Tere vikerraadiokuulajaile tänane argipäeva saade läheb eetrisse Eesti Raadio Narva stuudiost ning saate teemaks on Narva Aleksandri kirik mille taastamisest Narvas ja ülejäänud Eestiski viimasel ajal palju räägitakse. Narva Aleksandri kirik, mida ka suurkirikuks nimetatakse, on Narva üks vähestest sõja üle elanud ja püstiolevatest hoonetest. Kirikuhoone taastamisega on vahelduva eduga tegeldud viimased pool sajandit kindlasti kuid nii kehvas seisus, nagu oli Aleksandri kirik veel mõned aastad tagasi, pole ta veel kunagi olnud. Olukord hakkas muutuma viimase paari aasta jooksul, kus nii Narva linn kui Eesti riik teadvustasid enesele Narva ja väidetavalt ka kogu Eesti jaoks tähtsa ehitise taastamisvajaduse. Käesoleval aastal otsustas kiriku taastamist toetada ka kuningas Arturi fond, mis koos Eesti Sisearhitektide liiduga korraldab juba sel reedel Narvas suurejoonelise heategevusürituse. Tänases argipäeva saates räägime Narva Aleksandri kiriku ajaloost nii ametlikust kui mitteametlikust ehk siis faktidega kinnitamata legendidest. Uurime, mis seisus see on ajalooline ehitis täna ja mis võib temast tulevikus 10 korral saada. Neil teemadel räägivad argipäevas Narva Aleksandri kirikuõpetaja kiriku taastamise eestvedaja Villu Jürjo kuningas Arturi gala kunstiline juht Mart Mikk, muinsuskaitseameti peadirektor Anneli randla ning sõna sekka ütlevad ka Kreenholmi valduse aktsiaseltsi peadirektor Meelis Virkebau ja Eesti ekspeaminister Mart Laar. Saate panin Narva stuudios kokku, mina, Jüri Nikolajev, head kuulamist. Narva Aleksandri kirik ei ole kohe kindlasti Eesti vanim ja uhkeim kirik. Samas nimetatakse Aleksandri kirikut Eesti kõige suuremaks kirikuks, kuna oma hiilgeaegadel võis seal ühtekokku koos käia kuni 5000 inimest. Kirikuhoone praegu riiklike kultuurimälestiste nimekirjas, kiriku ja koguduse ajalugu aga sama huvitav ja käänuline kui Narva linnalgi. Täna oskab Aleksandri kirikust vast kõige paremini rääkida Aleksandri koguduse õpetaja Villu Jürjo, kes suur kiriku taastamist oma elutööks peab tema sõnul kas Narva Aleksandri kiriku kui eesti kiriku ajalugu kaugelt enne hoone püsti panemist. Narvas on olnud Eesti kirik Rootsi ajal aga see oli 1600 kolmekümnendatel aastatel. Kui raad raha kokkuhoiu huvides otsustas siis eesti kiriku sulgeda ja koguduse liita Soome kiriku juurde ja läks peaaegu siis 100 või isegi rohkem, kui kreem kolm hakkas äkitselt kasvama, kasvas kusagil seitsme 8000 tööliseni ja siis leiti, et Narvas on kindlasti vaja eestikeelset kirikut ja kogudust. Tegelikult esimene algatus tuli hoopis saksa kiriku poolt. Väga kuulus nimi pastor Tannenbergi, kes teenis eestlasi ka Soome-Rootsi-Mihkli kirikus. Ja seal siis juba 1870.-te alguses võeti vastu otsus rajada Ta iseseisev Eesti kogudus. Ja sellest peale kõik, kes siis eraldi juba meetrikatsioon, need on siis ametlikud hingekirjad ja dokumendid hakati taotlema lubasid ja otsima rahasid selleks, et eestlastele saaks Narvas taas olema oma kirik. Tegelikult julgus algas suurte korjandustega rahva hulgas ja kui asjale lisandus Kreenholm, võttis Kreenholm eesti kiriku ehitamise praktiliselt oma õlgadele. Projekt telliti Eesti päritoluga Peterburi arhitektilt. Ottokon hipioselt baltisakslane, kelle vanavanemad elasid Eestis. Kreenholmis oli tol ajal 5000 eestlast luterlaste umbes muidu nimetada, et Kreenholmi regulaator laev Narva ta oli joaoru või Joachim Stahli linnaosa mis oli osa Vaivara vallast. Kui Kreenholm võttis kogu ehituse korraldamise enda peale tekkesid linnas juba sellest käärimised ja pinged. Ilmselt eestlastele üks üsna loomulik asi. Aga Kreenholm ehitas kiriku valmis tegelikult kusagil poolteise aastaga. Läks veel veidi ja kiriku pühitsemine oli 1884. Selleks ajaks oli siis kirik pühendatud kirikule omistatud Aleksandri nimi. Kui küsitakse, millise Aleksandri, siis jään ma täna veel vastuse võlgu, nimelt on mu valduses mõned dokumendid, üks pitsati, jäljend Cherkov imeni, imperaator, Aleksandrov taroova, kahjuks dokument, kus ta on tsirka, Femeni, imperaator, Alexandra treetjeva. Milline neist nüüd viga on või on see numeratsioon ka aegadega kaasas käinud? Igatahes valmis kirik sai. Tema suureks vooruseks ongi see, et läbi Vaivara oli siis Aleksandri kogudus Kreenholmi eestlaste kogudus allutatud Tallinnale. Kui sel aastal hakati linnas ehitama täiesti eesti kirikut Peetri kirikut, siis nii nagu Narva linn tol hetkel kuulus Peterburi kubermangu siis Peetri kirik allutati juba Peterburi-ile. Ühtekokku olevat ennesõjaaegses Narvas koos jaanilinnaga olnud 16 kirikut, neist neli luteri kirikut. Jaani-Mihkli, Peetri ja Aleksandri oli roomakatoliku kirik ja tervelt 11 õigeusu kirikut. Nii oli enne viimast sõda Narva Aleksandri kiriku sõjaajalooga jätkab Villu Jürjo. Esimesed sõjad olid, ka oli Aleksandri kirikule väga armulised või väga soodsad oli küll ajaloos ning päris kuulsaks kurikuulsaks saanud periood nimelt Eesti töörahva kommuun, mille keskuseks oli Aleksandri kirik ja kus siis Anvelt ja Pöögelmanni otlasi pidasid ja kontserte korraldasid kuhu punaväe lipud lõpuxis põgenedes maha jäid. Aga esimene maailmasõda kui vabadust, Sa, mis kokkuvõttes kogu joaoru rajooni hävitasid, säilitasid ainsana uhkena varemetevälja keskel Aleksandri kiriku. Aga tegelikult ei olnud isegi teine maailmasõda veel nii hull. Praegu on üsna üldiselt omaks võetud seisukoht uuesti, et Narva hävitati mitte teise maailmasõja käigus, vaid viiekümnendatel aastatel. Ja Aleksandri kirik ka kuuendal märtsil 44 sai ühe pommitabamuse, mis jäätis ümmarguse augu kuppelvõlvi ja no siis juulikuus lasti õhku torn. Aga Aleksandri kirik oli siis ainus kirikutes, mis jätkas tööd, miks teised ei jätkanud, see oli keerulisem. Ja me võime öelda, et tänu ühele kohalikule mehele nimeks oli Aleksander papp kes enne seda oli koguduse noortekoondise juht. Tema võttis asja enda õlgadele ja siis juba jutlustajana oli koguduse juures aktiivselt tegev kusagil 56. aastani. Nii et kui käisid hooldajad, õpetajad, kui vahepeal põhihooldaja ka idaekskursiooni sai, Elmar Kull 49.-le arreteeriti 56 tuli, siis kohalik rahvas hoidis kirikualal. Teised kirikud, näiteks Peetri kirik, millest juttu on, säilis samuti sõjas. Purustatud oli ainult torn, aga kuna seal elu ei taastunud, siis ta lammutati ja Peetri kiriku kividest ehitati siis praegune Narva raudteejaamahoone. Narva Aleksandri kiriku sõjaajaloost on pärit ka mõned müüdid, mida ajaloo uurijate väitel üsna raske kontrollida on. Näiteks räägitakse, et Eesti töörahva kommuun, mis tegelikult kuulutati välja Narva Aleksandri kirikus leidis hiljem muutmise tuhinas teise sünnikoha nimelt Narva raekoja, kuna kommuunia kirik ei sobinud kokku. Kuid samas kinnitatakse Töörahva Kommuuni sünnikoht vanalinna patriootide poolt üle sihilikult pärast põhjust raekoda taastada. Rahvasuu räägib legendi revolutsionääridest Jaan Anveltist, kes Aleksandria kirikusse hobuse seljas sisse ratsutas. Ebapärast suust võtmata nõudis koguduselt jumala ettenäitamist. Ning samuti Aleksandri kiriku torni purustamisel lugu. Siiani ei teata täpselt, et kas torni tulistasid puruks Narva lahingute käigus 44. aastal ründavad punaväelased või tegid seda taganevad sakslased, et suurtükitule orientiiri hävitada. Veelgi põnevam on aga Narva Aleksandri kiriku riigistamise lugu. See on siis teine september 1962, selle ajani oli kirik korras, 59. aastal pühitses oma 70 viiendat aastapäeva ja kirikul mingisugune torn juba peale ehitatud. Tornis oli kell olemas ja sisustusest oli üsna palju säilinud. Kaduma. Sõja käigus muidugi altarimaalid, aga pingid, kantsel lühtrid, need olid kõik esialgsed ja kogudus oli ennast üsna hästi sisse seadnud. Miks Narva Aleksandri kogudus 62. aastal kiriku kaotas, seda täpselt ei teata. Ametlikud paberid räägivad sellest, et kogudus oli sunnitud kiriku käest ära andma, kuna ei saanud suure hoone haldamisega hakkama. Samas on käibel ka teine legend, millest räägiti Villu Jürjo. On ainult üks inimene praegu, kes lõpuni seda oskab öelda ja olen käinud need diale küll, et need mälestused siiski kirja pannakse. 62. aastal külastas Narvat tookordne NSV Liidu Ministrite Nõukogu usuasjade volinik veiderpass. Ja Nad istusid siis koguduse õpetaja Elmar kulliga keset kirikut pingis selleks et seal ei oleks juures liigseid kõrvu kuulamas. No see on nüüd, need kaks on ainsad inimesed, kes teavad, mida nad omavahel rääkisid. Igatahes juhatuse protokoll fikseerib lakooniliselt, et kuna kogudus on sunnitud püha kojahoone vahetama väiksema vastu, siis otsustatakse pakkumine vastu võtta. Aga räägitakse muidugi üsna palju legende. Milline siis vahetuskaubandus oli, mida EELK kirik, millised hooned pidi loovutama? Tihtipeale nimetatakse kahte kirikut Tallinnas Peeteli kiriku diaNarva Aleksandri kirikut mis oli tulnud ära anda selleks, et säilitada Tallinna toomkirik. Kusjuures Baltimaadest Eesti oli ainus, kes oma toomkiriku suutis siiski alles hoida. Kas selline võiski olla vahetuskaup, kordan ametlikke andmeid Narva Aleksandri koguduse käsutuses praegu pole. Peale higistamist algas Narva Aleksandri kiriku suhteliselt rahulik kaubandus-lao- ajastu ja peale seda kiriku tegeliku lõhkumise aeg. Laohoone on tõepoolest suhteliselt soodne, sest siis tuleb hoolitseda kahe asja eest, et vihme kaubale peale ei 100 ja et aknad uksed ikka kinni on, seest midagi laiali ei kantaks. Olen öelnud, et kirikule kõige raskemad on olnud ütleme viimased 15 aastat, umbes siis, kui tekkisid juba tõsimeeli plaanid kirikut taastama hakata. Esialgu-kontsertsaalina kusagil 85. 86. aasta paiku. Ja taastama olemise puhul lammutati siis kõigepealt vana ja juba lagunema hakkab osa siis tavaliselt sai raha otsa ja kui mõne aasta möödudes jälle kusagilt leiti raha ja kellele te kittekkes idee, et peaks edasi tegema, siis tuli alustada jälle vahepeal kõlbmatuks mootolo lammutamisega. Nii et järjest vähem ja vähem jäi säilinud järele. Ja viimaks tornkraana, mis oli taastamistööde jaoks püsti pandud, varastati ka nii paljaks, et see vanarauaks tuli ära viia. Siis jäid asjad seisma ja kui 1909 10. aastal tookordse linna peamine Shoi allkirjaga pühakoda kogudusele tagasi anti siis tekkis ilmselt selline periood, kus enam keegi tõsiselt ei uskunud, et seda kirikut taastada suudab. Et seda keegi taastama hakkab. Meie päris iseseisvuse alguses oli küll kohalikul vene elanikkonnal olnud lootus või arvamused, kui tekib iseseisev Eesti riik, siis esimene asi, mis Narvas üles ehitatakse, on Aleksandri kirik, aga paraku teda on nende aastate jooksul vahetevahel mõnesaja 1000 krooniga püütud säilitada. Lõpuks isegi suudeti Jaagnavad kinni müürida, aga kahjuks oli sellest summast nii vähe, et ei jätkunud isegi katusele tõrvapapi peale panemiseks. Nii et tänaseks on katusekonstruktsioonid puitkonstruktsioonid plekiräbalad all sellises seisukorras, et kui me nüüd külg löövidele tahtsime kontserditeel kilet vähemalt peale tõmmata, siis ehitajad ütlevad, et nemad ei julge enam külgkonstruktsioonidele ronida. Et seal osa nii mädanenud, et sealt võib lihtsalt läbi kukkuda. Nii et kõige rangema hoobi Narva Aleksandri kirikule ei andnud isegi seda, vaid vene impeeriumi lagunemine, mis ei lasknud ülesehitustöid lõpuni viia ehitis kunagisest kirikust alles vaid varemed. Selle kohta ütlevadki narvakad, et ainuüksi Aleksandri kiriku pärast oleks võinud impeerium veel mõned aastad püsida ning ehituse lõppedes oleks meil olnud nii kontserdisaal kui ka Aleksandri kogudusemaja. Mis toimub Narva Aleksandri kirikus, täna hädaabitööd muinsuskaitseameti ja osalt Narva linna rahadega. Neid töid käis mõned nädalad tagasi kontrollimas muinsus metsaameti peadirektor Anneli Randla. Katusetöid, ja siin on siis pea, mis sai juba eelmisel aastal osaliselt kaetud selle pea katuse lõpetamine, sealhulgas siis ka kesktorni lõpetamine ja siis järgnevalt tulevad väiksemad küll katused. No põhimõtteliselt kuuluvad ka katuse piiriku kaaslane taastamise hulka, aga muinsuskaitse ülesanne on ennekõike säilitada mälestis ja selle jaoks on ennekõike vajalikud need katusetööd, mis peataksid selle hävingu, mis siin praegu toimub. Selleks, et nüüd need tööd ja nii edasi tahaksin minna, on vaja mitte ainult muinsuskaitset, vaid ka teisi osapooli. Tõepoolest, selle kirikule tuleb leida funktsioon. Milleks teda hakata kasutama, kelle jaoks me teda teeme? Meie roll on siin täiesti olnud see, et mälestis päästa ja selleks on plaanitud asutada sihtasutus. Ja siis selle sihtasutuse roll oleks juba edasi tegeleda selle kiriku taastamisega, juhul kui peetakse vajalikuks ja otstarbekaks sellesse sihtasutusse ostetud ka muinsuskaitse osalema ja seda me ka hea meelega teeme. See on ikkagi aastatepikkune projektsest uusehitisi sellises mahus võib tõesti püstitada, ütleme aasta-paariga, aga siin on meil konserveerimisprobleemid ja kõik need protsessid nõuavad rohkem aega. Nii et ma usun, et üks kümmekond aastat isegi rahast üldse ei räägiks, oleks minimaalne, et esse kirik uuesti üles ehitada. Küll, aga arhitektuuriliselt ainulaadne Eestis see arhitektuur on huvitav see, et ta on üks suuremaid kuppelkirikuid üldse Eesti kõige suurem kirik, see annab talle piisavalt väärtust. Hypeuse projekti järgi on ehitatud ka Kaarli kirik Tallinnas. Nii et arhitekt on vägagi oluline. Hädaabitöödele Narva Aleksandri kirikus on riik Hanneli randla sõnul kulutanud juba ligi 400000 krooni. Kui aga rääkida Aleksandri kiriku taastamisest, siis erineval hinnangul võib see summa alata 18-st miljonist kroonist ja lõppeda 58 miljoni krooniga. Kusjuures katus ja purunenud torn polegi projekti kõige kallimad osad. Selleks, et Aleksandri kiriku taastamist võetaks tõsiselt algselt teadma, mida tahta loodava sihtasutuse Narva Aleksandri kirik, millesse kuulumise soovi on avaldanud muinsuskaitseamet, Narva linn, kultuuriministeerium, Eesti evangeelne luterlik kirik, Kreenholm, eraisikuna Narva linnapea Imre Liiv ja loomulikult Aleksandri kogudus. Niisiis loodava sihtasutuse üks liikmetest, Aleksandri koguduse õpetaja Villu Jürjo. Arvabki kirik võib tulevikus rakendust leida nii kogudusehoonena kui ka kontserdisaalina. Ja nüüd vestlustes on ikka järjest enam kinnitatud, et Narva Aleksandri kirik on suurim pühakoda Eestis üldse oma mahutavuselt ta on fantastilise akustikaga ja kui veel aastat viis tagasi tegutsevat palvekoda ja kontsertsaali millegipärast püüti vastandada, siis praeguseks ilmselt see vastandamine on juba mööda nikuks saanud peetakse täiesti loomulikuks, et pühakoda on nii salateenistuste koht. Nii kontsertsaal, samal ajal võib ka kontserdil olla halvu, siis omal ajal on jumalateenistustel kindlasti muusikat. Nii et alati ei olegi võib-olla vaja piiri tõmmata, kus on täpselt üks pluss, teine. Vaimsus ja vaimulikus sobivad üsna hästi kokku ja tänab päeva. Sellistel eliithoonetel on oluline pigem see, milline on hoone tehniline varustatus, milline on tema kütte, millised on kommunikatsioonid näiteks millisel tasemel on orel või millisel tasemel on kas või ülekande või tõlkeseadmed. See on tänapäeval isegi olulisem kui see milline on selle hoone nimi või kellele ta juriidiliselt kuulub. Narva jaoks kindlasti on ka arhitektuuriline väärtus, sest Narva on ju enne teist maailmasõda olnud ikkagi täiesti Euroopa pärl. Sellest on praegu veel elavat mälestust. Aga just nimelt mälestust, mitte reaalseid objekte. Et iga asi, mida on võimalik taastada ja mis on vanem kui kuus 70 aastat on Narva jaoks arhitektuuriline väärtus ka kindlasti ja Narva silla pealt ja Narva jõe kallastelt mõlemilt poolt kaldaid on kirik hästi vaadeldav, siis tõepoolest eks esinduslik arhitektuuriline objekt kohe kindlasti ka. Samas on Aleksandri kiriku taastamiseks alati nähtud ka poliitilist tausta, ehk siis Eesti riigi kohaloleku demonstreerimiseks Narvas. Ma isegi olen sellega nõus, sest ta on ikkagi Eesti Eesti olemise üks märk. Iga kirik on ka teatud monument, teatud ellusuhtumise, teatud maailmavaate, teatud ajaloo, sündmuste monument. Ma arvan, et Eesti riigi kohalolekut Narvas kindlustab see ilmselt küll. Praegu näitab Eesti riigi kohalolekut Aleksandri kiriku lähiümbruses euroremonditud kaitsepolitsei maja ning Venegi riigi kohalolekut kirikuga silmitsi seisev uus, rikkalikult renoveeritud vene peakonsulaadi hoone. Kõik viimase aja Eesti riigijuhid on suhtunud Narva Aleksandri kiriku taastamisse pooldavalt, kuid mitte üle selle. Vastupidi, kõik on kinnitanud, et kuidas nad selle peale mõtlevad ja kuidas nad seda toetavad. Ja siis tavaliselt järgneb sellele üks, aga, aga praegu hetkel ei ole raha, me hakkame otsima, mine küsi sealt ja mine küsi sealt. Aga vähemalt sõnades on see suhtumine olnud alati toetav. Võib-olla praegu ütleks, et, et kas nüüd riigijuhtide isikust niipalju kui just selle viimase 10 15 aasta jooksul tehtud töö tulemusena tundub, et Ta hakatakse mõtlema vähemalt sellele võimalusele, et aga äkki leiaks selle raha siiski. Raha leidmisest ja Alexanderi kirikust rääkis eelmise aasta sügiselgi vikerraadio argipäevas toonane peaminister Mart Laar. Eestis kahjuks ei, kirikuid, mida me Eestis taastame, on üsna mitmeid ja kirikute muinsuskaitse all olevate kirikute taastamise, siis on meil üks subjekte tõest ees, mille me peame ära tegema, mille valmimise järel nakata võimalik teistel objektidel rohkem on minu peamine eesmärk selle Narva Aleksandri kiriku Konsaadasse katus peale et ei toimuks enam lagunemist üles ja ma arvan jah tõesti, et ühisel jõul Narva linnavalitsusega seda saadakse. Kui palju järgmisel aastal on antud natukene lisaraha valitsuse poolt eraldi just muinsuskaitseloovate kirikute taastamisest, ka kirikute nõukogule? Loomulikult jaotus otsustab kirikute nõukogu, valitsus ei kavatse hakata sellele sellesse vahele segama, aga ma olen veendunud, et Narva Aleksandri kirik mitmel põhjusel on seal üsna tugev taotleja riigi rahadega. Me tahame tõesti Tartus Jaani ära lõpetada, siis me saame endale jälle ressursid vabaks ja saame, vaadake järgmisi prioriteete. Narva Aleksandri kirik on kindlasti üks neid objekte, mis on peaminister kogu aeg meeles ja kui vähegi on olnud võimalus, kuidagiviisi oleme seda teinud ja meil on ka siin linnavalitsusega üsna konstruktiivne koostöö. Mul on piisavalt palju südamele, et ma olen veendunud, et ka selle kiriku kordategemise näeme me kõik ilusasti ära. Nii et põhimõtteline toetus oli riigilt kunagi saadud kuid toetajaid on ka teisigi. Sel aastal on Aleksandri kiriku taastamise oma südameasjaks võtnud kuningas Arturi fond, mis oma iga-aastase heategevuskontserdikuningas Arturiga aga juba sel reedel Narva Aleksandri kiriku seinte vahel korraldab. Ürituse kaaskorraldajaks on Eesti Sisearhitektide liit, märgib kuningas Arturi gala kunstiline juht Mart Mikk. Ei ole heategevusobjekti valik kunagi kerge. See ongi üks kõige raskemaid probleeme, sellepärast et esmapilgul tundub, et neid objekte on hästi lihtne leida. Kuid kui me hakkame nagu tähelepanelikult mõtlema, siis selliseid objekte, mis nagu kõiki inimesi võrdselt haaraks, on praktiliselt võimatu leida, meil on, meil on selle viie aastaseks ajaloo jooksul kui nüüd hakata mõtlema, et esimene oli Estonia teatri- ja kontserdihoonet katus Estonia maja ja nii edasi. Teine oli oli Tartu Jaani kirik, mis sel ajal oli ka väga halvas seisukorras ja, ja samas jälle me nägime, et, et sellel hetkel ei olnud huvi isegi Tartus mitte selle vastu niivõrd suur. Aga mõni aasta hiljem muutus Tartu kõige tähtsamaks selliseks arhitektuuriobjektiks või arhitektuuri mälestuseks. Narva on käinud ükskord varem läbi, ma isegi kuulasin veel televisiooni saatelindilt selle üle, et ma olen isegi täiesti avalikult on öelnud, et järgmise objektiks võiks olla Kõpu majakas, mõni vana sild, Aleksandri kirik, et ma olen seda isegi. Ma ei olnud kunagi välja. Ja meist ei olnud keegi muideks selles kirikus käinud. Me teadsime sellest, et see on ja me oleme näinud pilte ja kui me tuleme kohale ja siis me ei tundnud seda ära seepärast, et ta on piltide peal hoopis teistsugune, mis vanasti on olnud ilus pika torniga ja, ja ja siis, kui me läksime sisse, siis me olime tükk aega kõik vaid sellepärast, et see on häda ongi selles, et seda muljet, mis seal kiriku sees on, ei ole võimalik nagu sõnadega edasi anda, et ma, ma võrdlesin videopilt eriti oma lapse ristsetelt ja panin sinna kõrvale videopildi Aleksandri kiirgust, avastasin, et näiteks Rakvere kolmainu kirikus minu lapsed ristiti selle kogu lööb on sama kõrge kui Aleksandri kiriku altariosa, et see, see kõrgus, kui ma ei eksi, on see 31 32 meetrit, et see on täiesti täiesti müstiline koht. Kuningas Arthuri galale tulevad Eesti riikliku sümfooniaorkestri saatel esinema tuntud ooperisolistid mitmest riigist. Martniku arvates võikski Aleksandri kirik diale taastamist edasi tegutseda kontserdisaalina. Ma tean, et keegi võib minu peale väga kurjaks saada, aga mina näen selles saali kõige esmast väärtust tulevikus, kui Ida-Virumaa kõige parem kontserdisaal lisaks nagu ütleme kogudes oma tegevusele, sest kogudus Narvas Eesti kogudus on ikkagi suhteliselt väike ja, ja noh, see nagu ainult nende koduks on tõesti liiga suur. Mis siis, et Narva on suuruselt kolmas linn Eestis. Aga, ja siin regioonis puudub selline, on olemas kultuurimajad, on olemas klubid on olemas ka suured saalid, kuhu aga sellist pidulikku kontsertsaali siin tegelikult ei ole ja, ja kui nüüd me vaatame kultuuripoliitilised või regionaalset Eestis, siis ega Tallinnaski on tegelikult ainult üks kontsertsaal. On olemas Tartus ülikooli aula ja, ja Vanemuise kontserdimaja. Nüüd sel aasta lõpus saab valmis Pärnu kontserdimaja ja jääbki üle üks suund veel, see on ida poole ja kui nüüd ka ERSO esimest korda Eesti riiklik sümfooniaorkester mängib esimest korda siin Aleksandri kirikus neile kindlasti suruma, hakkab väga meeldima ja ma väga loodan, et siin üks kindlasti üks suur tähtsus, just poleemika üks osa on just see, et, et 500 miljonit võib-olla riigilt läheb kirikute taastamiseks aga üks oluline väljund sellest on ka just seesama muusika ja kirik, et need kokku viia. Kuningas Arturi gala käigus kogutud rahaga loodetakse taastada kiriku kuppelkatusetorn. Kogutud summast peaks sellest piisama, kuid ainult selleks. Rahalises mõttes võib taastada väikest mingit monumenti või heakorrastada midagi, kui me vaatame nagu. Ma ei kujuta ette, mis, nagu kahjuks või õnneks mul puudub ülevaade näiteks eelarvest, mis maksab Narva Aleksandri kiriku ümbruse koristamine, ehitusjäätmetest, mullahunnikutest põranda puhastamine, selle kontserdi või võib-olla see ongi see summa tegelikult, mis sedasama kontserdite tulemusena laekub. Aga inimeste oma raha eest ei ole võimalik selliseid objekte lõpuni taastada, aga tähtis on see, et need objektid leiaks nagu tee inimeste südamesse, nende tähelepanusse. Ja siin ongi nagu see tähtsustest muude Euroopa liitriik linn. Sest kunagi peavad need asjad kõik korda saama. Aga kui inimesed avad ise anda oma panuse, siis ka näiteks tänavuse kontserdi puhul on oluline see, et praktiliselt kõik piletiraha, mis inimesed ise on oma taskust maksnud, need ei ole tulnud firmade kuskilt, vaid vaid vot see piletiraha täies ulatuses kirikuni. Ja siis on inimesel juba õigus nõuda rohkem. Et mina ise olen oma panuse siia ehitisse jõudnud. Nüüd näidake nüüd on teie kord, tehke Teie midagi, ehk siis riik, linn, Euroopa Liit, kes. Riigi osalus Aleksandri kiriku taastamiseks mitte ainult Saabitöödes, nagu seda praegu tehakse, peaks kujunema läbi kirikute taastamise programmi, mis muinsuskaitseameti restaureerimisosakonna juhataja Ülo puhtaco sõnul on niinimetatud süsteemiväline projekt, milles osalevad riik, Eesti kirikute nõukogu ja kultuuriministeerium. Samas on kirikute taastamise programmi eeldokumenti sisse kantud tervelt 191 kirikut seitsmest eri konfessioonist, nende seas ka Aleksandri kirik. Projekti hinnanguline maksumus võib olla 500 miljonit krooni. Esimesena andmed kiriku taastamise programmi kohta selguvad selle aasta lõpuks ning selge arusaam, mida ja kust taastama hakatakse, umbes osta. Pärast. Seni peab Narva Aleksandri kirik läbi ajama teiste toet, et sellistel nagu Narva linn ja ka Kreenholmi abil räägib Kreenholmi valduse aktsiaseltsi peadirektor Meelis Virkebau. No ma usun, et kõik meie inimesed peavad lugu meie ajaloost ja samuti nagu Aleksandri kirik samuti me püüame kõiki teisi, meie ajaloolisi hooneid korralikult renoveerida, see on peaeesmärk. Meil kindlasti jätkub jõudu ja ega jõud ei pea alati olema ja siis konkreetne rahaline ressurss. Ma kujutan ette, et me aitame nii materiaalne selt kui hüva nõuga kui, kui otsima läbi kõikide teiste Eesti ettevõtjate poolt, nii et kõik koos, ma kujutan ette, suudame me niivõrd suurt ressurssi leida, kui nõuab Aleksandri kirik. Mina kujutan ette, et tulevikus peaks edasi eksisteerima kui kirik peale sellele laiemalt ka kindlasti kõikidele tulevastele turistidele kui vaatamisväärsus ja samuti kui kontserdisaal, sest ma olen seal olnud. Ja ma tean ka kultuuriinimeste käest, see saal on fantastilise akustikaga. Hoiame seda Eestile. Nagu juba öeldud, kujuneb Aleksandri kiriku taastamisürituste krooniks sel aastal kuningas Arturi gala milles teeb muide ka otseülekande klassikaraadio. Kui aga heategevusüritus läbi saab, mis edasi, räägib Narva Aleksandri kirikuõpetaja Villu Jürjo? Edasi tuleb päris mitu liini. Tegevuskavad on mõneti isegi välja kirjutavad mõnda liini pidi kirikust taastamise programmi on Eesti riik tegema hakanud ja vähemalt ühes kohas Tallinna linnas taga ka kohe käivitub, päris kindlasti. Selles Tallinna linnas andis Eesti riik kirikute taastamise raami linna kätesse üle. Ja, ja linn, Tallinna linn on siinkohal kohe ilmselt tegusam ja tegevam. Mul on hea meel sellest, et Aleksandri kirikule on nii palju tähelepanu pööratud, et ta selles programmis on esikohale asetatud. See on väga suur asi. Kindlasti ei tule nüüd selle aastanumbri sees sellest programmist veel see sentigi raha kirikule. Praegu meie oma võitlus käib ikka selle nimel, et hoida seda, mis on need ükski võlv ka eel, päeva talve jooksul veel siis koguks ta säiliks seni, kuni kasvõi loodetav programm käivitub ja sellepärast on igasugune abi tulevikus ka teretulnud. Ja ma mõtlesin, et sellega hakkab nüüd tegelema, aga see sihtasutus oleme mõelnud isegi seda, et õieti üks tädi tuli tagasi kiriku juures tänaval ligi ja palus, et kas kiriku taastamiseks ei saaks ka ühte telefoninumbrit, millele helistaja lihtsalt helistamisega automaatselt annetuse teeb? Kindlasti sihtasutus pöördub meie Eestimaa firmade poole ja ka rahvusvaheliste organisatsioonide poole. Aga kõik see toimub ikka selle lootusega, et kirik püsiks seni, kuni nüüd siis kasvõi meie oma riiklik programm käivitub. Ja teine liin on see, et kuningas Arturi gala üks tõepoolest suuremas oraalne, särav kontsert, üks üritus, et see jääks ainukordseks. Praegu on terveks eelolevaks suveks ürituste programm olemas, kus on nii Saksamaalt festivalist puhkpilliorkester lubanud kontserdi anda. Harmoonia Kammerkoor 13. juulil. Venemaalt kontsertreisilt tulles annab kiriku taastamise heaks kontserdi ja isegi septembris-oktoobris on veel üritusi. Nüüd sai kiriku kupli alla turvavõrk ülesse tõmmatud. Loodame Tal on rohkem sümboolne tähendus kui tegelik. Aga üleval ta on ja kokkulepe on, et turvavõrk jääb üles terveks selleks suveks. Et seda siis tõesti rõõmsal meelel rahulikuma südamega saaks tema vajadusteks kasutada. Ja no muidugi kolmandaks on ka otseselt kiriklik pool oleme öelnud, et pärast 30 esimest maid nüüd peale tagalaüritust alustab kirik oma suvehooaega on kirja pandud, Need olid juba mõned laulatused, näiteks mis suurkirikus saavad sel suvel toimuma kuni selle võimaluseni, et seal toimuks ka kuldleer. Nende inimeste pidulik kokkutulek, kes 50 aastat tagasi veel selles sammas Aleksandri kirikus leeriõnnistuse said. Augusti teisel pühapäeval. Nii et kirik saab elu sisse igal juhul. Samas ei ole Narva Aleksandri kiriku peale veel täit katust. Lahendamata on soojaprobleem ehk kuidas aastaid niisketena seisnud seinad end soojenedes näitavad ja nii edasi ja nii edasi. Kuid siiski väide, et Narva Aleksandri kiriku lagunemine on peatatud, peab paika, sest kiriku taastamiseks on juba nii mõndagi ette võetud. Selline oli siis tänane, milles rääkisime Eesti ühest tuntumast kirikust nimelt Narva Aleksandri suur kirikust. Saates rääkisid Narva Aleksandri koguduse õpetaja Villu Jürjo, muinsuskaitseametit direktor Anneli randla, Kreenholmi valduse aktsiaseltsi peadirektor Meelis Virkebau, Eesti endine peaminister Mart Laar ning kuningas Arturi gala kunstiline juht Mart Mikk, kes reedese kontserditeemadel tänase argipäeva lõpetab. Saate panin Narva stuudios kokku, mina, Jüri Nikolajev kuulmiseni. Kirik saab nii täis, et meil on praegu juba täiesti tõsine mure, et, et kui veelgi peaks selguma, et kui näiteks president Rüütel ühel hetkel otsustab, ta siiski tuleb, et loomulikult me tema jaoks leiame koha, aga, aga põhimõtteliselt on küll. See on harvaesinev rõõm, et poolteist nädalat enne kontserdi toimumist on kõik piletid välja müüdud.