Ja eks viimasel ajal olen küll kõiksugu asju nähtud. Vanast jessas, oli ikka elu. Siis tuli mainest tõepoolest vahetevahel petmani juurde hommikust sööma, aga muidu oli kõik vaikne, täitsa vaikne. Ja kui ma Velva bülo Puublid meelde tuletan, läheb pea päris hulluks ja. Pean üheshnabilivopski tegema. Ja vanast, aga mis sest enam juba sõja ajal hakkas rabelemine pihta, siis tuli üks päev, üks mees, see oli uus riigikantsler Michaelis. Ta oli määramisest nõnda kohkunud, toibunud kuningannat ametiaja lõpuni. Ja siis tuli niuke vanem härrasmees, kes kogu aeg noogutas inimeste arvasid, et ta ütleb nõus. Ja sellepärast tegi igaüks, mis tahtis. No ja siis tuli Badeni prints maks ja siis läks mölluks lahti. Vaadake vanast, siis ma tõusin hommikul kell üheksa üles ja siis pühkisid naised õue ja ukse ees-ist ja mina vaatasin, kuidas neil asjad edenevad. Ja kui parajasti polnud kedagi külastajat, kellele peale karata, siis olid asjaolud kombes. Aga mis nüüd tähendab, üheksandal novembril seda mäletan, vahel selgest, siis tuiskas 1000 ette ja siis tulid sisse, säärased asjamehed vahtisid lakke, nihelesid aeg ja ma küsin, kelle juurde sooviti, küsin mina. Aga need ütlesid nüüd valitseme meie ja siis läksin mina päris rahumeeli oma portjee kambri ja mõtlesin muudkui, aga valitsegi küll, teie aeg saab ka ükskord täis. Ja siis nad valitsesid ja järsku järsku seisis liibkne ukse peal ja pidas igavese suure kõne ja ma juba mõtlesin, et see tuleb, Ma siis ka veel. Aga siis hüüdsid kõik nagu ja maha ja siis olidki asjad jälle joones. Ja ükskord hommikul ma ütlesin veel vanamoorile, kuule, ütlesin, täna on niuke imelik tunne, sealsamas tuligi säärane härrasmees siis säärane habemega ja nägu nagu büroojuhatajal. See ütles trump, kust nüüd olen mina siin riigikantsler. No ma läksin siis päris rahumeeli oma kambri ja mõtlesin, lase aga käia, sinu aeg saab ka ükskord täis. Ja nii käis elu siin mõnda aega nii uhked kui vanast, asjalood ju enam polnd, peenemad rahvas, kes veel vahel nagu varasematest käima juhtus, need vaatasid mulle ikka nõnda usaldavalt otsa nii nagu tahaks öelda. Noh, eks meie sinuga ole paremaidki päevinäinud, aga mina ei lausunud midagi. Jäin oma vana mooriga tegelike tõsiasjade põhja peale. No ja viimati 13. märtsil, ma ütlesin veel vanamoorile. Kuule, ütlesin sedasi, anna mulle üks pits. On nii kentsakas tunne, koputaksegi päris vara, hommikul vaata veel öisel ajal vastu minu luuki ja väljas seisab mingi härrasmees naerab ja ütleb nüüd valitseme meie siin. No ma läksin siis päris tasakesi oma kambri ja mõtlesin, laske aga käia küll. Teie aeg saab ka ükskord täis ja oligi Saiga esteks jooksis siin igal pool-kole palju ohvitsere ringi. Clint silmas ja lund of tuli ka ja mina võtsin valveli, andsin au ja tema viipas armulikult ja siis nad valitsesidki. Aga nagu see eluke on üks hommik, olid nad läinud ja kahe tunni pärast klopib keegi vastu minu ust ja seal seisab see varasem härra ja ütleb Tronkus, Tronkust ütleb sedasi. Nüüd valitseme siin meie ja ma läksin päris tasakesi oma kambri ja igahommikune üles, tõusen ja vanamoor omal juukseid patsis jääb, sest nii ta neid saab. Siis lähen mina akna juure ja vaatan sedasi tühja Wilhelm staarsed, kus varblased hobused Nonnisid, nokivad ja mõtlen endamisi, et ei tea, kes täna tuleb. Härra Revelson kasvatab lapsi. Võtab ta veel ühe Pilsneri, jah, Ober ooper, issand jumal hoidku, külma karjun siin varsti juba pool tundi. Tulge ometi ükskord siia. Tähendab kaks õlut, mida sa hädad, kooki, sul on kõht kooki täis, tähendab, kaks Pilsnerid või parem siis ei hakka. Olgu pealegi. Pois, sina ole ometi vagusi omaenesejutuga enamikule kooki saju seid juba ei. Ei, tähendab Oberm veel üks õuna kogu korda. Teatega, mis rahad poisi peale kuluvad? Maks, mine nüüd ja mägi ära kuula kogu aeg. Täiskasvanute jutu pealt saab tänavu kümneseks ja tähendab, tulen koju ja naine näitab mulle kirja. Teate, olin teid saba, ma ütlesin naisele, niimoodi ei tohi enam mingil juhul edasi kesta. Koolist tulema, Kasiku tööle, maks, ära seda kisu, töödelda mustaks. Las puis näeb tõelist elu, kui isa nii palju töötab, siis võib temaga töötada. Teates ei olegi iseenesest nii kerge, sealjuures ei näe poiss ümberringi muud midagi. Tööd hommikul kell üheksa lähen mina ära pool üheksa või kell üheksa õhtul. Mõnikord varem ka tulen ma surmaniväsinult koju, maks, käed eemale, sul on uus ülikond seljas. Te ju teate, praegune kõrgkonjunktuur suli jaanuaris, siis ära likvideerimine. Muuseas, kas arvate, et fair vald maksis ära essugi ta maksis, andsin asja advokaadi kätte. Paha mees, uskuge mind. Ja tähendab, minu vanem poeg on praegu ära maks Jäda. Tema alustas sele. Tähendab, kuulake ometi, saatsin ta Frankfurt Esko S-i juurde. Kas te tunnete ja seal hakkas ta jooksupoisina pihta, mina mõtlesin endamisi. Nõndaks, poisu, seisa nüüd oma jalgade peal ja nuusutamis tuuled laias ilmas ka puhuvad maks, ära tee. Eks me nüüd näe, naine alguses ei tahtnud. Minu arvates on selline asi poisile materiaalselt ja moraalselt väga kasulik. Tema muudkui loeb maks jätta. Mina ütlesin, tee sporti, kõik su sõbrad teevad sporti, miks sina ei tee? Mina ju ei jõua temaga koos treeningtunnis käia. Minul oleks see ju ka väga kasulik. Arst ütles, aga poisil on Berliinis ikkagi nii palju võimalik jätta. Maks. Ja arvake ära, mida poiss tegi. Tema hakkas Siiberdama mingisuguseid tipsiga, kusagilt lokaalist, mingisuguse puhveti plikaga või jumal teab kellega. Missa maks jälle tahad? Ei, oled siin, jää siia, maks, maks, tulek oleks hea. Tuled korraks siia, kuuled maks, kas sa kuuled? Kas sa ei kuule, sa tuled korraks siia, tuled siia, tuled korraks siia minu juurde. Mis sul siis on? Vaata sa mul nüüd ta tabab laud, lai vai köik kohvipükste peale, kohv plekke ja ta igavene paha poiss, miks sa ei tule kohe, kui sind kutsutakse nüüd asjad kõik kohvi ümber istusin, nüüd ei lähe enam üldse kuhugi. Istu siin siin istub kassa kõikov jaab ümber, säh, võta see ponks. Nüüd ole kuss ja ta oli algusest peale säärane imelik. Kuidas sündis, siis avasid talle hoiukassa-arve arvata, et ta selle eest aitäh ütles, kooli sinna minna ei tahtnud, Agawattiaatrisse mitte ühtegi esietendust ei jätnud vahele. Reinhardti teadis ta, iga osatäitjad ja siis kino. Ei, teates ei olnud enam ilus. Ja nüüd on tal sele tollemaks lippa, vaata kas seal ees laternad juba põlevad, aga tule kohe tagasi. Lasi selle tipsiga ringi, muidugimõista läks pööraselt kalliks, võite isegi arvata. Juhtus seal väikeseid korratusi, pidin poisi ära tooma ja nüüd on ta Hamburgis õhtajate ütlesin juba naisele, miks küll ei kinkinud, armas jumal meile kahte tüdrukut, need kasvatad suureks, paned riided selga, paned õhtul magama ja lõpuks paneb mehele ei ole mingit muret, aga vat poistega ainult vihasta ennast, maks, maks. Kuuse, poiss, nüüd jäi maks. Uss, sa nii kaua olid, istud siin? See poiss viib mu hauda, ütlen ma teile. Tuleb nüüd jahedaks, läks, hakkame minema. Ma küsin endalt üht, kust? Püsimatus, kust see närvilisus, kust need halvad kombed, kust poiss need võtta? Härra Revelsonil käivad külalised. Nägemiseni, proua doktor. Nägemiseni, härra Wells. Jõudke kenasti koju, head õhtut. Tööd. Mis kell on, issand jumal, veerand kaks man timer tahtsid pool üks minema hakata, mis olid tagasi, hoidsid punasele veinile tuleb kork peale panna, see kõlbab veel küll. Küll ma olen väsinud. Kas sa koridori ukse panid lukku? Kas olete rahul, jah, pane õige uks kinni. Olen kindel, et Keeroldid ei maksnud kah demarkagi, see naine on selline kooner. Veera nägi täna õhtul väga kena välja, eks ju. Kui vistrikud maha arvata, et ta nende vastu ka midagi ette ei võta. Võtmekimpu ei näinud. Alati paned sa võtmekimbu kuhugi ära, no vaat, ei kapist või suurest toast. Ei, minu käes pole mitu korda ma pean veel ütlema. Valva ise oma asju. Muuseas, tädis ennitma sellisel õhtul enam ei kutsu, vaata kui palju ta sööb, soni, õudne. Palun väga. Need on sinu sugulased, minu sugulased ei söö, nemad ainult jäävad pankrotti. Kas võtmed on käes? No jumal tänatud, hoia oma asjadel silm peal. Jänesepraad oli päris hea, eks jäätis oli veidi sulanud tüdrukul, kui teinekord terasem. Likööriga vedas müüa mind kenasti, Alt seletas mulle seal, et see on mingi eriline ekraani, ekstra minu jaoks üldse juua ei kõlba. Nujah pidin, ei lõika maitsma, pudel on peaaegu tühi. Kahju, kus mu sigarikarp sis on hane Anne, kas sa mu sigarikarp ei ole näinud, kus mu sigarikarp siis on? Vist ära varastatud loomulikult, kuhu ta siis muidu jäi, ma ju praegu just ära aja mind närviliseks, otsi parem. Nii hea karp. Vahest võttis mõni kogemata kaasa-, seal ta ongi. Mis sa siin veel kraamid, keset ööd. Las tüdruk kommenteerib, tule magama. Kiired paistavad Oskari lugu siiski teada, et ma kuulsin, kui proua ütles laual lotele ega vana mööbel, ole siis ometi mingi kaasavarakapp ehmatus. Muuseas, kas sa küsisid doktor Landmanilt, mida sa rongidega tegema pead? Naeruväärt, mina oleksin rahulikult küsinud, miks ta siis muidu arst on? Jack'i ma enam külla ei kutsu, seda ma sulle ütlen, hakkab kohe igaühel oma kindlustuspoliisi kaela määrima. Minu kodus äri ei aeta, ei aeta salongi säri. Muuseas, ma rääkisin enne prollingiga, tema ütleb, et meier fold ei taha aktsiate pakki võtta, seda, millest ma sulle rääkisin. Lõpeta ükskord sekraamimine. Kell on pool kaks. Kas sul ajaleht on? Frits ütles, et tee vee, tänane artikkel on niivõrd hea. Ma lasin silmad üle. Mis paganat pudeli ladusesin, closetis on? Lasen need pudelid ometi välja võtta. Nukas tüdruk magab juba, aga pudelid oleksid sa võinud tõepoolest enne välja lasta võtta, kus ma siin siis nüüd istun. Hanne, kus kursitabel on? Kursitabelit ei ole. Kuidas üldse võisid Paulile öelda, meenike meile teise hinna kannab, sa ju tead, ta tormab homme sinna ja siis teeb meenike pärast mulle etteheiteid. Ei, mitte sinule, minule nii. Jäära, pane pudeleid siia. Aita ise katestadele, vann on roheline, selle ilmaski puhtaks. Neid külalisi küll. Küll ta läheb jälle puhtaks, rateesin tsirkust. See kõik kokku maksis vähemalt 200 marka. Mina ei taha üldse mind külla kutsutakse, kas ma saan seal oma kalli raha tagasi või? Pealegi kutsun näiteks siig helid kunagi oma pole vastu, kordan mõni lastest haige kord pole neil teenijatüdrukut, kui oskaks ise ka nii palju ettekäändeid välja mõelda. Aga järgmiseks kaheks kuuks on seltsielul lõpp, seda ma sulle ütlen. Null liiguta, ma pean homme vara üles tõusma, tule juba, mine juba voodisse, ma tulen kohe järele, loen veerand artikli läbi, ära tule sisse. Mul on hea meel, et algab puhkus, ma ei või neid kõiki enam silmaotsaski näha. Armishis on meil ometi hea rahulik, muuseas, Meerhollid tulevad ka sinna veel ka. Ja vana Regiirer võib-olla võtab Lotte Gretegi ühes. Nii pole meil seal all lõunas vähemalt hüljatud ega mahajäetud. Hanne Hanne jälle on paber otsas. Nüüd on nad paberiga kõik ära tarvitanud. No olgu, ma võtan siis ajalehe. Härra Revels sonil ei tule und. Issand jumal, et see naine ei saa rahulikult pikali oldud, teised naised magavad nii, nagu sa nad pikali paned, ninad magavadki. Ära nüüd enam rahmelda, kui ma tule ära kustutan, siis sa ka ei ole. Rahulikult. Hästi kustutan ära. Mitte ei tule und, mina ei tea, mis asi see on. Õhtune õlu ei saa see olla. Täna ma ei suitsetanud ka. Tehke sporti, räägib tema alati, tehke sporti, läheme kas või koos Kurfürsnendamile jalgpalli mängimas, rub väärt. Viimase likvitatsiooni rahad pole tal ka veel ära makstud, nurgas ootab, teised ka ootavad. Mis nalja ta mulle viimati rääkiski. Ahaa, öelge aa, vapustav nali. Homme jutustan Velzile selle hea nalja peale direlit, mis kumas tuletõrjeauto. Berliinis on praegu head autod, mina ütlen ikka, katsuge Pariisis selliseid autosid leida. Londoni omad pole samuti suuremad asjad. Mis mul seal ometi kuueks sügeleb. Issand jumal, ma tahtsin täna õhtul vanni minna, unustasin ise ära. Homme siis ei homme malev mul jälle aega, tähendab, homme õhtul, siis ega tari ette lähe. 45000 kahe aastaga 18 protsendi korral teeb 18 protsenti, rahvas on hull. Nüüd tuli mul see sõna meelde. Amorfne terve päev ei tulnud meelde, amorfne lössi tahtis seda ristsõnade jaoks teada. Äris oli see mul terve hommikukeele peal imelik, miskit vahel keele peal ei ole. Froitel pidi mulle Esmarchermani bilansi esitama, jälle ta unustas ära. Voodi kõrval peaks märkmik olema hommepäev panemgi. Jalg sügeleb kui kurivaim. Kas see on veel minu kõht? Hakkan paksuks minema. Kui ma veel Gretega õiendasin, siis voodis ta ikka kõdistas mind, ütles no paksuke. Ja sa magad juba, tema magab alati. Õega enam, lapsed ole. Kus siis vesi on, võtaksin lonksu. Ja oleksin äärepealt maha ajanud. Mis homme õhtul? Homme õhtul pean büroosse jääma ja asjad ära lõpetama. Teisipäev, kolmapäev. Ülehomme lähme Regiirerite juurde. Truude tuleb kaasata, tahab päriselt silla koha pealt selgust saada, ta läheb libedasti. Joan, täitsa kasvatamata jõmpsikas, kui juhus tuleb, ütlen tema isale. Mina enam aru ei saa. Reedeks on meil ooperipiletid, pärast lähme Bristolisse. Laupäeval on moenäitus rääkiski, mu pehmeks ma nõusse jäin. Seal huvitab mind ainult moka. Peaks puhkama, aga praegu ei või sellest mõeldagi enne juulit ei tule välja. Võib-olla sõitab moodsenis moodsanitud, mulle väga soovitatud. Isa tahtis ikka kangesti poolsemisse. Ma ei saanudki sinna, mis siin lõhnab. Ma ütlesin Hannele, ma ei taha enam seda parfüümi syya õudne lõhnali. Kui poleks Oscaritest kahju olnud, poleks temalt seda kraami ära ostnudki. Oskar pole oma elus ka kuhugi välja jõudnud, aga kuhugi peab jõudma. Minul on otma rehkendanud 130000 tonni äris 4000 on seal siis need Benno 20000, see on ju niisama hea kui sularaha. Frits ütleb, et ma peaksin võlumäge lugema, mis temal viga, kus minna enam lugeda jõuan isegi jõuluks saadud mälestusi jõudnud lugeda, ei jõua enam midagi. Mõtlen nüüd nii sagedasti surmast, see tuleb seedimisest. Sõidule, seedimist hakkan vanaks jääma. Kui kaua me nüüd abielus oleme olnud? Mu naine peaks omadega välja tulema küll, nii palju ma ikka olen jõudnud, jumal tänatud. Kui mina ära suren, küll nad siis näevad, kes ma neile olin. Meid tunnustatakse liiga vähe elus, pärast on hilja, astab, nutavad seal vana Lepsitzeri matustel oli ju tohutu palju inimesi. Minul tuleb ka vähemalt niisama palju. Nüüd alles jõuab toatüdruk koju. Ukse võiks ikka veidi vaiksemalt kinni panna. Mida niisugune tüdruk õhtuti teeb, käib sõbrannade pool? No emal on ju kapehidmis ta tegelikult täitsa ilus tüdruk, kontissija, lama ometi vagusi. Mida sihukesed inimesed meiesugustest karvavad? Kindlasti kiruvad kõvasti pererahvast, kui õhtuti, kus saavad, kui mina õpipoiss olin, siis säherdune bolševism mus polnud. Meie pidime rügama. Kui ma veel mõtlen, kuidas me selle vanal puhovetskil paberikäärid laua külge kinni. Aga kui ma ära suren, siis nad nutavad. Streeseman pidas hiilgava kõne, nüüd sellel majanduskongressile, olgu nad mistahes broom ka enam ei aita, võib-olla võtsin liiga vara, mis on? Ei midagi, see polnud midagi, lihtsalt lahtine vedru mandaat seal. Hirmus, kui und ei tule, kui und ei tule, sisuliselt seal päris üksi, minule ei meeldi üksi olla, mina tahan seltsiliikumist perekondade ööd. Kui ma olen enesega üksi, kui pooled ülesse ka üksi, siis mul ei ole kedagi. Ikka veel on hoogsalt käibelata vistlik komme püstitada teenete eest ausambaid, mida keegi pärast ei vaadanud. Ning mida kadunud põlved tegid romantilises laadis seda tehakse nüüdsel ajal lihtsalt ja asjatundlikult. Ründav karmilt sirutavad end teraskiivritega sõdurid, lõuad kanti, sõidavad nad marmorist käsigranaate turuplatsile ja ei ole õiget asulat, kus poleks ette näidata reklaam ausammast. Samuti pühendatakse mälestusmärke nõndanimetatud väljapaistvatele inimestele ning kuna munga kuub on rait kujule ebasobiv riietusese ja kuna iga fraktsiooni sekretäri kõlbakatoogasse mässida see ripuks tal üll otsekui öösärk siis ajab asja ära ka marmortahvel peal midagi alle, koorilist, millest igaüks võib mõelda kõike ja mitte midagi. See on kena. Aga miks jäädvustame ikka vaid heade kodanike nagu kindralite presidentide, kuningate, keisrite professorite mälestust, miks kord mitega mõne halva kodaniku nägu, kindrali presidendi, kuninga keisriprofessori mälestust, ega see nii hull olekski, näiteks marmorkuju kohtumaja esisel väljakul madalal soklil vana nälginud karistusalune jalg ees, valust põrmu rõhutud naine ja laps, näod, tolmus, abitud, käed taeva poole maakonna kohtuniku tormihooõigusemõistmise ohvrite mälestuseks. Pronkstahvel politseipresiidiumi koridori seinal. Selles kohas laskis marru läinud politseiametnik maha ebaseaduslikult vahistatud eeluurimisvangi käbi juures väike higihaljaspärg. Ratsamehe kuju. See valitsusametnik tõmbas 1914. aastal selga sõjale mundri ja kihutas 8000 noormeest mõttetusse kuulipilduja surma, au, tema mälestusele. Tänulikud emad. Miks tehaksegi ainult kiitvaid ausambaid, miks mitte vahel mõni tagasihoidlikult laiknev? Miks mitte? Sest et diktatuur, mille tingimustes me elame, tunneb ainult üht moraali iseenese oma sest see moraal on halb, sest et need teened, mida riik tunnustab ning liivakivis Bronxis ja marmor ses tordikreemis põlistada, pole tõelisest sest me ei tohi rääkida tõtt, igavest tõtt sellest, et inimesi piinatakse, rõhutakse ja kiusatakse nii kaua, kuni närukaelad, ükskõik, mis ametisse peitu võivad pugeda.