See võrratu hääl võiks küll Shireenile kuuluda, kes kunagi üksildased Kreeka saarel laevamehi oma lauluga hukule meelitas. Odüsseus mäletatavasti toppis oma meremeeste kõrvad vaha täis ja laskis ennast üpris tugevasti masti külge kinni siduda. Vaatamata oli peibutuslausa valusalt vastupandamatu. Kreeka mütoloogias on sireene tavaliselt naise peaga linnuna kujutatud. No säärab Raidma, neil ei ole sireeniga vahest rohkem ühist kui see, et ta on ühele oma lauludest selle olendi nime andnud. Ning muidugi ka see, et nagu sireenide laul Odüsseus mälestustes on ka tema unustamatu. Mina olen Helgi Erilaid ja Vikerraadios Saara Vrait. Manitund. Säärabriaidmanistunud räägitud ja kirjutatud, teda on püütud ka kirjeldada, näiteks nii pikad mustad lokid kuni vööni ja silmad suured, kui alustassid. Ütleb küll üpris vähe. Ja raske on midagi lisada üksnes fotode põhjal, kui vahest seda tema välimuses on nii romantilist haavatavust ja haprust kui ka jõudu, nagu ka tema hääles ja ta näeb välja nagu tõeline diiva. 61. aasta augustis Inglismaal sündinud Saara hakkas tantsima juba kolmesena ning tegi oma debüüdi Londonis pikali diaatris 14 aastasena. Edasi tulid tantsutrupid Dance piipar Yahotquaship. Vähehaaval hakkasid tulema ka muusikarollid teatris 81. aastal Andrew Lloyd Weberi muusikalis käts Pealt. Ta õppis ja treenis oma imelist sopranit suuremate rollide jaoks, kuid eriti nõudlik roll tuli tal 84.-le sel aastal vastu võtta elult eneselt kuulsa Andrew Lloyd Weberi abikaasana. Sääre präidmani tegevus ringmuusikas on ulatunud ooperile avalt pop Singliteni, kuid temaatrioofiks said rollid. Laid, Weberi, ooperifantoom, Is ja reekviem Is sära oli staar. Broadwayl esines New Yorgi Metropolitan Opera Moskvas, Jaapanis ja Kanadas 92. aastal esiteste Barcelonas koos House Carrera. Sega olümpialaulu kuid selleks ajaks oli säära abielul laid Weberiga juba lõppenud. Niisiis kõndisid kuulus helilooja ja tema peaaegu sama kuulus staarist abikaasa erinevaid teid alates aastast 1990. Muidugi tegi see lahutus ekstra õnnelikuks, pressi eriti tabloidid, sest tuli jälle, mille ümber laveerida, oletusi teha, kuulujutt avaldada, sahistada ja sosistada sest võis vabalt avaldada arvamust, et säärabraitmann poleks kusagile jõudnud. Kui ta Andrew Lloyd Weberi ka abiellunud ei oleks. Millest siis selline arvamus võis tulla? Võib-olla sealt ka sellest, et säärane näeb välja ja käitub nagu keegi, keda tuleks selle maailma ohtude eest pidevalt kaitsta. Ta tundub väga noorena oma pikkade lokk suurte ümarate silmadega ning tema maneerides on pisut lapseliku sentimentaalsus. Näitekunstist rääkides võib ta käe südamele suruda, selle vastu otsaesist asetada ja selliseid stseene ei taha asjalik ja küünilisevõitu maailm tõsiselt võtta. Temas on midagi vanamoodsat ja ühtlasi erakordselt võluvat, kui ta ütleb näiteks kas või midagi sellist, nagu et tema hääl on tõeline taeva kingitus. Seda häält on tõesti taevani kiidetud ja isegi prod või timukaks kutsutud kriitik kõrvits on tema häält kirjeldanud kui rikast sopranit. On ka seda öeldud, et enne ooperifantoomi oli sära hääl väike ja jõuetu. Selle peale on diiva ise öelnud. Praegu on mu hääl väga tugev, olen kombel kaadenis ilma mikrofonid ta esinenud. Kui ma fantoomi laulsin, oli mu hääl tõepoolest nõrgem, sest Mahlestreeniseni harjutas. Nii kõlab säärabräitmann 95. aastal ilmunud plaadil flai kolm aastat varem on ta ühes intervjuus tunnistanud, et ta on väga haavatav ja pelglik. Ta kardab ja närveerib alati, kui ta peab lavale minema intervjuud andma. Ta peab ennast põhjalikult kokku võtma, kui astub ruumi, mis on rahvast täis. Ta muretseb alati selle pärast, mis tulemas on. Aga ta on hakanud vähehaaval tugevamaks saama. Ta pole enam kuulsa helilooja naine, kelle edu üksnes abikaasa arvele saaks kanda kui kihka. Praegu on tema kõrval helilooja, muusik ja produtsent Frank Peterson kellega koostöös on valminud 93. ilmunud plaat Taiv ja juba nimetatud flai. Kaks aastat hiljem. Sellel viimasel leidub midagi, mis tulevikule viitab. See võiks olla säärabräitmani samm maailma muusika poole käesirutuse asjale, eelmäng Heedenile. Ei mingeid muusikale enam, ma olen leidnud oma edeni, teatas seal 99. aasta jaanuaris. Ja just eelmise aasta lõpul oli ilmunud tema kolmas plaat. Eided. Muusikalid panid küll alusima kuulsusele kui ooperifantoom edeni niane üpris pikk samm, ütles saare Braitman ühes selle plaadi kohta antud intervjuus. Hea, loid Weberi thats muusikalis esinemisest Londonis on nüüd juba 16 aastat. Sära arvata praegu, et vaevalt ta enam ooperi või muusikali lavale astub lisades siiski, et tegelikult ei tohi kunagi öelda mitte kunagi enam. Ei või ju teada, mis aeg toob, kuid praegu tundub talle, et see on tema jaoks möödas. Aga kriitikud ei ole ikka rahul. Üht arvustust tsiteerides midagi väga originaalset edenilt ei leia. See on suhkrune segu iisilism meistrilugudest, mis on meil millegipärast mingites kummalistest keeltes lauldud. Kadril on itaalia ja prantsuse keelt, aga miks ka mitte. Püüan laulda helilooja emakeeles, ütleb ning lisab, et kommertsmuusika teda ei huvita ning et tema klassikaline koolitus sobib popstiiliga üldse, milleks on vaja kõik alati nii kindlatesse lahtritesse toppida? See oli paradiis plaadilt helin paradiis saare Braitmanni austajatele, keda on vaimustanud tema samm maailma muusika poole ja seda ka nimiloos, yyden. Midagi ei tule siin elus iseenesest ja sära on oma. Olete te valmimiseks väga palju tööd teinud, neli tundi laulmist päevas, kui aga kontsert tulemas on, siis rohkem. Kuid oma taseme juures ei vaja säära enam hääleharjutusi ja ka heliredeleid ja argipäevamuresid pole tema elus ka kuigivõrd olemas. Tema avalikkuses põhjalikult läbi arutatud lahutusprotsess tegi teda kuue miljoni inglise naela võrra rikkamaks. Kuid Saara on vandunud, et seda raha ta ei puuduta ning ei ole seda ka tõepoolest teinud. Ta on võimeline ise endale elatist teenima ja oli see tahtena oma varakult alanud karjäärile ka juba enne abielu ändri olla. Illueberiga. Mul pole midagi tema vastu, tema muusika meeldib mulle, ütleb Saara. Kuid ma tahan iseseisev jah, seal sõltumatu olla. Raha, mida ma ise teenin, annab mulle loominguvabaduse ning võimaluse puhata või muude asjadega tegeleda just siis, kui see mulle meeldib. Tastin vunud tolm tuules tõepoolest, mida muud see maine vara lõppude lõpuks on. Ainult et ilma selleta on ka keeruline. Sära on otsustanud tegutseda targalt, jah, kokkuhoidlikult. Tema koduks on korter Hamburgis, kus ta elab koos saksa produtsendi Frank Piitersoniga. Kuid tal on ka tagasihoidlik korter Slonsku äärel Londonis ja tema auton, jaaguar, mille laine Veeber talle kunagi kinkis. Nagu ta ise ütleb, jätavad asjata külmaks, kuid on hea mõelda, et kui ta tahab, võib ta minna ning osta kontserdiks kalli kleidi raha eest, mille ta ise teeninud on. Ka edu tipus olemine pole tema jaoks midagi erilist, kuid talle meeldib töö, mida tuleb teha ja võitlus, mida tuleb iseendaga pidada. Selleks, et tippu jõuda. Näib, et oma intervjuudes kõneleb säärabraitmann kõigest, ainult mitte oma muusikast. Mind küll huvitaks, kuidas on sündinud tema laulud, laulutekstid, mida ta ise kirjutanud on. Aga näib, et teda intervjueerinud ajakirjanikke on Braitman kui looja huvitanud vähem kui Vraitmann, kui kuulsus. See on üpris tänapäevane ja see on kahjuks kõik, millele toetuda. Staar särbräidmann palkab agente ja mänedžere, kuid ei karda ka ise loomingulisi ning ärilisi läbirääkimisi pidada. See on väga õpetlik, ütleb ta. Keegi ei saa mulle öelda, mida ma tegema pean. Oma otsused teen maise. Ma usaldan absoluutselt oma instinkti ja mul on tavaliselt alati õigus. Haavatavus Saara nuku näos on tänapäeval juba petlik. Teda tsiteerides. See, mida ma teen, pole ainult minu töö. See on minu elu. Vajan ikka veel edu ning arvan, et järgmised kümmekond aastat saavad olema minu parimad vastad siis olen juba 48 ja võib-olla valmis lõpetama, aga ei või iial teada. Sära ütleb küll, et tema muusika, tema töö on kogu tema elu aga elus on ametiga midagi muud. Jalutuskäigud maal romaani kirjutamine, neid on tal sahtlis ehk rohkemgi kui üks teater, filmid, kontserdid, kauplused, kuulsuse koorem pole nii raske teda kõikjal ja alati ära tuntaks, kuid hääl tuntakse ometi see sametine kaunis hääl, mida ühegi teisega segi ei aja. Särbraidmanni unustamatu hääl peibutab nagu sireenile.