Tere õhtust, kell sai kuus, Päevakaja vaatab päeva olulisemad sündmused, stuudios on toimetaja Margitta otsmaa. Endiselt on Eesti leibkondade kõige suurem kulu toidukorv 79 eurot pereliikme kohta kuus. Kas eluasemega moodustab see 45 protsenti kõikidest kulutustest, mis tähendab, et meie elukvaliteet on suhteliselt madal võrreldes teiste Euroopa liidu riikidega. Eile Sindi paisu juures alanud uputus jõudis varahommikuks elamurajooni ja omanikud on nördinud, sest detailplaneering läbis omal ajal kõik vajalikud kooskõlastused ja uputuste eest ei hoiatanud siis keegi. Riigikogu kiitis heaks Londoni kava, mis on vajalik Küprose abistamiseks. Abiprogrammi maht on kuni 10 miljardit eurot ja programm kestab kolm aastat. Ka Saksamaa parlamendi alamkoda kiitis Küprosele abi andmise heaks, et vältida riigi pankrotti. USA Texase osariigis väetisetehases toimunud plahvatuses hukkus vähemalt viis, aga politsei teatel võimalik, et kuni 15 inimest ja vähemalt 160 on saanud viga. Politsei sõnul oli tegemist õnnetusjuhtumiga. Tallinna linnajuhid peavad loomulikuks, et linnaametnikud esinevad internetis linna tegevust kiitvate anonüümsete kommentaar paaridega. Tartus algas laupäeva õhtuni vältav maamess. Seal on kohal 370 firmat 10-st riigist ning tutvust saab teha moodsaimate, kombainide, traktorite ja kümnete muude masinatega. Tartus Jaani kirikus avati tänavune muinsuskaitsekuu ja meenutati 25 aasta eest toimunud Tartu muinsuskaitsepäevi. Tänavu muinsuskaitsekaruteene preemiat välja anda ei tulnud. Hiiumaa ja mandri vahel on paar päeva kehtinud uus reisiparvlaevade sõidugraafik, mis on varasemast tihedam ja kiirem. Eesti olümpiakomitee täiskogu koosolekul kinnitati selle aasta eelarve ja tutvustati uute treenerite kutsestandardite süsteemi. Ilm on öösel ja homme päeval vahelduva pilvisusega ning peamiselt sajuta, kuid tuuline. Õhutemperatuur on homme kaheksa kuni 13 kraadi. Kevadeti näitab loodus oma jõudu Pärnu jõgi Sindi paisu juures üle kallaste. Uputus on nüüd jõudnud linnuriigi elamurajooni, kus osa maju on juba eile õhtust üleujutatud paisu juurde kogunenud jääd selle ebastabiilsuse tõttu lõhata ei saa. Pärnu jõgi, Johannes Indist, Kesklinnasillani jääkaane all ja päästekeskus hoiab uputus aladel silma peal. Ester Vilgats käis Sindis kohapeal asja uurimas. Olukorda, kus su kodumaja oli alles kahe aasta eest vee all ja taas tuleb sul samasuguse õnnetusega silmitsi seista, on raske ette kujutada. Aga Sindise linnuriigiks kutsutavas elamurajoonis just nii on, räägib üks elanikest Merike Teppan-Kolk. Ta on juba eile õhtust saadik vee all ja mesi tuleb üle kummikuserva ja see on juba kolmandat aastat, meil nii, kindlustus on olemas, kindlustus on olemas esimesel aastal, kui pool meetrit vett toas oli, siis selgus, et meil on selline kindlustus, mis ei kata sellel aastal. Loodame, et, et nii ei juhtu, eks see kõik alles paistab. Aga kas mingit väljapääs on või on nüüd kindel, et täpselt igal aastal tuleb? Noh, eks me oleme kolm aastat, mis on üle 1000 päeva tegelikult rääkinud seda, et oleks vaja midagi ette võtta ja, ja oleks vaja midagi teha, ükskõik siis, kas viimasel hetkel jääd lõhata või sellest räägivad väga paljud, et jõge on vaja puhastada jõgeva süvendada need saared, mis meil siin jää kinni võtavad. Aga see kõik on jäänud jutu tasandile ja siiski oma perede ja väikeste lastega jääda siia igal kevadel uppumist ootama ja oma kodudest välja kolida. Ja kui kaua see võiks näiteks tänavakesta. Üle-eelmisel aastal oli kolm päeva. Möödunud aastal, kui vesi jõudis garaažituba, pääses eelmine aasta kestis viis ööpäeva. Ei oska ennustada, sest et see on täiesti ettenägematut. Kes peaks esimese sammu siin astub, on seal linnavalitsusvõim, see on elamus, toon, mis on detailplaneeringuga kinnitatud, siia müüdi elamukrunte usaldades kõike seda, siis ma arvan, et linn on see esimene, kes peaks selle sammu astuma. Ma arvan, et meie käed jäävad lihtsalt lühikeseks. Räino, siin on teie maja nüüd siin ka täiesti vee all. On küll see aasta esimest korda ostsite krundi ehitiste maja. Ja oli siin kõik, oli detailplaneeringus Sindi linna poolt heakskiidetud keskkonnaametiga väidetavalt kooskõlastatud meid sellest olukorrast nagu ei oldud varem teavitatud ja et võib selline asi juhtuda. Kindlustusandja ja kindlustus on juba ühendust peetudki lobatiga võimalikult palju vastu tulla ja aidata. Kulutused toidule teevad leibkondadele üha suuremat mureta Swedbank, statistikaameti Maxima jaekett analüüsisid ühiselt, millised on olnud tarbijate kulutuste viimasel aastal, millise osa nendest moodustab toidukorvi ja kas on võimalik neid väljaminekuid ka piirata. Mall Mälberg jätkab. Eesti leibkonna kulutused olid mullu 289 eurot kuus, ühe liikme kohta. Seda oli 17 eurot või kuus protsenti rohkem kui 2011. sel aastal. Lõviosa leibkonna eelarvest moodustas toidukorv 79 eurot pereliikme kohta. Need kulud on üsna suured, kinnitab statistikaameti analüütik Tiiu Liisale. Sundkulutused ehk siis kulutused eluasemele ja kulutused toidule moodustavad kogukuludest 45 protsenti ja see on vägagi suur osatähtsus, mis näitab seda, et leibkondade heaolu ehk leibkondade elukvaliteet on suhteliselt madal siiski Eestis võrreldes näiteks teiste Euroopa liidu riikidega Kokkuvõttes ütleb Tiiu-Liisa laes, et eestlaste tarbimisharjumused pole suurt muutunud. Kõik need kulugrupid on endiselt samad, mis ikka, et tarbimisharjumused selles mõttes muutunud ei ole. Vaba aja kulutused on natukene tõusnud ja eriti võib välja tuua, et reisimine on hakatud taas, et 20 protsenti tõusid reisikulud. Vaba aja kuludes näiteks kulud ajakirjandusele langesid, kuna lihtsalt netist on võimalik ajakirjandust lugeda. Sooduskampaaniad on viimasel ajal kõvasti kriitika all olnud, näiteks see, et justkui nagu soodusmüügis oleva kauba hind on tegelikult sama, mis sel kaubal praegu on olnud, või siis see, et soodusmüügi ajaks tuuakse kauplusse spetsiaalselt odavamalt ja kvaliteedilt viletsamad kaupa. Tee Lehtme Maxima ketist kinnitab, et neil on läbipaistvad sooduskampaaniad iga nädal. Me ei võta kampaania kaupa siis kuskilt nii-öelda eraldi juurde, vaid ikkagi need tooted, mis on sortimendis, need siis tõstetakse esile, tehakse sind paremaks. Ega hindadega võidelda ei saa, küll aga saab kriitilise pilguga üle vaadata oma kulutused, märgib Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juhataja Anne Sägi. Me võiksime alustada ostmisega juba kodus ja mõelda välja seda, mida meil tegelikult vaja on. Ehk siis on siin suureks abiks ostunimekiri, mida kõik pereliikmed saavad vajadusel täiendada ja millega siis käia harvemini poes, sest ilmselge on ka see, et mida tihedamini me poes käime, seda rohkem kipub korvi minema ka soovimatuid ehk spontaanseid osta. Ja teine pool on muidugi see, et mõelda läbi lastega poes käimine on see kõige mõttekam, kui see vähegi muidugi võimalik on ja loomulikult ka selline läbimõtlemine, et mida meil tegelikult vaja on, päris märkimisväärne kogus toitu, mis lihtsalt lendab prügikasti. Riigikogus oli täna teisel lugemisel ja lõpphääletusel Küprosele antava abipakett. Uku toom räägib edasi. Täna oli ettekandjana saadikud. Tehes rahanduskomisjoni esimees Sven Sester ja arutelu oli üsna elav alguses, siis sellest, millega üldse tegu. Memorandum konkreetsete majanduspoliitiliste tingimuste kohta on Küprose abiprogrammi peamine alusdokument. Abiprogrammi põhieesmärgiks on taastada usaldus Küprose panganduse vastu, jätkata eelarve konsolideerimist ja ellu viia struktuurireformid. Küsimusi jätkus ja muuhulgas päriti, kui optimistlik on Sester selles suhtes, et Küpros laenu tagasi maksab. Ma kindlasti ei pakat optimismist, ma ütleks, et keegi ei saa kindlasti väita sajaprotsendiliselt, et raha tuleb tagasi küll, aga kui me räägime venelastest, ma ütlen, et tõenäosus on väga väike. Et see raha ära kaoks. Et esiteks raha ei anta korraga peale otsuse vastu võtmist, vaid raha hakatakse andma kvartaalselt. Raha antakse vastavalt tehtavatele tegudele, ehk siis pidevalt toimub troika monitoorimine, kask, probleemne riik, antud juhul Küpros, varasemalt Kreeka ning varasemad probleemsed riigid. Kas nad täidavad oma lubadusi, kas nad võtavad vastu neid poliitilisi ja majanduslikke otsuseid, mida nad on lubanud teha, et need on tegelikult aluseks järgmistele rahalistele sihtidele? Kui küsijaid oli kõigist fraktsioonidest, siis sõnavõtuga esines vaid keskfraktsioon. Kadri Simson rääkis solidaarsusest ja tõi ka paralleele Eesti ja Küprose vahel. Miks meie valitsus räägib solidaarsust vaid siis, kui on vaja leida vabandus, miks meie kui kiireima inflatsiooniga riigi eurotsoonis anname endast jõukamatele riikidele laenu ja väga tõenäoline, et see laen ikkagi osutub intressita laenuks. Kui juba solidaarsust rääkida, siis võiks vaadelda Küprosele Endale sündivat solidaarsust ja võrrelda seda meie siseriiklikuga. Küpros peab tõstma riigi tulusid. Selleks kehtestatakse erakorraline tulumaksulisa kolmeks aastaks aga kuni 1500 eurose kuusissetulekuni lisatakse null protsenti. Suurema panuse ehk 3,5 protsendilise tulumaksutõusu võtavad enda kanda siis üle 3500 eurose kuusissetulekusaajad. Rikkamad said Küprosel buumist suuremat kasu. On loogiline, et nad panustavad ka taastumisena. Aga Eestis, kus buumia maksualanduste eest said ka suurimat kasu kõrge sissetulekuga inimesed, Zimme sellisest solidaarsust ei räägi. Keskerakondlased hääletasid eelnõu vastu mitmed saadikud erinevatest fraktsioonidest, näiteks ka reformierakondlased Peep Aru ja Laine Randjärv, jätsid üldse nupule vajutamata. Aga poolthääli jagus niigi. Memorandumi kavandi kiideti heaks 54 häälega 21 vastu. Ja välisuudised jätkavad samal teemal Liisu Lass. Saksamaa parlamendi alamkoda kiitis ülekaalukalt heaks Küprosele 10 miljardi euroandmised vältida saareriigi pankrotti. Saksa rahandusminister Wolfgang Schäuble rõhutas enne hääletust, et Küprose mitte aitamine tekitaks probleeme kogu euro. Šoibla toonitas, et Portugal ja Iirimaa on näidanud, kuidas tõhusate reformide ja rahvusvahelise abiga on võimalik reisist välja tulla. Saksamaa parlament kiitis ühtlase heaks ka eelnõu, millega Portugal ja Iirimaa saavad finantsabina saadud laenu tagasi maksta esialgsest seitse aastat hiljem. Itaalia parlament ei suutnud täna esimeses voorus presidenti valida, sest ükski kandidaat ei saanud nõutud kahte kolmandikku häältest. Kahe suurema poliitilise jõu viimasel hetkel üles seatud ühine kandidaat, 80 aastane endine senati esimees Franco marini sai vaid 520. Kahe kolmandiku enamuse saavutamiseks oleks ta pidanud koguma vähemalt 672 häält. Teine tuur peetakse samuti täna, kui ka see president, jätkub protseduur ka nädalavahetusel kahe hääletusvooruga päevas. Presidendivalimistega loodetakse Itaalias lahendada kaks kuud kestnud ummikseis valitsuse moodustamisel. USA Texase osariigis väetisetehases toimunud plahvatuses hukkus politsei teatel viis kuni 15 inimest ja vähemalt 160 sai viga. Plahvatuse tõttu hävisid ka paljud ümberkaudsed majad. Päästetöötajad käivad praegu läbimaju, et leida veel ellujäänuid. Politsei teatel on kadunud ka mitu päeva päästetöötajad. Plahvatus toimus Vaco linnast põhja poole jäävas uuesti väetisetehases kohaliku aja järgi eile õhtul kella kaheksa ajal. Plahvatuse põhjusi veel uuritakse, kuid politsei sõnul oli ilmselt tegemist õnnetusjuhtumiga. Europarlament ratifitseeris täna Strasbourgis Euroopa Liidu ja Ukraina kokkuleppe viisarezhiimi edasise lihtsustamise kohta. Kokkuleppe laiendab Ukraina kodanike kategooriat ringi, kellel on õigus saada tasuta ja mitmekordseid viisasid. Samuti täiustab viisade vormistamise korda massiteabevahendite esindajatele. Määratakse ära ka mitmekordsete viisade täpset tähtajad. Kehtestatakse viisavaba režiim Ukraina biomeetriliste teenistusse passide omanikele ja nii edasi. Ja uuesti koduste asjade juurde Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf andis täna ajakirjanikele briifingu netikommentaaride teemadel ja Uku toom käis seda kuulamas. Priühingu ajendiks. Kes oli artikkel tänases Eesti Ekspressis, milles käsitleti teemat, kuidas keskerakondlikud linnaametnikud kirjutavad massiliselt anonüümseid linnale ja keskerakonnale meelepäraseid kommentaare. Kalle Klandorf alustas sellest, et tegemist on vana teemaga. Seda käsitles Postimehes juba kaheksa aastat tagasi. Et ekspress nagu künnab vana vagu, mis on ammu üles küntud, juba hinnang on aga selline. Ma ei näe, tähendab selles kommenteerimises midagi halba. Kui te nüüd küsite, et mikspärast, siis töötajad kommenteerivad kõigepealt miks üldse nende kuue töötaja või palju seal neid pilte oli viis või neli. Töötaja juurde jõuti, kuigi linnas on 23 ametiasutust kus on 1800 arvutit. Et igast arvutist võidu kommenteerida. Klandorf ütleb, et nõunike üks tööülesandeid on monitoorida linna tegemisi, asju ning nende kajastust. Ja kuna nemad on omakorda suhteliselt hästi informeeritud inimesed, siis loomulikult selline ülekohus, mida aeg-ajalt kirjutatakse, on see siis Tallinna linnavalitsuse kohta või erakonna kohta, siis loomulikult ajab inimesed nagu närvi ja vihaseks ja kuna Delfi on selline portaal, kus anonüümsus nagu siis, siis mikspärast küsimus võib tulla, et miks siis anonüümselt, ega sellepärast anonüümsetes ongi selline koht. Klandorfi nõunik Jelena Kalbina oli üks nendest, kellest tänane ekspress kirjutab. Tema räägib umbes sama. Tõepoolest, et minu ülesanne üks nagu tööülesannetest, et kindlasti nagu, et hoida ennast kursis, et mis uudised ilmuvad uudisportaalides ja kui tõepoolest näen, et keegi on teadlikult kirjutanud midagi valesti ja parasjagu, mina oman seda õiget informatsiooni, kuna ma puutun sellega igapäevaselt, siis ma leian, et minu kohustus on öelda seda, kuidas asjad tegelikult toimuvad. Kalle Klandorf ütleb, et ta pole veel asja lähemalt uurinud, kuid kahtlemata teeb seda. Kas ikka see Ekspressikäitumine on õiguspärane, kui 1800-st arvuti töökohast leitakse inimeste näod ja pannakse need lehte, öeldakse näpuga, näidatakse, et need on need inimesed. Abilinnapea nendib, et tema ise kommenteerib asju avalikult ja oma nime all, kuid ei tee seda mitte delfis, vaid Facebookis. Linnapea Edgar Savisaar oli briifingu ajal kohtumas Itaalia suursaadikuga, kuid nentis raepressi vahendusel, et keskerakondlased peavadki oma erakonna seisukohti kaitsma. Tartus algas täna 21. maamess, korraldajate sõnul on Baltimaade suurimale messile oodata ligi 40000 külalist. Mirko ojakivi käis maamessil. Sel korral on maamessil 370 firmat 10-st riigist. Lisaks eesti kaupmeestele on oma kaupa pakkuma tulnud ka ettevõtjad Soomest, Rootsist, Lätist, Leedust, Poolast, Saksamaalt, Venemaalt, Gruusiast ja Kanadast. 140 nendest ettevõtetest on sel korral maamessil esmakordselt. Maamessi projektijuhi Margus kikuli sõnul ongi seekordseks messi suurimaks märksõnaks Suurus. Margus kikul. Ja selle aasta maamess on loomulikult juba nagu viimastel aastatel traditsiooniliselt, et suurem kui mullu ja firmade arv pole kunagi nii suur olnud, et tavaliselt jääb ta sinna, oleme seal ringi head meelt teeb ka see, et, et hästi palju on piiri tagant firmasid, et neid on üle 40, üle 10 protsendi firmasid on väljaspool Eestit, et see on niisugune hea näitaja. Külastajaid on jah, Soomest hästi palju ja see aasta on ka Läti poolt tulemast, nii et soomlased on väga usinalt külastatavam, isegi nad on üldiselt hea missirahvas. Aga tullakse ka Eestist ja kes otsib endale uut traktorit, Kesud sõnniku laotajad, mõni maamees aga soodsamat söödajagajad, räägib Talumees Hendrik Kurvits Otepäält. Tulite kindla plaaniga midagi ostma, ei esialgu vaatama, aga maad, mida harida, on, et ikkagi mingit pilli oleks vaja. Eks kindlasti vaja on. Kas traktorimüüjad oskavad hinda ka küsida, et seda kauplemisruum üldse on või praegu läheb neil nii hästi, ütlevad hinna etajaga maamehel muud varianti ei olegi? Ei, peaaegu, ütlevad hinna. Tartu Agro juht Aavo Mölder ütles, et põllumeestel on praegu raha, aga samas ka suured kohustused. Möldri sõnul on aga maamess üks hea koht, kus kogu vajaliku tehnika saab üle vaadata ning kui rahastamisskeemid paika saab, saab müügimehed taas üles otsida. Aavo Mölder. No see arvamus muidugi, et põllu peal on raha, sest ega keegi seda ei näe, palju põllumehel ka kohustusi ja, aga kaasas on nad käibed on suured, aga, aga järjest efektiivse tootmise juures me räägime nädalalt, võõrkapitali osatähtsusest ja see on suur, nii et iga üksik valib, enne, kui ta siit ostab ja ja ega paugupealt raha hunnikus ei ole, enne tuleb võlad ära maksta ja siis hakata võtma. Maamees tartus kestab laupäeva õhtuni. Mirko Ojakivi Tartu. Ja Mirko ojakivi jõudis täna ka muinsuskaitsekuu avamisele Tartus Jaani kirikus. Seal meenutati muuhulgas ka 25 aastat tagasi toimunud Tartu muinsuskaitsepäevi. Kõige suurem uudis on tänavuselt muinsuskaitsekuu avamiselt see, et kui igal kevadel Kuud avades on üle antud ka muinsuskaitsekaruteene auhind, siis sel aastal seda auhinda kellegile anda polnud. Eks ka see oleks ajastu märkidest, kuid päris kohane pole ka öelda, et oh kaunis hetk, sa viibi veel. Sest nagu muinsuskaitse seltsi auesimees Trivimi Velliste ütles, siis neid mõisaid ja kirikuid, mis lagunevad ja mida kiiresti taastada, oleks tarvis rohkem kui sooviks. Trivimi Velliste. Meil on väga palju häid näiteid, kui me vaatame näiteks Tallinna vanalinna, mis veerand sajandit tagasi oli väga räämas ja väga paljud kvartalid Tallinna vanalinnas jätsid mulje, et nad võivad kokku kukkuda. See pilt on tundmatuseni muutunud ja selles osas on muinsuset väga hästi kaitstud. Aga kui me läheme kaugemale, kui me vaatame, kas või paljud, paljud paljud mõisahooneid, mis on ka väga väärtuslikud või vaatame talurahvaarhitektuurivesiveskeid tuuleveskeid väga palju, mälestisi lagunevad ja meie jõud ei käi üle, nii et ühesõnaga meie tulemused on väga ebaühtlased, mis märgiliselt kõige olulisem oleks nagu ettevõtte korda teha Patarei merekindluse vangla, mis on üleeuroopalise tähtsusega mälestisi ja, ja Eesti vabariigi läheneva 100. aastapäevaga seoses on ta muidugi ka oluline märke meie vabadusvõitluses, sest suurem osa meie riigijuhte on sealt kas kannatanud või koguni tapetud. 25 aasta eest toimunud Tartu muinsuskaitsepäevade korraldustoimkonna esimees Tõnis Lukas kutsus tänasel muinsuskaitsekuu avamisel kõiki Tartusse, et tähistada seda, kuidas 25 aasta eest soovitud unistus ehk taastada muinsuste muinsustäitus. Tõnis Lukas. Meil ei ole nii palju üritusi kui 25 aastat tagasi seal üle 70. Aga näiteks homme on heategevuslik Oksjon Eesti Rahva Muuseumis kell viis. Seal on palju haruldasi väljas ja müügis, nii et kõik on teretulnud. Kell 10 laupäeval algab maakultuuri seminar ja väga sümboolne üritus on pühapäeval kell 12 algab monumentide tuur. Vaatame neid monumente, mis oli nõukogude võimu purustatud. See loetelu, kuhu tulla, on pikk ja leitav Eesti Rahva Muuseumi koduleheküljelt kuid kulminatsiooniks on kindlasti 30. aprillil toimuv tõrvikurongkäik raadile Eesti Rahva Muuseumi uue hoone nurgakivi paneku tseremooniale tseremoonia isa Mirko Ojakivi Tartu. Hiiumaa ja mandri vahel on nüüd senisest tihedam ja kiirem parvlaevaliiklus. Ivar Soopan. 15.-st aprillist hakkas Heltermaa-Rohuküla reisiparvlaevaliinil kehtima uus sõidugraafik, põhigraafikus on väljumised sadamast iga kolme tunni järel. Erandiks on varahommikused, reisid Heltermaa alt, mis on kahetunnise intervalliga väljumiste vahed vastas sadamatest on vaid poolteist tundi ning laadimine ja lossimine on varasemast kiirem. Põhigraafikusse hakkab olenevalt hooajast ja nädalapäevast lisanduma täiendavalt reisijad ka teise laevaga. Kokku on suvise graafiku järgi reedeti päeviti ühel suunal 11 väljumist ning tööpäevadel on mõlemast sadamast üheksa väljumist. Küsisin Hiiumaavanemalt Riho Rahuojalt, mida tähendab muutus hiidlaste jaoks. Täna natukene tihedamat graafikut ja tähendab ka kiiremat ülesõitu, kui meil vahe varem oli kahe flaami vaheline värk neli tundi, siis täna on see kolm tundi, praamisõiduaeg on üks tund ja 15 minutit varasema ühe tunni ja 30 minuti asemel, mis esimesel hetkel võib tunduda suht nagu lühike, aga pika aja peale kokku on üsna märkimisväärne võit hiidlaste jaoks. Hiidlased on kiiremat praamiühendust kaua taotlenud, seda on katsetatud kahel suvisel tippajal, kuid siis taas muudetud laevade võimsust maksimaalselt ärakasutava graafiku kokkulepe saavutati aga olles selleks aastaks reisiparvlaevade sõidugraafiku muutmise tõttu tuli maavalitsusel oluliselt ümber korraldada saare bussiliiklus. Kuigi bussid liiguvad vastavalt praamide saabumisele ja väljumisele juba 15.-st aprillist. Uue graafiku järgi pole see teave kõigi reisijatena jõudnud. Bussipeatustes on kirjas veel aegunud väljumisajad ja teadmatuses. Reisijad ootavad seetõttu bussi valel ajal. On suuremates punktides on need uued graafikud, üleval on ka omavalitsustele kõikidele saadetud elektrooniliselt, need graafikud on ka elektrooniliste kanalites uued graafikud olemas, kuid me ei ole jõudnud ära vahetada seda veel kõiki silte kõikides bussipeatustes ja see töö praegu aktiivselt käib. Kuna tegemist on Hiiumaa mõttes ka päris suure kogusega, ütleme et ligi 300 sild, mis tuleb siis nagu trükkide vahetada ja suudame sellega nädala lõpuks ühele poole saada. Ivar Soopan, Haapsalu. Täna toimus Eesti olümpiakomitee täiskogu koosolek ja Juhan Kilumets räägib edasi. Päevakorra tähtsaima punktina kinnitati Eesti olümpiakomitee 2013. aasta eelarve. Peamiseks muudatuseks on senisest suurema tähelepanu pööramine olümpia ettevalmistusele. EOK peasekretär Siim Sukles. Esiteks eelarve sissetulekustruktuur, mis näitab, et me saame avalikus sektoris 81 protsenti oma rahadest näitab EOK tugevust suheldes avaliku sektori asutuste, Kultuuriministeeriumi haridus- ja teadusministeeriumiga. Ja teistpidi, kui me vaatame kulustruktuuri, siis sealt on näha, et 51 protsenti meie erastat tippspordi ettevalmistus ehk olümpia ettevalmistus käib EVK kaudu. Ja pool rahast läheb sinna. Me tegime 2013 teatud muudatused, noh mis, mis on siis nii-öelda võrreldes eelmisega pastaga, nagu minu mõistes paremuse poole on see, et me tõime sisse eraldi eelarve read just rahvusvahelise suhete parandamiseks ja siin mitte lihtsalt EOK enda kontori rahvusvaheliste suhete jaoks, vaid just alaliitude jaoks, ehk et alaliidud käiksid rohkem ja rohkem rahvusvaheliste alaliitude otsustusorganites. Et kui meile seda pakutakse ja keegi alaliit hakkab seda rahapuudusele viidates nagu loobuma sellest, siis peaks ta tulema EOK juurde, et, et meie nii-öelda just aitaksime neid, et järjest rohkem eestlase oleks rahvusvaheliste alaliitude ütleme siis otsustusorganites, täitevkomiteedes, tehnilistes komisjonides, alakomiteedes, et mida rohkem võimest nendel tasanditel esindatud, seda parem läheb kogu Eesti spordil. Elav arutelu käis koosolekul treenerite kutsestandardite teemalt. Sarnaselt ülejäänud Euroopale hakkab Eestis järgmisest aastast kehtima kaheksa treeneri kategooriat. Siim Sukles. Kuid tavapäraselt on Eestis ju 10 aastat olnud treeneritel viis kategooriat, siis vastavalt Euroopa kokkulepitule peaks olema järgmise aasta esimesest jaanuarist ka Eestis kaheksa kategooriad ja enam siis kategooriad mitte numbriliselt, esimene, teine, kolmas, neljas, viies, kaheksas, vaid ka nimeliselt, noh, see kõlab nagu paremini. Tänane EOK täiskogu ju tegelikult esimest korda alles kuulis sellest ideest ja lepiti ka kokku, et sügisel, kui on esindajatekogu, tuleme me sellises väga konkreetsete ettepanekutega välja, et Eesti süsteem saaks siis samamoodi. Esimesel jaanuaril käivitatud. Ja sünoptik Merike Merilain räägib meile pikemalt ilmast. Järgmise ööpäeva määrab ilma ikka seesama tsüklon, mis ületab Skandinaavia ja liigub üle Soome põhjaosa kirde poole. Saabuval ööl on vahelduva pilvisusega ilm, paljudes kohtades sajab hoovihma. Puhub edelatuul kiirusega seitse kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti 15 kuni 18 meetrit sekundis. Õhutemperatuur langeb hommikuks kahe kuni seitsme kraadini. Päeval on vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm, puhub tugev edelatuul seitse kuni 12, puhanguti 15, rannikul ja saartel kuni 18 meetrit sekundis. Õhtul jääb tuul veidi nõrgemaks. Õhutemperatuur on homme päeval kaheksa kuni 13 kraadi. Aitäh selline oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.