Kui me mõtleme inimkonna ajalugu mis kõlbab miljonid aastad keevitamine rahvusvahelises ulatuses toimus vähem kui 50 aastat tagasi ja naiste õiguste täitmise vajadus Selleks naiste olukorra selgata pagasi logiliseeriva hakati pidama naiste konverents eelviimasele kolme päeva konverentsil, mis toimus 1980 85. aastal. Aga mis see võttis vastu tulevikku vaatava staabee ja ka selles mõttes natuke see, et kuuluda korterite programm, eks ole, Aivar. Lõplikud puhkeseisundi vastavaks koostamiseks valmis saab 93. aastal veedeklaratsioon ja tegevuskava väljestide paiste õiguse rakendamine valitsustele, ÜRO-le. Ja selle söögiga, et ma tsiteerin, on vaja kirjeldada takistuste kõrvaldamist naiste täielikult võrdse osaliseks osalemisel kõigis eluvaldkondades. Selleks kutsutakse üles rahvusvahelist üldsust, valitsusi, valitsusväliseid organisatsioone ning terad sektorit austava strateegilist tegevust. Enne kui võetakse vastu poliitilisi otsuseid seadusi tuleks soolisest aspektist lähtudes analüüsida. Nii seda peab tegema aluse iga ministeerium. Kogemused ning Raivo Kopenhaageni tegevuskava, mida on näidanud, et üks või riiklik struktuur oleks huvitav tegevuskavade täitmiseks. Äärmises kitsikuses alati laekuvad järele, kuidas endale võetud kohustustega. Peale riigikogu liikmena ma tunnen, et ma olen kavitu sellepärast et juhul, kui juba ministeeriumit ministeeriumi taotlusel stsenaariumiteks oli neli ja pool miljonit krooni. Ja nii, nüüd me peame kõik, kus on sellest saanud 950000, see tähendab see tähendab, et täiesti põhjendamatult on, on ära lõigatud niisugune summa mille tagajärgi meie naistele ju teame väga hästi. See tähendab seda, et üle 50 protsendi töötan suuremates linnades. Kuni 70 protsenti lastest tuli täna. Nad tahavad näha sügavuti kõiki valupunkte, mida üks või teine mina olen ka uue või ja veega hoiatuse mitte püüda olla nende pilguga üle võtta. Ja aga samuti peaks ikka need organisatsioonide eeskuju näitavaid suuremale üldsusele omavahelise juhtide omavahelise solidaarsuse tõkestamisega. Ja oi ei ole üksi ja me tahaksime aidata kaneeli ja tahaksime Juldeksime. Aga nende elu oli vääga linnukestega kreeni lei nagu surnuks jooksmine ja zooloog. See tähendab seda, et emani ja saama valida nii ei saa. Mitte ainult siis, kui emasema valikuvõimalus lähevad edasi. Soov. Kõige paremad omadused toimub looduslik valik, seepärast et vilets isane lihtsalt ei saagi õunakoogi enam edasi anda ta lihtsalt lahti, ta jäetakse kõrvale. Aga ajutine natukene ajaloolises aspektis. Meie oleme roopas, neelab-Euroopast olemine euroopaliku mõtte edasi ja, ja, ja kultuurimaailma. Olen esimesest maailmasõjast alates on peaaegu kõikides Euroopa riikides pea peale pööratud arvuline suhe meeste ja naiste vahel. Peaaegu Eestis ma ei räägigi, Eestis on küllalt ebanormaalsete meeste arv on alati viimastel aastakümnetel olnud madalam kui lasta. Ja me teame, et Eesti samal ajal on ka üks niisugune väikeriike, kus on haritud norralasi küllalt palju. Küllalt suur hulk naisi on, on kesk- ja kõrgharidusega. Harjendamis lindid mõtet edasi. See noor haritud naine jõuab niisuguse ikka, kus on pesaruumi saada. Ja siis ta ei ole ainult sotsiaalne ole. Me ei saa kuidagi silmi sulgeda selle ees, et me oleme looduse Nõve osa elavast loodusest meie süvakihtides, meie rakkudes on ka see tooteid, me oleme soorollitäitja, et neil on sooomane käitumine sügaval sees. Ja niisuguse eluperioodi Noor haritud naine vaatab ringi ja ta ei leia väärilist endale. Me kõik tahame, ideaalis me tahame olla armastatud mehe poolt. Me tahame omada terveid ilusaid lapsi ja tahame olla ka õnnelik vanaema oma lapselaste hulgas. Aga samal ajal noor naine tahab olla edukas, oma tööd teha, karjääri olla hinnatud, kui tööjõud. Aga selle perioodi kõige põletavam periood, küsimus on, on pesapunumine, järglaste saamine ja see hääl on väga viisakas, haritud naisest, selles intelligentsus naises. Ja siis ta laseb lati madalale. Tal on ta lähtub sellest, et paned pool muna, kui tühi koor. Et aru ei saa ta ei ole, saab ka lapsed kui terved või, või kui mitte terved lapsed, seda ma ei tea. See on saatuse paadimäng. Aga kui, kui tugev see läheb, on võib-olla selline. Me teame, et pool kõikidest abieludest Eestis lahutatakse. Me teame, umbes. Samal ajal Martin aega, seda pidevalt kasvab neil väga viletsa tervisega vastsündinute hulk pluss väärahel sellest väga avalikult ei räägita, kuid on siiski meditsiiniringkondades, räägitakse nendest asjadest. Ja neile kohutava korpida. Me oleme niisuguse tõelise ees seisan. Ma tahan lihtsalt öelda seda, et see, et me praegu käsitleme väga olulist teemat, naine kui sotsiaalne, tema õigused ja nende õiguste eest võitlemine. Selle probleemistiku on väga sügavad hoovused. Ja mul on kindlasti hea meel, kui tõesti Pedagoogikaülikooli uurimislabor tegeleks nende sügavate hobustega, mis neid mehi ja naisi mitte üksnes sotsiaalsed olendid, vaipa, psühhofüüsilist, olendit, ühte tervikut nõlvadel, osa loodusest. Mul on hea meel. Ma ütlesin niimoodi, et haritud naise, nüüdse naise ideaal on kõik need asjad terve ilus laps mehe poolt armastatud edukas töö ja kutse rede viia, aga elu kade nüüd on ja kas me suudame kõike seda teha? Igal sammul, peaaegu igal eluperioodil on meil vaja teha valik. Ja siiamaani ma pean temaga arstina, et see üle 20 aasta arsti tööd on mind veennud, et mõnusalt loonud naise väga isaks palju suurema elujõuga mees, need palju suurema jõuga. Lavastajate võimalus jälgida. Ja meeste eluiga on meil ju vanni palju lühend naistel naise elu kõverad nagu kahekilluga kaane. Teine teine nimi on tal siis, kui ta saab vanaema ikka ja jälle uus uus elu ülesanne meeste elu teadnud. Siiamaani, kui naisel on olnud valik kas laps või karjäär siis ikkagi enamik meie naislapsed. Siis on Monika prede Otepäält ja Maret Prits Tartust mõlemad Lõuna-Eestist. Ühine on see, et mõlemad tegelete maa naistega. Ja mõlemad rääkisite sellel seminaril tõsiselt üks küsimuse vormis ja teine suures ettekandes nendest asjadest. Monika, aga öelge mulle, palun, mis teid sundis seda diskussiooni niisugusesse suunda lükkama, teie küsimus naiste kohapealsetest, õppimisvõimalustest ja ümberõppest, kas olukord on siis nii hull? Kõigepealt ma tahaksin natukene parandada, ma ei tegele naiste probleemidega, vaid ma pean ennast maa naiseks ja elu ise on viinud mind nii-öelda naisliikumise ja naisorganisatsiooni juurde. Ma olen Eina liige, ettevõtlike naisteorganisatsiooni liige. Kuid tegelikult elades pikka aega maal ja misse, Otepää isegi on kui maakoht, kuigi töötan nagu meie mõistes linnas. Ja on valus näha, kuivõrd surutud seisus praegu maanaised emad väikeste lastega, kes kodudes on, kuivõrd suur on tööpuudus, nii noortel lastega emadel ja võimalused üldse midagigi teha, mingitki sissetuleku Allikud hankida, samuti ütleme seal üle 40 üle viiekümneaastastel naistel. Ja, ja kuna ma olen nagu ettevõtlike naiste organisatsioon tsooni liige ja ei tahaks nagu loomuse poolest kah nii kiiresti alla anda siis oleme mõttekaaslastega mõelnud, millised on need kõige pakilisemad probleemid, kuidas kõige lihtsamalt, kõige kiiremini võiks nagu abistada naisi nende probleemide lahendamisel ja kust võiks alata seal lihtsalt tekkinud sellised ideed. Meil erilist infot ei oleks olnud siin siin seminar andis tohutult palju informatsiooni ja näitas, kuivõrd vajalik on selliste teabekeskuste või mingisugusegi informatsiooni saamise võimalused toomine kõikidele erinevatele naisteorganisatsioonidele. Ja, ühesõnaga valdkond on väga lai, nagu siit probleemidest väljas kest erialalt olete erialal ma olen õppinud biolooge ja olen Otepää linnavalitsuses keskkonnanõunik ja ka arenguprobleemid on praegu tulnud minu reale nii-öelda siis tunnete aukartust elu ees. Absoluutselt õige. Ja kuidas sellega siis nüüd on, tähendab, ma tahaksin meie juttu viia Otepäält üle Eesti sellesse Euroopa konteksti üldiselt eestlased suhtuvad küünilisele loomusele vastavalt väga skeptiliselt kõikidesse, kes tulevad meid õpetama ja ja ühtedest suunistest teiseni viima. Kuidas te üldse vaatate sellele õpetamisele ja nõuannete jagamisele? Kas oleks Väike-küünilisusest loobuda või, või tuleb noh, nagu öeldakse? Suhtudagi asjasse, nii et ka see etapp tuleb üle elada või on siin veel mingeid muid variante? Te peate silmas nii-öelda, ma pean silmas neid Euroopa nõukogu nõuandeid, mis meile siin kahelda val vastu kaikusid. Mulle tundub, et põhimõtteliselt noh, Eesti naine on traditsiooniliselt juba selline alalhoidlik, äärmustesse mitte kalduv. Igast asjast on võimalik õppida ja, ja, ja samal ajal. Meil kõigil on oma pea otsas millega meil tuleb hakkama saada, meie elu on meie elu ja veame sealt sünteesime enda jaoks kõige kasulikum ja ma usun, et see on võib-olla see iva, me igaüks peame otsima selle iva, mis meile on kasulike, kuidas meie peaksime edasi minema. Mul on väga hea meel, et tingivas kõneviisis läksite otseses kõneviisi selles mõttes, et ma tahtsin sellega üle minna. Maret pritsu ütluse peale, kes kinnitas oma ettekande alguses ja lõpus. Et mehed pöörduvad sõnadega, ma tahan. Naised Ma tahaksin teie kõnes, Monika oli neid alguses, see tingiv kõne viisaga, lõpuste jõudsite juba sellele, ma tahan, aitäh. Nüüd Maret, kas see olukord on tõesti siis nii reljeefne, see ma tahan ja ma tahaksin erinevus Eestis. Mida ma selle kohta nüüd vastan? On sellepärast, et naine ei ole meil harjunud oma tahtmisi sõnaselgelt välja ütlema ta siiamaani ütelnud selle välja läbi mehe või siis mõne väga üksiku naise, aga see väga üksiku naise hääl jääb ka kõlama ikkagi tingivas kõneviisis. Sest nagu ütles täna ka Krista Kilvet, kui ma olen üksi, siis ma olen üksi, aga kui mu taga on väga palju naisi, siis, siis ma võin julgemini öelda, et ma tahan, sest ma tean, et mind toetavad ka teised. Ja vast see, see iva tähendab see sama ühinemise iva ja kui ma nüüd tulen tagasi veel Maanaiste juurde, siis Maanaiste le Me oleme teinud igal aastal Maanaiste päevade ajal ankeedi ja selles ankeedis ütles kaks aastat tagasi üks maanaine väga ilusa lõpulause kirjalikult küll. Et üks naine on oma probleemiga üksi, aga kui me tuleme kokku ja meid on palju, siis meie hääl on ilus koor ja seda koori tasub kuulata. Nii et ma arvan, et vaat, see on see ivakene. Ja ma panin enesele praegu kirjate küsisite õpetamiseks siis täiskasvanute pedagoogikas valitseb termin koolitama, mis ja kui me võtame Eesti vanasena, koolitad naise koolitad, kogu küla, siis koolitamine ei ole õpetamine, sest õpetada saab mingil ajahetkel last ja seal natukene autorit autoritaarsem menetlusviis, kui seda on koolitus, sest koolitusest teeb inimene ise valikuid. Nii nagu ütles ka minu eelkõneleja ja, ja see on nõnda, et me teeme ise valikuid ja võtame sellest võimaluste skaalast just nimelt selle, mida mina vajan. Aga teiselt poolt koolitamine tähendab ka seda, et teine pool peab oskama pakkuda seda, mida mina ei tea. Ja see sümbioos, koolitus ja minu meelest seda rida. Me peaksime ajama rohkem täna ja kogu Eestimaal, mitte ainult naistele. Eesti maaelu arengu instituut asub Tartus ja seetõttu olete te nagu meie viljakat maapiirkondadega tihedalt seotud. Aga teie ettekandest tuli välja üks minu jaoks kõige-kõige drastilisem ja kõige julmem tendents, et värskelt talu ja maa tagasi saanud eesti mees on teinud oma naisest lastest sunnismaised, orjad. Tähendab, kas ta nüüd on igal pool see probleem, selle kohta mul ei ole andmeid, ma võtsin. Kuna rääkisime probleemist, siis probleem on olemas ja, ja probleemid ei taha selle välja, selline kvoorum, nagu seda oli Maanaiste päevad kevadel ja me ei oska, ei osanudki tollel hetkel leida sellele lahendust ja võib-olla mõningatki, noored naised, kes mind nüüd kuulevad, ütlevad, et ahaa, et see jäi ikkagi siis vähemalt maja meelde, sest nad läksid ära päris pahaselt, sest saanud vastata, mida teha sellisel puhul. Kas aitab sellele seadusandlus ilmselt kuigivõrd, kui panna paika, tähendab see staatus, et millised rollid peres on ära või kuidas on peres rollid ära jaotatud? Kuidas on kindlustatud sellesama oma perest töötamise aeg inimesele? Juriidiliselt aga ma usun, et väga palju suudab ära teha ka kohalik külakogukond ja mõte, et see töö on ka töö, mis vajab mitte ainult 24 tundi ööpäevas tegemist vaid iga töö väärtuslik ainult siis, kui teda tehakse teatud rütmidega. Kui sellel on olemas vaheajad, kui on aeg iseenese taastootmiseks ja teineteisele silma vaatamiseks, sest muidu me jõuame tõesti sinnamaani, kuhu jõudsid Vargamäe Andres ja Krõõt. Maret Prits, öelge mulle seda, teie ettekanne on väga mahukas ja te puudutasite väheseid külgi selle lühikese jooksul, aga mis teile endale tundus sellest sellest temaatikast niisugune, mis teid kõige rohkem üllatas? Ma ei küsi šoki küsimust või šokitemaatikat, vaid see, mille peale te näiteks üldse ei tulnudki, et midagi niisugust võib, võib Eestis olla. Vaat seesama küsimus, tähendab, ta tuli kunagi juba varem välja. Millest meil eelpool oli juttu siis kui hakkasid tegema, eks ole, need nõukogude ajal veel need pereettevõtted, ühesõnaga perefarmid siis ta oli maal ka mingil määral näha, et ta niimoodi tuleb. Aga siin ja praegu vast publik mõistis, mina olen just nimelt seda tööjaotuse küsimust, aga, aga minu jaoks on ööd, tähendab drastiline selles uurimuses võib olla. Tähendab nüüd selle tööjaotus, et teine pool tähendab, et seal rollijaotuse küsimus, et, et mehel on võim oma naine ka kodunt välja ajada südaöösel, kui tal juhtub parasjagu nii hea tuju ole. Ma et temal on võimu ja väge ja naisel ei olegi kusagile minna ka koos lastega mitte ja ta on sunnitud tagasi tulema ja taas uuesti ära leppima. Tähendab, see on mingi määral ühesõnaga mäng ikkagi iseenese minuga ja alla heitlus ütleme selle asja kohta nii, see ei ole võrdväärne partnerite suhe mis pikapeale kindlasti nüristab ära selle, kuhu jõuda tahan. Ja see on meie inimeste emotsionaalne ja kõlbeline kriis. On see hirmus? Tundub olevat, sest inimestel ei olegi eriti väga kuhu minna siis maal tuleb küll juurde väga palju selliseid alkoholiga rahvakogunemisega Kohti nimetame teda siis niimoodi ma siis tal võib olla nimeks paar või mõni muu peenem nimi. Et tihtilugu naine sinna ei jõua, peredega seal ei käida, sinna jõuab mees ja seegi vast nõnda, et ta lihtsalt käib sealt läbi, sest suurem jagu on harjutud meil jooma murest Eestimaal mitte rõõmust. Ja see toob iseenesega kaasa veel veel uue protsessi enesehinnangus ja kõiges muus. Nii et ma arvan, et see emotsionaalne kriis on ja naiste uurimused näitavad terve vabariigi poolt, nõnda et mitte ainult ei ole maanaiste probleem. Et naised ei ole emotsionaalse või tähendab eluga rahul. Tegelikult poliitika, see on meie endi jaoks ja poliitikud. Poliitika on see mehhanism, et seda seadusandlust muuta ja kõik see arusaamine tegelikult minule tundub, väga suuresti puudub. Ja ma ka ise olen noh, nii-öelda sellele selgele äratundmisele tulnud, et tegelikult on see väga ohtlik niimoodi jääda kõrvale, sest ikkagi valijad on pooled naised, aga keda valitakse, on tõesti mehed, meeste maailm meie ümber ja meil pole mingit võimalust protsesse mõjutada ja juhtida. Me võime seal nurgas nutta ainult ja ütleme, appi hüüda. Ja sinnapaika see tihtipeale jääbki. Sest kui inimkonnast moodustab teise väga tubli poole ikkagi naissugu, siis on ta täiesti esindamata ju. Praktiliselt nii, ta on eriti selge, selge näide, on ju see uus valitsus, kas Eesti naised on poliitiliselt haritud? Eesti naine ei, ei ole enesele selgitanud sõna, mis asi poliitika on minu arvates. Ta ei võta seda kui elu strateegilist plaani. Kui ta selle enese jaoks lahti mõtestaks, siis ta julgeks väita, et ta on iga päev poliitikas. Sest tegelik elu on ju poliitika. Ja minu meelest meil on oma selles ühiskonnas ükskõik, millisel postil me oleme ja ükskõik nüüd me teeme. Igal juhul me osaleme poliitikas ainult, me ei ole seda väärtustanud enese jaoks. Ja vast see on see, millega me võiksime ja, ja peamegi hakkama tegelema. Et väärtustada, milline minu poliitikas on, me oleme rääkinud väga palju naisest ja, ja sellest, et meil on meeste nagu valitsus ja meestele mehed on võimupositsioonil, me oleme ise lasknud sellel vast nii kaugele minna. Ja tundub niimoodi, et ka meestele oleks vaja sellealast koolitust, mida annaks üks valitsus või üks, üks mis tahes kooslus, kui see koosneks kahest poolest ehk mees näeb strateegilist lõppeesmärki. Naine näeb nüansse, kuidas selleni jõuda. Ja kui me näe, Me ainult seda, et me raiume hinnang tanksaapaga sisse, siis tihtilugu jäävad need nüansid nägemata see peenikene ja filigraanne töö tegemata ja sellest väga ilusast üritusest ei tule seda, mida me tegelikult oleme lootnud. Et ma ei ütle selle kohta midagi, lükk peaks, ma ei ole feminist ja ma ei, ma ei ütle niimoodi, et ainult naised valitsusse, ma olen ka seda varianti Eestimaad küll ja küll. Aga ma ütlen, et, et naised peaksid osalema asjasse, teeb asja ainult paremaks, sest maailm on loodud kahe soolisena. Miks peab olema võim ühe soolile ja miks ta peaks olema Monika? Ta ei peakski. Sest kui te ütlesite, et loodus ei salli tühja kohta, siis ma ei kujuta ka ette, et niipea muutuks tegelikkuseks see, mida tulevikuennustaja nii mehed kui ka naised propageerivad päris kenasti, et mõnesaja aasta pärast on maa täidetud Andro küünidega. Ma kahtlen selles sügavalt, tegelikult ma usun, et elu käib ikkagi, protsessid käivad ikkagi lainetena ja on ka ütleme, mingisugused madalseisud majanduses ka, kasvõi naiste enese teadus on praegu tugeva löögi alla sattunud ja enesearendamise ja teadvustamise võimalused. Aga ma ei ole loomult juba testimist. Ja ma usun, et, et ja, ja ma millegipärast mul on tunne vaadates ja kuulates siin teisi ja et nüüd vist hakkab ma usule pärast seda foorumit on ka midagi liikunud ja nihkunud ja, ja tõesti, võib-olla naised, need, eriti need, kes siin olid selgitavad kuuldut-nähtut ja võib-olla see asi tekitas ideid, ma usun ka kohapeal vaadata, et see poliitika ei ole ainult räpane asi, mida me oleme harjunud. Ma isiklikult samamoodi olen samal seisukohal noh olnud, vaadates neid ära tüütuseni neid omavahelisi võimuvõitlusi. Aga samal ajal ei tohi ka selle pesuveega seda last ära visata, et ma üldse hoian rikast kaugele nais naised ei tohiks nagu siiski seda püsti lausa põõsasse visata ja, ja, ja ma usun, et kui ühistegevuse ja selliste ühiste ideede ja esindatuse kaudu naiste esindatus ka riigis kunagi riigivalitsemise juures siiski tõuseb ja see protsent nagu kasvab. Sest kui me kuulsime neid ettekandeid, mida tegid siin soomlased näiteks, et nende poolt seniks kätte võidetud ei ole tulnud sugugi mitte ka viimase viie aastaga. Nad räägivad aastakümnetest, Nad alustasid seitsmekümnendatel, aga see on oma veerand sajandit tagasi, eks. Nii et meil on muidugi kiire, kiire, kiire kõike kätte saada ja korraga, aga tähendab, siin on võib-olla ka veel puht psühholoogiline nüanssi juures, mees alustab uut, ta ongi niimoodi loodud initsiatiivid kaks UV loojaks, riskijaks, laine on alalhoidlik. Ja kui me nüüd vaatame seda noh, kasvõi talude tekkimisest, siis mees läks ju sinna, kus oli kolm kuuske, neli kivi ütles, et siia tuleb minu talunaine püüdis väga hoida kinni sellest oma korterist ja, ja kodust, mille ta oli oma kätega loonud täpselt sama protsessi ühiskonnas. Me oleme loonud täiesti tuliuue ühiskonnamees, võttis selle hurraa, teeme ära. Aga naine hakkas mõtlema, et kas ikka teebki ära ja oli veel vana küljes kinni, minu meelest on praegu naine alles ärganud ja on kena Ethan ärganud, ta tahab õppida, tahab uut saada, uuesti teistmoodi elama õppida, aga temal võtab see protsess natuke pikema aja kui mehed, kes on täiesti loomulik. Sest kui me kõik jookseksime ühes suunas ja korraga, mis saaks meie lastest, siin tuli välja, et ei ole eriti suurt vahet põhiprobleemides, mis on maanaiste ja väikelinnade naiste igapäevases elus. Kuigi on ühiseid probleemi kõigil, ka suurlinnades elavatel naistel. Aga siinjuures ma tahaksin viia jutu hoopis sellele, et Maret Prits, teie, teie uurimuses küsitlustest tuleb välja. Väga huvitav paradoks, et maaeluga tegelevad vaielge mulle vastu, kui ma arvan midagi, et on ma olen täiesti valel arvamusel, et maaeluga tegelevad meespoliitikud, hädaks, Nemad kurdavad aga maaelu, tegelikult elavad naised oma lastetoetustega ülalpeetavates perekondades, kus sageli on see käegakatsutav rahatäht, ainuke mis saadakse, kus sageli on niimoodi, et mees saab küll makstud oma noh, juhutöö eest natuuras, kuid tavaliselt on see siis pudel. Lapsed saavad koolis sooja toidu seal ainus toit, mida nad päeva jooksul saavad seal muidugi drastilised näited. Ja ometi nende kõikide situatsioonide juures ei ole ma kuulnud maanaiste ja väikelinnade naiste hädaldavad häält. Kas see tähendab nüüd Ta, et teid ei ole näiteks maaparteides osun nõnda et maanaine üldiselt ei osale poliitikas ja kui iseenese kohta öelda, siis ka mina ei ole otsustanud ühegi partei kasuks hetkel kuigi mul omad lemmikud ja soosikud on. Ja mine tea, ehk kunagi lähitulevikuski. Aga ise julgenud ja öelda, et olen maanaiste jaoks sünnitanud kaks projekti, üks Maanaiste päevad, mis on kaks aastat vana ja jätkub taas järgmisel aastal, tere tulemast 25 26. Aprillil Tartusse. Ja tähendab meie eesmärk oli alustada emotsionaalsest poolest, tähendab anda naistele selline mina tunnetus. Ma olen, ma olen ilus, ma jaksan ja, ja veel sinna juurde see, et kuna või tähendab tähendab kevadel enne lehtede puhkemist ja sügisel pärast lehtede langemist on inimesel kaks kõige suuremat stressiperioodi. Praegu peaks olema üks nendest, siis on praegu üks nendest ja no praeguseks ajaks ma olen soovitanud oma kursuslastele kodus teha selliseid videvikuõhtuid ilma televiisorite pere piiris, nagu tehti seda vanade eestlaste poolt. Ja mis iseenesest oli enesega olemise aeg oma esivanemate korjamise aeg, aasta kokkuvõtete tegemise aeg, jõuludeks ettevalmistamise. Aga kevadel tahaks anda just nimelt enne suuri tööde alguseid sellise ilusa emotsionaalse laengu ja, ja me ei ole siiamaani pürginudki nende päevadega poliitikasse. Ja teine on siis selline koolitusprojekt, mis algselt oli nimega maakodu, aga millest nüüd on saanud kaks projekti, maakodu ja naine ja ettevõtlusnii, et, et ma arvan, et nendega ma olen saavutanud ehk niukses psühholoog loogilisest aspektist, võib-olla isegi rohkem hetkel kui poliitikas. Ja kui nüüd rääkida jälle selleks, miks naine tähendab ei ole poliitikas võib-olla nii, nii kõvasti praegu hetkel esindatud siis see on jälle seesama, et naine on ette ettevaatlik. Ta teeb valikuid, tähendab, riskib ju kindla peale. Me ei lähe niimoodi, sain lüüa ja siis me elame seda emotsionaalselt väga raskelt läbi mistahes valdkonnas. Palume, et teeme selgeks ja siis, kui oleme otsustanud, siis teeme otsuse ja siis on meil väga raske, ei ole sealt otsuse pealt maha võtta, aga nii ta ju on. Küll räägiks sellest naisest avalikkusesse, sellest liinist neid, mis teile Monika nii kangesti meeldib. Tähendab, ma kuulates siin eelkõnelejaid, et absoluutselt nõustun selle selle jutuga, sest noh, et mitte tekitada siin eksiarvamusi nagu mina läksin ka kunagi poliitikas tegelema, ei ole isegi komsomolis olnud, rääkimata nüüd, kuigi On tehtud ettepanekuid, aga tõepoolest, Eesti naine on ikkagi alalhoidlik ja ta on armastanud ikkagi oma peaga mõelda, kui me ei tea siin enne, kui ei ole selge, milline pankrot, pank pankrotti läheb või partei jälle ennast 180 kraadi pöörab, ei ole nagu eriti jahtikunud sinna. Aga samal ajal tundub ka, et et naiste eneseteadvuse tõstmine, naiste eneseusu tõstmine just nimelt, et ma suudan, ma võin käia kuidagi kui õnnestuks rohkem kaasa aidata, sest sest tegelikult tuleb välja, on ikkagi Eesti naised väga aktiivsed siin, kui palju on juba naisseltse siin ja, ja kui me 11 nüüd infoga toetades ja nendesse projektidesse lülitudes ja koha peal, siis aktiviseerida oma noori naisi ja ükskõik keda iganes. Ma usun, et, et see olukord ei olegi nii hull, ainult mis on tõsine probleem, et ikkagi on tõesti vaja meile riiklikke toetavaid struktuure, mis aitaks naistel neid riiklikke protsesse nagu ellu viia ja tagaks ikka tegeliku võrdsuse, sest mis me nüüd ikkagi. Salgame tegelikult ikkagi on sellist, me ei saa võrdsusest rääkida, ei töö tasustamise Leinov suhtumisest, ah, mis see naine, kana pea, eks ole, umbes niimoodi halvustavat suhtumist meeste poolt siiski kohtab üsna palju just ametiasjade ajamisel ja niimoodi tegelikult on meil väga palju aktiivseid ja, ja, ja kõrgharidusega lõppude lõpuks haritud naised, Eesti naised. Nii et ma usun, et kui see protsess nüüd rohkem käivitub ja eriti maal naiste eneseusk tõuseb ja kui ka natukene, siis kuskilt abi saab kasvõi oma enesele ise endale töökohale loomisel. Ja just nimelt õpetada naisi, et nurgas muutmisest ei ole kasu, vaid tuleb ise teha. Mina olen sügavalt veendunud ja oma elu motoks nagu võtnud viimastel aastatel. Uppuja päästmine on uppuja enda asi. Loomulikult kui sul on jõudu ja tervist ja niimoodi räägi siin kaitsetutest ja nõrkadest ja abitutest vanadest lastest. Siiski tuleb ise kõigepealt hakata enese mõtlemist muutma, meil ei ole enam kuskilt oodata, keegi ei tule meile garanteeri ei tee, eks ole. Meil ei ole kuskilt nõuded, vaid tuleb alustada iseendast, et kuidas te, Maret Prits suhtute mõistesse, naised ihkavad võimu ja kompensatsiooni aastakümnete aastasega saate jooksul ilma võimuta olemise eest. Ma usun, et sellel on mingisugune tõepõhi all. Ja tähendab, mäng on natukene ohtlik, sellepärast kui naised nüüd võtavad ainult selle rolli, et jõuda ainult võimu juurde jõuda ainult poliitikasse siis tegelikult naisel on ikka tõepoolest ka veel teine ja väga hindamatu roll, mida mina jälle kunagi poliitikas olles väga tõsiselt iga issanda päev parteijuhtidele meelde tuletasin, et ma olen ühes kohas väärtustatud ja täiesti asendamatu, see on minu kodu, seal on minu lapsed ja nemad, nendele ei saa mind keegi asendada võimu juures ja töökohal võib selle üle võtta keegi teine. Ja sellepärast ma arvan, et et kui me nüüd väga tõsiselt naised üles pöörame võimu juurde minema, siis võib juhtuda, et see probleem, kelle nimel me teeme ja kelle jaoks me teeme, jääb täitmata. Sest selle tööga mehed toime ei saa, pole kunagi saanud, ei hakkagi saama. Lapsed tuleb sünnitada ja üldikkagi meil kolme lapse emana ma absoluutselt ja täielikult eelkõnelejaga. Kõlas teil maraton, minul on kaks.