Kell sai kuus, uudistetoimetus võtab nüüd kokku 22. aprilli olulisemad sündmused, mina olen Kristi Sobak. Sügisestel kohalikel valimistel saavad android nutitelefoniomanikud kontrollida soovi korral oma e-hääletuse tulemust. Kontrolli eesmärk on teha kindlaks, et hääletamiseks kasutatud arvutis pole mingit pahavara, mis segab hääletamist või suisa muudab hääletamise tulemust. Ameti juht Aivo Adamson ütles, et alafinantseerimise tõttu on järgmisel kevadel Eesti teede olukord veelgi hullem kui tänavu. Maanteeameti teede ja raudtee osakonna juhataja Ain Tatter rääkis, et riik võib leevendada nõudeid teede seisundile, kuna teede korrashoidmiseks pole raha. Euroopa komisjon aitas avada ühinemisläbirääkimised Serbiaga eelnevad kiitis Serbia valitsus heaks Euroopa liidu vahendusel saavutatud leppe miks, mis peaks suhteid Kosovoga normaliseeruma? Kuna Venemaal Belgorodi kesklinnas lasi relvastatud mees maha kuus inimest. Narvas ja Kohtla-Järvel on salasigarettide osa kaal 50 protsenti, samas on salasuitsude hind mustal turul tollitöötajate tõhusa tegevuse tõttu tõusnud. Gümnaasiumides algas täna sellekevadine riigieksamite periood. Esimestena tuli oma teadmisi näidata nendel gümnaasiumilõpetajatel, et eesti keel pole emakeel. Eestikeelsetes gümnaasiumides algab eksamihooaeg nädala pärast. Pärnus tähistatakse Jüriöö 600 seitsmekümnendat aastapäeva koostöös Pärnu muuseumi ja kaitseliiduga. Sel puhul toimub märgutulede edasiandmine, teatejooks ja muud huvitavat. Spordist. Eesti meeste võrkpallikoondis alustas täna valmistumist MM valikturniiriks, mis toimub mai teises pooles Rakveres. Peatreener Avo keele all alustas täna treeninguid 16 meest. Samas tõdes keeled. Kandidaatide ringist jäi mõni hea mängija terviseprobleemide tõttu eemale. Ilm läheb pilve ja öösel sajab Lääne-Eestis vihma. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, hooti sajab vihma. Õhutemperatuur on öösel üks kuni kuus, päeval on sooja kuus kuni 11, Kagu-Eestis 13 kraadi. Kõigest lähemalt sügisestel kohalikel valimistel saavad android nutitelefoniomanikud kontrollida soovi korral oma e-hääletuse tulemust. Kuidas see täpsemalt toimib, uuris Indrek Kiisler. Eelkõige on hääle kontrollimise eesmärk tuvastada, kas hääletamiseks kasutatud arvuti oli ikka piisavalt turvaline ja selles polnud pahavara. Kontrollimiseks saab kasutada esialgu vaid telefone, milles on android, operatsioonisüsteem, näiteks Samsungi telefone. Lisaks peab olema Telefonil kindlasti kaamera ja internetiühendus, ütles elektroonilise hääletamise komisjoni esimees Tarvi Martens. Tema sõnul tekib arvutis pärast hääletust QR kood, mida tuleb selle android telefoniga Sis pildistada. Suhtleb üle interneti niimoodi üle õhuvalimiste serveriga ja tulemusena kuvatakse talle, kes ta on, kelle poolt hääletas. Kusjuures on nii kaval lugu, et kuigi telefon ütleb, et kelle poolt vaata siit siis seda server siiski ei tea. Et seesama kuuekood, mis siin ainult telefoni ja arvuti vahel liikleb, see ongi see väike saladus, mida keegi teine peale saab. Kas kõik inimesed saavad sellega hakkama, kellel on nutitelefon? Peab ikkagi eraldi, teadis? Ei, see ei nõua mingeid eraldi teadmisi, on vaja lihtsalt ühe äpi paigaldus ja tõesti, see protsess on nii lihtne, et inimene avastab, et ta ei olegi hääletanud selle poolt, kelle poolt arvas, et ta hääletab, tuleb talle teada, et mis siis saab. No siis on diagnoos see, et su arvuti ongi haige nakatunud. Mine palun võta järgmine arvuti võimine valimisjaoskonda hääletada paberil, kuskilt abiga saab ikka sabori on olnud e-valimiste infoliin, mis on sama nagu ID-kaardi oma üks esseist. Vabariigi valimiskomisjoni nõunik, tart Ülikooli riigiõiguse professor Ülle madise kinnitas, et ka teistes riikides otsitakse võimalusi valijat hääletamist mugavamaks teha ning e-valimisi käivitada. Madise sõnul on ta ka välisriikides kuulnud vastuseisust elektroonilisele hääletamisele. Eestis on e-hääletamise põhiline kritiseerija Keskerakond. Et kohtumisel siis ajakirjanike ja poliitikutega nendes teistes riikides on väga sageli tulnud välja ka see, et erakonnad, kelle valijad on tublid, jaoskonnas käijad kipuvad olema siis erinevate hääletamisviiside lisamise vastu sest juhul kui hääletamisaktiivsus suureneb siis nende kalkulatsioonide kohaselt tähendab see seda, et need lisandunud hääled ei tule suures osas mitte nende erakonnale, vaid need parandavad teiste erakondade valimistulemusi. See on niisuguse poliitilise vastuseisu küllalt levinud põhjus. Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjonis arutati täna taas Eesti teede olukorda. Kohalolija tõdesid, et olukord läheb aina halvemaks, sest raha lihtsalt ei jätku. Näiteks ütles maanteeameti juht Aivo Adamson, et teid on krooniliselt alarahastatud. Meil on tegemist ikkagi nagu noh, jätkuvalt nendesamade põhiriigimaanteede ja Jago linna tänavate puhul, ma julgen öelda Tallinna linnas, eks ole, on tegemist alafinantseerimisega, see haigus hakkab peale kusagilt mujalt kusagilt viia aasta taguselt finantseerimisplaanist. Et kui sa jätkuvalt nagu alafinantseeritud, siis sa ei jõuagi neid ei korda teha, lihtsalt lagunenud käest ära ja ja ma julgen siin väita, et järgmisel kevadel on meil teed veelgi hullemad ja ma olen täitsa veendunud ei suuda seda selle ühe aastaga nagu korvata seda taset, nagu hoida. Samas on Eestis olemas teeseadus, mille täitmine pole sisuliselt võimalik ja trahvimine enam ei aita, ütles maanteeameti teede ja raudtee osakonna juhataja Ain Tatter. Reedene seisnud ja ta oli riigieelarvestrateegia arutelul selline, et meil oli 2014 oli kuskil 100 miljonit eurot puudu, et teisi hoolduse nõudeid täita, eks. Nii et ütleme, et kui sellele nii-öelda probleemi näiteks lahendust ei leita, et siis ma ju ei välista seda, et meil tuleb hakata vaatama seisundinõuded ülex, et me hakkame neid leevendama, on üks variant, ongi näiteks me vaatame strateegiad üle. Täna ikkagi need aktid, mis kehtivad, on tehtud sellest loogikast lähtuvalt, et riigi maatidele rahastanud puhub teeseaduses ettenähtud määrades ja kohaliku. Aga, aga kui, kui sellist taastusmäära ei ole, siis tuleb kella vaadates sellega praegu tegeletakse, et siin on nagu pigem see küsimus, et teedevõrku vaadata ikkagi rohkem senise tervikuna ja noh, selle asemel, et et maanteeamet käiks, kirjutas trahve Tallinna linnavalitsuse välja, et pigem nagu leida mingist koosneva, vaatasin, eks ole, infitseenit auk jäi lapi kui nii-öelda trahve tegemisi teha seal. No mida, eks ole, ja neid trahvivat kõigile 200 kolmeküljel teha ja küsimus, kes teeb riigile trahvi, et riigikorrast ära, et noh, see oli nagu see mõttekäik, eks ole, ttmise trahvi loogika niimoodi ei pruugi töötada, eks. Ja välismaalt Euroopa komisjon soovitas Serbial alustada liitumisläbi häkkimise Euroopa Liiduga pärast reedel sõlmitud kokkulepet Serbia ja Kosovo suhete normaliseerimiseks. Soovitust arutavad täna Euroopa Liidu välisministrid. Euroopa komisjon tegi täna ka ettepaneku lubada Ta Kosovol osaleda Euroopa Liidu programmidest. See ettepanek nõuab liidu valitsuste nõusolekut. Nii Serbia kui Kosovo tahavad ühineda Euroopa Liiduga. Serbia valitsus kiitis möödunud reedel heaks liidu vahendatud kokkulepe oma endise provintsi. Kosovoga. Rõhutas pärast kokkulepped, mis taga Põhja-Kosovos serblaste piirkondadele kõrge autonoomsuse, et vähenda Kosovo iseseisvuse tunnustamist. Kokkuleppega nõustusid mõlemad osapooled ka mitte takistama teineteise püüdeid saada Euroopa Liidu liikmeks. Lõunat Venemaal Belgorodi kesklinnas, Laasile relvastatud mees maha kuus inimest. Täpsustatud andmetel sai tulistamises surma kolm jahitarvete kaupluse müüjat ja kaks möödakäijat. Neist üks 14 aastane tüdruk. Veel üks inimene suri hiljem haiglas. Tulistaja lahkus sündmuskohal sõiduautoga BMW, mille ta peatselt maha jättis. Tema kinnivõtmiseks käivitati linna ülelinnaline politseioperatsioon. Venemaa juurdluskomitee teatel on tulistaja varem karistatud. Belgorodi elanikes vabanes möödunud aastal vanglast. Politsei on keeldunud tulistamise põhjuste üle spekuleerimast, kuid BBC andmetel peetakse tulistamise motiiviks röövi. Oblasti politsei pressiesindaja ütles, et pole, aga kas tegemist oli konfliktiga, sest küsida pole kelleltki. Kõik on surnud. Euroopa Liidu välisministrid tühistasid täna viimased Birmale kehtinud kaubanduse majandussanktsioonid, kuid jätsid jõusse relvamüügiembargo välisministrite kohtumise avalduse. Eelnõus märgitakse, et otsus on vastuseks Birmas aset leidnud muutustele ning lootuses nende jätkumisele avalduses Öeldi ka, et Euroopa Liit on valmis avama suhetes firmaga uue peatüki ning asuma loomakestvat partnerlust. Välisministrid hoiatasid siiski, et firmal on lahendada veel olulisi väljakutseid eeskätt vaenutegevus, katsiini osariigis ja etniliste pingete leevendamine. Taani valitsuserakonnad arutasid nädalavahetusel majandusega elavdamise plaani, kus muuhulgas nähakse ette õlleaktsiisi tunduv langetamine ja karastusjookide aktsiisi kaotamine esimesest juulist. Valitsus loodab, et tänu sellele sammule alaneb inflatsioon tänavu 0,12 ja järgmisel aastal 0,09 protsenti ning keskmisele lastega järele jääb alates järgmisest aastast rohkem kätte 600 Taani krooni aastas. Samuti loodab Taani, et tänu sellele elavneb piirikaubandus ja sakslased tulevad üle piiri rohkem õlut ostma. Kriitikud kardavad aga, et noored hakkavad selle tagajärjel tunduvalt rohkem õlut ja lapsed liigselt karastusjooke jooma. Läti valitsus kuulutas üleujutuste tõttu välja eriolukorra riigi suuruselt teises linnas Daugavpilsis ja selle ringkonnas. Sellega sai Daugavpilsi omavalitsused õiguse alustada vajadusel koos tuletõrje- ja päästeteenistuse ning riigipolitseiga elanikke üle ujutatud alal evakueerimist. Seejuures peab olema tagatud maha jäetavate majade valve. Vajaduse korral võivad omavalitsused kasutada piirivalve ja kaitseväe käsutuses olevaid vahendeid. Veetase Daugava jões jõudis täna selle aasta maksimumini, ületades ohtliku piiri 38 sentimeetriga, ent homme võib loota veetaseme alanemist. Tagasi Eestisse täna avaldatud KPMG uuringu järgi on Euroopa Liidu suurim salasigareti turg Baltikumis. Eestis moodustab salaturg 19,7 protsenti kohalikust tarbimisest. Narvas ja Kohtla-Järvel on salasigarettide osakaal 50 protsenti. Samas on salasuitsude hind mustal turul tollitöötajad tõhusa tegevuse tõttu tõusnud. Jüri Nikolajev jätkab Narvast. Maksu- ja tolliameti tollikorralduse osakonna juhataja asetäitja Ants Kutti sõnul kinnitavad ka tolliametnike andmed, et salasuitsu moodustavad eesti sigaretiturust viiendikku. Kuid eriti karm on olukord Ida-Viru linnades. Salasigarettide turg on täiesti tunnetatav. Ida-Virumaal läbiviidud uuringute tulemuste järgi on ikkagi Kohtla-Järvel salasigarettide osakaal tsirka 57 protsenti ja Narvas pea 50 48. Täpsemalt öeldes. See on ikkagi väga suur osakaal ja me võtame asja tõsiselt. Ants Kutti sõnul liiguvad salasuitsu üle piiri inimeste taskutes masinates. Näiteks eile avastati Narva piiril ühe sõiduauto peedikutest viis kasti sigarette, aga ka rongides ning üle nõndanimetatud sinise piiri ehk veeteed pidi. Samas on tollitöötajad ka oma tööd muutnud, vastavalt nii-öelda turuolukorrale panustatakse riskianalüüsile, tõstetakse läbivaatuste arvu, võetakse kasutusele uut tehnikat ja isegi tubakaväljaõppe saanud koeri. Narva piirilõigul on muutunud ka tollitöö efektiivsuse mõõdikud. Jätkabanskuti. Näiteks, kui varem oli põhialuseks kinni peetud sigarettide arv siis praegu me ikkagi võtame arvesse, et kui palju maid tõesti oma tegevusega mõjutame. Salaturgu üheks kriteeriumiks on sigaretipaki hind ja turuolu. Kui see hind tõuseb ja see tõus ei ole seotud aktsiisitõusuga siis see igal juhul näitab meie nii-öelda efektiivselt tööd ja salasigaretipaki hind on viimase aja jooksul teinud päris korraliku tõusu. Tsirka 20 protsenti on hind tõusnud, see teeb umbes 30 eurosenti. Maksu- ja tolliameti tollikorralduse osakonna juhataja asetäitja Ants Kutti sõnul oleneb salatubakavastase tegevuse tulemuslikkus siiski paljuski ühiskonna hoiakutest. Seda olukorda saab muuta tõesti siis, kui avalikkus hakkab taunivalt suhtuma salasigaretti tas nende ostmise, müümise ja nii edasi. Uudistele Jüri Nikolajev, Narva. Salaturu kasv on tulnud eelkõige valgevenest pärineva salakaubavoo suurenemise arvelt. Margit visak uuris, kuidas lõunapiirilt tulevat voogu peatada. Maksu- ja tolliameti tollikorralduse osakonna juhataja Urmas Koidu kinnitusel on maksuametile Eesti salasigaretituru ligi 20 protsendiline kohalik tarbimine teada tõsiasi. Peamine kasvulava on siis seesama Venemaapiir meile, mis on ka Lätil ja Leedul ja Läti, Leedu võib olla olukorda halvendab veelgi Valgevene, noh, mis meil on küll väiksem, tunduvalt, aga siiski kasvava trendiga umbes sellesse suurusjärku me hindame ka ise oleme hinnanud seda salaturgu eelnevatel aastatel ja see selles mõttes ta ei ole nagu uudis. Aga kahtlemata probleem on hästi suur ja me olemegi nagu ise püüdnud ka nüüd avalikkuses teadvustada ja, ja nende inimeste nii-öelda inimesteni see sõnum viia, mis ta ikkagi kaasa toob selle salasuitsu ostmine, et see pole pelgalt see, et saan odavalt, vaid ikkagi riik jääb maksudest ilma ja kurjategijad sellest toituvad. Üks usaldusväärsemaid viise salasigarettide osakaal uurimiseks on tühjade sigaretipakkide kogumine ja nende analüüs. Selleks korjatakse, klassifitseeritakse ja analüüsitakse 3300 sigaretti pakti kaks korda aastas 14. suuremas Eesti linnas. Nendest andmetest selgubki salasigarettide osakaal. Püsivalt on Ida-Viru suurlinnad hästi kõrge osakaaluga ja siis on lõunapoolsed, on väiksemaga, kasvab Valgevene päritolu sigarettide osakaal salaturul seal noh, lõuna pool ja Pärnu kandis ja seal nad on odavamad kui Venemaa omad. Et Venemaa tõstis aktsiisi ka siin aasta alguses ja selle võrra veelgi hinna vahel suurenes nüüd kõige suurem üldse probleem meile tundub, et kust seda nagu üle tuleb, on selline metsapiir või roheline piir seal Petteri õmbluses, kus siin talvel eriti mootorsaanidega kelgud olid taga ja kastid toodi teda üle, et noh, seal me töötame koos piirivalvega, noh, seal on kindlasti vaja ka sellist infrastruktuuri ajada, et see piir kinni panna. Eraldi teema on muidugi Läti ja Valgevene sigaret, et seal on meil noh, koostöös Läti, Leedu kolleegidega, me saame nüüd infot piiriületuste kohta, ütleme meid huvitavate autode osas ja püüame selle infovahetuse korras, nagu seda huvipakkuvate autode isikute teekonda jälgida. Need me ootamegi sellekevadisi tühja pakiuuringuid, et mis need nüüd eriti nende suuremate linnade osas näitavad, et me oleme nüüd selle aasta algusest kampaaniat alustanud, mis ütleb, et siis ostad salasigarettide, toetab kuritegevust ja oleme siin püüdnud partneritega koostööd teha, et seda, seda sõnumit nagu igale poole viia. Tuhandete gümnaasiumilõpetajate jaoks on alanud riigieksamite aeg. Riigieksamite ettevalmistajate sõnul on tänavuseks suurimaks muudatuseks see, et kõiki suulisi eksameid tuleb sellest aastast salvestada. Teine muudatus puudutab eksamil põrunud või puudunud õpilasi, kes ei pea uut võimalust ootama järgmise kevadeni. Tartust jätkab Mirko ojakivi. Kui aastaid on pidanud eksamilt läbi kukkunud noor uut eksami tegemise võimalust ootama aasta aega, siis sellest aastast saab korduseksamit teha 23.-st juulist kaheksanda augustini ja kui siis õnnestub 20 punkti eksamilt kätte saada, on eksam sooritatud ja kool lõpetatud. Sihtasutuse Innove testide korralduse juhataja Andres ääremaa ütles, et teine suurem muudatus on seotud suuliste eksamite salvestamisega. Kui siiani võis õpilane nõuda eksami salvestamist, siis nüüd on koolidesse kohustuslik Andrese äärema. Salvestamine tegelikult on, on ka õpilase enda huvides, esiteks on siis õpilasel olemas apellatsiooni võimalus. Pärast seda, kui oma eksime ära teinud, oma eksamitulemuse teada saanud ta ei ole oma eksami tulemusega rahul, siis juhul kui nad seda eksamit ei ole salvestatud suulist osa siis siis õpilane seda eksamitulemust vaidlustada ei saa. Aga eksami tulemus on 20 protsenti kogu eksamitulemusest, nii et tegelikult on õpilase jaoks päris palju kaalul. Tartu Annelinna Gümnaasiumi direktori asetäitja õppe- ja kasvatusalal Jelena biitova ütles, et nemad on salvestanud eksamid juba mõnda aega. Seega see aasta neil erilisi muudatusi eksamikorralduses pole. Tänase eksami raskuse osas ütles biitova, et see oli ootuspärane. Hoopis suuremat segadust valmistab koolidele viitava sõnul see, et aasta pärast toimuvate riigieksamite korralduse osas valitseb teadmatus. Jelena piitava. Siiamaani ei ole selgust nende järgmise aasta eksamite kohta, õpilased küsivad ja meie samuti vastame noh, et ei tea, ei tea, ei tea seda punktide läve, ei tea täpselt, kuidas koolieksam peab toimuma, nii et täiesti ebamäärane, et ootame igati kiiret, väga kiiret lahendust sellele. Mitte küll kiiret, aga lahendust uue aasta eksamikorralduse detailide osas lubab riigikogu kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas. Klaasi sõnul käsitles kultuurikomisjon eksamikorralduse muutmist 11. aprillil ja jätkab arutelusid ja hääletamist mais. Samas esialgne nägemus on nii komisjonil kui ka haridus- ja teadusministeeriumil koostatud vastu peaks seadusena võetud saama enne jaanipäeva. Urmas Klaas. Kõige tähtsam muudatus on see, et riigieksami sooritus ei ole enam siduv gümnaasiumi lõpetamisel tulevikus tõenäoliselt liigume selles suunas, et, et riigieksam hakkab olema rahuldavalt sooritatud alates ühest hindepallist ehk siis see 50 protsendi lävend ei saagi ellu astuda. Muidugi 2014 ta praegu seaduse versiooni järgu peaks käivituma. Riigieksamid oleksid jätkuvalt kolmes aines, need on siis eesti keel, matemaatika ja võõrkeel. Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb sooritada ka gümnaasiumi koolieksam ning õpilasuurimus või praktiline töö. Mirko Ojakivi, Tartu. Pärnus tähistatakse Jüriöö ülestõusu 600 seitsmekümnendat aastapäeva mitmete üritustega, mis algavad õhtul veidi pärast üheksat Pärnu Muuseumis. Ester Vilgats jätkab Pärnust. Pärnu muuseumi direktor Aldur Vunk nimetab üht osa jüriöö tähistamisest märgutulede eksperimendiks marsruudil Soontaga Pärnu Aldur Vunk. On teada, et jüriöö ajal seda tule signaali on kasutatud, nii on vähemalt treeneri kroonikas kirjas siis me oleme püüdnud nüüd elustada seda, kuidas märgutuled üksteisele edasiandmine siis ka tegelikult võis toimuda. Selleks tuli käia läbi maastik ja vaadata, kust kaugelt tuled, kuhu paistavad ja me võtame las aega. Millal siis Soontaga na linnamäel tulerauaga siis süüdatud tuli, jõuab Pärnu muuseumi katusele, meil on umbes 40 punkti ankustis eelmisest punktist tuld märgatuna, siis süüdatakse oma tuli, antakse niimoodi järgmisse edasi. Jüriöö omanäoline tähistamine toimub koostöös kaitseliidu Pärnumaa maleva, Pärnu ja Soontaga na malevkonna Koonga ja Jõõpre põhikooli ning Lavassaare külaseltsiga. Oluline koostööpartner on kahe silla klubi, kelle korraldada on teatejooks Aldur Vunk. Ja 1343 meetrit, ma usun isegi, et me saame püstitada sellel distantsil maailmarekordi neljaliikmeliste võistkondade ess, mees, sega ja, ja naiskondadega, aga see on ikkagi öine teatejooks ja, ja see näitab meie rahva sihukest teist tegutsemise hindu. Mis kell peab Pärnu muuseumis kohal olema või muuseumi juures, et kõigest sellest osa saada ja kui kaua umbes aega läheb? Kuna päike läheb meil täna looja siin 20 57, siis meie alustame üritusega 21 15 aga teatejooks hakkab. Peale kümmet tuli stardib Soontaga ennast peale üht-teist ja ma arvan, et 11 12 vahel on kindlasti see aeg, millal siis tule teade jõuaks Pärnusse. Tänased spordisündmused võtab nüüd kokku Taavi Libe. Eesti meeste võrkpallikoondis alustas täna valmistumist MM valikturniiriks, mis toimub 24.-st 26. maini Rakveres. Peatreener Avo keele käe all alustas täna treeninguid 16 meest. Prantsusmaa meistrivõistlustel homme viiendat poolfinaalkohtumist mängiv Ardo Kreek liitub koondisega hiljem. Keel tõdes, et kandidaatide ringist jäi mõni hea mängija terviseprobleemide tõttu eemale. Kardo Kõresaar nii-öelda oma oma sellele haigusele koondisega liituda ei saa, et mees oli tahtmist täis ja tahtis kõvasti tulla, aga otsustasime siis lõpuks ikkagi ta liitub universiaadikoondisega, ehk siis juuni alguses Christian õue Kallase siin selline traumat olukord, Hindrek Pulk, et neid mehi tegelikult oleks, oleks tahtnud siin koondist näha küll, et noh, number ongi selline nagu noh, 16, et noh, sisuliselt 17 Ardo Kreegi liitudes, et aga veel kord kevadine tsükkel on hästi lühike ja see on selline treenerile vähe omapärane, et kui need mängud tulevad, see on enam-vähem selline võib-olla taktika, paikapanemine võib-olla siin ühiselt mingeid uusi ideid nagu leida või väikseid uuendusi, mis, mida võiks rakendada, aga üldiselt kui koondis hästi esineb, siis tuleb kiita klubidele teenreid ja kui kehvasti, siis tuleb laita kontse treenerid. Eelmisel nädalavahetusel Norras toimunud ujumisvõistlustel lühiraja basseinis 50 ja 100 meetri seliliujumise Eesti rekordeid parandanud Ralph Tribonzov siirdub suure tõenäosusega sügisest õppima ja treenima USA-s. Kui aasta alguses oli tributsof kindel, et ta liitub Uta ülikooli ujumisvõistkonnaga, siis nüüd on ta kahtlema löönud. Et null koma niuksed tulema siis nende tulemustega saama paremasse ülikooli, kui on nii-öelda ja parema pakkumisega kindlasti. Et kui ma näiteks Utah'is läksime seal juba esinumber ujumises ei ole päris see, mida ma ütlesin, et tahaks ikka tugev konkurentsi eest arengupartnereid. Ja ma arvan, et seda me ju tahi saaks. Ja nüüd ma ütlesin kuusi savikirju avada, mis ma, mis nüüd saab natuke, Ingmar on hiljaks jäänud sellega, aga praegu veel ei ole, aga ma siin lähipäevadel teeme selle asja ära ja vaata, mis saab, aga marti on mulle siin soovitanud. Kuhu saataja majoneesi saadan. Aktuaalse kaamera teatel suri eile õhtul rahwaravitsena tuntud Kaika Laine, kodanikunimega Laine Roht. Kaika Laine sündis neljandal mail 1927. aastal Antsla vallas. Ja ilmast, räägib nüüd sünoptik Merike Merilain, palun. Vihmasadu algab Lääne-Eestis pärast keskööd tööd ja sajuhood levivad itta. Pilves ja sajuse ilmaga on öine miinimumtemperatuur plusspoolel pluss ühest pluss kuue kraadini. Puhub kagu ja lõunatuul viis kuni 11, rannikul kuni 14 meetrit sekundis. Päeval oleme siis jätkuvalt madalrõhkkonna meelevallas. Eriti sajab vihma, tuul pöördub külma frondi järel edelasse ja tugevneb veidi kuue kuni 11 rannikul kuni 15 meetrini sekundis. Sooja tuleb kuus kuni 11, Kagu-Eestis võib tõusta veel 13 kraadini. Aitäh Merike Merilain, selline oli tänane Päevakaja kuulmiseni.