Kuradi sisse käändi poiss, missa vannud, kes ütel kurat ütelda ütlebki jääki, külalised tulevad kate hobusega käändi siis imetule välja. Sul on maja varsti võõraid öös. Ema ilmus ukse peale, vaatas tõsise läbitungiva pilguga suurde poole, ütles Ossa kallis, külalisi juba man. Poisimiste vilvahid, viige oma loobuski usse-ist ära. Mitu kõrgma olen teile ütelnud, ei tohi vanu vankri loksi ja muud prahti lävete kanda. Gaznya kullase emal oli luud juba käes. Paarigaariga oli majaesine, puhas. Poisid visati mõne sõnaga kohtadele nagu soldatid. Üks tassis köögist üleliigseid asju sahvrisse, teine vihtus toas korda jalule, kaks neid oligi. Kodus kattis voodid kinni, kraamis laualt tassi topsi ja söögiaineid, Cap Pill pühkis käega korda paar üle laua ja laud oligi puhas. Kõik, mis põrandal ülearust oli, see läks otsemat teed voodi alla. Sinna läks ka isa poolkasukas, mis õieti asjata suvel läbi toas vedeles. Ema tahtis mitu korda ära tarribale viia, aga isa ajas ikka vastud. Issa kisud mu kasukat Hommukult kukaste maa Lumbanema kaskuselge. Ja isa käis tõepoolest hommikul vara kasukaga, kui oli väljas jahe ja olid kaste maas, aga jalgu ta ei pannud kinni. Ema jõudis puhastuse teekäigul tuppa. Enne sai see poiss, kes kööki aris, oma jao siis noomiti, seda, kes korraldas sisemisi ruume. Ohdiviimets. Täitsa köögil hea söögi ümber rajanuteni põrandal leiavad tükkija silgu päid, tajus pill, mis saadast piinast maha, kallan, tuu luud. Poiss tõi luua ja ema viilis leegiga Ede toa üle. Ka voodi alla juhtis osav käsi luua. Sealt tulid avalikuks mitmesugused varandused, saapapaarid, üleliigsed püksid, kirves, isa pool kasuk ja veel mõned väiksemad väär. Et kas ma sul säng vaala käskse. Oh satsiga. Ja tegi mul vabrikus sänkojale ja tekki, oled sa ristilaata, mis saab põrsast ikatiit? Poeg ei kuulu tema sõnu, talid tagatubades ametis ja kui ta kuulis, ei ta võtnud kõike, mis öeldis südames, tal oli väga vähe aega. Jama, värte, mann, karjuspoiss, kes kööki korraldas. Ime, tule välja, mine vastav, ma ei lähe. Ema tuli puhas põll ees. Veel andis ta poegadele paar käsku ja läks siis külalistele vastu. Üks poegadest pidi väljalemine oma isa ja vanaema õe töö juurest koju kutsuma, teine sai ülesandeks ennast vähe koristada ja siis külaliste juurde tulla. Et sa maha ei vahi nagu mõni salakütt Kaisas silma, kuid teretat, ütles ema, kui ta uksest välja läks. Seda jõudis ta kõik ära ütelda ja ära teha. Toa esine oli puhas, toad korras, võõrad võisid tulla. Poisid kadusid läbi aknametsa. See oli mu kodus üks tänuväärt asi, et mets oli lähedal 45 sammu värava juurest metsani. Sinna pääsesid kerge vaevaga, kui oli külaline tulemas või mõni suurem kodune hädaoht liginemas. Sealt ei saadud kätte. Puud ja põõsad rohetasid toredasti ja igasugused hämmastavalt värvirikkad, lilled õitsesid. Kuid eks paikkolega aianduskool 30 aastat on siin puude ja lillede heaks tehtud. 100 noort naishinge püherdavad, rabelevad siin mulla sees igal suvel. Sellises majapidamises vajatakse ka mehe pihki abiks naiste kätele ja nõnda pääses Jahvetigi siia sulas poisiks. See juhtus sügisel. Oma kombe kohaselt hakkasid puud ja põõsad paljaks minema ja lilled märtsima. Rammu saaks tehtud ja hästi hooldatud maali andnud oma saagija, igatses puhkust, kuid inimeste süda ei saanud kunagi rahu, vähemalt mitte siin, kus alati plaanitsetakse midagi uut Haagi subõigel viisil enda poole, kus see muudetakse viljakaks ja kasvatatakse igasuguseid puid. Koolijuhataja see oli naine märkas, et üks kuusk ei sobi enam ümbrusega, ei ole silmale hea vaadata just sellel kohal, kus ta on. Võib-olla oli ümbrus muutunud teistsuguseks kujundatud, võib-olla on kuusk isee kasvanud suuremaks kui vaja. Igal juhul ei või juhataja seda enam sallida kuuskonoomitegi ilus ja dekoratiivne ja võiks olla küllaltki teretulnud ja ümbrusega sobiv kusagil teises paigas otsustati ta siis teisale viia. Kuuse ümber kaevatakse kraav küllaltki kaugele tüvest, nii et ainult üksikud tugevamad juured katkevad ning seejärel antakse aega, kuni saabub hilissügis ja maa kahutab. Siis väänati puu koos juurte ja mullaga maast lahti ning tassiti tulevasse kasvukohta, mis oligi valmis vaadatud ja isegi istutusauk kaevatud. See on suur töö, kus on vaja kümmekonda meest ja kaht hobust, sest kuusk on tõepoolest kaunikesti võimas ja sellega tuleb ettevaatlikult ümber käia, ta kuidagi vigastada ei saaks. Aga kui sa oma uues asupaigas seisab, kus ta olemuse ebameeldivast kaunistavaks peab muutuma, siis ilmneb, et ta veelgi ei ole sattunud kõige sobivamat paika. Juhataja istub lähedal paviljoni pingil külma ilma ja oma vanaduse tõttu soojasse kasukasse mässitud ja märkab kohe seda oma kunstnikusilmaga. Aga mis siis ikka, seda viga on kerge parandada, kuna puu on nagunii lahti kistud. Ta annab käsu, et kuuske tassitaks siia ja sinna ning tänna. Ja kuigi ta on suur, tassib teda usinalt kümmekond meest, kelle hulgas leidub ka asjatundjaid. Juhataja vaatab tükk aega oma kasuka seest tõuseb veel püstigi, astub tükkima, vaata edasi, et näha, millise mulje kuusk teiselt poolt jätab. Siiski aseta kuuske veel vähe edasi, tõsta siis tagasi jälle jälle teisele poole. Lõpuks näitab, väsivad ja ütleb. Võib-olla see siia, eks sobib istutada, kui see nüüd siia ei aeta, kui eelmine auk kinni ja nii tehaksegi. Aga kui juhatad järgmisel hommikul kavatseb saanisõidule minna kerge lumi katab maad siis mõlgub Toguse puu tal meeles. Ta peab seda vaatama minema ja leiab, et ta seisab siiski täiesti sobimatus kohas, torkab väga pahandavalt arusaajale tulijale silma. Ta hoiab mees pre kohal, leia laseb kuuske veelgi sinna ja tänna tassida ning käseb ta uude kohta istutada. Kuusega mässatakse ka järgmine päev ja üle järgminegi mässatakse iga päev kaks nädalat ühtejärge. Seda tassitakse muudkui ühest kohast teise, kuna juhataja jälgib kasuka seest oma kõiki seiku arvestava kunstnikusilmaga, missuguse mulje kuusk jätab? Töömehed arutavad omavahel. Kui igal pool tehtaks tööd just nii siis ei oleks maailmas midagi häda. Oli ju tookord välisilmas, on raske elu, niinimetatud ülemaailmne majanduskriis. Ajalehed avaldasid rasvaste pealkirjadega inimkonna igasuguseid muresid. Aianduskoolil aga oli suur suure kuusepuu mure. Kogu talumeespere oli kaks nädalat peaaegu ainult sellega ametis tassib toda tuttavaks juba kuulsaks saanud kuuske, otsib talle sobivat paika, kuhu ta võiks juurduda. Õigupoolest lasub kogusele otsimise hool ja vastutusjuhataja ei anna õlgadel. Vaevalt sate öösiti õieti undki silma selle kahe nädala jooksul. Nii vaevab teda see mõte, et asja, kus tobu kõige paremini kaunistaks toda armast maja, mida ta õieti peab tegema tolle koleda kuusepuuga. Nende mõtetega ta tõuseb ja nendega heidab voodi. Kõik see kaks nädalat. Seesugune hooli ja mure on tal tolle ühe ainsa puu pärast, et terve maailma majanduskriisid on selle kõrval peaaegu tühised asjad. Kahe nädala pärast tuleb aga viimaks lahendus. Nüüd jõuab juhataja kindlale veendumusele, et just siin peab kuusepuu seisma. Ja see seisab siis täpselt samas augus, kuhu ta kõige esmalt oli püsti aetud. Jahvetile, kelle silmad olid tookord parimas eas, vaatlema ja imetlema, jäi alatiseks meelde see kuuselugu. Tal oli olnud soov, et kuusepuu kannataks tassimise ja tülitamise tõttu niivõrd, et kuivaks ja sureks välja, ennast lõpuks lahti saaks. Aga kuusepuu ei kuivanud, siin juba teati, kuidas puudega toimida, see juurdus paigale kasvas ja kosus. Jahveti käis teda suve tulekul mitmed korrad vaatamas. OK, kats ahisesid tuules. Ta näis tõepoolest hästi sobivat koha ja ümbrusega. Kui seisid selle all, siis näis, nagu taevavõlv Ki just selle kuuse ladva kohal kõige kõrgem olevat. Ükskord toodi kapsaraua saunakiri, olid pitsat, Pealkiri seisis lauanurgal ja vana mudakurvits ei võtnud teda oma sõrmede vahel. Mis siin nüüd peaks olema? Ei tea kellelegi võlgu olevat, misjaoks mulle siis kirjutataks, kes see niisugune on? Inimestel sõrmed sügelevad, pole muud teha, kui kirjutab teisele kirja, keda sa kirud seal, nii hoolega küsis eit kai. Ikka seda kirja kirjutajad, kes selle on saatnud, mis tal minuga Asjon eksa, vaata, võibolla kirjas on headki, on keegi kuulnud, et kirjas oleks head puha kohtukirjad ja võlakirjad käivad, vahel käivad ka sõimukirjad, pole mulle neid vaja ja kes mulle siis kirjutakski head, kus on säärane hea inimene, tuletada meelde, kas sul on kuskil kaugel? Mine tea, igas lähedalt ei saadeta kirju, neid saadetakse ikka kaugelt pea. Ega ja eid sa mäletad seda Kuperuse Peetrit, kes elas vanasti seal silma kiskja silla juures pidas kingsepa ametit, see oli ju mu tädipoeg ja ühes õppisime tööl vana tõlla, kus ta juures seda tõlla, kust otsa küll enam ei mäleta, aga see Kuperuse Peeter rändas Tallinnasse, seda sa tead olevat seal hakanud tegema masinatega saapaid kristalle siis käed on jäänud vigaseks, mis sa arvad, kas kiri ei ole tema käest või on ta vahest ära surnud? No ja siis kutsutakse matma nii kaugemad haka ei, sinna saaminna nüüdsel ajal ei nüüd minna, saab sinna praegusel ajal mõteldagi. Aga vahest on pärandanud mullegi tädipoja poolest palju raha, vaat siis tuleb küll sõita järele. Nende sõitmist peale ammus käisid, kuidas nüüd kohe jälle sõitma? Pole sulle enne pärandanud, keegi ei tea, kus need head inimesed nüüd äkki pea välja pistad, mis aeled ringi, kus oli ka peainimesel sõita Tallinnasse igasse tervisele hea ole, mina käin kolm kilomeetrit poe juures ära, olen ka haige, mis siis veel, isa muda, Kurvits ei rutanud kirjahaavamisega, vaid ajas juttu edasi vanast tõlla Gustast Kuperuse p. Trist kooperluse, Peeter kadunudki karjapoisipõlves õpetanud, oina kurjaks viinud. Ta ei üritanud siis oinast väljast läbi akna vaat kui siis oinas, võtnud tuhas hoogu ja hüpanud välja kõigi klaaside ja raamidega tirinadki lühinnad, kõik maailm täis. Oli üks hea sõber Peeter, kahju, et surnud. Selle jutu ajal tulid tuppa papp, parmu nina, peremees, kelle perenaisele lüpsik saanud lehmalt jalaga niisuguse löögi, et augud tekkinud uuridesse. Need augud oli tarvis kinni tinutada vanale muda. Kurvitsele toodi jälle tööd, mida ta hakkaski tegema. Kas sina, parmu, nina, peremees, Dodgased, ava nakkuperuse Peetrit, kellega ma omal ajal õppisin, vanad tella, kus ta juures mäletad, no vaat, aga see kallis mees on läinud surnud, ei meie silmad teda enam. Võikut võruse, Peeter, surnud, selle poolt. Nina sügeles, nii väga. Ma ise ka mõtlesin, et nüüd ehk kuuleb kuskil surmasõnumit võiku pööruse Peeter surnud, kes rääkis, kiri tuli. Seal ta ongi laua peal. Armunina peremees võttis laualt kirja. Aga see on ju alles lahti võtmata, pole saanud veel mahti. Kust sa siis tead, mis seal sees mis seal muud, võib-olla meie eidega arutasime seda asja, tulime otsusele, et ta surnud. Tei otsustasite kooperuse Peetri surnuks? Mis seal siis nii väga imestada. Võta parem loe ise, kui ei usu minu juttu, küll sa siis näed. Saamuel mudakurvits sel minutil ameti poolest pleki, Sepp oli üsna kuri, kohe parmu nina. Peremees võttis kirja lahti ja luges, kus siin on Kuperuse Peetri surmast. Kõik see kiri on. Otsisin sõna välja. Vaimuvere vallavalitsus teatab sellega härra Saamuel muda Kurvitsale et tema poeg Pompeius, kes saab juba 10 aastaseks, kuulub koolikohustuse alla ja peab käesoleva aasta esimesest oktoobrist alates minema päkaLepistu kooli. Selle mittetäitmisel langete teie trahvi alla vastava seaduse järelejaan hookus Mik vallavanem Eduard hõng.