Kui lausume sõna saatus siis pole kedagi, kes ei kujutleks midagi tumedat, hirmsat ja surmavat inimestes sügavaimat, YouTube'is mõtteis on ta vaid tee, mis viib surmale. Enamasti pole ta isegi muudkui nimi, mis antakse veel saabumata surmale. Ta tulevikus ettenähtav surm ja surmavarielule. Keegi pääses oma saatuse käest ütleme näiteks mõeldes küüniselemis ootab rändurit, tee käänakul kohtab aga rändur õnne siis ei kõnelenud enam saatusest või me ei kõnele temast enam kui samast jumalusest. Ja ometi kas ei või juhtuda, et see, kes kõnnib läbi elu kohtaks õnnetuses suuremat ja surmast tähtsamat õnne? Kas ei või juhtuda, et ta kohtaks õnne, mida meie ei näe, sest kas pole õnn juba oma loomult vähem ilmne kui õnnetus ja kas ei muutuda vähem nähtavaks sel määral, kuis üleneb. Kuid me ei arvesta seda üldse. Mõne viletsa õnnetuse peale jookseb kokku kogu küla kogu linn. Kui me silma juhtub, aga rabama mõni suudlus, mõni ilukiir või mõni armastus, kiir tuleb valgustama südant siis ei pööra sellele keegi tähelepanu. Ja ometi võib üks suudlus rõõmule olla niisama tähtis, kui mõni avamine on tähtis valule. Võib-olla õiglased. Meiegi ühenda saatust peaaegu kunagi õnnega. Kui meil ta teda surmaga, siis vaid seepärast, et ühendame teda veel suurema õnnetusega, kui on surm. Kui kõnelen teile Oidipuse Darcy Agamemnoni saatusest siis ei saaks teada nende kolme inimese elu. Näeksite vaid viimaseid teeradu, mis juhtisid neid lõpule. Te ütleksite, nende saatus polnud õnnelik, sest nende surm polnud õnnelik. Kui te unustate, et surm ei tundu kunagi õnnena nende silmis, kes ise veel ei sure. Ja ometi hinda meie luua lati sääraselt. Meile tundub, et surm neelab kõik. Ja kui 30 õnne aastad lõpeb juhusliku surmaga, siis näib meile, et need 30 aastat hukkusid ühe valulise tunni pimedusse. Oleks ekslik ühendada niiviisi saatust, surma või õnnetusega. Millal jätame ometi selle mõtte, et surm on tähtsam kui elu ja õnnetus suurem kui õnn. Miks vaadata mõne inimese saatuse üle otsustades vaip pisarate poole ega kunagi naeratuse poole? Kes on öelnud meile, et peame elu hindama surma najal ja mitte surma elu najal haletseda Sokratese Dancani antiiguni sandaargi ja nii paljude teiste õiglaste saatust sest nende lõpp oli ootamatu ja karm. Ja me ütleme endale tarkus või voorus ei suuda kõigutada õnnetust. Kuid esiteks, Te pole ei tark ega õiglane, kui otsite tarkuses õigluses muudkui tarkust ja õiglust ennast. Teiseks, mis õigusega kuhjate niiviisi kogu olemasolus surma hetkesse. Miks ütled mulle, et ainult kiigune ja Sokratese tarkus voorus tegi nad õnnetuks? Sest et nende lõpp oli õnnetu? Kas valdab siis surm elus rohkem ruumi kui sünd. Ja ometi ei arvesta teie targa saatust, vaagides ta sündinud õnnelikuks või õnnetuks, teeb meid vaid see, mis me teeme sünni ja surma vahel mitte surmas, vaid temale eelnevast päevis. Aastais asetseb inimese õnn või õnnetus ja ta tõeline saatus. Arutleme praegu nii, nagu oleks tark, kelle hirmsast surmast kõneleb meile ajalugu veetnud kogu oma elu selle valulise lõpu ettenägemisega, mida ta tarkustele valmistas. Tõeliselt heidutab aga surma mõttetar ka palju vähem kui pahelist inimest. Sokrates, seal pole põhjust karta nagu Mcpütil, et kõik lõpeb kord halvasti. Ja kui kõik lõpebki halvasti, siis vastu kõikide ootusi. Kuid meie mõtete sügavuses tundub meile liiga sageli, et mõne tunni verd jookseb, haav kustutab kogu eluaja valitsenud rahu. Ma ei ütle, et saatus oleks õiglane, et ta hüvitaks häid ja nuhtleks tigedaid kelle hing võiks nimetada end veel heaks, kuid tasu oleks ette kindel. Kuid saatuse üle otsustades muutume saatusest endaski veel palju ebaõiglasemaks vaid targa õnnetust, sest me kõik teame, mis on õnnetus. Kuid me ei näida õnne, sest et peame olema täpselt niisama tark, kui on tark ja niisama õiglane, kui on õiglane, kelle saatust vaene, et mõista nende õnne. Kui mõni madala hingega inimene katsuks mõõta mõne suure targa õnne siis põgeneks õnn nagu vesi läbi sõrmede kuid mõne teise targa käes muutuks ta niisama kindlaks ja niisama säravaks kui kuld. Meile kuulub vaid see õnn, mida võime mõista. Juhtus sageli, et targa õnnetus sarnaneb mõne teise inimese õnnetusega kuid ta õnnel pole midagi ühist sellega, mida nimetaks õnneks inimene, kes pole tar. Õnnes, on palju enam tundmatuid alasid kui õnnetuses. Õnnetusel on alati sama seal kuid sel määral, kuis õnn muutuks sügavamaks kõneleb ta üha tasase maa häälega. Kui asetaksime ühele vaekausile õnnetusel, siis paigutaks igaüksteisele oma kujutluse õnnest. Metsmees paneksin alkoholi, püssirohtu, austri sulgesid tsiviliseeritud inimene pisut kuldaja, mõningaid. Tark aga asetaks sinna 1000 asja, mida me ei näe võib-olla kogu oma hinge, isegi õnnetuse, mille ta oli endas puhastanud. Miski pole õiglasem kui õnn miski, mis võtaks ustavamalt meie hingekuju miski, mis täidaks täpsemalt kohad, mida tarkustele avab. Kuid pole ka midagi, mis oleks nii vaikiv kui õnn. Kannatuse hingel kõneleb kõiki keeli ja tunneb kõiki sõnu. Õnne ingel avab aga suu vaid siis, kui ta võib kõnelda õnnest, mida mõistaks isegi metslane. Õnnetus on juba sajandite eest lapseeast välja kasvanud kuid õnne kohta võiks öelda, et ta magab veel praegugi mähkme-is. No need inimesed on õppinud õnnelikud olema, kus on aga need, kes oma rõõmus laenaksid oma häält inglile, kes valgustab nende hinge. Kust tuleb see ebaõiglane vaikus. Kas ei tähenda õnnest kõnelemine juba pisut tema õpetamist kui lausuda iga päev ta nime, eks tähenda see tema hüüdmist. Eks ole, õnnelik kude, kauneimaid kohuseid õpetada, teistele olema õnnelikud. On kindel, et inimene võib õppida õnnelikkust ja miski ei lase end õpetada hõlpsamalt kui õnn. Elades inimeste keskel, kes õnnistavad oma elu, hakkaksite varsti õnnistama ka enda elu. Naeratus on niisama nakkav kui pisarad. Ja ajajärgud, mida nimetatakse õnnelikeks, on sageli vaid need, kus mõned inimesed oskaksid nimetada end õnnelikeks. Harilikult ei puudu veel mitte õnn vaid õnneteadvus. Pole mingit mõtet olla nii õnnelik kui võimalik. Kui ei teata, et ollakse õnnelik. Ja kõige väiksema õnne teadvus loedne rõõmule kaugelt enam kui kõige suurem õnn, mida me hing ei vaata tähelepaneliku pilguga. Liiga paljud kujutlevad, et õnn on midagi muud kui see, mis meil käes. Ja seepärast peavadki kõik need, kellel ta käes, näitama teistele, et nad omavad vaid seda, mis peitub kõigi inimeste südames. Kolle õnnelik tähendab ka ülejõudmist ärevast õnne ootusest. Oleks tarvilik, et aeg-ajalt mõni inimene, kellel saatus on kinkinud särava kadestatava ja üleinimliku õnne külluse tuleks ja ütleks lihtsalt. Ma olen saanud kõik, mida teie ihad iga päev hüüavad. Mulle kuuluvad rikkus, tervis, nooruskuulsus, võim ja armastus. Nüüd võin nimetada end õnnelikuks. Mitte nende kinkide pärast, mida saatus on suvatsenud mulle anda vaid seepärast, et need kingid on õpetanud mind vaatama õnnest kõrgemale. Kui ma oma imelistele reisidel oma võitudega oma jõus ja armastuses olen leidnud, otsitud rahu ja õnne õndsust siis seepärast, et nad õpetasid mulle tõeline õndsus ja rahu ei asu mitte neis. Ennekõike neid võit, asusid nad vait minus ja pärast kõiki neid võite asuvad nad endiselt seal. Ja mul pole teadmata, et pisut suurema tarkusega mul oleks võinud olla kõik, mis mulle kuulub, ilma et oleks tarvitsenud olla nii suurt õnne. Tean, et olen täna õnnelikum, kui olin eile, sest et lõpuks, et ma ei vaja enam õnn selleks, et vabastada oma hinge, tuua rahu oma mõtteisse ja valgustada oma südant. Tark teab seda, ilma et mõni üleinimlik õnn tarvitseks tulla talle seda õpetama. Õiglane teab seda samuti isegi siis, kui ta on vähem tark kui tark. Ja kui ta teadvus näib olevat vähem arenenud, sest on tähelepandav, et õiglane või hüveline tegu toob endaga kaasa teatavas sõnastamatud teadvuse, mis on sageli tõhusam, andunud ja emalikum kui see, mis sünnib sügavust. Sest ta toob nimelt kaasa isesuguse erilise õnne, teadvuse Pole parata, kõrgemad mõtted on peaaegu alati ebakindlad ja muutlikud, sellal kui mõni heategevat teo valgus on püsinud ja kõikuma. Sügav mõte, on mõnigi kord vaid ehteline, teadvus. Heategu või mõne sangarliku kohuse täitmine on aga tegevteadvus ja õnn. Marcus Aurelius, kes andestab surmava haavamise Washington, kes loobub troonist hetkel, kus ta kuulsusesära hakkas muutuma eksimuste allikaks ta rahvale ja vaenuline ning madal olend, kes nii väheusutav kui oletus ongi, oleks juhuslikult leiutanud gravitatsiooni suure seadusena pole mitte samal viisil õnnelikud. Rahuldatud mõistusest rahuldatud südameni on pikk tee mida ääristavad ainuüksi külma kar matud rõõmud. Õnn on kaugelt enam hingeelu kui mõistuse elu taim. Teadvus üldiselt ja eriti õnneteadvus ei peida oma kallimaid varusid mitte mõistus. Võiks mõnikord isegi öelda, et mõistuse kõige kõrgemad ja lõhutavamad osad ei moondu teadvuseks enne, kui pole käinud läbi mõne voorusliku tee. Teadvuseks ei piisa mõne uue tõe avastamisest ideede või tõsiseikade maailmas. Tõde muutub meis elavaks alles sellest hetkest peale, kui ta on muutunud puhastanud ja pehmendanud midagi meie hinges. See, mis moodustab teadvuse, mis on ta busylesime, tegu sundteadvus kõlbelisest parandumisest. On väga terava mõistusega inimesi, kes ei rakenda oma mõistust kunagi kõlbeliste vigade otsinguks või heategevate tunnete julgustamiseks. See nähtus on sage näiteks naiste juures võrdse mõistuse jõuga mehe naise puhul kasutaks naine kaugelt väiksema osa sellest jõust enda kõlbeliseks tunnetuseks. Ometi näib, et mõistus, mis ei suundus iseteadvuse poole kahlab tühjuses. Iga meie aju võime, mis ei voolaks kohe meie südamed puhtaimaisse anumaisse. Riskib sattuda väär teile ja hukkuda. Igal juhul jäta võõraks õnnele astub aga seevastu hõlpsasti ühendusse õnnetusega. Inimesel võib olla väga võimas ja väga kõrge mõistus, ilma et oleks kunagi lähenenud unele. Kuid võimatu on, et lembe puhas ja hea hing tunneks või tunnetusi. Tõsi küll, mõistuse ja teadvuse piirid pole mitte alati nii selgelt eraldatud, nagu näikse siin olevat öeldud. Ja kaunis mõte on sageli hüveline tegu. Kuid sellegi pärast juhtub, et kaunis mõte, mis pole sündinud heast teost või mis ei sünnita, seda lisab väga vähe meie õnnetundele, samal ajal kui hüveline tegu isegi siis, kui temast ei sünni ühtki mõtet elustab alati nagu kosutav vihm. Meie õnne teadvust.