Vikerraadio saatesarjas kirjutamata memuaare kuulete seekord ühe sõjaväe velskrijutte. Jutustaja on Voldemar Selter. Sõjaväe velsker, kursus oli viimane kursoli, 40. aasta esimesel veebruaril alustasin, mina olin Rakveres üksikus viiendas pataljonis ja sealt siis mulle ammugi soove Maren, velsker, korrustajad mul on, tahtsin jääda sõjaväeküla teenijaks, ohvitseri see näide ei võetud allohvitseriharidust ei olnud saanud vana. Ma olen velskriks. Ja Läks esimeseks veebruariks kaari, Norte aeg oli läbi neli kuud ja komandeeriti siis esimese rügementena harva, sest viies pataljon komandeerimis õigust Tallinna rügemendist rügemendist tuli sealt, näed siis igasuguseid kokku, need meid oli seal jõhvist ja rügemendist omaste suudlik grupist ja. Nii et meid tuli kümnekonnamehe ämm, siis korraga saadeti kohe Tallinnasse ja meil oli Tallinnas siis Ülemiste jaamas oli meil siis kohe see haigla, hobused, vastus, hobusemehed ja kõik suusad ja suusatalvel ja kõik kaasa anti lihtsalt. Ja siis tulimegi sinna Juhkentali mõisa ja mõisas oli see eestiaegne sõjaväe suur laatsaret. Kolonel Daumi oli, sel ajal oli see peaarst sõjaväega haigla peaarst. Aga see ala teile meeldis pakkuse huvideile kaabakus, sest ta oli ikkagi niisugune omapärane ala. Kõige omapärasem oli välze sanitaarrivitunnid, need olid väljas maastikul ja seal oli ju kõik tuli teha kanderaamidega. Olid vastavad meeskonnad, kolmemeheline grupp, iga kolme mehe peal või kanderaam. Ja see õppus käis Ülemiste järve ääres seal liivamägedes ja talvel cappus käissis suuskadel. Ja vot selle ma on ära unustanud, kuidas sai kaks paari suuski niimoodi kokku pulkalija nöörid, vastavad nöörid olid kõik olemas ja need seoti kokku. Need suusad nelja suusalaiusad, paras kelk oli. Nii et sinna peale sai panda kanna. Ja siis sa ei saa transportida ära seal eesliinist. Huvitavat, eks ta sai, saigi poisid seal liivamägesid ima mow alla, laskvad kallakud ja künkad, seal lasti alla, nii et seal maid juhtus veel õnnetus. Sõitsid ühest kallast kahelt poolt alla kokku ja. Ühe mehel jäi käsi, jäi kahe kehv koht otste vahele ja käeluu katki ka. Vaata nihukeste sõja juhtub kõiki. Ja, ja me olime selle velskri kursuse lõpetasime siis, kui venelane vahepeal tuli sisse läks asi üle kõik ja aga me seal oma kuus kuud siiski ära lõpetada. Ja meie viimane lõpp oli hoopis Me ei saandki, löödi meid sealt Latsaritest välja, sest venelased tahtsid seda hirmsasti, võtsid selle üle omale mereväe latseriteks. Mõisa. Ja see elu ületulek oli meil seal süvenenud, sissetulek oli väga dramaatiline, sest nad tulid sisse südaöösse. Kell 12 löödi meid Kõpursi kõik aluspesu väel seinaar ja kohe maha laskmiseks. Sellepärast et meie relvad võeti õhtul ära. Nemad tulid relvi otsima, kus relvad on? Relvad võeti ära, meil tuli õhta valges alles. Tuli auto ette kuulibeda katusel ja need. Kes need olid, need alt maailma pätid ja kõik, mis siis olid, need olid kuskil natuke kuulibelda saanud ja ja nende juht oli seal sõjaväe keskhaigla autojuht oli neil juhiks ja masinaga tulid sinna ja vot andke relvad ära, neil ei olnud relvi kuskilt võtta, meil 60 vintpüssi ja laskemoon, kõik oli olemas. Need olid need punase lindimehed või polnud mingit linti. Seal sel õhtul veel linti ega midagi. Ja vaat siis tuldi venelaste ideesse sisse kaks tanki, tülitseme haigla territooriumil pöörasid seal haljasalad kõik segamini ja ja nemad olid tigedad selle pärast mikspärast. Me andsime Velvad niukse allmaailma rahva kätte, need möllavad neid linna peal. Ja otsiti ver relvi, kõik madratsid torgiti läbi ja meid ei lastud kaks tundi seal. Seisime seina sõjas kõik. Ja see läks meil väga dramaatiliselt mööda. 21. juuni õhtul ööl oli Raua tänava koolimaja juures lahingamala veel oligi sama ja tookord toodi sealt Raua tänava koolimajast haavatuid, toodi haiglasse, toodi, oli neid üks või kaks meest või rohkemgi, ei mäleta. Igal juhul oli üks ohvitser leitnant tuli haavatud ja ja kaks väiksema aukraadiga, mees, kas allohvitser, mis nad olid? Igal juhul kolm, kolm mees minu teada oli, toodi ära. Ja autojuht oli kariste olnud tuntud poksija, kes sealt sidepataljonist need haavatuid ära teinud. Ma ei tea, haigla pea, see autojuht oli, tema oli raksus meie komando ülema üks velt Weber, Rebane oli meie komandu vanem või nii-ütelda, sest et meile kom 60 meheline komando oli meelse velskrikursus. Meil ei olnudki kõrget ülemust, sellepärast et üks vanem seersant oli üks väikene mees, see oli meil siis joogis meil kõik need asju korraldasid, ajas õppus tegija. Meil ülemusi, kedagi ei olnud seersant linna peal kadunud ja see nad õhtu tahtsid seda Velteblid kätte saada, aga see sai läbi akna välja ja meie aknad olid vastu seda puupapivabrikusse paberivabriku aed läks siis paar meetrit akent tagant läbi traataed siis asjad üle aja saia, sinna männikus ülemiste männikus sai vehkat nende käest kätte saanud. Kadus ja vaevalt oma nägu enam näitas. Ei olnud enam, ei kohanud teda. Ja ajada ka meil käis seal põhja, Pub vabriku hoovi peal oli seal suures propsi, virnades olid need suured allmaailma rahvas, seal oli naisi, seal ei mehi, propsi firmadesse augud sisse tühjaks laotud ja seal syya teki käest kinni ja sellarasid talvel kõhnad. Ja nad hakkasid käima meil akna taga. Eksmees palju käia ei tohi, kui tuleb, siis tuleb üks, siis tal oli alati mantel seljas, mantel Malaisias, ämber, siis andsime ülaaknasse sealt sisse, seda jama raja. Siis kõik, mis me toidujäätmeid, ääri meil jäi palju toitu järgi ja meil oli väga kotletid lõunaaeg, praed ja supid ja kõik, lõime talle siis ämbrisse, kotleid, supid kokku sai ämbritäis ja vana hakkab vaatajatega, näitas kõrisõlmi peal, et seda kasa, aga meil oli seda ka laialt käesolevas olisem virtual piiritus, seda haiglasse kasvu suured pudeleid täis poisid tõid ikka, andsid siis kolmveerand teeklaasi anale, ta pühkis vuntsi, eks ära. Oli ja hea tujuga, aga vaat siis oligi, kui see pööre oli juba möödas. Vaat siis siiasamma mees tuli mulle vastu linna vahel ja ütles, et kuule, kallis sõber. See ei ole meie valitsus, Need, kuradid panevad tööle. Vot selline jutt oli siis, algul lootsime, aga lootus kustus, no ja seal oli neil valed lootused, käik. Siis oligi see pisoodmess, siis oli see Kadrioru staadium vähe, käisime väljas, aga siis läksime poisid välja. Ja seal staadionil oli siis väga palju sõjaväge ka siis lahingusee tondi sõjakool oli peaaegu väljas seal. Ja see oli Eesti-Läti jalgpalli maavõistlus ja 18. juuli 1904. Ma ei tohi ütelda, need jah, ja kui siis Palusalu turi, järsku jäävad need lipud käes, esinejatest Bushi tekkis nii palju, et nad kõigil olid need lipud seal küll ründas ja käes ja noori tütarlapsi ja naisi ja kõike seal meil on seal üks paar-kolm 1000 võsarahvast, seal parkis siis ja siis niisugune mõte järsku, et lähme sinna. Et see teadsime, et see päts on alles seal. President lossis naasis sõjakooli mehed kohe nad aspirandi, kõik kohe lähme toome relvad ära. Läksid relvi pidi minema. Aga üks. Jaagu oli mingi ülemus, oli üks major, see rahustas maha poisid, et ega me ei saanudki midagi, me siin tehase relvadega ei ole võimalik. Et need nendel on, venelastel on siin aga seal tegeleda, aga ei olnudki veel vastu kahelistlaselise arro mehed olid need üks mees tallates oma rahva jalge alla puruks. Märkoffisse. No nemad tulid ikka hurraaga vastu, aga meie läksime jälle, kuidas edasi minna, nurga siis oli hümni laulmine ja see oli valvelseisakus, oli see vene sõdur või oli see rumeenia siis hoida valvel ja siis oli ratsapolitsei ratsapolitsei pidi kavalvelo võtma, seda ma ei saanud ka siis tegutseda, sellepärast et laulsid enne ja siis sel momendil nagu see viimane rida lõppes, siis hurraaga joosti jälle edasi. Läheme ikka päris sinna lossi väravate välja, siis tuli üks tank satajast välja plekikarp, mis seal pleki karbilam lükkama ümber kummulides ei tulnud ka ja aga nägidatistike kibedaks asi läheb, siis kutsuti tuletõrje välja. Tuletõrje tuli neli, viis masinat, aga tulede nägi ära, et siin ei ole midagi kustutada ja naised ja tütarlapsed korjasid sealt roos ja liilia loopisid autodel, elagu Eesti tuletõrje. Ja need panid selle asja naljaks, keeras masina ringi ja läksid minema. Aga siis tuli, venelanna, saatis siis oma armee üksused, siis tuli üks, viis, kuus, võib-olla rohkem masinaid ääreni kiivretes mehi täis. Relvadega Nad tulid ja tulid kohe lossi väravasse välja ette. Siis vaatasime siis rahustasid maha, et midagi oli siis ohvitseridest sõduritele kõigile, hoiatused. Mereväelasi väga palju siis need olid väga aktiivsed. Kattaga ärge nüüd poisid, et tahate, mitte ei lähe üksi kaksi linna, tapavad need need püüdma ja arreteerima. Minge suuremas kampades 10 mehe viisi, kui te nüüd lähete ja nii me tulime kaaslase suurema kambaga ära sealt ja ja seekordses lõppeski see asi siis meid oli sedasi, et me saime kuu aega puhkust, see kursus lõppes, andsime sammuma tunnistused kätte ja saadeti väeosadesse laiali ja mind komandeeriti Narva rügementi ja kuu aega kodus puhkusel ja läksin tagasi Narva. Ja Narvas oli siis Narva sõjavägirügement, esimene rügement oli kõikuma Casharmutest välja löödud. Ja see pataljon oli major, oli, vot seda ma ei tohi nime ütelda. Piibuga mees oli tema pataljonikomandörid, tema tema koosseisu kuskil sinise risti palvemajas oli see pataljon, hoovis oli väliköögid, söömine oli väga uhke. Suhkurt oli nii palju, et pandi kohe kohvikannu, tõid pooleli suhkruga ja, või kast oli katlanurga peal, igaüks ise võttis. Aga meie, minul oli see Ambolents rügemendi ambulanss oli ka välja kolitud ja see oli, ma tean, täpselt, oli selle koha peal, kus on Kerenome vabriku peasissekäik oli üle tee, oli pikk, ühekordne maja, see Ambolentis oli seal. Nii et mina palju väeosas ei käinudki, sest seal võimalused öösse seal ööbida ja olin seal valves ja nii et alati, kui rahvas kella nelja aeg vahetas, Greenamudeerisime sealt akendest nägime, kui rahva puhul käis, siis linnas tuli linna, läks. Jah, ja siis oli see aeg tuli kätte, kus, vat need tulebki see kurb, kurb lõpp Narva linnale, kus eesti armee saadeti Narvast välja. Venelane nõudis. Ja minul oli au olla siis esimese ešeloniga, mis tuli siis Narvast välja. Rügemendi Ezeron oli see? Aga meil oli ka, neil oli ka, ma ei tea, neil oli ka mingeid relvi või õieti või mis oli, sest et neil oli ka hobuseid, oli seal Selonis kaasas vagunites. Ja see oli väga kurb siis rahvast oli terve Narva linn tuli seal sõjaväkke ära saatma, see pühapäev. Ja rahvas nuttis. Ja venelaste valve on ainult kaks kuulipilduja postiali jama ja see rohkem ei olnudki, rahvas lauldi jälle seda hümni ja orkester mängis rügemendi oli oma puhkpilliorkester ja ohvitserid ei olnud üldse. Taavi vagunesime juhul määrati ka Taavi vagunisse, jätan koht seal, et sealt on teada siis kus kättesaadav midagi juhtub juhtunud mitte midagi. Ohvitserid olid kõik vagunites meeste hulgas, lauldi kaasa ja ja kõik näed, ja Potkamis jaama said, kõik osteti kõigist asjadest tühjaks fiktoodis sõduritele. Rahvas nuttes jätate Narva mäe Narva maha. Sõdurid lähevad minema, kuidas me veel siin elame, venelaste sees. Viimane sõna ja õhtu hakkas liikuma ja seal on kogu aeg orkester, mängis ja tulime, hommikuks jõudsime Tapale Tapa soomusrongidest, toode, mees aga järgmised esemed, mis öösse teine homiku juba laaditud, sinna polnud enam ühtegi inimest, kõigi lastud seal vene ahelikud ümberjaama. Ega te ei saanudki nii peavormi seljast maha, millalgi oleksite pidanud vabanema sõjas. Ma pidin vabaneb, meil oli ja ma läksin aega, teene meisse, sõjaväes oli aasta esimeste oktoobrist esimese oktoobris. Joo kohe kibe kibedad on, nüüd saame lahti ja kõik läheb nii ja naa. Aga ei läind. Kasvatasime juuksed, mehed olid kõik õnnelikud esimesest oktoobrist aasta täis ja me saame vabaks. Toodi tapale ja sealt saame kõik lahti, aga ei saanud, vaat öeldi kohe ära, et mingisugust. Ja siis hakkas tapal see siis oli terve diviisi diviisiülem oli siis Tomberg kindral Tomberg ja Saisel diviisi ülemaks. Ja kui siis Tapalolise juuste miiting siis oli tohutu, kui see terve diviis oli, siis seal selle soomusrongide kasarmute vahel ja seal väljas ja kõik karjusid, elagu juuksed ja elagu juuksed. Ja siis see diviisi ülem ja diviisi. Vaata veel siis oli meelse sõjavägede ülemjuhataja kindral Jonson. Ja ta oli sõjaväejuhataja, kaitseväe juhataja või rahvaväe juhataja. Ma ei mäletagi täpselt. Ka oli tema ja vaat see mees siis oli ka veel seal siis üleval ja siis need läksid nii Teeessaga nii palju ruumi, et nad olid lahti ja tagant vahet koosjale kinni, kaiknejad kaikmaku karjuti kohmakust. Elagu juuksed maha. Puhaar, loet massiga midagi teha saab. Ja mina ei võtetises juuksed ikkagi maha ja siis. Ja mina sattusin, olin selles kompaniis, mis oli oru lossi komando, selle kapten, mäleta nime, jämedam, tema oli selle juhatuseks kaunis käremees oli ja ega siin ei ole kedagi, läheb mahalaskmisele sihukseid, laske käsku ei täida. Ja ma ei tea, kes siis tuli, siis tuli öösse mul mamma 22. korra nari peal seal. Ja siis tuli mu juurde üks ohvitser öös astusse alumise nari ääre peal ja ja kui ma ei eksi, see oli paidest siin kaitseliidu instruktor leitnant onu, tema resisi vare armeesse toodud üle. Mujal võib ikka veel, katsume ikka seal asja sõbralikult ära ajada, täiesti ära, et ei maksa ikka sellepärast laste hetke oma noort eluka minna. Läksin siis juukseid võtma Tapa mõisa keldris hoid, selle soomusrongi rügemendi juuksurid, see oli ju vägev nendele oma söögisaalid, oma kinosaalid ja kõik koitu soomusHonglustel. Oma orkester ja. Seal oli omaette põnev elu. Seal hakati vasta veel ja iga õhta soomusrongimehed mängisid hümni. Orkester mängis hümni ja mehed laulsid. Nemad alla ei andnud kellelegi. Mõni päev hiljem anti Tallinnast Se käskkiri, et velsker Cap Altunad laiali saata ja komandeeritud hoopis Väike-Maarja kerge suurusliku polku ja saldasin ambuland siukseid juukse edasi kasvanud siis pikendati sõjaväeteenistus, pikendati nii, et ei saanudki lahtihakkas sõda ja järgmine aasta käisime Petseri laagris veel ära kevadel ja kui see sõda algas, siis meil oli kahepolgu vaheline jalgpallivõistlus pidi olema sel pühapäeva õhtul, kui sõda algas. Võistlus naksti katki ja lükati kõik kahurid muidu rivis. Kahurid olid kõik rivistatud üles lipuväljakule, kõik kahurid läksid metsa alla, nagu välkus. Olid kadunud käit. Ja polnudki tagas sõit kohe uuesti Väike-Maarjas Väike-Maarjas ei polgu staap sääse, Tammsalu, sääsemaise polgu pool. Ja siis Ümera Väike-Maarja aleviku olid siis riigimõisad ja antuma isad igas mõisas oli üks divisjon, siis meie suur tekkivat polgust iga divisjoni juurudedi olema velsker ja siis mina aine ühe diviisi jõulise diviisi pandiks oli vanemleitnant. Ja kus ma seal ennulat kohtasin, veel tema panija hüppesse, tema tapalt, rong läks läbi ja tapad hüppas tema ära, nii et tema kaasa ei tulnud. Ja paljud hüppasid ära, jäävad siis enam rongi pidanud jõhvis, läks ära mitu meest ja lasti veel laskemoona, vagunid olid kõige viimased, lasevad lasti need laskma, pagulased lähevad rongi puruks. Ei trehvanud ja Narvast enam ei peatanud üldse rongile viidi läbi, nagu enne ei pidanud. Kui me olime katsinas, pidas esimene rong kinni. Et Eesti pinnale ära hüppajaid oli muidugi rohkem, kui seal ei ole mõtet. See oli meil oli Metver, see veterinaarvelsker ori. Hobuste peal oli meil niisugune palju hobuseid, seal oli värsked ja sepad ja võiks. Neid läks, mine mitme palju minema. Aga siis mul ei olnud seal plaamidi. Olin ma olin noor abielumees ja väikelapsega kodu ja ma ei reageerinud üldse sellega. Sest teada oli ju, et kättemaks tabab omakseid. Ma arvestasin selle kohad, kui see hüppamist tee nüüd, see ei ole head mulloydi omaksed ja tuttavad olid Väike-Maarjas olid siin Väätsa vallas ja siis hakkad sa otsima ja mul seal plaane ei olnudki. Me sõitsime nõnda ringiratast, seega siis otsekohe kušeti läind. Novgorodi jaamas oli niisugune episood, et meie sõitsime, rong sõitis sisse, jätk mõlemil, kool oli küüditatute rongid, Ezelonid. Ja need olid lätlased, naised nutsid ja palusid, andke suutäitki. Wet. Wet Wet vene keeles ei kabiliga valusid ja meil poisid tahtsid minna sõrmed pudelitega, et viime vett, aga nii oli kohes need suured sõjaväelased, kohe löödi meid vagunit see rongi peale tagasi, et mitte ükski maha ei tule ja ja mõlemal pool olid nedeseronit Lätti küüditatute kaitsis Novgorodi jaamas. Ossa jõudmisime siis noorsoo oli juba meil juba imestasime siis juba esimeste õhulahingud, siis oli seal üleval, õhus oli kummagi poolt üks kümmekond lennukit, tõhus rappisid, siis seal õhus tulistati ja paar tükki tõid alla. Sama pidime jõudma Caborfi jaam sisse, ei saanud enne Porfi jaama lageda välja peal esinenud kinni seal mahalaadimine, väga kurb fotoli lennuväli seal ligidal, need nad vene lendurid, noored lendurid, nad ei osanud veel üldse lennukeid ümber käia. Need, kes ülevalt alla tulid lennuväljale taandusid need kõik nii suure kiiruga tulid kõiget saba käis, aga üle selle vaatasime luiged, kus Moody's need lennukeid kõvasti lendavad, sama käis üle pea ja kummuli lendasid. Ja sealt Me läksime laiali mööda Venemaad, seda ei teadnud midagi, meil oli, siis vahetati kõik ringi, ohvitserid vahetati ringi. Et vaat et tutvust ei ole, võõraste ohvitserid veidi võõrasse pataljonidesse ja mind viidi ka võõrasse patareis sel velskrimaja. Nii et ühtegi oma oma tuttavatega koosseisult üldse enam siis, aga ainult ikkagi Seppolcoli ikka küll. Ja meie lasime ringi mitu kord seal kuskil pooli laskmist ka ja aga sakslaste õhudessante maha Sanna neid siis taati neid taga ajama tasult, sest välja midagi. Sest mis oli veel saanudki magada, pidid, paigutati meid ümber ja mina väsisin ära, väin Einar Kärbis alla, jäin magama ja silmad lahtipaik oli juba üleval. Polüohvitseridele sõna ei olnud, kõik vene polükamandasid. Ja siis see uus patarei üle, mis seal oli siis jahiks? Vanemleitnanti nooremleitnant K2 ohvitser, meil oli, olid seal põllukraavis, küljeli päiksepaistel. Ma läksin nende juurde ja võõrad mehed ei, keegi julenud juba vahel midagi rääkida, midagi ei kavatseta või teha. Eestlased ja eestlased olid küll, aga politruk kamandas ja Paide polkolisesse jala Volkolyyas külamajade vahel. MAJA majas kinnise maa üle, katusemajad selle vahel ja Saksa lennuk suur kahesabad käis, tegi tiiru ära suurjärgulise luurelennuk ja sedagi luurile on ära ja ja nii kui hakkas, tuli pandi, ega meie mees aseme kraavidesse Lastmiteks põrski, tuld. Aga need majad hakkasid kohe põlema ja katsu seal tulemeres siis veel seal need kaevikutes mehed kadusid kohe, härrased, kas Paide poolt ja meie kahurid jäid sinnapaika, kus nad olid seal rukkipõllupeole sõnaga, küla taha aruki põllu põllul lagede, kõik paistsid. Mürsk tuli raua otsast sisse ja oma oma mürsk oli all ja nii et sealt ei jäänud muud järgi natuke. Rattakodarad oli seal hunnikus maas, muutult seal püssi näha. Üks ühe kahuri venelased said siis ära, kõige kurvem oli see, mis vahetati ringi just ühessegi ringi, vahetud kõik eestlased võeti kahurite pealt ära ja venelased olid hobuste peal ja eesti hobused ka väga palju eesti hobustega nad ei saanud venekeelseid hobustega jagunad ei saanud ja siis vahetati ära ja seda ei usaldatud. Om kahurite peal võeti need venelased, mis siin Eestis tülidest ja põlve on. Kaks nädalat said õppus nüüd kahuritega, nägid need veidi kahurinumbriteks ja eestlased viidi hobuste peale hobuste peal. Ja siis oligi see laskmine siis teada, missugune seal muidu ikka mõned laskunud klassidele. Ja sama päeval oli siis lõpp, meie selle asjal tulime tee peale välja, suure tee peale. Ühe kahunenud ridasid oma jõumehed seal ära. Kaugusmõõtja oli kadunud ja pandi siis tänava teerist suur maanteeristil Maarja instituut, nüüd venelase ja sakslase tuleb, et nüüd siis lasevad sealt läbi toru sihiti ja me vaatasime sõdalassõjast kedagi välja Paide polku seal kõrval. Poritüdrukud, tulge poisid appi, tulge appi, määravdavilisega granaadi kastia. Granaadikastid toodi ja viisime seal nelja-viie mehega abiks ja esimeseks kümmekond kasti suured kastid, kaigas granaadid olid Kolgu ülema seal vastasmajas külgusliku allamäge tuli sõdulidelt mäeharja pääl seal kaevikutes sees. Selle kastid lahti, kõik Schwitziquid ära võetud, ilma sütikud olid need seal Küllokas ilmasti vandumusel, joptomaatiden lõi jalaga need kastid ümber seal ja oli tulivihane seal ja vaatasime sesse aastal midagi välja. Kolmixuix Türi poiss, Fosüxury. Lähme siia taha metsa võsas paks pajuvabriku eseme Aldaga org sukasuu oli, aga nii oli kuivede suu kuiv suvi oli, see oli nii kuiv, et hästi paks Pau põõsas olija suurohi rinnuni, Läksime son pau põõsasesse rühmas külla maha, vot vaatame, mis sellest välja tuleb. Öö tuleb, et siis vaata, mis tulevik toob. Sõda veetud magama, nii väsinud eelmine magada ei saanud. Ärkasime üles, kuu paistis seal, 11. juuli õhtu, see mul meeles. Kuuba Eestis ja poisid kuulevad, et maantee peal sõidavad aga need jälle vene masinad verd elada. Heledam. Ma ütlesin, et aga lähme välja, et mul on punažesti paun kaasas, vahele me jää. Lähme selle mäeseljandik peale välja otsima, kui tulevad vasterinud, otsima haavatuid. Paide pulki liini tuleliinile. Põldsel Paide polku põltsa midagi. Aga Vene rinne oli kuskil kaugel tagalas, aga nad midagi märkasid ja me olime alles mäe selja all ja antitõkketuld. Mina olin kõige viies kõrgemal ja kolmekesi ja kõik saime pihta. Mina sain jala, määrde. Ja Türi poiss sai. Ma sain kõhtu, mõtlesin siis otse läbi ja ja kolmas mees, sellel jooks kuul läbi, vasakukäelised pehmest lihast. Sääre aga luud katki löönud killuri lahti, lase keelt. Ja ülalmaarjakiivra rida tõusis. Sakslased tulid iga 10 meetri peale, läänimehed tulid ja ohvitser, pioneer, püstol käes ja nädala kõigel püssi venna peal ja tulid ahelikus üle ja rohkem venelane last ka, kui nad vist põgenema nägid, juba tulid ülejäänud keegi maha jäänud. Või sai laskemoon otsa teha ja need läksid rahulikult mäes ohvitser, mehitasime, minge, tahab, tagab mängija tagasi võtmepoistele, püssid ka, ei võetud püsse, mänge väga taha, Slovakkia järv oli seal. Mõtlesin, et kuule, et mina ei saa käia tänavasaabas, otsus verd täis. Tegin sideme ja see, mis kõhtu sai, Vataks õnnelik juhus. Kuul oli läbinud vöörihma sineli püksi selle peale ja mõtlesin, et võta riidest lahti, vaatame siis seal on. Ja nagu tase särgi ära võttis, särgi ja kõhunaha vahel oli kuul kukkuma. Sidusin kinni, temal selle käega ja omalgi jalaga kinni ja läksime suure tee peale välja. Terve tee täialt tulid juba neli mees, rivi nelja mehe rivis olid eestlased, tulid, mis kõik ülevaid tulnud, juba. Sakslased läksid nendega taha, algul, aga mina olen jalaka, haigena. Jää maha siia ja põlluaarisimendasamas rukkipõllu peale, kus me kahuri puruks lasti. Olin hommikuni seal see kõhuga mees ütles ka, et tema ei saa ka käia, et temal on, kõht valutab, põrub ja seal maha. Hommiku kella 10 aeg alles tulipunasest autu ja saksa arstist, siis korjas meid ära ja viidi veed uuesti liini ette liini. Ja eesliinis siis saksa allohvitser sai granaadi, tabamus oli käsi, oli puru, vasak käsi küünarnukist. See võeti peale, siis tehti kiire sõitja. Saime Kohostrumi linna, olime tantsimine peatus, linn oli täitsa põledanud, kino oli terve. Ja sinna jäigi. Ostrovis oli juba sõjavangilaager. Ja suurlaager oli seal üle 1000, mehi oli seal vangis. Ja meie politrukid toodi metsast, saadi kätte, saadi sinna mehe polgu politrukkidaeestlased Petseri venelased ja mis nad olid? Meil sõjaväes, need pandi politrukkida, eks ju, vene keelt oskasid ja need päti seal metsas kinni ja nendega ei olnud pikka juttu ei olnud tähti, nad ajasid tagasi ja tuldi küsima, kes teab, keegi niuksed mehed on tunnistanud. Mind viidi vaatama, et kas on ikka, mõtlesin, et mina ei taha Tullusime juhtumeid nägemisega, missis ei. Nemad sind ei näe ka, sina neid näed, viidi niisuguse koha peal seal Saksa suur staap oli, riide taha, pandi mind istuma, lihtsalt vaadake, mängisid, lüüakse ruumis tundsin kohe ära, et see on meie oma. Politruk idel oli ju viisnurka rõnga jalga veel ja aga nad ajasid tagasi, nad olid või noh, verbi need maha võtnud pold. Ja nimedasid ära ja noh, nimel nad said klaasis ja siis ma sain saksa ohvitserid käed kokku. Seal baltisakslane, kus eesti keelt rääkima. Lähme staapi, reisi kohta veel tema, seal ladus mu sületäis leivapätse ja sigarette, kaalumine, suitsumees ei olnud. Suitsu mustes teistele. Ja siis Mostrovis olime, hulk aeglasest Ostrovisse, jõudis juba Eestist oli Petseri vabastatud ja Petserimaavanem saatis meili Pakosti. Mitu siga tapetud, siga. Ma ei tea, kümmekond koti kartuleid ja saatori kostrovi sema vangilaagrile Eesti sõjavangidele, jah, mees oli siis seal juba kaks arstiks. Tamm oli Tartu ülikoolist, oli kapteni auastmes ja siis oli meil veel seal. Ohvitseri, see oli kolmneli ohvitseriks. Täna oli vana halli peaga mees Eesti sõjaväest ja ta oli üle jooksnud liini eesliinis ja politruk oli lasknud tal läbi seitse või kuus või seitse kuulajale reas Aukonega läbi tikkinud sind nagu õmblusega rinna üle rinnago selja tagant tassi seest välja kuulid, kõik tulid. Ja ta tuli senna panni arst panedasanud lamama ja ta lamas ja see mees sai terveks ka veel ta südames ei puutunud, oli üle südamest kõrgemalt läbidama, kopsust tuli läbi, aga väike ime selle imeasja täpselt tema kaks nädamest oli, sealsamas oli juba, oli möödasi vaja. Õues laedas juba, istusid ja mängisid kaarte juba mehena. Teine oli üks leitnant, kuul oli külje pealt sisse läinud, kuivaks otsekuul läbi lõiganud, selgroo läbi lõiganud, aga mis asi ta selgas külje kont või keegi juhtislik kuuli, selle tee viltu, nii et selgroo alt läks läbi verbult selgroo tuli uuesti välja, eks esega terveks seal. Vot ma ei tohi ütelda, meil läks, satuvad, toodi ära, siis toodi mehed Lätis Daugavpilsi vaid dünaburg, kuidas öeldi senna teine pool linna kindlused, dünabury kindluse seal. Venemaa pool oli üks Läti sõjaväe mingit lood, aga see munakivipõrandad ja uksed-aknad, eestlased, äran, sarad ja sinna ja seal võimas hauaaeglane, kannatasime seal hirmust nälgas sakslased meil seal süüa. Kapsa vett anti, hobusekondid olid sees ja vahest oli mõni tangud ära. Ja leiba me üldse ei saanud, vene kuivikud kolme sõrmega võeti kotist ja enam kui kolme sõrme vahele jäi, see oli seal päeva nur. Mehed jäid seal väga nõrgaks. Seal me olime juba jälle viienda pataljoni eestiaegsed, viienda pataljoni mehi oli seal koosel. Teise pataljoni teise rühmavanem oli üks seersant Pohlak kõva laulumees, kes lõpetas laulusi viiendas pataljonis ja siis seal laagris hakkas ka laulu tegi laulukoori, seal meil oli üle 60 mehe laul, Saksa ohvitserid käisid väraval kuulamas, kui laulsid eesti laulus. Ohvitserid hakkasid, tegid seal palvekirja komandant tuuril, et Eestis sõdurid ja ohvitserid surevad nälga ja siis viidi meid ära linna koolimajasse. Seal Põltki õieti valvet, üks sõdur oli või. Ja siis poisid pandi, eestlased pandi toidu esel laadima ringi ja sest et dünaburgis oli seitse Tarmo ja kõik jaamad olid, sealt laaditi kõik jaama, teise laiuse Beuroopad läksid seal edasi, teises laiuses, need kõik esena, nüüd pandi üks ühel pool teine lauk, platvorm, vaher, kõik antisõduri jõudri kanti, Ezenuniter svingi, kõik teise laiuse peal. Ja meie saade eestlased saadeti toidu Ezelundisse laadima, selle venelasi pandud, söövad tühjaks. Ja seal me saame siis elama juba. Aga kuid järsku, vaat neid lähete kodutoode eestile, Lipp ja komandant oli üks tore ohvid seal turuplatsil. Paraad võeti, kõik, rivistasime üle 200 mehe seal ja nüüd lähete kõik koduvad, sooviti õnne ja peeti kõnesija. Ja nüüd lähete raudteejaama ja aga mõni mees, kes juba oli selgem, seal selle asjaga kursis. Aga kui me nüüd Eestisse lähme, siis meile üle jõe ei lähe. Üle silla, raudtee. Jess hakkasime minema, kuulas kuule, Pam, mehed, rong läheb üle silla Lääne-Saksamaal. Ja vot siis läksime, nii et sataksime õhta peale ja kolmanda päeva lõuna olime Königsbergi jaamas. Seal seisime mitu tundi ja siis anti, seal on edasi staablackis viis 60 kilomeetrist oli seal Tõnis pärist ja seal oli see suurlaager. Aga meil oli see kursusevanem, oli korruse ülem, oli õieti kapten lender, Maria arst, Tallinnas juba velsker Metwers, kirjuta sõjaväe Se kursusel, kus tema siit jäi, aga tublid, nii välja ta nende baltisakslastega läks koos ära. Ja huvitav kombel oligi, et kui seekord ma jõudsime, mina ka jõudsin sinna Saksamaale staablekki vangilaagris, seal üks väga suurlaager, mis Hitler oli, ehitas juba selleni. Sõda on sõjavangilaager, sõjavangilaager, see oli seal umbes 100000 mehega misse võis olla, sa oled inglased, prantslased poolakad ja kõike nii, kui ma kolmandal päeval läks, nagu saksa täpsus oli ükskord kõikkis laagrist tuli, see läks kohe arstliku komisjoni läbi minema. Ja kõige huvitavam asi oli see minu saatus oli väga mõjus juba elu kaasa. Nii kui me kolme poisiga sisse läksime, velsker, kurus, mis viimane korrus olija. Lember oli sõjaväevormis saksa 100 voor, kuid selle farmis oli seal laua taga, ütles, et no tere, Eesti poisid. Ja siis tema määras meid neljakesi, miks oli üks puskar Tallinnast? See oli meie hulgas ainukene, kes oli gümnaasiumiharidusega poiss oskas saksa keelt. Ja määras, et mikspärast siis velskri siin vangis ringi vangilaagris ringi uitavad. Paneme tööle. Et meil on vaja, oli selle vangilaagri laatsaret eraldi laksot, laager oli hoopis eraldi, ma ei tea, kui kaugel see oli, aga väga kaugele kilu mõni alla 10. Ja lätlasi oli ka parajasti neli meest sattusid sinna, olid ka, olid oma teada velsker, aga kas nad olid olnud ja ta ütles, et lätlased tulevad sanitarid, eks, ja neli meest eestikeelse kerid lähevad, same velsker, eks, ja siis puskar oli siis määrata siis edasi, tema valdab saksa keelt, tema jääb sinna tõlgiks. Ja oligi meil nii kaua, kui ma seal laagris, et see olin enne jõulu, kui detsembrikuus ära toode, nii kui ma olin kohe seal, vedas. See oli üks õnnelik juhus ja õnnelik otsus, sest ega seal ju ületoitmist karta ei olnud. Köök oli prantsuse köök, prantslased olid seal kööki, sina, nemad tegid niisugust toitu, et isegi naeru peale, kui hakka rääkima, porgandipealsed tõesti nii, nii head jäi vägevat suppi, mida siin peremees, et teha ei oska. Ja nad olid uhked mehed ka. No nii, kui tulid Kameraaterega määradolka kaitseb tulev köögi seinad maha jälle ja muudkui veinipudel välja ja kohe küpsisepakk ja nendel oli niisugune seadus, et iga kuu tuli neile, seal on Prantsusmaalt toodi neile siis nagu prantsuse, põhiline asi on ikka küpsised ja vein toodi, see seal on ja sellesama Eselane transpordi Esenemiga sai sealt laagrist niisama palju kui mehi peale lähisaadid kodumaal tagasi. Prantsuse kindral oli ka seal seitsama limusiiniga ringi, sel ajal. Ja prantsuse ja üldse Euroopa sõjavangid, need elasid teistes tingimustes. Kui ja kui siitpoolt võetud ja inglise inglise lenduritel oli kõrgemad ohvitserid saksa sõdureid entsikuks ees. Seda traati olime eraldi traat. Kõike need, inglased ja prantslased olid eraldatud, tsoonid olid laagris sees, muidu, aga laagri oli väga vägev laagris, sest tal oli oma raha, oma side ja oma, kõik asfalteeritud teed olid nagu ikka saksa täpsusega kõik välja arvestatud ja tehtud. Aga see kindral leks igal juhul oli viimati kuulda, ta tegi siiski tehkatsion laagrist. Jutustaja Voldemar Selter jätkab sõjaväe velskrijutte ületuleval laupäeval, 20. veebruaril vikerraadio saatesarjas, kirjutamata memuaare, kuulmiseni.