüri Nikolajev, head kuulamist. Niisiis emakeelepäeval avati Tartu Ülikooli Narva kolledžis eesti koduna olemas. Kuigi avajad väidavad, et tegu oli pelgalt sarikapeoga, töötab Eesti kodu juba täies mahus. Kodu juhatab värske narvakas Urmo Reitav, kes ennast juba uhkusega Narva patrioodiks nimetab. Esimene asi, mida Urmoreitav kohalikele eestlastele peab selgitama, on see, et Eesti kodu pole Eesti maja, vaid hoopis midagi muud. Esmalt ütlemises Eesti maja, tegelikult on need Eesti maja on tegelikult asutus, mis on katusorganisatsioon erinevatele eestlusega tegelevatele ühingutele seltsidele. Aga Eesti kodu ei ole tõepoolest mitte maja ega ega katusorganisatsioon, vaid konkreetne koht või keskus, mis tegeleb siis mitte pelgalt info edastamise ja pakkumisega kogumisega, vaid ka korraldab erinevaid üritusi. Sihtgrupp on meil väga palju, alates lastest, lõpetades väliskülalistele, kes Narva jõuavad ja kõikidele, kel huvi Narva vastu on ja kolledžisse tahad endale üheks eesmärgiks kaasa aidata siis Ida-Virumaal ja eelkõige Narvas ees seisvate probleemide lahendamisele. Kuna on siiski Narvas teatud infosulg võib-olla eesti kultuuri ja keele kohta, siis on kolledži jaoks väljakutse ja samas ka võimalus seda probleemi aidata lahendada. Et üldjuhul lugeda lehti või kuulata inimeste vestlusi, siis mida me kuuleme Narvas? Kuuleme neid kollaseid uudiseid, põhiliselt võime lugeda uudiseid Narvast, krimine samal lehekülgedelt. Melon narkomaane täis linn, eks ju, süstlad vedelevad igal pool ellu on väga raske. Tulin isiklikult ka selliste eelarvamustega siia linna mis on küll minetatud, et paraku selliseid asju enam pole. Et võimalik, et üks eesmärk on seda ka kõmu nii seda vääri, lõhkuda, mis on, mis hoiab narval sellist halba mainet ja pole siin elu mitte sugugi hullem kui kuskil mujal. Ja, ja kindlasti ka infosulg, mis on, et ei teata eriti sellest tegelikult, mis toimub Narvas. Ja samuti idaga Narva tegelikult väga palju, mis toimub Eestis, et tekitada see info liikuma, infovahetus samas loomulikult tuua eestimaalast Narvale lähemale viie Narva Eestimaale lähemale. Et need kultuuri ja keeleprobleemid pole mitte tingitud kõigest muukeelse elanikkonna pahatahtlikkusest või pigemini just sellest, et nad pole informeeritud, et info info puudumisest pidama. Eesti kodu põhiliseks sihtgrupiks on Narva elanikkonnast 96 protsenti moodustavad muulased. Just neile ongi Eesti kodutöö suunatud eelkõige. Eelkõige just neile, sest pigem vajavad nemad eelkõige infot Eesti kohta, sest. Ma arvan, et neil pole erilist ligipääsu Eesti eesti kui ka venekeelsele materjalidele, mis puudutavad Eesti kohta, et see ligipääs Narva linnas on siiski üsna üsna mannetu. Natuke kahetsusväärne. Kuna 96 protsenti linna elanikkonnast moodustavad vene keelt kõnelevad inimesed, siis igapäevaselt siis oleme sunnitud siiski neile. Aga see on koht, kus saab rääkida laht eesti keeles, nii et nii et eemale lükata mitte ühte inimest, kes, kes sisse astub pakkuma keele konsultatsioone ja tõesti, kui inimesel ja täita mingeid pabereid ja tekib küsimusi, kuidas on õige, siis alati oleme nõus abistama selles suhtes. Samuti, kui on infot vaja eesti kultuuripühade traditsioonide teele mis iganes kohta, siis oma samuti pakume infot, et saame nagu nõustada, pakkuda konsultatsioone, andmebaasi info info osas ning dokumaga metoodilist abi. Et see on nagu niisugune konkreetne konkreetseid tegevusi, millele on ülesanded, kui inimene astub Eesti koduuksest sisse. Aga loomulikult on veel tegevsuuni teisigi, kuid kõrval seal ei jää ka loomulikult Eesti eesti keelt kõnelevad elanikud, et me pakume kõigile tuge. Oma lühikese ametliku tegevusaja jooksul on Eesti kodu jõudnud pidada raamatulaata, korraldada laste koolivaheaega, kusjuures sisse sõitnud õpilaste gruppe on tulemas juba nii palju, et nendega vaevalt hakkama saadakse. Veerun eesti kodul plaanis välja lasta kohalike eestlaste ajalehte ja koolitada Narvat tundvaid eestikeelseid giide jätkab Eesti koduristiema. Narva kolledži direktor Katri Raik. Arvuti koolitame praegu eestikeelset giide et, et Eesti koduabi tekivad siis inimesed, kes on võimelised Narvat eesti keeles, tutvustab. Loodame, et siit juba siis noh, mõne kolme kuu pärast on võimalik eesti kiil tellida siit kaudu kindlasti oodatud inimesed, kellel on mingi mure Narvas või kes, kes, kes tahab teada, kuhu minna, miks minna, kuidas minna ja on ju valida linnainfopunkti vahel või siis selle eesti kodu vahel. Kõik on teretulnud, kellel on mingi mure, on minu jaoks sai selle sellise keskuse vajalikkust selgeks Põhja-Itaalias lõunati roolis, kus on umbes samasugune rahvuslik koosseis, kolmandik muukeelsed ja kaks kolmandikku nagu põhirahvusest inimesi umbes sama suurel territooriumil kui meie Eesti. Ja seal ma nägin sellist keele ja kultuurikeskuses funktsioneeris hästi. Aga samas mind üllatas see, et seal on valimiskvoodid, kui palju on ühes kogusid olles nii palju on sakslasi ja kui kaks asepresident, üks itaallane, sakslane seisavad omavahel, räägivad siin ei vaata üksteisele otsa, vaid seisavad külg ees. Ja siis mulle tundus, et meil on veel käituvad väga hästi. Itaalias on keskus, aga see eesti kodu tundus kuidagi selline. Armas Ta ja teisalt tõesti Eesti kodu on ju kassidis näiteks olemas või eesti kodu. Traditsioonilises mõttes on nagu Eesti ja sõna analoog, sedasama sõna. Aga ma arvan, et kui oleks öeldud, et täna avatakse Eesti keel ja kultuuriinfopunkt ei oleks pooltki pälvinud avalikkuse nii suurt tähelepanu, öeldi, et avatakse Eesti kodu Narvas. Ma küll ei tea, kuidas määrata ära seletama sarikapidu ei olnud tegelikult maja sarikad, vaid ainult ühe ruumi sarikad. Kas mul on ajuti tunne, et me oleme valmistunud paljudele raadiokuulajatele ja televisiooni televiisori vaatajatele suure pettumuse, aga osalt oli see tahtlik, et huvi tekkida? Peab ütlema, et Tartu Ülikooli Narva kolledži on alati osanud mitte ainult uusi ideid tekitada vaid neid ka kenasti vormistada ja müüa. Nagu juba öeldud, pakub eesti koduna tohutult laia teenuste spektrit eeskätt muulastele kuid ka eestlastele nii sissesõit nuile kui ka kohalikele. Samas ei oska veel kohalikud eestlased konkreetselt öelda, mida nad eesti kodult ootavad. Info infopuudus on küllaltki suur, Narva linnas. Kohalikest puudust tunneb kõige rohkem. Ei oskagi kohe nagu esimese hooga öelda. Ja mis veel kohalikke eestlasi natuke segadusse ajab, on tahtmatu võrdlus Eesti majaga. Kas eesti kodust saab konkureeriv firma või koostööpartner? Ja vaat siin ongi, tuleb niisugune huvitav küsimus on tõesti, et on, Eesti on nagu eesti maja jutud ja on siis nüüd eesti kodutuba ja. Ei tea, võib-olla võib-olla tuleb midagi mida kohalik inimene rohkem hooldataks Eesti kodu Eestimaal? Tegelikult vahet on, minu meelest ei ole vahet. Võib-olla Eesti maja on lihtsalt selles mõttes, et ruumi rohkem ja noh, selles mõttes, et maja nagu on suurem, aga ja Eesti kodu, no seal siin praegu lihtsalt niisugune infopunkti, ütleme niimoodi. No loodame, et läheb, laieneb, surevad, judo viiki, vajaks. Samas nagu selgus, kui vastavatuid eesti kodust küsida infot Narva Eesti maja kohta siis põhjalikku infot kodu juhatajalt Urmo Reita vilt veel ei saa. Hea küsimus, ma tean, et on loodud, mitte lase hinge ja, ja sellega on seotud Vana-Narva selts, eesti seltse, kui ma ei eksi, ka Narva Aleksandri kogudus. Aga tegemist on puhtal kujul paberi kujul, tegutseb organisatsiooni või asutusega. Ja nii kaua kui ma olen aru saanud, sisulist tööd tegelikult ei toimu. Ma üldse ei tea, kas on olemas millalgi selle jaoks, sest on olemas eriarvamusi selle maja suhtes, ruumide suhtes, selle kasutamise suhtes. Kuid ma väga südamest loodan, et need lahenevad lähiajal. Et saab olemas Narvas olemas Eesti maja, aga ma ei oska tõesti konkreetselt sellele vastata, sest isiklikult ei ole sellega seotud. Kuid liikudes eesti kodu sarikapeol ringi mikrofoniga mingit teavet Eesti maja kohta siiski sain. Narva eesti seltsi sekretär Endla müür teab, et Eesti maja on olemas ja samas teab ka, et Eesti maja töös on probleeme. Ega sa päriselt ei, Topaga lihtsalt ei ole ruumide rendi suhtes kokkuleppele jõutud, maja on ka kokkulepet ei ole, jah, ei noh, ei saa selles majas ennast tunda koduselt nagu eestlane. Sest ega kodu ilma majata ei ole mõeldav. Ja muidugi kodu mõiste on ikka niisugune, kuhu saab, võiksid alati minna ja tunde ennast koduselt ja turvaliselt. Aga noh, kahjuks praegu momendil Eesti majas nii ei ole. Ja ma arvan, et inimeste taga asi ma arvan, et inimeste taga mis puudutab võib-olla hakkamisest, ajast ja võib-olla ka ideedest ja ma, ma arvan, et kõige rohkem ist ajast, kuna selle Eesti maja eesotsas on niivõrd hõivatud inimesed, et on raske leida, sest et kui sellisele tööle pühenduda, siis peab minu meelest ikka pühenduma täielikult. Siinkohal lähemegi Narva Eesti maja tööde-tegemiste ja olemise juurde. Nagu selgus, saab Narva Eesti maja pooleteise kuu pärast juba kolme aastaseks. Mittetulundusühingu Narva Eesti maja asutasid üheksakümneüheksandal aastal Vana-Narva selts, Narva eesti selts ja Narva Aleksandri kogudus ning neile lisandus veel kolm eraisikust asutajaliiget. Narva Eesti Majas pidi saama katusorganisatsioon, mis koondaks oma tiivad olla Narva eestlast edendavad seltsid ja ühingud põhimõtteliselt ühe eesmärgiga luua Narva eestlastele Narvas täisväärtuslik eesti keskkond. Narva Eesti maja on aastast aastasse toetanud riik, andes majale tegutsemisabi. Ja tõepoolest, Narva Eesti maja töötab, kuigi pole siiani suutnud hakkama saada suurima probleemiga. Nimelt pole Narva Eesti majal siiani veel oma maja. Nii kinnitab Narva Eesti Seltsi esimees ja ühtlasi Narva Eesti maja juhatuse esimees Ants Liimets. Eesti maja Narvas on olemas juba 99. aasta maikuusest. Kui vastav koosolek toimus, asutajaliikmed kokku said ja asutamislepingu sõlmisid. Ja Eesti ja sellest ajast alates tegutseb Narvas siis meie pole võtnud omale eesmärgiks teadvustada just seda, et me oleme olemas, aga me oleme teinud nendele organisatsioonidele üritusi kus need Narva eestlased on saanudki osaleda. Eesti maja eesmärk ongi olnud suunatud sellele, et luua Narvas eestlastele eestikeelset keskkonda. Me oleme registreeritud Vabaduse 20 aadressil ja meie juhatus peaks igal juhul koos käima. Aga meie mittetulundusühing ei ole suutnud selle kolme aasta jooksul saada kokkulepet Narva Aleksandri kogudusega ühe meie osapoolega. Me oleme andnud kogudusele juba kaks rendilepingu trammi-. Ja Eesti maja on suhteliselt tugevasti toetanud Vabaduse 20 Aleksandri kogudusemaja remontimist. Sõjasõlme taastamine, mis läks maksma 52000. Siis oleme vahetanud veetseedes aknad ära ja teinud torude remondi ära, mille me oleme kinni maksnud kuskil peaaegu 100000 ja me oleme sinna majja kulutanud, aga kogudus ei ole tahtnud meiega teha, mitte rendilepingut senini. Ja möödunud nädalal oli meil kohtumine koguduse juhatuse ja Ida-Virumaa vabandust Virumaa paavstiga Raavo kiirega ja nüüd sai meie viimane rendilepingu ettepanek, mis sai valmis juba möödunud aasta veebruaris. See viimane rendiettepanek läks paavsti käte ja praost lubas siis anda kogudusepoolsed üllatused sinna. Seni ei ole neid muudatusi meile tulnud, nii et me ei suuda midagi konkreetselt öelda. See muidugi ei tähenda, et mittetulundusühing. Ühesõnaga siis, kui silti väljas ei ole, meie oma üritusi ja plaane teeme ikka edasi. Sest meie suuremaid üritusi on suvel olnud Vana-Narva päevadest osavõtmine, selle ettevalmistamine, Narva-poolne osa ja ajaloopäev, vaat mis möödunud aasta sai läbi viidud. Teatavasti läksid nad piisavalt suure eduga. Seal on just Narva Eesti maja olnud selleks, kes on kandnud need materiaalsed kulutused raha näol. Kuna Eesti vabariigi valitsus on meid toetanud. Narva Eesti Maja teine asutaja, pool Vana-Narva selts, seltsi esimehe Vilma Taalberg näol, kinnitab samuti, et Narva Eesti maja töötab ja kinnitab ka pingeid asutaja kolmanda poole Alexanderi kogudusega, mis Vilma Taalberg arvates ei soovi Narva Eesti majale ruume üürida. Kuigi esialgne kokkulepe oli olemas. Eesti maja mittetulundusühing Eesti maja kui niisugune on täitsa olemas ja me oleme essi maja egiidi all viinud läbi ka palju üritusi. Kahjuks ei ole aga siiani jõudnud kokkuleppele Narva Aleksandri kogudusega. Lepingu sõlmimise asjus. Võib-olla ehk. Ehk ma ütlen pahasti, ma ei oska öelda, aga ma mõtlen, et vastastikune vastastikune mõistmatus või, või, või siis puudub tahe Aleksandri kogudusel seda lepingut sõlmida. Seda me taotleme juba kaks aastat, ehk kui me seda asja ajame, meiepoolsed meiepoolsed lepingu variandid lükatakse tagasi, öeldes, et see on toores. Aga omapoolset omapoolseid ettepanekuid ei ole siiani tehtud. Tegelikult on niiviisi, et nad, kui see muusikakool läks välja Aleksandri koguduse majast või nimetan teda Peetri kogudusemajaks siis seal lülitati keskküte välja. Aga ei, kontrollitud, kuidas on radiaatoritega? Tess oli radiaatorite sisse läinud ja lõi muidugi kogu selle keskküttesüsteemi lõhki ja meie omast. Võtsime hakkasime siis seda remontima selleks päris kenakese summa maksma üle 40000 siis tuli üks teine moment, kus jällegi oli kogudusel abi vaja. Tegime nendele ühe ülekande, et nad saaksid oma sooja äramaks ja nüüd ei tahagi keegi neid summasid arvesse võtta. Tegelikult peaks seal sündima tasarlemine, eks ole ju, sest Eesti maja on oma vahendeid sinna majja pannud. E viga oli muidugi, et me kõike seda tegime ilma lepingut. See oli meie suur viga. Ja seda me tunnistame. Nüüd on asjasse sekkunud ka Ida-Viru praost härra kiir. Ja, ja paistab, et nüüd kusagilt juba üks valgus, kiibekene paistab. Võib-olla et see leping siiski nüüd sünnib. Meie loodame kangesti, sünnib veel enne esimest aprilli, kuigi muidugi kindel ei või milleski olla. Kõige naljakam ongi see, et ise on osanik, aga lepingut Eesti majaga ei sõlmi. Narva Eesti maja loomise esialgne idee oligi, et maja luuakse Narva Aleksandri koguduse hoones mida rahvasuus juba püütaksegi Narva Eestimaa jaoks. Seal on isegi koguduse õpetaja Villu Jürjo sõnul reserveeritud ruumid nii Narva eesti seltsile kui ka Vana-Narva seltsile. Arusaamatutel põhjustel pole osapooled suutnud siiani mingit rendilepingut sõlmida. Tüliküsimuseks on raha, mida seltsid on majja paigutanud, see on ligi 100000 krooni remonditööde näol ja mida tahetakse näha ka rendilepingus. Aleksandri kogudus, aga nähtavasti tundub, et need summad võivad muutuda koguduse võlaks. Ja samas teeb Aleksandri kogudusele rohkem muret Eestimaa ja juhtimine ja sisu räägib Aleksandri koguduse õpetaja Villu Jürjo. Noh, ühelt poolt rahapuudus võib-olla nii ei takistakski, sest nüüd on teist aastat on riik eraldanud veidi raha Narva Eesti maja jaoks. Aga ja elu näitab seda, et ühelt poolt vaesuses on raske, kui üldse raha ei ole. Aga kui ka mingisugune väikenegi rahasumma tekib, siis selle jaotamine võib muidugi teistpidi takistuseks saada. Ka see on nüüd natukene mu isiklik arvamus, loetletakse küll kolme organisatsiooni, kes peaksid seda juhtima tegelikult põhikirja järgi need kolm organisatsiooni enam ei peakski juhtima, vaid moodustatud uus juhtorgan. Aga kuna need inimesed, kes kunagi seda ideed kandsid ja kes seda täna veel oma unistustes kannavad elavad ju tegelikult Tallinnas, siis ma kardan ka, et üks selline takistus on see, et Tallinnast Narva asju juhtida ja ajada on ikkagi natukene raske. Võib-olla ei ole selget pilti, võib-olla ei taheta ka, et Narva inimesed midagi teeks või kui nad teevad, siis teevad nad kõike valesti. Ma kardan, et üks asi, mis takistab, on just nimelt see, et nii, et inimesed, kes seda nagu tahaksid juhtida ja otsustada kõiki, asuvad väljaspool Narvat. Aga muidugi, erinevalt eesti kodust, millel on olemas projekt, on olemas palgaline projektijuht ja palgalised töötegijad. On selle idee Narva Eestimaa üks häda kindlasti selles, et seal ei ole ainsatki palgalist töötegijat ja ei ole töö tegemiseks koha peal ka mingeid rahasid eraldatud. Püüdsime küll omalt poolt survet avaldada, et oleks vähemalt mingi palgaline töö tegi ja ka seda ideed ei ole jälle järjekordsete aktsepteeritud ja alailma ühegi palgalise töötegijate. Siiski on vist kultuuri natukene raske teha isegi kui ei ole koristajat ega, ega ega seda, kes nüüd mingit ringijuhiks ja kui sellele sellisele inimesele ei ole ka elementaarset tasu ette nähtud. Kindlasti on olnud aeg kusagil 90 neljandal-viiendal aastal, kui Eesti selts tõepoolest suure entusiasmiga korterites kokku tuli, iga nädal laulsid laule ajasid Eesti asja, aga praegu on see rahast sõltuv eluvaade ikka nii tugevalt juba peale jäänud, et vist päris ilma rahata, nii nagu see idee on, teda teha ei õnnestu. Narva Eesti Maja loojate omavaheline vastuseis on muidugi olemas, kuid mitte nii põhjalik, et Eesti maja enese avamiseni ei jõuta. Nagu mainis Vana-Narva Seltsi esimees Vilma Taalberg, loodab ta veel enne aprilli algust Alexanderi kogudusega kokkuleppeni jõuda ja siis saab Narva Eesti maja vastava sildi ja muutult Narva Eesti majaks. Mis sellega muutub, räägib Narva Eesti maja juhatuse esimees Ants Liimets. Tähendab, mis muutub kõigepealt, need ruumid nõuavad remonti, ega nad ei ole niisama. Ja siis on meil kindel plaan võtta tööle üks pidevalt kohal istuv inimene, üx organisaator. Kes hakkaks siis tegema füüsiliselt seda tööd, mida Eesti majas on teinud praegu Taalberg ja mina teinud seda Albert, Tallinnast otsib esinejad välja, siin Narvas tuleb mõningad asjad enne korda ajada, kui midagi tegema saab hakata. No Eesti maja on senini iga ürituse jaoks eraldi ruume taotlenud. Tõsi, me alati ei ole maksnud renti akvale maksnud Karenti ruumide ruumide saamise eest ja ürituste läbiviimise eest. Et niisugust säärasel juhul muutub asemel kindlamaks lihtsalt. Ja muidugi üks oluline asi, mis on, ma ei usu, et Eesti vabariigi valitsus on nõus meile tulevaks aastaks raha andma kui Meil ei ole püsivat ruume, ka rendilepingut, sest see tegevustoetus on, on üks asi, mis on ürituste organiseerimiseks ja teine asi, mis on ette nähtud, meil oli eelarves ette nähtud summa just ruumi rendi peale kütte peale. Kütmine maksab. Aga kui nüüd lõpuks Eesti majaga sildi peale saab ja siiani aadressil Vabaduse 20 tühjana seisvad ruumid täidetakse, kas tuleb Narva Eesti maja, see, mida taheti kolm aastat tagasi tuletame meelde, mida rääkisid 99. aastal narvakad Eesti maja kohta. Millisena nägid nad teda siis kolm aastat tagasi? Midagi võiks seal olla, ma ei oska öelda, noh tasuta internet võiks ju keegi näiteks käia mõnikord ja handa seal mingisugust aru keegi, mõni näiteks mõni ametnik või mingisugune selline oma tegemistest ja mis nagu üldse teoksil on, sest et noh muud ei oska küll öelda. Ja eestluse säilimise seisukoha pealt Narvas on Narva Eesti maja üks niisuguseid võimalusi, kuidas saab seda organiseerida meie kultuurimajad ja kõik avalikult avalikud vaba aja veetmise kohad on venekeelsed. Puudub eestikeelne koht. Et Eesti majas peaks olema ikkagi väga palju Eesti pärast kõiksugused ringid, et noored saaks seal eriti juba maast madalast midagi õppida ja kultuuri ja ja vanemate inimeste pärandust tarkust tunda ja näpunäiteid anda nendele noortele ja kasvavatele Narva Eestit, eestlastele. Vot see oleks minu soov. Mina arvan, et eelkõige peaksime meelitama noored sellepärast et kui noor käib praegu koolis, siis tal mujal kusagil olla ei olegi alternatiiv ei ole tal tegelikult kas siis nüüd kodu, aga noore inimese jaoks on alati sõpruskond nagu tähtsam ja ma arvan, et et noh, õpetajana ma arvan, et Eesti maja peaks olema nagu eelkõige ikkagi noorte jaoks. Narvas on kaevanud meie piirivalvurid selle peale, et näete, et siia tulevad piirivalvepoisid nädalaks-kaheks komandeeringusse on kaks nädalat siin ja siis ei ole neil kuskil kohta, kus eestlastega kokku saada, ei näe ühtegi eesti tütarlast linna peal, sest meie kool on pisikene ja väikene ja eesti tütarlapsed on kõik mööda linna laiali. Selline oli narvakate arusaam Eesti majast kolm aastat tagasi. Sellest ajast on palju muutunud infot ja tasuta interneti jagavad igasugu infopunktid. Raamatukogud ja eesti kodupiirivalvuritele pandi küll soovi korraldada tulevases Eesti majas Eesti kõrtsi, kuid nemad ütlesid aga ka Eesti kultuurikeskuse roll on aga hakanud vaikselt täitma jällegi kolledž ja seesama Aleksandri kogudus seni, kuni käis maadejagamine Eesti majaga räägib Villu Jürjo. Me oma tööd püüame teha, kogudus teeb oma tööd kultuuritööd igal juhul, sõltumata sellest, kas sellel nüüd on Eesti maja silt juures või ei ole. Seal käivad koos eesti koorid, seal on praegu naiste kohviklubi, seal on praegu nüüd taastatud Narva kirikuraamatukogu. Ühesõnaga maja ise on kasutusel ja vajalik. Praegu peab küll ütlema, et kogudusemaja Laan ta paigaks, kus peaaegu vist pool Eesti Gümnaasiumi vanemast osast õhtuti koos käib. Igatahes on harva selliseid õhtuid, kus ei ole neid koolinoori majas, nii et nii ei kujuta küll ette, et kogudusele see väga palju juurde annaks. Juurde annaks küll see, kui ja ülalpidamist kaasa aidatakse. Aga eks ta tõepoolest ole üks klassikaline küsimus, mida Tammsaare juba kuulsaks kirjutas, et kas koos peaarvuga tuleb kraavi kaevamine odavam või edule. Tuleme nüüd aga saate alguse ja Eesti kodu, mitte eesti maja juurde tagasi. Mäletatavasti tõi Eesti kodu idee Tartu Ülikooli Narva kolledži direktor Katri Raik kaasa Itaaliast kus samuti elavad kaks rahvuskogukonda. Kuid suhted on pisut pingelisemad. Kui meil. Aga samas mind üllatas see, et seal on valimiskvoodiga palju ühes kogus itaallasi, palju on sakslasi ja kui kaks asepresident ütles, itaallane, sakslane seisavad omavahel, räägivad siin ei vaata üksteisele otsa, vaid seisavad külg ees. Ja siis mulle tundus, et meil on meil kõik väga hästi. Meil aga näib, et seisavad külg ees Narva Eesti maja loojad? Ei, mitte seepärast, et Narva Eesti maja ilma majata midagi ei tee, väärt üritusi on tehtud palju, kuid põhiidee turvaline ja päris oma koht, eestlaste lisaks on Narvas Eesti Maja poolt veel tegemata. Või siis teevad seda muud asutused ja ühendused, sest aga väärt koht päris kaua tühi ei seisa. Muideks, sest nad ei kavatse hinnangu, andis ka Narva Eesti maja tegemistele toimetustele. Tartu Ülikooli Narva kolledži direktor Katri Raik. Kõikidel rahvusseltsidel ja organisatsioonidel on oma mõtte nii kindlasti ka sellel Eesti majal katusorganisatsioonina aga alati, kui on väike kogukond, on palju probleeme ja me kõik hästi teame, et kui on kaks eestlast, siis on kolm arvamust. Nii et see iseloomustab ka Narva eestlaste sellist sisemist hingeelu, ankurekaid Narva eestlased mulle andeks. See oligi tänane argipäev, milles rääkisime vastavatud eesti kodust Narvas ja Narva Eesti majast kohati küll kolm aastat tagasi, kuid maja ennast Narva Eesti majal pole. Saates rääkisid Narva Eesti kodu ja Narva Eesti Maja arendajad ja tegijad saate panin Narva stuudios kokku mina Jüri Nikolajev. Lõpetama jääb aga Narva Eesti naasiumi direktor Luise Marie Kulbas, kes kutsub ülesse narvakaid maid mitte jagama ja suhtuma majadesse ja kodudesse, kuivõrd väärsetesse partneritesse kuulmiseni. Kõige paev sest meie meist räägitakse, näete, kuidas Lähme vallased nagu on ja nagu ei ole. Minu arvates ta on eesti yhe koda eestinitaks ja mis me mängime nende nimede ümber, võite olla Eesti kodu, võib ta olla Eesti maja võib ta olla veel ei tea, mis nimega ees täidame ühte eesmärki, mis me jagame neid asju. Las olla neid tugipunkte, rohkem, on olemas eestima ja seal käib võib-olla oma publik, see on mulle tundub, et Eesti kodu on nagu rohkem tudengite jaoks ja õpilaste jaoks ja need plaanid, mis on seotud venekeelse elanikkonna nii-öelda integratsiooniga ja selle hajutamisega keele, Haiutamisega, võib-olla Eesti majas käivad need, kes on letti pane ja Eesti koolis siis käivad need, kes on koolilapsed ja Eesti lasteaias, need, kes lasteaialapsed, olgu neid tugipunkte ooke.