Kaunist nädalavahetust ja ilusat päikselist hommikut kõikidele rahvateenrite kuulajatele. Täna siis siin rahvateenrite stuudios koos minuga kaks trükiajakirjanduse inimest, Külli-Riin, Tigasson, Eesti Päevaleht ja Sulev Vedler, Eesti Ekspress, Aarne Rannamäe, Eesti rahvusringhäälingu uudisteprogrammist. No alustame siis vast sellest, et mis on nädala jooksul meie meie meeli tegelikult kogu maailmameeli kõige enam ärev ärevuses hoidnud seda enam, et väga aktuaalset põhjustanud. Ehk siis räägime kõigepealt bostoni pommiplahvatustest ja nendest kahest kurjategijast, kes siis plahvatused toime panid ja kellest siis teine öösel meie aja järgi siis täna öösel toimunud operatsiooni käigus vahistati. Aga millised mõtted teis tekitab see juhtum üldse? Ma olen, muide, meil tuleb täna jutuga netikommentaaridest ja ma olen Ma olen mitut puhku lugenud loomulikult anonüümse netikommentaatori ja ma ei tea, palju neid on sulest, et no mis me sellest, mis me sellest bostonist arutame. Iraagis, Afganistanis, jumal teab, kus veel plahvatavad pommid, inimesed surevad kümnete kaupa mitte mitte enam isegi ei tehta välja sageli mingi 10 inimest ei, ei ületa isegi vahelist uudistekünnist ja nüüd me siis räägime bostonist kus, kus sai surma kolm inimest plahvatuste tagajärjel, hiljem veel üks politseinik tulistati surnuks ja ja praeguse seisuga siis nendest kurjategijatest üks on on samuti surnud. Tere hommikust, muuseas mina mõtlesin ka samasuguseid mõtteid. Et meil siin kõrval naaberriigis Venemaal toimub ka aeg-ajalt plahvatusi just sealsamas Tšetšeenias, kus kust pärit olid need kaks väidetavat pommimeest või siis Dagestanis on toimunud ka Moskvas eksplahvatusi kiirrongi siin pommitati, mõned aastad tagasi sõidab Peterburi ja Moskva vahet. Et kindlasti on siin ka sellist Eestis leiavad inglisekeelse meedia mõju, et kui ma vaatasin tänases Postimehe juhtkirja, siis seal oli ka ära toodud terve rida terroriakte, mis seotud islami äärmusliikumistega. Millegipärast tuli välja jäänud kõige suurem Mandri-Euroopas toimunud terroriakt, mis oli siis Hispaanias, aga küll nimetatud seal palju Ameerika ja Suurbritannias toimunud pommiplahvatuses ma arvan, et see on üks asi, et see toimub sellises onlainis ja just ingliskeelses meedias, mida me palju jälgima, see on üks mõte, mis mul pähe karanud. Teine mõte on see, et eks ma käin ise ka spordiüritustel aeg-ajalt ja siis rahvaspordi üritustel ja need on kohad, kus kõige vähem sa ootad, et võiks juhtuda midagi. Et seal on alati muidugi kiirabi kohal, aga pigem on see sellepärast, et et noh, et võib-olla keegi jookseb liialt palju suusatab liialt kiiresti, tal juhtub midagi, ütleb süda üles, inimesed ei sageli jah, aga sa ei oota seda, et sa keegi tuleb sulle seal kallale. Seal toimub mingi plahvatus, tavaliselt äärmiselt sõbralikud üritused ja seal on juba suur sensatsioon, kui keegi kellelegi mingit riidekoti ära virutanud, ütleb, et tavaliselt seal on inimesed, kes usaldavad 11 sportima tulnud mõnusasti tundma. Ja selles mõttes äärmiselt vastik, et minu kogemus esimest korda, kus ma nägin pommi otsimist spordiüritusel, oli aastal 2001, kus ma sõitsin Hispaaniasse kirjutama lugu meie noorest tõusust, sporditähes Markko Märtin-ist, olin siis ralli stardis, sealt algab Kataloonia ralli ja korraga keegi mees vabandas mind, siis ma vaatasin, mis kellega tegemist on, selgus, et oli politseinikele oli käes pommiotsijad. Siis mul on muidugi tuli meelde, et jah, et ma olen Hispaanias, et seal tegutseb ETA terroriorganisatsioon, aga see tuli nii imelik kohati, et kus, kuskohast otsitakse pomme? Motosport, Rally sport, seal on suur raha ja see on nagu teistmoodi, aga, aga põhimõtteliselt bostoni jooks, jooksumaraton on ikkagi rahvaspordiüritused, seal on ees omad omad tipud. Tavaliselt mustad poisid, kes liiguvad kiiresti ja, ja jahivad aegu ja osavõturaha ja ka mingisuguseid kreeme, rahasid aga tuhanded ja kümned tuhanded on ju tegelikult tavalised rahvajooksjad või tervisejooksjad. Et see on sul õigus küll, et et see on üks, üks suur sõbralik pere, kus, kus igasuguseid intsidendid on, on väga-väga haruldased, kuigi loomulikult neid neid juhtub. Olen oma silmaga näinud Milano maratonil, kuidas autojuhid, kellel oli hing täis, liiklus oli pandud seisma ja nad ei saanud sinna raja peale keerata, kus parasjagu jooksjad olid ja, ja seal paar paar väga vihaste itaallast tulid autodest välja, läksite füüsiliselt käsitsi kallale jooksjatele, seda ma nägin oma silmaga. Sest ma olin parasjagu seal rajal, aga, aga üldiselt jah, et, et mingisuguseid vargusi või niukseid asju ei, ei tule ja, ja teine asi muidugi, plahvatused jäid ju nii-öelda pildi peale. Bostonis toimusid nii, et mõlemad mõlemad kärgatused olid tegelikult ju reaalajas jälgitavad ja ja, ja pärast avaldati igasugustes keskkondades neid videosid ja fotosid. Aga noh, ma mõtlen siinkohal, mul tuli kohe meelde aastal 96 korda Atlanta olümpiamängud, kus põhimõtteliselt ka pommiplahvatused seal üks mees pani plahvatama torupomme. Ja tema kättesaamine võttis tunduvalt kauem aega 98 tunnistuseta, olles selliseks kahtlusaluseks kakstuhatkolm saadis meis kätte, ta pandi siis eluks ajaks kinnistuma. Seal plahvatustes sai kaks inimest surma, üks neist, tõsi küll, suri südameataki tagajärjel, tuvasta ehmatas seal kuidagi. Et tänapäeval on internetiajastu Kogaadi laaditakse videosid üles, hästi palju inimesi pildistada, hästi palju filmivad. Info liigub hulga kiiremini selles mõttes, nagu selle mehe kinnipüüdmine oli praegu. Politsei tegi tunduvalt tõhusamat tööd ja teiseks sellest oligi selline meedia show. Minul ei tulnud teisipäeva õhtul und, tegin juhuslikult lihtsalt teleka lahti ja jäin hämmastusega vaatama, sellised plahvatused on toimunud muidugi siis oli neid jutud, olid ju veel seal nüüd pomme leti rohkemgi, et oli veel veelgi rohkem pommiplahvatusi. Eelõhtul samamoodi. Jälgisin suure huviga, kuidas lihtsalt näidati piltides sõjaväelased sõjavormis mehed siis kui olid need mingi väga raskerelvastusega politseinikud käisid ukselt uksele Ameerikas noh, see oli osa show'st, mis on muidugi väga vastik, et seal muudetud selliseks meelelahutuseks. Aga eks nende kahe mehe tabamine oli muidugi aja küsimus, sest et kui sul on ikka asja uurimas 1000 uurijat pluss muud politseijõud, eriüksused ja, ja kes iganes veel siis on, on selge, et et niisuguses olukorras, kus iga kodanik muutub uurijaks ja, ja ka noh, eilne öö näitas, et tavalise linnakodaniku vihje peale tuli politsei kohale, mees oli näinud siis paadisillal vererida ja kolm ekipaaži tuli kohale ja kohe algas tulevahetus. Ja siis olid loomulikult kohal eriüksused ja kopterid ja muu muu see asjandus, mis, mis selle asja juurde käib, nii et ime muidugi, et see mees elusalt kätte saadi. Praeguse seisuga siis on teatatud, et on raskelt haavatut ja, ja kui raskelt, kas eluohtlikud või mitte, see see ei olnud veel selge, kui me siia stuudiosse tulime. Ega me muidugi ei tea, mis olid selle inimese motiivid, eks. Mis on tegelikult selle asja juures kõige olulisem, mis oli vennastepaari, miks nad seda tegid? Et ma ei tea, kas nad olid osa nagu mingisugusest suuremast võrgustikust või nad tegutsesid seda lihtsalt nagu omal algatusel oled siin, just vaatasin uudistest, et kuidas see välja, et see vendadest vanem oli öelnud, et ta ei ole nagu Ameerikas kohanenud. Meil ei ole mitte ühtegi ameeriklasest sõpra, et tegemist oli nagu äärmusliku moslemiga, kes kes järgis kõiki neid reegleid. Aga ma ei tea, et kas see oli mingi kahe inimese selline individuaalne individuaalne, et tegu või, või oli see seotud mingi suurema asjaga. Kindlasti tõsta tõstab jälle Ameerikas küsimusi nad kui hea usk on islam, eksju, ja siis islamivastasust kütab üles, aga samas jällegi tuletame meelde, Euroopa viimase aja suurim terroriakt, see oli, dub norraseks Breivik tappis väga-väga palju inimesi ja tema oli vastupidi just islamivastane, et ma ei süüdistaks siin ainult usku. Ei no kui esimesed jutud, kui need plahvatused olid kärgatanud, olidki juustu niisugused, et, et tegu on Ameeriklastega, mida nad tehniliselt võttes juga olid, sest mõlemad olid väga kaua Ameerikas elanud, neil olid need kõigepealt Ameerika passid, nadolid, Ameerika kodanikud, elamisload olid juba ammu-ammu hangitud nadolid seal igati legaalselt tulnud ja viibisid legaalselt, nii et et selles mõttes ei ole. Ei ole ju küsimust, et Ameerika on selline paljude rahvaste kultuuride uskuda sulatusahi, et tehniliselt võttes jah, olid nad, olid nad ameeriklased seal seostati veel, et Oklahoma aastapäev on, on kohe käes ja veteranide läheb ja nii edasi veteranide päeval toimus, eks ole see see jooks. Ja, aga, aga ikkagi ikkagi jah, nende nende asjade puhul jääb nagu üles küsimus, et kui sa oled see noorem, kes nüüd siis kinni võeti eile öösel tulevahetuses. Et kui sa oled 19, tähendab, sa oled tulnud või hakanud Ameeriklaseks, kui sa oled üheksa või isegi kaheksa aastaselt. Sa oled käinud korralikus koolis bostonis Cambridge'i koolis. Sa räägid sujuvalt inglise keelt, sa, noh, see su sõpru ei ole noh, paljudel ei ole sõpru, mis siis et, et inimesed on ju väga erinevad ja kõik, kõik see kohanemine käib, käib inimestel väga, ega eri eri teid pidi. Aga, aga põhimõtteliselt oli, oli ju tegu ikkagi noh, nii-öelda Ameerika ühiskonda sulandunud inimestega. Ja, ja kui nüüd rääkida islamiste islami mõte muidugi annab pähe see nende nende päritolu, sest ma ei olegi nüüd aru saanud, kas tegu oli stseenidega või, või mitte tšetšeenide samast piirkonnast, eks ole, esimene jutt stseenidest muutus vastuma varsti maheskalakse Dagestanis. Aga noh, see selleks islam loomulikult seal seal on ka islami nimel ja samas jällegi kui, kui noormees kirjutab oma oma essees, et mul on kolm tähtsat asja kuskil koolipõlveaegne essee üles üles korjatud. Mul on kolm tähtsat asja, islam, karjäär, raha. No see viitab jälle nagu millelegi muule, mitte nii-öelda inimese manipuleeritavus selle või, või inimese liikumisele ära islamiäärmuslaste mõjusfääri või, või kuidagi nii, nii et see on, eks see, need, kui see noormees nüüd ellu jääb ja teda hakatakse küsitlema, siis, siis tõenäoliselt midagi midagi selgub rohkem kui me, kui me praegu oskame. Tõsi, tolle osaga suuremast organisatsioonist, mida me ei tea, eks ju. Aga siin tekitab omaette küsimus, et noh, mis see terror on omakorda, et minu jaoks on alati tekitanud Terr mõiste selliste küsitavus, et ikkagi see Tallinnas kurikamõrvarina tuntud tegelane oli minu meelest kõige ehtsam terrorist. Et inimesed kartsid üksi läbi selle toompargi minna tollel ajal, kus see kuritegu toime, sest seda meest ei olnud kinni võetud või siis seal Lasnamäe pommipanija siin Tallinnas, mille poolest oli ta parem kui bostoni bostoni pommimees. Bostoni pommimehi otsiti taga terroristidele aga see, kes Lasnamäel maju õhku lasi, tema ei olnud terrorist. Et kus see vahe läheb, mina täpselt aru ei saa, eriti kui ei olnud nõudmisi käsitletud. No terror on siiski seotud mingil määral nagu poliitiliste Motiividega definitsioon. Pommitad ühte rahvaspordiüritus, kus on see poliitika? Ma ei tea, kas seal on mingid usulised motiivid taga, siis selleks klassifitseerida. Üks nendest lendudest talle öelda, et see tapmine on õigustatud, sest et et need kõik on terroristid siis ameeriklaste kohta noh muidugi samas küsida, kuidas see kaheksa aastane vaene väike poiss, kes surma sai, et mis, mis mõttes terrorist, aga noh, eks suur suur sõnademäng ja osaliselt ka poliitika olnud, sest et ka Obama ju oma esimeses pöördumises vältis sõna sõna terrorist, nii et praegu me võime ikkagi ilma igasuguse kahtluseta öelda terrorist on ikkagi see, kes läheb nii-öelda süütute inimeste kallale ja ja sellega nagu asi, lõpebki, et ja, ja ilmselt noh, selle selle mõiste taga on ka see, et et külvata kaost, hirmu ja, ja nii-öelda noh, suure hulga või, või paljude inimeste vastu korraga toime pandud lehtedega, seda tegid ka muuseas tallinlased. Just just et see on, see on noh, niisugune natukene skalastiline vaidlused ja puudutab niisugust sõnavara. Ja küll üks asi veel selles asjaga seoses mul, mis mind mind õudsalt tegelikult häiris, kui, kui see bostoni asi peale hakkas või oli toimunud ja algas inimjaht. Kui palju meie meedia rääkis sellest, et kuidas Eesti rahvaüritustel selliste asjade vastu võidelda, et neid need asjad ei toimuks. Et see on vaat minul, minul, kas ta on see üks noh, niisuguse hea küll, kas või jutumärkides natuke skisofreenia. Et alati, kui laias ilmas midagi toimub, siis viiakse kohe Eesti konteksti? No kuulge, et ma, ma, ma, ma ei näe siin küll mitte mingisugust seost, sest noh, ütleme hulle on, on igal pool ja, ja kas, kas siis võib olla hoopis vastupidi, et et mida rohkem me räägime, et Eestis võib juhtuda, äkki ongi meil mõni segane peast, kes kes otsustab nii-öelda korrata seda, mida tema armsad bostoni või madridi või Londoni ametivennad on, on toime pannud. Et jätame nüüd ikka jätame vahel selle Eesti nagu rahule. Et, et las see asi olla selles kontekstis, kus ta on. Aga, aga jah, kohe-kohe järgmisel päeval teisipäeval, esmaspäeval oli, oli jook siseplahvatused. Teisipäeval juba hakati rääkima siin meie suurte rahvaspordiürituste korraldajatega, et mida, mida saaks teha paremini ja mida mida, mida me hakkame siis nüüd tegema või kuidas me hakkame selle vastu võitlema? Mina küll ei kujuta seda ette, pommiplahvatused ei ole eestlastele võõrad, et meil on praegugi üks Me kaks meest tegelikult pommiplahvatuse organiseerimise eest. Kohtu all kohtuprotsess käib ja siis õhku lasta, ise väitis, et küll ainult hirmutada kunagist viinakuningat, tsi Salankovi. Noh, see on selge, et seal ei olnud tegemist üldrahvaliku terroriga sellele ühe mehe hirmutamiseni, tema tapmiskatsele, aga nüüd minna spordiüritusi kuidagi teistmoodi korraldama muudaksin spordiüritused meeletult kalliks, kui sind nakatega su turvaväravaid tegema, kus kogusin oh oleks siis turvad. See, me ei kujuta ju ette, et Tartu maratoni mis on üle 60 kilomeetri, pikett selle äärt peaks igalt poolt siis politseinikud panistama kuskilt seda inimjõud võtta, et see oleks mõttetu. No seda ei ole kuskil seda maailma suurte jooksumaratonide juures ju kuskile, et on, on korravalvureid ERA noh, vabatahtlikud põhimõtteliselt, kes seisavad raja ääres ja ja hoiavad inimesi tagasi, et nad üle üle tee ei jookseks ja, ja noh, valvavad nii-öelda lihtsalt visuaalselt korda. Loomulikult ei ole, neil ei ole neil mingeid mingeid relvi ja kindlasti on nad ainult väga, väga üldsõnaliselt briifitud, kuidas käituda. Kui, kui tekib mingisugune selline situatsioon Ja no terrori eesmärk ongi ju külvata, eks ole, ühiskonnas hirm ja ja mida enam nagu sa suurendad, selle tulemusel neid turvameetmeid, mis samas ei suuda kunagi tagada sajaprotsendilist turvalisust, et seda enam, et tegelikult noh, nii-öelda tuled kaasa selle terrorismi eesmärgiga. Ja ma olin ka spordiürituste kõige suurem muhtunud seid tekib massipaanika staadionitel, kus inimesed tahavad kiiresti lahkuda, seal tallatakse inimesena, saad vigasele, tallamise käigus ei lase surm, see on olnud kõige suurem oht. Palun räägime asjadest, mis on tõesti Eesti asjad. Et jätame selle selle bostoni nüüd sinnapaika ja, ja ootame huviga, loomulikult. Et, et mis, mis ikkagi võis olla selle selle vennastepaari see tegelik motiiv ja missugune on nende taust, et nad, et nad selliseid asju toime olid võimelised panema. Aga erakondade reiting ka rahvusringhäälingu uudisteprogrammi tellimusel jälle Emor on, on valmis saanud reitinguga? Ega suuri üllatusi ei ole, kuigi ütleme, et, et üks väike üllatus ikka on, et kui siin sotsid juhivad praegu 27 protsendiga siis Reformierakond on tõusnud teisele kohale, 25 protsendiga on see väikese üllatuse koht kolmandal kohal, Keskerakond 24 protsendiga. Aga IRL-il siis kõige vähem, nendele on ka langenud kõige rohkem 13 protsenti. Et, et üsna üsna jah, põhimõtteliselt tavapärane, et Reformierakonna niisugune tõus kõikidele nendele skandaalidele vaatamata IRL-i IRL-i selline langus on, on vist üsna üsna kergelt seletatav, ehk siis sise- ja majandusministri haldusalas olevad asjad on, on selleni viinud noh, kasvõi politsei piirivalveameti juhi leidmine, kõik, mis on seotud Estonian Airiga ja Need asjad, mis, mis ootavad lahendamist ja noh, politseiga nüüd nüüd juhtpaigas ja ja Elmar Vaher saab rahulikult tööle hakata, aga, aga eks eks see mõjutab ja loomulikult mida lähemale valimistele, seda, seda rohkem muidugi jälgitakse neid, neid numbreid. Võib-olla ma olen siin väga ekslik, aga mulle tundub, et võib-olla siin on tegemist eesti loomuliku protsessiga, et Reformierakonna pooldajad olid ja Reformierakond oli väga-väga tugeval positsioonil. Veel siis ütleme aasta tagasi pärast Silver Meikari artikli ilmumist hakkas tema kuvand mureneb murenema, poolehoid langes väga tugevalt, sotsid hakkasid kõvasti tõusma, aga ma arvan, et need inimesed, kes tollal nagu Reformierakonnast või tema toetamisest lahti ütlesid nad on mõistnud, et ega siis, et nende igasugused kartused, et võib-olla selles partiis on midagi väga-väga viltu. Et need ei ole tõeks osutunud ja nad on hakanud vaikselt tagasi sinna Reformierakonna pooldajad, Ta sekka tulema oma eelistusi jälle korrigeerinud sõimu, selline tunne. Et siin on selline maailmavaatelist võitlus ka, et et võib-olla ollakse rohkem sotside vastu, et kas tõesti vedanud sotside valitsust. Ei tea, ma arvan, et üks seletus, miks pikka aega siiski tundus, et kuidas see saab olla võimalik, et Reformierakonna reiting siiski püsis nagu enam-vähem OK, vaatamata nendele kõikidele skandaalidele ja miks see ka praegu siiski nagu no nii enam-vähem enam-vähem hea, et, et ma arvan, et, et nende erinevate skandaalide tulemusena meil on ühiskonnas siiski suurenenud nagu nende inimeste osakaal, kes kes, kes on kõigis parteides mingil määral suuremal või vähemal määral pettunud ja kes ütlevad, et nad ei nad ei tea, kelle poolt üldsegi hääletaksid, et nad ei tea, keda nad saavad toetada, et nad võib-olla ma olen ise vestelnud inimestega, kes ütlevad, et neile väga meeldib Reformierakond ja programm ja põhimõtted, aga kahjuks seal erakonna nagu noh, nii-öelda see poliitiline kultuur, mida ta esindab, ei ole nagu aktsepteeritav. Ja Nende skandaali tulemusel suureneb nende inimeste osakaal, kes pöörduvad lihtsalt poliitikast ära, aga kahjuks enamik parteide reitinguküsitlusi, mida Eestis tehakse, ei võta nagu seda arvesse. Et tehniliselt on võimalik ka, et, et ütleme niimoodi, et ühiskonnast ainult 35 protsenti inimesi ütleb, et nad üldsegi teavad, et mõnda erakonda nagu toetavad, aga kui sa teed teed reitingu uuringu, kust te võtate arvesse ainult neid inimesi, kes kedagi toetavad, eks ole, siis sa võid öelda, et mõne partei toetus on 40 protsenti või viiske. Ja aga valimistel lähevad arvesse ainult need hääled, mis on antud, mitte need hääled, mis on olemas ja mis jäid, on. Jah, aga mida ma tahtsin öelda, on see, et, et need, et see, et need reitingunumbrid ei pruugi nagu peegeldada ühiskonna niisugust nagu terviklikku terviklikku häälestatest ja ja terviklikult neid inimeste mõtteid poliitikast, et see on ainult nagu see osa, kes ikka veel mõnda erakonda usaldab. Täpselt sama on minu meelest ka valimistulemustega need, kes käivad valimisvalimas, need annavad hääle ja niimoodi see valitsus moodustada. Need, kes ei käinud valimisvala kui pärast, sellepärast et nad ise olid lihtsalt laisad, ei viitsinud minna. Jah aga seda peaks nagu võtma ikkagi väga suure signaalina inimeste poolt, kui inimesed pöör pööravad järjest enam parteidele selja. Noh, siin neid asju, neid numbreid võib ju tegelikult ainult nii-öelda tõlgendada või kommenteerida või, või arvata, et mis, kus kuidas ja kelle arvel ja, ja miks need, need numbrid iga iga kuu muutuvad, nii nagu nad muutuvad, ma mäletan, siin. Me ei ole enam meeles, missugune portaal, aga mäletan, et ühes ühes online'is oli reforme erakonna toetus mis oli siis nii-öelda välja arvutatud sündmuse põhjal, mida nad üle elasid kuni aasta lõpuni ja siis see langes allapoole valimiskünnist oli, oli peaaegu juba nulli lähedale ja no nii need asjad ei lähe ja nii need asjad ei käi, et, et niimoodi need, neid asju ei, ei ei saa üldse arutleda. Et ilmselt on siiski reformierakonnal olemas mingisugune immuunsus. Skandaal on läbi. Sinna sinna sekka läheb muide ka peaministri see, see ühe daami avaldus, mille, mille ta tegi siis Ukraina visiidi ajal tegelikult juba enne ära lendamist Tallinnast ütles ta, ütles ta midagi, aga pärast siis see muutus üheks üheks daamiks Ukraina valitsuse pressiteenistuse teatel. Noh, tuntud ja teatud asi, Ligi ütleb Lang ütleb, Ansip ütleb. Kõik on hetkeks nagu, nagu vihased või või, või noh, kohati sokkis, mismoodi niimoodi saab öelda, aga samas sellega ollakse juba harjunud, et et kolm või isegi enam enam nende nende erakonna liiget niimoodi väljenduvad ja ja, ja kui sa seda värvi väga-väga paksult lõuendile paned, siis ei ole enam ju tähtsust, kas sedaan seal sentimeeter või, või, või kaks sentimeetrit, et iga iga järgnev lausung, mis tundub, et on, oleks, oleks mõnes muus kontekstis või mõnes muus ühiskonnas mõnes mõnes teises Euroopa riigis täiesti mõeldamatu tuleb neid niisama lihtsalt ja, ja unustatakse lihtsalt, aga, aga noh, ega, ega pärast fooliummütse ja ja seemnesöömist ju enam midagi värvikamalt on ju raske välja mõelda. Noh, muidugi see see ühe ühe daami avaldus oli, oli kentsakas. Et kas sedapidi niimoodi välja ütlema, et sageli, sageli nende nende väljaütlemiste puhul ongi niimoodi, et et rohkem imestad selle üle, et mida et mida, mida öeldi välja vaideid, kas üldse pidi niukseid asja ütlema? No mis, mis asja niisugust asja vaja öelda nagu, nagu peaminister ütles, noh samal ajal kui ta, kui ta kinnitab, et kahetunnisest kohtumisest tund aega räägiti inimõigustest ja demokraatia arendamisest Ukrainas. Ma olen ka seda meelt, et peaminister on meil ühe korra peksa saanud. Ta on saanud selle kuulsate seemnete seemnete söömise lausest. Et Ta ju tegelikult tollel korral tegi nalja õhtulehe ajakirjaniku arvel, aga kogu rahvas mõistis seda hoopis teistmoodi, ta naeruvääristab ACTA vastaseid. Ja kui sa oled ühe korra sellise raha peale astunud, siis aastased teist korda. Esimene mõte oli, kui ma seda lugesin, et äkki ukrainlased on talle sinna midagi lisanud, omalt poolt Muuga juurde kaaslastelt avati, pööratakse sõnul natukene ja enam kunagi ei tea, et, et kuidas, kuidas lauset tegelikult välja nägi, mis mis tegelikult välja öelda. Ja siis teine asi on see, et nad mõnikord jäävad inimesed lihtsalt natukene halba nalja. Tõenäoliselt on vanematel raadio kuulajatel meeles suur skandaal, kuidas Ronald Reagan üks korda mikrofoni proovil ütles, et kirjutasin olla käsulat viie minuti pärast hakkame Venemaad pommitama ja selline on meeletu skandaal ja ta mõeldud, ta tegi lihtsalt mikrofoni sees proovi. Ta tahtis hoopis rääkida poolidest tollal. Kirjutasin just äsja alla ühele käsule ja arvasin, et võib-olla seesamamoodi midagi niisama mööda minnes öeldud, aga kuna Ansipil ka kinnitas, et jah, et ta ei lükanud seda ümber, ei, ta ütles, et ei ole midagi siluda. Et ma arvan, et ta ei saa nagu päris hästi alati aru, et kellaaegadel räägib ja mis kontekstis, et käia sellest pärast saada, kui Eesti ja Euroopa Liidu huvides on see, et nad ikkagi säiliksid, säiliks mingil määral koos Ukrainaga head suhted, et mitte lasta riigil veel enam langeda Venemaa mõjusfäär ja et see kõik on mõistetav. Aga selleks, et teha Ukrainaga koostööd, ei ole vaja teha nagu sümboolstel poliitilisel tasandil selliseid avaldusi, et et see ei, see ei too kellelegi mitte mingisugust kasu ja ainult näitab, et, et Eesti nagu aktsepteerib, aktsepteerib seda juhtunud, et et on täiesti mõeldav, et sa teed riigiga koostööd, aga samal ajal nagu sümboolse tasandil ei, ei aktsepteeri. Noh, teine asi on jällegi, et kas me saame siin öelda, et Tõmošenko on täiesti süütu inimene. Et Hodorkovskiga ju teatavasti on poliitiline vang justkui maailma silmis, aga siiski maksukuritegusid ja pättusi on korda saatnud, et selles mõttes peaks istuma õige asja eest. Või siis näiteks Magnitski, minu meelest oli see väga terav terav tähelepanek, mida ütles välja Indrek Tarand, ütles, et näete, et peaminister sinna ühest küljest räägib siin ühest daamist, aga tema enda parteikaaslane Kristiina Ojuland, eks võitleb samal ajal Brüsselis päris kõvasti surnud härra eest, eks ta mõtles siinkohal Magnitski case'i. Kus siis tegemist on vene advokaadiga, kes väidetavalt vanglas tapeti, surnuks peksti ja piinati ja siis kelle tapjatele USA võimud kehtestasid Ameerikasse sissesõidukeelu, ongi selle temagi juhtumiga seotud ametnikele, et siis praegu on samasugune liikumine ka Euroopa liidus käimas, et nüüd asjaga seotud Vene ametnikud lisaks ei saakski Euroopa liitu sisse rännata, see on päris suur takistuse. Ja muidugi kui ühe partei inimesest või juhid üks räägib, teeb nalja daami teemal ja teine siis võitleb härra eest, see ongi noh, see on väga kummaline. Samal ajal Juba see sõnavalik üks ta on nagu erakordselt ebaõnnestunud, et ei alaväärista või see on umbes nagu bussijuht, kes ütleb kliendile teiesugune neiuke või midagi sellist, et piinlik, et meie. Ütleme ta ei oleks üldse pidanud ütlema. Ta ei kasutanud võimalust vaikida. Sa mõtled seda Daša nimepidi nimetama ja, ja on selge, et on selge, et ukrainasuguse riigiga, kuhu me oleme niivõrd palju panustanud mis on meie välispoliitiline üks prioriteet seal Gruusia ja Afganistani kõrvale, et et koostöö peab jätkuma, aga, aga samas ei saa ka kunagi suud kinni hoida selle koha pealt, et teil ei ole kõik asjad korras. Aga küsimus on just nimelt selles selles konkreetses avalduses, et sellel oleks võinud vabalt ju jätta ütlemata, kui sa, kui sa tead, et sa lähed Disiidile või oledki visiidil ja räägid kohtumisel oma oma Ukraina kolleegiga suure osa ajast, mis on eraldatud, räägite inimõiguste olukorrast ja demokraatia arendamisest, noh ongi loomulikult Tõmošenko on omad omad patud, nii nagu, nagu sa Sulev õigesti ütlesid. Aga, aga samas samas see protsess oli poliitiline, selgelt poliitiline, see oli ju nii-öelda Ukraina uued võimurid lihtsalt tegid endisele peaministrile ära ja, ja tehti tehti väga julmalt ära ja ja, ja ilmselt on tema olukord seal vanglas ka päris päris kohutav, nii et kõige kõike seda me ju teame. Küsimus on selles, et nüüd on hakatud selle selle ühe daami valguses ja ka piirileppe läbirääkimiste valguses ja meie väliskomisjoni Moskvaskäigu valguses hakatud hakatud rääkima just nagu Eesti Eesti välispoliitika ajalehtedes. Ka paar artiklit ilmus selle kohta, et et Eesti välispoliitika on võtnud selge suuna sihukese pragmatismi suunas ja väärtused on hüljatud ja me arvame, et see, sellel ei ole selle asjaga üldse midagi pistmist. See oli lihtsalt lärtsatus, mis tuli üle huulte ja, ja pragmaatilised. Me oleme, oleme nii või teisiti. Ma tooksin siia võib-olla kõrvale Ansipi ühe ühe välispoliitik, kellega talle väga meeldib kohtuda, ehk siis Saksa liidukantsler Angela Merkel. Et Saksamaa on alati paistnud silma niisuguse väga tugeva reaalpoliitika poolest, suheldes välisriikidega, et nad alati nagu suunatud koostööle läbirääkimistele. Aga samas nagu sümboolse tasandil meenutame, kuidas Angela Merkel oli see, kes läinud kes nõudis, et poliitiliselt boikoteeritaks eelmisel aastal selle suure jalgpalliürituse avamist, eks ole Ukrainas, et tema ei läinud sinna kohale, et näidata, et jah, et me võime küll teiega Ukraina läbi rääkida majandusteemadel, me võime läbi rääkida poliitilistel teemadel, aga et ma nagu sümboolse tasandil ei kiida teie tegevust heaks ja ma arvan, et see on nagu korrektne ja tark käitumine, aga mitte selline selline plärtsumine, mida kahjuks meie peaminister See on kummaline, tantsib tegelikult ajas ukrainas õigeid asju, näiteks seal delegatsioonil läks siluma seal ülbik kasiino. Kahjunõuet Ukraina riigi vastu sellisel tegemist põlevkivilepingutega, et need kõik on jäänud tahaplaanile kahe sõna pärast üks daam, eks ju. See on ise seda õiget asja ja võib-olla selle õige asjaajamise edukust, ma ei tea, kui edukas edukas delegatsioon seal oli. Küllap ikka oli, et, et ju ju ju siis võib-olla oli mõeldud niimoodi, et et ütleme selle vangis istuva Tõmošenko kohta midagi, midagi sellist iroonilist või krõbedat ja saame vastu, saame vastu selle eest. Need asjad, mida, mida meie tahame, on see, selle asja nimi ongi pragmaatilisuse. Siis muidu. Mina pragmaatilises, aga seda võiks nimetada ka, ma ei tea poliitiliseks prostitutsiooniga. Ei tea, et ikka nalja viskavad nad omavahel päris jõhkralt ja osa neist jõuab ka memodesse, mis sugugi avalikud tavaliselt avalikkuse ette selliseid naljad enamasti ei jõua, et selles mõttes. On hämmastav, et Ukraina valitsuse pressiteenistus sellise asja üldse välja andis, et tavaliselt on need hästi ära silutud väga ümmargused avaldused, mida on tähtis see oli nende jaoks väga-väga oluline, mida nad sinna kindlasti tahtsid sisse panna. Aga kui meil on siin väga nobedad suumeistrid, eriti meie selles juhtivas võimu erakonnas, siis Tallinna linnavalitsuses Vabaduse platsil istuvad väga nobedad näpud millest me kindlasti täna ka tahtsime mõne mõne sõna veel sekka öelda. Noh, ega me ju teame seda kõike, jällegi võib öelda, et me ju me ju teame, et et kui me vaatame tõesti, ma ei tea, mis kellast üheksast või kaheksast hommikul kuni kuni õhtul nelja-viieni et siis tuleb neid, selliseid vastuleke poliitilisi poliitilist propagandat nendes anonüümsetes netikommentaarides just eriti palju jahtuda, millegipärast need näpud väsivad. Kuigi ega nad, ega nad päris ära ei väsi, 24, seitse, aga, aga just just tööajal on on näha, et et reageeritakse siis onlain meediasse tulevatele uudistele. Mis puudutavad siis keskerakonda ja Tallinna linnavalitsuse tegevust või tegevusetust ja, ja vastulöök on alati olgu siis seal kirjutatud On vaja või, või mis iganes selleks kommentaari autoriks. Et nüüd on, nüüd, on olemas vähemalt meil see, need, need blanketid, mida siis nüüd pidi pidid need ustavad näpud täitma. Et on olemas sellised tundide pikkused valvekorrad ja, ja on, on selge ülesanne. Istud oma valvekorra ära nagu, nagu surnuaias ja, ja siis pärast need aruanded kirjutasin nii palju kommentaare, andsin nii mitu vastulööki. Ja, ja sellest saab siis ka nende nende töö lahkelt tasutud. Minu arust on, selle juhtumi puhul on väga kurb on see, et et nagu näha, siis linnavalitsus inimesed ei ole ise nagu absoluutselt aru saanud, et midagi on nagu valesti. Et nad on millegi vastu eksinud. Et Nad ei suuda nagu mõista seda, et, et, et see teguviis, eks ole, on et see näitab nagu absoluutselt võimetust vahet teha parteiliste asjadel ja avalikele asjadele. Ära sa ütle niimoodi, vaata kas või juba see näitab, et nad, et nad rääkida ei taha, sel teemal teie mõlema väljaanded, Ekspress, kui kui Päevaleht palusid ju nendelt nimetatud inimestelt kommentaari, et miks nad teevad ja kui palju nad teevad ja, ja mis, mis nad selle eest saavad siis vastuseks oli täielik vaikus. No ütleme niimoodi, et ühe daami ütleme nii, et see kõnealune juhtum on muidugi olnud õigemini seal niisugune organiseeritud netikommentaaride kirjutamine linnaametnike poolt, et noh, et ega see ilmselt sugugi ei meeldi kõikidele linnaametnikele, teksin ikka õhtuti võib-olla vabamas seltskonnas lisatakse selle üle nagu nalja. Aga aga praegu on siis linnavalitsuses nagu käivitanud niisugune nõiajaht, et kes need inimesed siis olid, kes võisid rääkida ja nii-öelda kasutatakse mingeid sõnu nende võimalikke ajakirjanduse ajakirjandusele infot andnud allikate kohta, keda on siis kahtlustatakse mitut erinevat inimest ja kasutatakse niisugust nagu vanglažargooni, et nagu koputamine, ära andmine ja nii edasi, et, et see näitab kitse panemine, seda sõna kasutatakse ja, ja väga piinlik on vaadata, mismoodi haritud linnavalitsuse naisametnikud mees, ametnikud nagu kasutavad mingeid selliseid sõnu ja ei näita nagu mingit võimet õppida. Ma ei ütleks, et siin on tegemist ainult sõnadega, et Facebooki on ilmunud ka üks pilt, kus üks on nii-öelda administraator on siis üles pannud pildi, mis kujutab ühte meest, kes sõidab mootorrattaga ja tema taga istub. Ja pildi allkiri on siis Tanneri, Juku sõidavad Tartusse. Tanner on tanner leituma siis see ajakirjanik, kes kirjutas Eesti Ekspressis, et senine süsteem kommenteerimissüsteem üldse Tallinna linnavalitsuses toimib. Ja jugo on Juku vist peaks olema siis tema infoallikas. Väidetav väidetav nagu vist nagu see linnavärav ning oled, näeb, et, et aga samal ajal see, et, et see on niisugune asi, toimub, et tegelikult ega linnaametnikele see ei meeldi ja nad räägivad sellest. Nagu näete, jällegi on mõnel inimesel tööd peavad lekitajat otsima ja need lekitamine on tänapäeva Eestis ju päris tõsine tõsine tegevused, tuluallikas üks üks riigi riigiettevõte Eesti energia on ka lekitajatega väga mures ja seal on ju nõukogu paberid on viimasel ajal rändama läinud. Seal on see viidud siis sellisele tasemele, et kui varem Nõukogu materjalidesse pandi kirja protokoll, Tseedeetetel stenogramme, aga põhimõtteliselt sinna pandi lühidalt kirja, kes mingeid seisukohti esindas. Mida ütles siis tänapäeval tuleb sinna lihtsalt see selline nagu riigikogu komisjonide protokollid välja näevad, et arutasime seda punkti poolt, oli nii palju vastu, oli niipalju kui eriarvamusi on, sisse kantakse ka ja kõik need on nii lühikesed, et, et info lihtsalt maast välja ei läheks. Kas selle juhtumi puhul on nagu väga kurb on see, et ma arvan, et kui Eesti oleks nagu mingi normaalne riik, et siis mindaks sellise asjaga lõpuks kohtusse, et, et ma, ma toon ühe näite, et kunagi seitsmekümnendatel aastatel juhtus Saksamaal selline asi, et anti välja trükiseid, kus oli juhtumisi liiga palju nagu võimul oleva ministri pilte ja see asi jõudis lõpuks välja konstitutsioonikohtusse. Ja konstitutsioonikohus otsustas, et selline tegevus on lubamatu. Et demokraatlikus riigis. Peab olema valimistel parteidel võrdsed võimalused, sõltumata sellest, kas nad on koalitsioonis või opositsioonis. See omakorda tähendab, et see, kes võimul ei tohi kasutada seda nii-öelda nagu ametnike ametnike, selleks, et teha endale propagandat, saada endale valimistel mingeid eeliseid. Ja konstitutsioonikohus sõnastas väga selgesõnaliselt, et avaliku sektori avalike institutsioonide suhtekorraldus peab lõppema seal, kus algab valimispropaganda. Aga mul on tunne, et et Eestis nagu see asi läheb järjest hullemaks, et ei tehta enam absoluutselt vahet, et millal nüüd ametnik siis nüüd ametis nagu avalikes huvides ja millal ta nüüd on mingisuguse erakonna liikme ülesandeid täidab seal. Seda vahet ei saagi teha, sest et ametnikud alati avalikes huvides. Kas see, kes kirjutab internetis? Nii et ei, ei, et seal ei olegi mingit kaksipidi mõtlemist, valesti aru, et, et kui ametnik tuleb üheksa tööle, siis ta hakkab tegema Aaboliitilist ametniku tööd ja kui ta läheb kell viis ära, siis pärast tööaega tehku mis. Just nii see peab olema, et see on loomulik, et ametnikul võivad olla oma poliitilist eelises poliitilised vaated. Aga kui ta on tööl ametnikuna, siis ta peab lähtuma avalikest huvidest ja oma erakondlike poliitilisi, isiklikke isikliku maailmavaateliste küsimustega. Tegu tegeleb ta siis pärast tööaja lõppu, et see peaks olema see vahetegemine. Jah, see on omaette küsimus, et mis on tööaeg, meil on päris palju siiski ametnikke, kes töötavad ka näiteks kodust, kelle tööaeg ei lõpe kell viis, ära võtke seda tööd, kui näiteks kell kuus kell seitse. Mina elan koos riigiametnikuga, olen näinud oma naist töötamas õhtul kell 10. Noh, mis teha need inimteedeediks ja, ja minu meelest ei ole keelatud riigiametnikul ka sõna võtta, kui ta tahab, aga selline graafiku alusel kommenteerina töötanud, see on sigadus. Aga kui ta tahab paar kommentaari kirjutades palun kirjutama ega iga ametnikud ja sõnavabadust? Ja loomulikult, ma arvan ka, et tal peaks, et ametnikul on eraisikuna täielik õigus nagu kirjutada kommentaare, aga see, aga asi on selles, et Tallinna linnavalitsuses nad ei olnud lihtsalt nagu eraisikutena, kuna kuna tuleks lihtsalt eraisikutena, siis ei oleks toimunud selle üle mingit bürokraatlikku või pidamist ja see oleks olnud niisugune pool kohustuslik solgi Manija. Ta on välja töötatud, mis seal sigasuslik kui näiteks Mõisaküla Mõisaküla võime rünnataks ja kui sealsed ametnikud siis vastaksid. Ma saaksin sellest aru, aga kui, sest noh, see on loogiline, et Mõisaküla ei satu kogu aeg meedia tähelepanu alla nagu Tallinna linnavalitsus ka rünnataks ja põhjuseta, siis ma saaks ka sellest aru. Aga kui pannakse käiku selline parteiline masinavärk, kus on reeglistiku ette nähtud Sonograafikeks millasemel kommenteerimist, sa pead mitte lihtsalt, et sa kirjutad kommentaari ära pärast raporti tegema, mida ma tegin ja kui kaugele minu see lugu jõudis või minu, minu sõnad. Ja siis siis see on sigadus. Kas see on sigadus ja kui sa, eks ole, kui sa kommenteerid, siis nagu ametnikuna avalikes huvides, siis sa peaksid tegema oma nime all ja oma ametinimetust sinna tuues, aga antud juhul nad esinesid mingisuguste libaeraisikutena seal, eks ole. Nad tootsid sõramassi, propagandistlikud sõna massi ja see on see küsimus, et mida ma olen omaette nagu mõelnud, et, et mis sellest kõigest tolku on? Ju põhimõtteliselt ju teame, et kes neid, selliseid räigeid ühemõttelisi väga-väga teravaid mõtteavaldusi sinna anonüümsetena kirjutanud paratsikud, olgu ta siis ametnik või mitte, ametnik, olgu ta partei liige või mitte, noh, põhimõtteliselt tegu naparaatsikuga. Ja, ja kes on lojaalne oma oma tööandjale, see tähendab antud juhul tööandja ei ole mitte linnavalitsus, vaid partei. Aga et mis sellest kõigest nagu tolku, noh, nad tekib sinna 100 200000 arvamust. Noh, võib-olla online meedia on õnnelik, et klikke tuleb palju. Aga, aga, aga põhimõtteliselt ju erakonnale sellest ei ole ju mingisugust ise ikkagi mingit reaalset otsest kasu, mingit kasu on, et osa inimesi loeb kommentaare, mina ei kuulu nende inimeste sekka, kes kommentaare loeb, sellepärast et seal on, kirjutan lugusid ja sinna lugude juurde tavaliselt pandud ka minu meiliaadress ja ma tean, et nendel, kellel midagi tõsiselt on öelda, need kirjutavad mulle siis kirja. Kommentaare ma lihtsalt ei viitsi lugeda, sest need on selline mõttetu ajaraisk, sõge läheb hinge täis. Kambas ikka viitsid lugeda, et sa oled loll idioot. Aga ma arvan, et ikkagi kasu on selles mõttes, et kui mingi osa inimesi loeb neid kommentaaride paneb tähele, et mõtteavaldused on kõik, kõik see mingis ühes suunas siis ta hakkab mõtlema, et võib-olla see suund ongi õige. Et ta siiski vaikselt mõjutab sind, kuigi sa võid alguses vihastada, aga kui sa näed seda juba tead 50 päeva järjest, siis võib-olla tundub kuidagi siseseid asjadest valesti aru. Ma tunnistan, et mina tihtipeale loen küll netikommentaare. Ja ma arvan, et on väga palju väga sisukaid, häid ja asjalikke internetikommentaare ehki, teiselt poolt jällegi on ka on ka palju neid, mis teda ei ole ja ma arvan küll, et, et siin need netiportaalid peaksid hoolikalt vaatama, et seal Asjalikus ja sisu, tihedus ja headus ei ole tingimata seotud anonüümsusega. Anonüümselt võib-olla ka väga kohe loed mõnda asja ja saad aru, et see inimene teab, millest ta räägib. Ja, ja loed vahel just nimelt sellepärast, et lased selle üle pahna nagu läbi selleks, et 100-st võib-olla ühte näha, et metsainimene teab ja on, on informeeritud ja, ja samas avaldab ikkagi mitte oma nime all selle kommentaari. Aga noh, selle praeguse juhtumi valguses mind nagu natuke hirmutab, nagu öeldud, see, et, et nad ise justkui ei, ei ole nagu absoluutselt valmis tunnistama, et nad tegid midagi valesti, nad ajasid midagi segamini. Et, et see on umbes sama, me nägime ju eelmine aasta ka selle reformierakonna ja Silver Meikari skandaali ajal ja ma arvan, et need kaks skandaali on nagu mingis mõttes sarnased, et mõlemal juhul nagu nii-öelda nagu rõhutati mingisugust nagu siseringi ja erakonna mingisugust sisest nagu lojaalsust ka siis, kui see oli nagu vastuolus ülejäänud ühiskonna niisuguste eetiliste printsiipidega. Ja ja noh, paratamatult siis needsamad netikommentaatorid oli, on siis kurjad inimesed, on pahased ja lõpptulemus, et ma arvan, et see niisugune noh, see siseringi lojaalsus ja mingisuguseid siseringi omavaheline eetikakoodeks võib muutuda nagunii oluliseks, et see ülejäänud ühiskonna eetilised standardid ei pruugigi enam ka nagu korda minna ja kui poliitikutele, kes siis saavad arvavad, et noh, et see, et minu mind kritiseeritakse, mind sõimatakse, nädal kaasab lõpuks paks nahk, et ta mõtleb, et see kriitika ongi nagu selle palga palga siis palga sisse juba arvestatud, et et võib-olla see nii kaugem tulemus on see, et nii-öelda tekib ka selline noh, mingid põlgus nagu inimeste ülejäänud ühiskonna suhtes ja et ei olda ka võib-olla. Et et ei, ei hoolita, nagu ka nii-öelda nende inimeste ja selle ühiskonnaliikmete muredes, mida tegelikult poliidi peaks tegema, et ehitatakse nagu niisugune müür enda ja ülejäänud Tagasi tulles selle, et mis seal nagu tolku, et ma minu minu jaoks, kes ma olen näinud eelmist aega ka ajakirjanikuna, mul ikkagi meenub kohe see, et kui midagi oli nagu valesti, siis tuli anda vastulöök. Imperialism oli midagi sepitsenud ja kohe tuli anda, kas retoorikas või, või, või reaalselt tuli anda mingi vastulöök. Neid vastulööke siis jagati, et see linnavalitsus tõe ja õiguse huvides muidugi tuleb öelda, et selle asjaga on ilmselt tegelenud kõik parteid aga, aga mitte mitte nii süsteemselt, nii mitte. Nii aruandekohustuslane koos lastena. Aga on, on suur vahe, et kas need netikommentaarid kirjutavad siis kuidagi erakonna aktiivsed noortekogu liikmed, kes, kes ei ole nagu samal ajal mingis avalikus institutsioonis maksumaksja palgal või siis ongi, eks ole, see bürokraatlik struktuur. Toimuseni avalikku raha kasutada just nimelt, et kui neil on aega nii palju kirjutada kommentaare, siis see tähendab, et on kaks võimalust, kas natiivseteimum, ametniku tööd, ametnikke liialt palju, just et naasen peale, esimene skandaal oli, mis hakkab juba meelest ära minema uue uue valguses kuidas ametniku palgast lihtsalt oli ette nähtud ka parteikassa täitmine. Et me oleme ju maksumaksjatena, maksame makse selleks, et ühiselt teatu asju korraldada, et koolid, lasteaiad, korras, tänavad, aga meie, maksumaksja selleks, et tellida anonüümsed internetikommentaare linnaametnikelt. Nonii Toomas Viola juhtumist tahtsime rääkida, Toomas, mina isiklikult ei tunne küll, aga vanast ajakirjaniku ajast tunnen ma sellist inimest nagu Toomas H Liiv. Aga Meil on väga-väga vähe aega jäänud. No midagi häda selles, selles meie meie värgis, nii ma ei tea riigis või, või seadustes kui põhjani haige inimene lastakse lahti ennetähtaegselt vanglast ja, ja on ju teada, et haigus pole kuhugi kadunud. Ja nüüd ootab teda jälle uus kohtuprotsess sama samalaadsete asjade eest, et et no peab ikka midagi väga mäda olema, sest et on ju teada, et vangla nüüd seda haigust ei ravi. Vangla vist ei ravi ühtegi haigust. Aga, aga seda haigust päris kindlasti. Mina tundsin ka, Toomas Halivina ja minul on, on, ma ei ole teda kordagi kohanud. Et võib-olla meie ühiskond on arenenud sinna maale. Et me oleme hakanud rohkem pedofiilidest rääkima, sest ma vaatan sellist kuritegevuse statistikat. Ja sellist suguühendus lapseealisega või või sugulise kire rahuldamine lapseealisega. No neid oli siin kuskil kuus, seitse aastat omajagu palju, siis nad kadusid justkui ära nüüd viimastel viimasel aastal on jälle nagu tõusvas tempos kasvanud. Võib-olla siin on mingi nihe ühiskonnas, kus jälle julgetakse rääkida nendest teemadest võib-olla ka näiteks Varvara juhtum, mis eelmisel aastal toimus, see on midagi mõjutanud. Aga fakt on see teha vanglaga selliseid inimesi ümber kasvatada. Kunagi hilissügisel ilmus Päevaleheväljaandes LP üks väga hea lugu sellest, et kuidas on nende inimeste nagu teraapia toimub arenenud riikides. Et kuidas on inimesi, kes kes soovivad, noh siis ta nagu päris välja ravida ei saa enam täiskasvanutele, et midagi saab teha nagu hilisteismeliste puhul veel. Aga et on teraapia, kus nad õpivad endast käitumist kontrollima ja lisaks sellele saavad ka elemendid medikamentoosselt, et ravi, mis sealjuures ütle just ja sealjuures ütles Eesti arst-psühhoterapeut, et Eestis on kahjuks nagu teraapia pool on praktiliselt olematu, et et ei ole neil mingit tasuta teraapiavõimalusi. Ja noh, et puudub ka niisugune piisav suunitletud tegelemine nende hiliste teismelistega, keda saaks veel kuidagi muuta ja ümber kujundada. Et ma arvan, et see on ka kindlasti osi, millega peaks tegelema nii-öelda noh, aidata neid inimesi, kes kannatavad selle hälbe all, kes ise tahavad nagu ennast aidata. Tähendab selle asjal on, on palju-palju laiem kontekst, et meil on siin paar näidis pedofiili, kellest me ikka kuuleme ja räägime ja aga tegelikult asjal on ikka väga-väga kurb selline noh, kontekst, et on, on juba räägitud siin ja tuletatud meelde, et üldse mehed ja mul, ma ei tea, mul vaim hakkab tõrkuma, kui ma niisugust asja kuulen, et mehed peaksid olema, kes tegelevad lasteaia ja noorte inimestega kuidagi erilise tähelepanu all umbes nagu, nagu mehed a priori oleks, oleks kõik perverdid. Et, et see, noh. Ma kuulsin hiljuti juttu ühest eesti mehest, kes istus Belgias pargis, luges raamatut ja kohalikud emad kutsusid talle politsei. Et kuulge, üksik mees loeb raamatut, Rekid on pervert. Me oleme jõudnud Läänes sellise tasemeni välja. Ta lihtsalt edasi, neist on see ühiskond, ühiskond peab kuidagi niimoodi siis korrastuma, et noh, kõik need juhtumid jõuaksid esiteks politseisse avalikkuse, et, et ei oleks kas pere või suguvõsaringis selles vallas mingit salatsemist, sest tegu on ühe, ühe jäledama kuriteoliigiga üldse. Jaa jaa. Et need asjad, et, et siin nagu mingi võltshäbi või, või, või mingisugune kokkuhoidmise vaim, mis võib-olla perekonnas, et ah, ärme ärme räägime sellest ja ärme ärme viime seda oma siseringist välja, et, et selle, selle peaks nagu välja juurima. Ja küllap siis need asjad asjad lähevad ka paremaks, et ega me ju tegelikult ei tea, palju neid nii-öelda poiste või, või laste näppijaid on. Ja need üksikud juhtumid, mis jõuavad meieni siis avalikkuse kaudu, need on siis tõeliselt jõledad. Aga me peame nüüd oma mikrofoni kinni panema, sest meil aeg anti meile antud aeg on otsas. Külli-Riin Tigasson, Sulev Vedler ja Aarne Rannamäe olid täna siis rahvateenrite ja soovin teile ilusat nädalavahetust.