On tõsi, et oreli ei armastanud, eriti, kui temaga kõneldi sõjast. Ta kartis nii nende jutukust, kes seal olid olnud kui ka teiste ebatervet uudishimu. Ta poleks osanud isegi seletada oma mõtete loogilist käiku. Aga peaaegu samal viisil oli talle vastumeelt ka pärastsõjaaegne poliitik. Ta ei reageerinud oma endiste rügemendi kaaslaste ühingute koosolekukutsetele. Kuigi teda värvati mitmesse seltsi, ei astunud ta ühegi liikmeks. Ta kõndis üksinda ringi oma sõjamõtetega nagu varjatud haavaga. Ta orienteerub väga halvasti selles, mis praegu toimus kõigis neis valimistes ja valitsusvahetustes. Ajalehti lugedes ei vaadanud ta kunagi neid lehekülgi, eelistades poliitikale, spordiuudiseid, päevasündmusi. Hajameelselt kuulas ta kaasvestlejad, kes tegi juttu poliitikast ja paar-kolm napi sõna, mis ta poetas vastuseks reetsid tema ilmsed teadmatust. Liigitasid sõbradoreliani Parempoolsete kilda. Hüva, kui parempoolne, siis parempoolne. Sina kui parempoolsete vaadetega inimene, orel jään, kes on parempoolne? Ta ei paranenud sellest pikaldasest haigusest. Ta ei suutnud kuidagi oma mõtteid lõpuni mõtelda. Ta ei leidnud oma energiale rakendamisvõimalusi, kui öelda, täpsemini. Ta ei osanud enam tahta. Kummaline tagajärg karmidest aastatest, mida võiks pidada vapruse ja mehisuse ja otsusekindluse kooliks. Kuid sõdur ei otsusta midagi ise. Või siis otsustab vaid talle peale pandud tegevuse kitsastes raamides. Oreli jään kinnitas endale, et mitte kõiki inimesi pole seda teinud nii otsustusvõimetuks. Ja ta süüdistas kõiges oma iseloomu. Ta ei teadnud, et ta põeb väga levinud tõbe. Kui ta oleks pidanud elatise hankimiseks töötama, kui tema peremeesteks oleksid saanud nälg ja viletsus oleksid need juba juhtinud õuele teele. Aga teda oli tabanud see leebe õnnetus, et miski sundinud teda mõtlema homsele päevale vanemate pärandist, mis pärast nende surma läks jagamisele tema ja vanema õe vahel sai õele tehas, mida peaaegu 20 aastat juhatas mees. Oreli Jaanilejaga langes maatükk säenson ees mis oli väga soodsatel tingimustel välja renditud rendiraha ja see summa remondini mees talle igal aastal saatis, andsid talle 30000 franki rendist. Siit tuligi tema jõukus, teiste sõnadega poissmehe korter San Luis saarel ja väike tagasihoidlik auto. See oligi tema kujutlus vabadusest. Ainult puhtast järele andmisest seltskonna arvamusele laskis ta end sisse kirjutada õigusteaduskonda. Ta ei kavatsenud hakata seal püksitagumikku kulutama. Ta tegi seda pigem selleks, et saada endale teatava alibi. Valmis vastus jälle leitud lapsepõlvesõprade küsimustele. Tal oli tõepoolest olnud aega unustada kõik see, mis ta oli õppinud enne sõda. Pealegi enne sõjaväeteenistust mõtelge vaid tervelt kaheksa aastane vaheaeg. Tookord oli ta sooritanud teise kursuse eksamid ja rohkem ta neid ei teinudki. Ülikooli pinkidel pidas ta tutvust peamiselt noorte tüdrukutega, kes põgenesid kodust loengute ettekäändel. Nõnda puutus ta kokku kõige erinevamad ühiskonnakihtidega. Teda huvitas palju enam elusolendite mitmepalgelisus maailmade erinevus kui seadused, mis neid valitsevad. Aegamööda võib-olla veel sellepärast, et ta oli ammendanud kõik ülikooli eluvõimalused ja ta käis seal nagu kohvikus, kus tekivad oma harjumused jättis ta sinnapaika loengud ja tütarlapsed, keda kohatakse auditooriumites. Peaasi, aga ta tundis end väga vanana nende noorte inimeste keskel, kes olid temast 10 aastat nooremad. Ja praktikat advokaater seti juures ei võtnud ta kunagi päris tõsiselt. Kuulus advokaat oli ta võtnud enda juurde üle määralisena ainult sellepärast, et ta oli hästi tundnud vanemaid ja ta oli teadlik sellest, et orel ja noh, on vaid asjaarmastaja. See noormees oli kahtlemata taibukas, ta oskas väga hästi lahti harutada mõnd kliendi sassis asja, veel paremini aga tuli ta toime naisklientidega. Kui saatada paberi ja pliiatsiga küsitlema mõnd klienti, tähendas see ajavõitu. Ta leidis otsekohe asja tuuma ning pani kirja, mis vaja. Seda küll. Aga ta oli üsna distsiplineerimatu. Tema ilmumise peale ei saanud olla kindel. Muide, advokaat verset nägi teda varsti läbi auahnust, mitte kopika eest. Pealegi omastarendist ta ei lugenud oreliaanile moraali, lakkas teda pidamast oma kaastöötajaks ning hakkas teda enda poole lõunale kutsuma. Lõppude lõpuks lahkus leotil juba ilma ülearuste kõneluste ja vaidlusteta advokaadikontorist. Ja nüüd ei teinud ta enam midagi. Tema jõude oleks sai toitu mingist sisemisest rahust tusest üsna sarnases sellega, mida ta koges pikil tegevuseta tundidel kaevikuis. Kahtlemata just too kaeviku rahutus oli rajanud tee nüüdsele muutnud temas loomupäraseks selle alusetu ootuse selle perspektiivituse ainult selle olulise vahega, et nüüd võis ta end pidada iseenda peremeheks. Mida te siis õigupoolest ootes, mis tal siis puudus? Oleks olnud väär otsustada oreliani üle esimese mulje järgi arvata, et ta on oma eluga rahul või vastupidi, siduda tema rahutust mingite väga kõrgete püüdluste või ahnusega. Tal endal polnud selles kõiges mingit osa. Elu oli loonud talle selle comfordi, selle näilise kindlustatuse ise, ta polnud seda taotlenud ega ihaldanud. Kõik selle oli ta leidnud pärast naasmist eest isegi korteri sai ta ühelt rahalistes raskustes sõbralt kellele ta nagu oleks sellega teene osutanud. Auto müüs talle keegi teine sõber, kes tegi esimesi samme firma esindajana. Mis puutub ülikondades ja siis ta ei käinud rätsepa juures, vaid ostis valmis riided. Isegi seda algatust polnud tal, mida ilmutavad inimesed, kes armastavad hästi süüa. Toidu suhtes oli ta ükskõikne. Majapidamist tal kodus polnud. Ta rahuldus täiesti väikese kõrtsiga Bethni kail odava restoraniga, kus lõunatasite laevnikud juba kolm aastat elaste sellist laagrielu. Kui arvestada, et need kolm aastat moodustasidki õigupoolest kogu tema elu pärast kaheksa-aastast sõjaväeteenistust. Ja enne seda olid olnud vaid muretud päevad ladina kvartalis pärast lütseumi lõpetamist saab mõistetavaks, miks see kolmekümneaastane inimene polnud veel peaaegu hakanud elama. Kolmekümneaastasena tundis ta end nagu kellelegi võõras ülikonnas otsekui kontvõõras, kes on sattunud kõrgemasse seltskonda. Või nagu poisike, kes on viidud provintsi elamu vastuvõturuumidesse kus varbkardinad on alla lastud ja mööblil katet peal. Kummaline, kogu selles loos oli aga seik, et ta oli jõudnud niikaugele läbi kohutavate šampanni ja Artuaad tasandikud läbi päikeselise Traakia ja julma surmaohuga. Kummaline oli, et ta oli elanud kriidi ladestu isse kaevatud ühenduskraavides Boris Maaja saatuse rüpes enne kui leidis varju sellest huvikongis, mida pidas korras passi naine, emand, twin. Kummaline oli tema uinunud jõudi mälestus neist, kes olid surnud tema käe läbi. Ta ei mõtelnud sellele. Inimene püüab eemale peletada möödunud aegade piinavaid kujutada sõlmi. Ja kui miski ei sunni neid tegelikkuses taaselustuma, taanduvad need vähehaaval unenägude valda. Muutuvad ammusteks hämmasteks unenägude, eks. Ja siis tekib mulje, et sa oled kõike seda juba varem näinud, kas ilmsi või unes. Oreli jään polnud näiteks eriti kindel oma mõningaste lapsepõlvesündmuste tõelisuses. Siia kuulusid tülitama vanemate vahel selles korteris Kurseli tänavas kuhu nad olid kolinud varsti pärast seda, kui šaakal Debree tuli ise toimetehase juhtimisega ega vajanud enam lördiliva isa pidevat kohalviibimist. Nõnda olid paljud juhtumid tema lapsepõlvest niisama ähmased ning ebatõelised nagu unenägu või vahest veel enamgi. Kõige elavamini olid säilinud tema mälus mõningad episoodid mille kohta ta oli kaljukindel, et oli neid näinud vaid unes. Näiteks murdvargad, kes korduvalt rõdu kaudu läbi lastetoamajja tungisid ja kelle sammude all naksus parki igal ööl. Ja süda hakkas peksma, samuti nagu ta palju aastaid hiljem peksis. EParsis. Kui oreli jään, magas keset okastraati. Härra ja proua lördil joa abielu oli kõike muud kui harmooniline kuid ometi ei läinud nad iialgi lahku. Üks ja sama põhjus kutsub esile või näib esile kutsuvat vastupidiseid tagajärgi. Perekonnatülid olid õhutanud armandenni kiiresti abielluma, et aga kodust pääseda. Oreli jään seevastu kinnitas, et kui tal puudub püsiv vahekord või kui ta ei võta naist siis selle põhjuseks näivad olevat kurvad kogemused abielust, mille tunnistajaks ta oli lapsepõlves. Sõna abielu tekitas tema suus mõru maitse. Samuti kui muide paljud teisedki sõnad. Nii ta vähemalt kinnitas. Ent olles enda ees avameelne, tunnistas ta, et see oli vaid mugav ettekääne, mille ta ühel päeval oli avastanud. Ja ta kordas seda, et vabaneda uudishimulikest küsijaist ning tüüta jõest. Ollakse harjunud, et kolmekümneaastane mees on juba välja kujunenud ja tema elu kulgeb kindlat rada, nagu kõigil teistel enam või vähem kindlat rada. Need aga, kes ei paindu selle reegli alla, tekitavad pahameelt tõst muidugimõista siis, kui neil pole mingit nähtavat põdurust või aimatavat küündimatust. Pealegi on olemas abielumehi, kes peavad seda laiduväärseks Kindla armuvahekorrata. Poissmees on vanakuri ise tarvitses, liiatigi vaadata, kuidas oreli jään, mõõtis silmadega mõnd naist et mõista varitseva ohu kogu suurust. Kahtlemata polnud ta mingi Don Juan, kuid teised ei teadnud seda. Kui üks mees on pidevalt vaba, siis seda ei sallita ja see on peaaegu talumatu neile meestele, kes seda pole eriti veel, kui ollakse seitse, kaheksa sentimeetrit teistest pikem. Laia õlaline ning inimese ilmega, kes millestki ei hooli. Peab alati meeles pidama, et orel Jaanil oli oma tee valimiseks olnud ainult kolm aastat vabadust. Kolm aastat. Millal orel jää on? Esmakordselt tundis mõnu raiskamisest mitte enam sõjamasina hammasrataste vahel vaid omal käel. Tema õde tahtis talle jalamaid naise võtta. Üldse meeldis tema õele kangesti inimesi paari panna elu väljaspool abielu köidikuid tundustele kujuteldamatu. Tema ise läks kõhklemata mehele Jacques Debreee, niipea kui oli saanud täisealiseks ja tundis end abielus hästi armastusse, suhtus ta tõsiselt härrasmeest, kes moodustas tema maailmanurgakivi. Seepärast ei suutnud see korralik naine kuidagi mõista, miks inimesed ei taha abielluda ja pidas kõige süüks jõledat kombelõtvust. Peab ütlema, et tal polnud vähimatki mõju oma nooremale vennale. Kõik tema üritused jooksid karile ja peletasid Karel jäändertili või koguni veel enam eemale abielu mõttest. Nad olid väga erinevad, orel, jään ja õde armandin tarvitses vaid õel avaldada mingil puhul oma mõtet, kui vend tegi kohe vastupidise otsuse. See erinevus polnud nende vahel ainult moraalset laadi. Ka kehaliselt polnud neil midagi ühist peale pikka kasvu. Armandindebree oli suur naine, ent vastandina Oreljanile tüse küllalt täidlane nahk pingulima rail vormidel. Seepärast oli ta 20 aastasena paistnud vanem seest aga poleks nüüd keegi pidanud teda neljakümneseks. Ka oli ta blond, igavalt blond ja siledate juustega, mis oli kontrastiks tema venna mustadele lokkidele. Armandin oli rahulik, mõjukas lühidalt just selline naine, millist vajas Jacques Debree Toovööga kokku tõmmatud Sangviini, kes hoolsate võimlemisharjutustega hoidis vormis oma keha, mida ähvardas rasvumisoht kandis püstjuukseid. Lühikeseks lõigatud vurr oli tohutu suure lõuaga ja nii jämeda kaelaga, et talle naljalt ei leidnud sobivaid särke. Muidu ta petis vahvasti oma armandiini. Aga ta kuulus sääraste meeste kilda, kellele ei piisa ühest naisest isegi sellisest maiast, nagu tema oma. Vanemate tülides oli seal füüsilisel erinevused nende kahe lapse vahel seletamatult tähtis koht. Armandin oli isasse orelianaga sarnanenud ei härra letil joaga ega oma ilusa emaga, kes oli õrn ning habras ja väike nagu kõik naised tema suguvõsas. Kinnitati koguni, et testament ja vara jaotus on seletatav sellega, et härra lördil jättis just sellepärast tehase tütrele mitte jaga pojale. Maatükk seal on ees oli emapoolne kaasavara. Orel jään, mõtles vahel, et ta polegi ilva. Et küllap tema emal oli armuke, mõni tema orelitaoline pikk brünett. Leidus muide häid inimesi, kes sellest talle lausa vihjasid. Vist keegi meremees igatahes mitte mõni teab, mis suur asjamees. Oreli jään, oli selles suhtes küllalt ükskõikne, nii et ta ei püüdnudki kunagi seda lugu päevavalgele tuua. Vahel polnud talle aga sugugi ebameeldiv mõtelda, et küllap kõik nii oligi. Ta oli armastanud oma tühisevõitu ning mõtlematult ema kuigi too polnud kunagi pühendanud kuigi palju aega oma suurele pojale, kui see talle vahel ootamatult kaela 100.. Armandiin oli vennast kaheksa aastat vanem. Abiellus oli orel, jään 13 aastane. Alles pärast tema naasmist sõjast hakkas armandiin etendama suure õe osa tutvustama teda noorte tütarlastega, keda ta soosis ning keda oleks meelsasti näinud oma venna naisena. Kui oreli. Ann käis lütseumis elasta kooli pansionis sest ta häiris kodus nii isa kui ema. Ta oli kodus alatasa mingi vimma põhjuseks. Ja pärast armandiini abiellumist häirista ainsana ilusa Fernand lördil Joa mon täänsete elu. Oreli jään armastas oma kaunist dema omal viisil. Ema oli loonud tema teadvuses esimese kujutluse naisest üldse eriti oma tualettide, ebatavalise komplitseeritusega ja alalise hoolitsusega oma välimuse eest. Orel ei armastanud oma isa, kellega armandin nii ebameeldivalt sarnane oli ei armastanud tema pikki vuntse ja monoklit. Kui oreli noorukina kommerts, siis aega teenis saida teate oma vanemate kaua kestnud draamavägivaldsest lõpplahendusest. Nad hukkusid mõlemad autoõnnetusel Avignoni lähedal. Kas õnnetusjuhtum mitte iialgi ei suutnud oreli? On täiesti uskuda, et tõepoolest oli tegemist autoõnnetusega. Rooli taga oli olnud isa, auto oli sõitnud pöörase kiirusega vastu puud. Ometi juhtis isa oivaliselt. Mitte miski ei suutnud seletada seda meeletust, seda ohjeldamatut kiirust, seda äkilist teelt kõrvale põikamist paigas, kus kedagi polnud möödumas. Võib-olla raevuhoog, tüli. Fernandler till oli siis 46 aastane, tema tualetid panid kõnelema oreli eani, suutnud endas alla suruda mõtet oma surnud isast, kui mõrvarist. Juba 20 aastat tagasi olid oma isa silmis märganud mõrtsuka pilku. See oli kord, kui nad isa ja poeg kahekesi koju tulid. Karel jäänuli siis viieaastane. Kui teie isa ja ema on saanud surma autoõnnetusel, lubatakse teid vabaks sõitamatusele. Mulder sängitamine, toimu Saviniooni südatalvel 1912 kõleda mistraali ulgumise saada seal. See oli kiiresti sõitnud üxlerdil vana sõber, keda lapsed hüüdsid onu pleesiks, kuigi too polnud neile vähimalgi määral sugulane. Ja samuti tema abikaasa. Tubli naine, kes aastat 40 tagasi võis olla isegi ilus. Nüüd aga rääkis passi sellega ja kandis siledaks kammitud juukseid. Nad võtsid oreliani vastu, hoolitsesid tema eest. Alles matuserongis nägi ta oma õde, kes 24 tundi oli oodanud leinari valmimist, et võide kohale ilmuda. Debree ja tema naine, kes saabusid juba üleni mustas sammusid kahe kirstu järel koos pikka sõdurimundris noormehega, Jelertilviaadi perekonna advokaadiga. Debree hoidis armandini käe alt kinni ja takistada tema nuuksumist. Pigistas seda nii tugevasti oma asjaliku ärimehe kämblaga. Et õhtul oleks ta võinud soovi korral loendada oma naise nahale lohutavate sõrmede viit jäljendit. Siis saigi orel Jaanile lõplikult selgeks, et ei saa iialgi olla midagi ühist ema ja selle abielupaari kogu tolle perekonna vahel. Aga kuigi teeb reede pealetükkiv tahtmine teda naid, et talle abiellumismõte veelgi vastumeelsemaks tegi oleks üsna hõlpsasti võinud ilma abi ellumata siduda oma elu mõne naisega naisega, kelle sarnasest ta oli unistanud või naisega, kellele ta oleks meeldinud. Või ühega neist naistest, kellele ta väga meeldis. Sest ta meeldis tõepoolest. Ta ei kasutanud iialgi neid võtteid, mis seovad naist. Kõik see, mis oli siduvaks tema ja tema vallutuste vahel. See väljend Noreliani puhul veidi ebatäpne kippusid alati väga kiiresti lahti hargnema, sest et naised ei suutnud taluda seda aupaklikult tähelepanematust, mida ta neile osutas. Ta oli kujunenud juba paadunud poissmeheks kõigi nende aastate vältel. Ja kohe esimesel hommikul tundis naine end tema kodus kutsumata külalisena. Seda aga ükski naine ei andesta. Ja ikkagi paarist-kolmest sõbratarist mõtlaste mõnikord, et need oleksid võinud jääda siia või tulla jälle tulla üha sagedamini ja sagedamini. Kuni viimaks. Ent need olid vaid ebamäärased, ähmased unelmad. Reiljan kartis naistele valetada. Cartis vajadust neile valetada. Mitte iialgi ei ütelnud mõnele naisele. Ma armastan teid. Kuigi püüdis ise seda uskuda. Armastusest oli tal väga kõrge kujutlus ja lisaks häbenes ta seda kujutlust tunnistamast, mis ei lasknud temast sel tundel tärgata. Ta polnud iialgi armastanud ja see oli temas nii ilmne, et teda polnud samuti kunagi armastatud. Võiks ütelda teatavate naiste kohta, et orel jään, meeldis neile, Nad lubasid endile seda lõbu olla, temaga vahekorras ei midagi rohkemat. Ses suhtes oli ta nagu need ilusad tüdrukud, kellel on tohutu menu. Kuid kellesse kiinduda tõsiselt. Just sedalaadi tunde tekitas ta sageli oma armukestes tunde, et just tema, nagu on nende armuseiklusest ilusa tüdruku osas. Need naised olid sellest otse rabatud, eriti tema välimuse tõttu, mis oli mehine, mitte põrmugi magus. Nad ise eemaldusid temast veidi pettununa. Need polnud eriti pahased tema peale, tundes rõõmu, et ta ei käinud peale vahekorra jätkamisega aga ometi olid veidi solvunud. Veider inimene. Kui armastus oli lõppenud, kestis edasi sõprus. Oreli jään muutus isegi mugavaks usaldusmeheks. Lühidalt armastuses ei võetud teda tõsiselt. See oli seda hämmastavam, et ta oskas anda sõbratarile joobumust. Ent ainult üks kord. Vahekorda ei alustatud uuesti. Ja poleks osatud seletada, miks.