Keelesäuts. Soodsalt Soome, Poola, Rootsi või Norra peibutab reklaam, reisihuvilist lugejat. Mis on valesti? Vastan härra. Nimetan selle koha, nime, tüüpsõna, ratsu, proovige moodustada ainsuse sisseütlevat käänet sõnastatud ratsu. Vastuseks peaks olema üksnes ratsusse. Nii on õige ka üksnes Norrasse. Miks ta ka levib nii laialt ja visalt ka sisseütleva vorm norra. Arvatavasti selle tõttu, et inimmeel on üks suur üldistaja ja inimkeel kokkuhoidlik, ökonoomne, lühemad vormid on populaarsed. Lähikonna riike, millega on tihedamaid kontakte, nimetame tihti. Selle tõttu kipub meel üldistama ja kasutama ka võimalikult lühikesi vorme. Isegi kui keeles seni pole lühivorm tunnustatud. Mine tea, ehk ühel päeval ka on, aga seni kuigi õige on Soomesse ja Soome Poolasse ja Poola rootsisse ja Rootsi õige Norrasse ja Norra vaid ainult Norrasse tagurpidist nähtust ehk kohanime pikema käändevormi eelistamist kohta ka. Ja iga kord, kui keegi ütleb Tallinnasse raiskab terve silbi, sest õige on ju ka Tallinna. ÕS 2006 loeb õigeks mõlemad nii Tallinnasse kui ka Tallinna õigekeelsussõnaraamatukohaline valimik, kust saab abi ka siis, kui kahtlete, kas õige on kasutada sisevõi väliskohakäändeid ning kas lühidalt vorm on üldse kasutusel. Viimasel ajal on küsitud, et kui kohanime no puhul on õige Noosse ja nõkku, kas siis ka Mäo puhul on õige näosse ja Mcu vormi analoogia on huvitav, kuidas annab vastuseks näosse ja näole.