Saates kirjutamata memuaare jutustab seekord oma loo Artur kartov. Pärnumaalt pärit mehena mäletab ta, kuidas metsavennad just seal pidasid 41. aasta suvesõja esimesi lahinguid. Pärnumaal oligi üks esimesi Võiste mägedes seal ja meil noh, adjumist, alevik võtsime enne sakslaste tulekut üle, hoidsime nädal aega oma käes ja see oli sedasi, et Pärnu, Pärnu oli sealt veel 40 kilomeeter ja Ikla poole oli 20 kilomeetrit ja näed selle vabastasime nagu siis ütleme see 20 kilomeetrit Eestimaad oli siis juba meie omakaitse. Minu isa oli veel metsavaht, tema käis seal vene õhuvaatlusposti, et andke alla ja, aga muidu võib-olla tapetakse teid ka ära, aga nad panid ikka sealt minema. Neid vangiga võtta läksid ikka äreliku neilt mõni signaal tuli, kutsuti ära, panid Tarmo Soomere. Ja siis Me vallutasime ära sädemest, et sinna Pärnu poole viis kilomeetrit seal olid, siis tead, kõrged mäed kohe rannametsakooli taga ja siis sinna võtsin positsioonid sisse, sest vaat et Pärnu poolt tuleb nüüd hävituspataljon tahab jälle meie käest staadiumist aleviku tagasi võtta. Ja tulidki seal üks õhtupoolik sisse, siis esimene nagin käis seal ära. Mitu auto täitmine, aga siis tõime, noh, meie mehed nagu, lõid tagasi, mina poisik, olin seal tükk maad pool kilomeetrit eemal, aga kartsin ka, pärast käisin vaatamas, kui venelane tagasi oli löödud, siis üks mees, meie mees oli seal mäe külje peal pikali maas, ütled talle natuke hulljulgelt olnud, et oleks, poleks ta rinnaga peale näiteks võinud ellu jääda, aga venelased panid sealt soo peale minema, kõik jätsid oma autot maha. Ja siis niimoodi hoidsime seal nädal aega, enne kui sakslane tuli. Praktiliselt on kõik kaitseliit kaitseliidul oli ju neil oli oma õppeja igalühel oli ju kaitseliidu püssiga, selle oli kodus. Isalgi oli, oli kaitseliitlane kassiga, kes olis jahipüssi, püstoli. Relvi oli käes meil küll ja natuke ja tundsid ka kõik, aga ja venelane korjas ära, siis tuli neid hakata Koramsalt, kes ära olid peitnud, siis olid niatest peedikutest välja otsitud relvadega, siis meil ju muud ei olnud, hinges sai roostest puhtaks nühkida nisust, käsirelvi aianisustenis, relvadega oli selle korrazi vastu, hakkame. See väike meie olime juba enne, vabastasime enne kui sakslane vabastanudki Neese vabastasin. Aga venelased olid jõudnud siiski osa rahvast ravija või tali vald oli üks niisugune jõukam vald ka, kus ma sündisin, sealt viiki. Nii palju giga, teine talu viidi ära, suured talud jäid tühjaks, vanad inimesed minul omal tädimees viidi ja ja kes midagi kuskil kaitseliidus oli olnud või, või asjamees kõik viidi minema. Ja sellesse viha oligi, kui nüüd see sakslane sisse tuli, noh, mina olin poisike ja tädimees oli juba ära küüditatud ja, ja siis viha oli nii suur, et kaubanski keskkoolist sai 42. aasta kevadel tuli koolivahe. Sain 17, ei tahetud Orkiga võtta, aga poisid olid seal juba mullu koolivennad ja vanemad seal ja et ega siin midagi teist teed ei ole, lähme ka. Ja keskuski nii sinnakanti, et suure tegemisega seitsmeteistaastane võeti meid kõiki, sest Saksa sõjaväkke esimene sõjamehe vorm oli siis tolli piilegi kaitses sol krants, suts oli Pärnus Supeluse tänava lõpus, seal oli siis see komisjon, läksin sinna, seitsmeteistaastane poiss saksa keel oli mul päris hästi eestlas, kaubanduskeskkoolis õppisin ka ja, ja kandsin juust jätti ja ta ütles, et tuled natuke noorika ja noaga, ma olin pikka kasvu ja saksa keel oli kaetud. Hea küll, võtame selle vastu, et mine nüüd siis Häädemeestele Häädemeestel oli siis see abi oli piiripunktid jääde meestele, sest sai siis sinna oma koolimaja juurde kohe. Seal oli juba kamp kokku löödud 15 meest ja mina ka sinna punti. Ja olingi noh, anti küll alul niisugune roheline vorm ja ses prantsuse pess ja lint oli kollane linkil Solmann abi tollimees. Ja siis oli meil merepiir valvate õhuruum valvata, no seal ei olnudki postil käimine ja ja niimoodi hakkas siis minul sõjamehe tee pehme 42. aasta esimesest juunist ja lõppes Lõppes Tšehhi põrgus, nagu seda nimetas, võetakse. Missugune oli siis esimene tõeline rindeüksus, kuhu te läksite sealt ühel piiril oli, piirilt, viidi mind kahe kaks mees, sütti kase Loi, see langes hiljem seal lõvikülal, viidi meid Mehikoormas ja me olime noored poisid, tagasi käisid vanemad, ühel üks viga, kellelt pold, hambad enamasti korras, lampjalad olid ja ja need jäid sisse, näed, ja meestel ja me olime noorematjeviidisesse Mehikoormas venelane ja piir seal samusel Peipsis Mehikoorma kõige viletsam koht ka ja käivad palju üle ja vaat siis seal tuli hakata juba neid ülekäijaid tõid siin Eestimaa poole kaupa vahetada seal spioon On ja kõike seda asja, siis oli tugevdatud valve, muidugi teine sakslane, tehnoli eestlane sunnib sedasi paarisi, valvasime seda, seda kallaste siis, see oli siis juba 43. aasta sügisel, kui esimene kord anti, hakkasime ühte paati kinnivad panti, meil juba tuld, aga kurinahk me ei saanud oma püssidega kah. Me ei saanud neile ka midagi muud. Vastakad keerasid ringi, läksid, läksid tagasi üle piiri, muuli tingusid küll, aga midagi pihta ei saanud, see oli siis nagu esimene nagu püssirohu nuusutamine oma vormisoleku aeg. No ja siis viidi meid ümber, vaata piirikaitse hakkas ära kaduma see tollivalve ja siis politseipataljon tuli sinna, siis viidi meid üle politseipataljoni olla. Ja vaat siis seal tuli, see kuradi talve tuli seal üle selle määra palu ja seal vahel, noh, me olime õnneks selle korra sealt eemale, aga need poisid, kes seal Meera palus, olid need said ikka kõva naginad juba sealt. Siis hakati meil siis õppust tegema ja ja kui päris minagi jootsin endal sviidi meid sinna. See oli 44. aasta suvel, viidi meid sinna düna korgi all, seal oli üks suur vene pealetung juba ja ja noh, neid sinna ka viidi sinna rindele ja otsin need sama kontakti, lööme seal ja siis näen kuram juba kaeviku väikse pesantseme teha hommiku vara. Päike hakkab sedasi tõusma ja mina olen kõigi otsade lohe, oma paarimehe nime ei mäleta, Emilyt prantsuse püssid, kurat teod, püssid kõigest ei olnud ja vaatan Kaksest küürakas. Venelast tuleb ja mõtlesin, vot näed, sealt tuleb, paneb nüüd tuld. Kuri Nahkumas letaka, panin venelane tagasi koju ja poiss, see teine poiss pani tagumisel Mermad, võtan teineteist ja see ka ei saanud pihta. Ja siis hakkas sealt meist paremal, hakkas kõvasti hirmus. Kuulipilduja tuli, venelased tulid kohe nii kolinal. Täna oli meil, et ei saa puud, panime jooksesse leppama. Lepame pool kilomeeter, keeled, festival ja saksa ketikoer vastas, kus te kurat tulete, näed, kurat, venelane tuleb peale, mis aitab kohe ümber, päästjad tagasiväelasel vastu, mitte midagi, muutke, pöörasime ringi, hakkasime uuesti tagasi minema. Ja siis saimegi Kurinak, seal nendest jagu ei saa me selle rünnaku tagasi ja need esimene kabuhirm oli kole suur. Pärast ööaega jalad värisesid veel all, aga ikka hoidsime venelaste käest selle korra selle maalapikese tagasi. Tellite tuleristsed. Need olid need esimesed tuleristsed, seal oli 37 30 840 ja 37 lõpetasingi 37. kariaal siis tagasi, kui Tartu all oli, see oli 37. pataljonis, kui me juba sinna läks. Kompanii minu arust oli kolmas kompanii ja siis tulime, siis oli niisugune hull lugu, et meid löödi seal seal siis saime juba lahinguid kõvasti ja vasturünnakuid tegema, palju poissi seal surmavõsas kohe oli peenike lepaisade kuradi vase segu, mis kuradi võsa seal olid, müüdi vasturünnakul, peaks edasi paati saame Pisate teineteisel juba, aga seekord oli ka niisugune asi teleniikuinii palju tagant metsad metsast välja ja siis tulid kuriili nahk meile päris järel aga lagedale julgenud tulla ja siis vahetati meid sealt välja. Meil oli kaotusi ka seal ja, ja pooled mehed juba peaaegu sedasi ei olnud sõjamehed kah õieti veel ja esimesed tuleristsed ja vaadati, noh nendest postist peab kuidagi lahti saama ja siis oligi. Lõpuks toodi meid Eestisse tagasi, seal paar nädalat olime, toodi meid Eestisse tagasi, aga pooled mehed jäikus kadunukese, siis vormeeriti meid uuesti ja siis tehti õpet ja Padise kloostri ostes olime kloostri juures. Mäletan L1 püssi, see tund oli kurangu, poisil läks küüs lahti, üks poiss kõhtu sai, eks üks poissi sedasi õnnetud seal neil surmaaja. Ja siis valmistage meid ette ja ei olnudki midagi, kui need juba ema jai pääle venelane juba oli, üle Kärevere silla tunti, siis olime juba uuesti rindel. No see oli juba päris sõda. Kärevere lahingutes oli 38. politseipataljon, me olime 37. Saimeri mehed olime ja samuti olid soomepoisid seal. Jah, see amee esimene õhtu hakkasin ka hurraaga, küla oli seal Taali Lõvi küla jõuliselt, lähme ta kuradi tagasi sealt külast. Ja andsid meil sääst tuld ja kõige hullem oli see, jätad puru, põrutasid kaske ja puid, tuli siis nakades kohe metsa, seal killud, tapsid palju meid seal positsioonil ära, mina sain karata tee äärde, proovisime siis sinna ei tulnud ja major saime seal pihta, no ta sai surma, arvan, et see on ahvatlev banketi vankrisse viittimine oli ka niisugune, noh, asjad tuli pimedus peale ja siis jätsime selle korra lennukid käisid ka pääl, suur kuradi pommiauk, kargasin sinna ööseks sisse ja siis sai natuke Docotti 1000 hommikul valutama, ära enne videvikus, et siis võib-olla paremini ja oligi, hakkasime seal hommikul siis uuesti ründama, kunagi soomepoisid, tulid kaapi vasakul tiivas, Tallinnast toodi seal üks pataljon, toodi sinna meile appi ja hakkasime seal noh, ründamiseks põlluken oli üks väiketaluhoone olisi põlduliks, 50 meetrit oli seal kartuleid, jalad olid sees ja vaat kase Loi. Loi kask, Oraja poiss, see tõusis üles kordametesse hüpetega, läksime Toobal ja SAISis valangu rindu, kukkus potsti sinna vao vahel nagu kõrval. Ja, ja me ei saanud midagi seal ära ka viia, ei olnud meil seal sanitari kedagi. Võitlesime edasi, Soome poisid said juba sealt talu vasakust küljest sinna õue sisse ja juba andsid märkat. Tulge nüüd, et kurat, üksikud lasud tulid. Mina tahaksin paremalt poolt maja kaks pilusilma põlesid seal vatikuued vaid seljas, suitsesid olid pihta saanud ja siis saime sealt liikuma, sain seal taluksisele punkti oma kätte, läksime üle tee siis kapten Kivi oli, see oli seal siis ütles, et tule nüüd mulle käskjalaks, mul käskjalg sai kappi. Ja siis panime sealt üle lagendiku ja saime ühe tee juurde põõsa täitsa terve Vene kahurvägi, neli patareid on see ülejäänud, orvud olid soojad, kõik kaarditaskud ja värgid ja mütsid ja seal baas ja need olid kõik minema pannud, seal põles neid autosid ja tanki ja ja nad otsis lipad sinna metsa sisse ja siis ekesena Emajõe poole, väike mets oli vahet. Ja siis oligi, põrutasime kohe ei ole nii välja, läbi metsas ja saime siis seal oli üks kuradi tankur ära vajunud, teistes terve tank oli veel ja ja see oli siis niisugune asi, et et siis oli meil nagu juba uhked poisid, et saime vaenlase välja lüüa, sealtmaalt see oli lõvi kõlajoonelt Kärevere paremale, aga me lõime selle piirkonna seal puhtaks. Sõja segane, kokku oli hirmus, ei jõudnud neid üle lugeda ja vaadata ja naersime päriselt. Kui nii lihtsalt relvi saab, siis, siis ei ole enam, igatses võime kurat võitlusele vene seal. Ja siis, kui pärast oli rahuga maa peal ekspeaaegu üle nädala tahad ligi, et ta ei tulnudki enam, ta kosus, sest natukene siis ta Kurinast lõi meid sealt ikka minema ja, ja oli see asi, et vaatasime männikust, kui nad sõitsid meist mööda. Kapten suud, uude oli jaheks vähekest, jalgalompasia neljakesi olime ja siis vaatasin kunagi mööda sõitsid ja siis hakkasin mõtlema, kuidas me siis oli esimene kuradi kott minu eluks. Kuidas nüüd siis siit välja hakata saama ka siis temal jalg haigeks, väike veekogu oli seal ja siis me paadiks siis saime kuidagi siis sealt alustes kuulas maad, kuidas siin noh, kaarti ka ei olnud, mingisugust jäi orienteerunud Kaja, kus, kus tee võrguid asjad, Hannes juhatas meid seal üks kohalik ja siis saime sedasi salakäigu, kus me siis tulime välja. Nii et see oli õnn, et me pääsesime, nägime ära küll Kurinaku voorid läksid ja, ja aga pääle lõunat hakkasin Venemaa ja siis teine hommik olime juba kuulmest juhatamist järgi, saime sealt tulema ja siis hakkasime taganema Mõisaküla Viljandi poole ja siis läksime Ruhja kaudu läksime üle piiri, ennegi jätsid jumalaga paljud poisid, noh, et ei ole mõtet ühe sõna menna, jah, Eestimaa on niikuinii juba läbi jänes ja metsadesse ja hakkame siin kaitsma ja. Aga oli ka jälle neid nõukaid poisse ka, et mis me kurat Ta loodamekked ime järel sakslasel tulemas ja puha. Ja et ega see asi vastutuul ka ei ole, hakkasime siis taganema, taganes Ruhja pääle ja. Talle öeldi siis meid uuesti kaitsel, et vene seal on üks hirmus suur tankivägi Riia pääl tulemise, Riia kaudu tahetakse viievil laevade kasuta evakueerida palju naast taganemise aeg, kogussi nagu taganenud väeosad ja tsiviilinimesed, paljud põgenesid ja ja siis pandi meid Riia lähistele endale siin meie politsei 37. pataljon. Seal sain omad vitsad ja, ja oli niisugune asi, et nad võtsid meie käest kohe kaeviku jutti ära ja parajasti lõunat ja see tuli peale lõunat kahe hobusega toodi vankriga sinna ja selle kuradi toiduhobused lasti mahetoitlustaja ja ja siis me kurinahk lõime natike sealt tagasi, kaevikud olid täis, ainuke laatidega peksime klassis 17 meest, kuma punkri aseme tagasi ja ise mäletan veel sinelid seljas, sest tõmbasime köiega neetiliselt oma kaevikutest välja. Mõtlesime noaga, siniSauge köist aeti, viisime sealt kaevikutest välja, sinna vannikolde hunnikusse, saime oma punkri tagasi, saime omal ajal, ei mäleta ka kolme tärniga mees oli üks vanem velt, Weber oli, see oli seal ka maas, sellevitsiaalikud ära tõmmata, et olid ilusad kroom säärikud ja siis saime kuradi venelase käest, seal oli juba kotistamisele sääriku kotiga kätte tagasi. Me puhastasime ära, 17 meest oli seal hunnikus ja kes kus seal soo peal oli veel ja meie mehi läks seal peale toitlustada ka umbes ma ei tea, kas seitse, kaheksa nii et suuri meie kaotusi ei olnud, aga, aga see kolme sarni mees see kolme salastatud ja seal venelaste poolt oli maha lastud ja veel mõned meie poisid olid tagasi, toitlustaja oli, see oli all olnud vaat nimesid ei mäleta, nii palju meest. Ja siis oli seal käsi, et parajaid, ootused ja, ja, ja siis noh, et olime plaanitud meid härra Saksamaal viia ja tuled sakslased ja võtavad üle oligaksinud lihtsalt kaevikuid sakslastele üle andma. Ja minu oma lõigustes näituse üks vanem mees oli seal veel 50 aastane, umbes kiivrid peas ja vaatame seal tema ütleb seda lahinguvälja veel kirjeldasime, et gaasi ja et kus kohalt siis nad on, noh, täpsuslaskurid lasid koguaegselt soo poolt püüab otsast, siis näitasin talle, et nad sealt sealt sealt need passi, et sealt on tulistatud. Okesepelja kullaraaki tuli kuuldavale kohe põsest sesse ja hambad võimest lendasid. Vajusin kaeviku põhja, nii et ta sai ainult kohta vaadet, kui suur vaenlane anaga vaenlane tabast ära selle mehe saatus küll oli nii kurb ja, ja meie mehed olid juba metsa all, noh, olid juba osa järjest ja mina olen viimane lõkvel jälle sealt nagu tagamisega kaevikutest väljaminek ja siis jumalaga sai veel öeldud ja me hakkasime siis ära Riia sadamasse evakueerima, siis laevatootjad viiakse meid Saksamaal ja siis läksime laevadega mere peal ja saan üks tund aega sedasi sõita, kui käsk, kabinet, mehed, korkvestid, mis töid siis on, ütles see asi ei ole, et Vene allveelaevad ja tantsige peale oli meil suund kõigel sellel kolonnil, kes neli laeva seal siis oli pandud minekuks. Ja meie olime kolmas ja öeldi, et kolmas laev olem ja te meie eest on juba põhja lastud laev seal hobusid ja peal, vaid see on juba põhjas ja et ei ole midagi siin veid, bot järgmil oleme meie. Aga siis tuli välja, et suund on muudetud, tantsige asemel cootena afeni peale kumisena cootena finišis saime, siis tuli teade, et ka viimane laevu ära lasteni kaks jõudsid, esimene tantsikal jõudnudki, tantsige meie läksime siis saime cootena afenisse, kus meie mehed peal, otsi politseipataljonid, teisi üksusi. Nii et siis sealt hakkas see elu edasi minema või ühelt ja nüüd järgnes muutonoyammer, sinna koondatakse kõik need poisid, kes on nüüd Baltikumist ja kõik lüüakse sinna noyamberisse kokku, et see on üks suur õppelaager, kus tuleb meil nüüd vormi Red uuest teadis selle plaaniga, sest meie väeosad siit hakati seal üles ehitama, ma ei tea, kuidas see õnnestus, nad, kui palju nad seda ka sakslasi päri oli, ta ka paistis, et sellega jäädi pärietses oma, nagu Eesti üksus oleksid ja oli meil Eesti lipu värvid olid kõige nagu oleme ikka Eesti väeosad, lätlaste, Läti ja, ja lasso meestel oli oma, mis vorm seal oli ja siis hakati meile oma eesti õppust, rebasime lahingujuhtu siis 46.-sse rügement, seal veerpalu 45. ja seal tehti või 47. kannid, meiegi jagus selle kollase ja hakati meil mahvi lööma, hakati maha, mille ma detsembrikuu detsembrikuu oli juba, see on tema löömise kõva, kuhugi saime niisugust mahvi, et oioi no te olete kanna trende või kuidas teile mekkis, ega maa oli halb ka siis seal oli kanistust nooremaid all, jooti oli, kes võttis tolmu, sealt kapi pealdise võõrus sulle vastu nina ja tõmbas voodid segamini, see oli koraan vastukarva puhaga. Mõtlesime endale kümneses, mõnel meelset vastu nina kanname ja oli päris sedasi hakkas, hakkas vastu, kõrval need asjad, aga tuli teha ja see oli heagi. Et sai sääst mahvikesedagumisega kulus pärast Äraviniatest lahingutest, mis meil veel ees olid ja siis selle mahvi kannatasime ära, me pidime seal nagu jutu järgi, et teeme seal märtsi või aprillikuuni. Plaan oli, teeme seal mahvi. Aga ei, saandki, kurat, jaanuari jaanuari lõpp hakkas juba tulema ja ühekorraga öeldi, et venelane vooder, et siin ei aita midagi otsast hakati juba mehi ära pidama, 45. läks juba enne minema. 46. ka meid ka juba veebruari esimestel päevadel. Esimesel teisel sedas, viidi meid ka 46. rügement, kuues Company olin mina ja viidi meid seal ära ja siis viidi ootel ja pool ja niisamuti jälle venelasi. Dani piirkonnaseks karbis kõla, kus, kus me, kuhu me siis jõudsime, jõudsime jälle lõuna lõuna paiku ja külajumala tühimajad ilusti reas ja kuram, lähme Maiatessesse, inimesed jätnud oma prae, prae ahjusoojad, praed isegi mõnel seal ja, ja siis toidud laua peal ja, ja ema ära evakueeritud, noh, mis seal siis ikka vaatasime ja imestasime, kuidas nüüd siit sedasi inimesed minema pekstud, etena niuke tulemas ja hakkasime siis seda rinnet loom. Ja oligi niimoodi, et õhtul tuli kätte, siis näete, ka oli leitnant Uustalu oli või? Väge see oli, siis läksime õhta videvikus, et hakkame vaatama, kus saame siis kohtumist vaenlasega, kus ta siis on. Läänevedelik hakkab sassi pimenema ja vaatame, üks väike metsaveer oli üks väike ojakene tuli vastu, on, see oli jääs ja lumi oli. Ja saame astusime sisse, kükitsime, kuulame nüüd ja tervitame kõrvaja, vaatan vasakul tuledaksest, valged linad on üle, tuleb suuskurite niisugune jagu, ütleme, joon, vaip pettuks sõna, siis ütlesime, kas Deutsche einet ja nii edasi, siis päris eesti keeles, need on kõhulisel asja ja meiega sädet, mõtlesin, kui hukkursak, ühtegi häält vast ei tee ja meie kahekesi ainult. No küll oli sealt, kust me tulime, see oli umbes paarsada meetrit, kus teised siis jäid, meil ei olnud midagi, roomasime seal siis tagasi, ütlesin poistele, näed, ühtegi sõnale vastu ei öeldud ja. Ma pole 30 meest ja siis läksime sellesama koha peal, kus me siis seda parooli küsisime, läheme sinna. No ja pikksilmad asjad ligi ja kõik ilus, lage, tühi, ei, mitte midagi, aga siis vasakust metsas seal, kus nad kõhu leidsid, sealt tuli üks Bjuubi maks, tulemused, kuram, puid, latust, seal oli sääst, okaspuud olid juba, hakati meid tulistama. Noh ja ei olnudki rohkem midagi, teatati siis edasi sinna, et näed, meil venelastega võin vaenlasega rinne nagu on nüüd siis kontakt võetud ja et hakkame siis kaevitan kapisoo külajäätisest näoga sinnapoole, ida poole. Hakkasime oma kaevik, no kurinahk nad külmad ka ei hakka kirgasega midagi peale Norrisse. Pakkusime, kakkusin nii palju pooles pesa, tegi selle päeva sessi kogu aeg vaatasin, kas nüüd kuskilt tuleb ta midagi, aga käe poolt ei tulnud kedagi, see oli siis nende eelpost nagu. No ja saime siis ennast siis selle päeva kõvasti ära kaevatud ja ega noh, poolete saad sisse jätta, jätkame teine päev, teine päev läks edasi, öösi kaevasime, tegime ja teise lõuna paiku. Vaatame, kurat, Moosta täpid hakkavad tulema. Sinna jõeni oli umbes, ütleme üks üle kilomeetri oli poolteist pilti, vaatan, täpid hakkavad tulem, loen üks, kaks, kolm, kurinahk kaheksa tanki tuleb ja siis häälikud järel oli selge, nüüd läheb veel madinaks lahti ja lasime paraja maa peal tulla, neid umbes sedasi. Kilomeeterite juba natuke alla kilo näete tulemas, siis avasime juba tuleril lüpsilt püssidest ja siis kuulipildujatest ja siis oli niisugune lugu, et tulevad, tulevad ja panime nii palju, kui jõudsin oma raudadest tuled lähemale ja siis kutsuti välja ta tanki kahurid ja tuligi kaks tükki ja üks tuli sinna, kus minagi oma kergekuulipildujaga. Väike Keller oli seal all ja vasakule tuli üks tankitõrje kahur neurobulja teispool teed, kus seal kaljule heinu, heinu, kalju, raci on nuia mees on, tema oli siis minust, temal oli seal omajahuga ja sinna tulid teine tankitõrje kahur ta. Ja siis. Hakkasid tulistama ja meiepoolne, kes minu kõrval oli, see pani kohe vene tanki põlema, naksti ja siis pani ta teisele tatari L1, tahtsin kümmerakate pööram kastel liitleks, Äravi tiirutas ja sinnapaika ta seisma jäin. Ja mina sain nahka, roomasin, meil olid padrunid otsas, tõin kelguga padrunit, kõrge kuulipildujaid ja siis käis hirmus larakas kolinat mürinat ja kurat, vene tank lasi siis selle meie selle tankitõrje kahuri, mis peo kõrval oli asi selle puruks, siis sihtur tagasi sai jalast haavata, Talgastad jalg jäi otsa või jäänud nii, et see tankitõrje kahur pandi vaikima, aga parempoolne Belses lasi neli tanki, jäi sinna sedasi juba puruks lastuna ja tuleb neli tükki veel edasi. Ja tuligi paremal pool, kus Kalju Leino jagu seisis, aga meil ka Pancerwaustid Need, kuulsad tankirusikad tankirusikat ja olid välja antud ja siis oligi ainult asi, et poisid olid juba rusikad valmis pannud ja ja Kaljo Reinumul pärast ütles, et näed jumal, enne oli tankirusikas hästi, rehtis oli juba pead muidugi kaevikusse peale sõitnud, siis sai seal tankirusikaga ühe tanki ära lasta ja siis pani seene, pani tagasi. Nii et viis tanki jäi sinna selle korra ja siis kes neid jõudis lugeda, lume peal oli neid kuradi musti laike, nii palju neid sõdurit ja jumalast õnn, jäljed pimedasse jõudis pääle tänu ikka sellele veebruari lühikesele päevale. Et siis see pimedus päästis ja päästis niimoodi ära, et et meid jäeti rahulisel pikemaks ajaks. Üksikud rünnakute käisid niisugused, aga see hirmus suur pealetung, ühesõnaga meie panime sellele piiri, aga siis üks homiku Kurinak seal, kus Kaljo Reinu jagu seisis, seal ikka läbi tulnud ja ja sest seal sa meile silla silla postleliselt silla pealt selle meie poisid maha lasknud ja aga siis meie luure oli ka jätsaidlike selle korra selle väikse madina tagasi lüüa, mina käisin ka seda kohta veel nagu likvideerimist hobustega olid tund regede peal oli, sest need Nasfalt ja, ja varustust ja need hobused olid seal, neli hobust oli maha lastud ja reed olid seal naasia kõik maha jäänud ja siis sellised väikerünnak Neetnike nokkisid, aga ei tea. Suhteliselt rünnakud enam ei tulnud. Aga siis me olime seal juba paar nädalat sedasi vaikselt-vaikselt ja tuule peksa hommiku vasakult poolt vasakul tiival jälle sõrmusega looda, tuleb mehi üle juhatanudki, spurad saksa vorm, et mis jama see on, kas venelased sakslastest riietunud, aga baars üks 100 mehe ringis ja midagi teha, ütleme Alt ja stoi ja kõik tulevad ja tulevad ja siis lõime tule pead siis kukkus täitsa palju maha ja saksa, saksa keel hakkas kõik, vaatasin, et kurat, see on küll üks jama nüüd lahti, et need on ikke sakslased ja jätsin tulistamise järgi ja tulid siis jõudsid selle metsatuka, sakslased. Paadimehed, et me oleme nüüd siin juba kaks nädalat kõndinud, ükski venelane pole lasknud meid nüüd teie tassiti meil siin terve hunniku mehi maha. No aga midagi teha niimoodi, et üks ainult üksus jäätmekahe rinde vahel ja ja seda siis nad olid, metsime ta rannantice omade poole omade poole ja meie siis andsime neile Petsusele korra seal ka ju oli küll, aga lasime edasi minna ja midagi teha ei olnud. Ja see on kurb lugu, juhtus ka veel ja siis oli asi veel mõni päev ja. Me olime juba seal peaaegu kuu aegagi, olime seal metsa all ja siis üks poiss tuli puhkuselt tagasi veel noh, said sealt rindelt, seega puhkuse puhkuserongid olid või tagasi käis üks maksja, no ütleme, üks pauk käis läheneks kart Leo levi eesnimeks, kapik, mees, see parajasti tykki piparkööke, raudahju seal võsa all ja ja mis kuradi jama see näemegi venelane jookseb, seda hakkasime seda jälitama. Me kätte saadi, see poiss sai seal surma küll puhkus nimekeelsel poisil seal, meie võitleja venelane pääses minema ja seal jäljuks, kuradi üks luuraja oli seal väljas, lasime mehe maha ja oligi sedasi, et Läks veel mõni päev ja siis tuli jällegi, et me oleme suures kotis, et 20 kilomeetrit on juba kott suur, et me oleme nüüd päevadel meil loetut. Et tuleb hakata siit kotist välja taganema ja kontse varvas, ega meil transporti midagi ei olnud, suutia tuli jalgsi taganeda ja siis tuli poole maa peal ja kus me olime juba öeldi, et kurat, et siin on veel üks kott, kahekordne koalitsiooni siis kahekordne kott ja siis rebane oli juba käinud seda kahekordse koti sees, temal juba käinud seda nagu eelluures käitisele Kerspegi seal üks kuram mägedevahelises külakene, seal Olylzin, seal olime ikka tohutu palju koos ja ja temal oli tagasi tulnud ja üteldi, et poisid, et siit sellest väiksest kotist me saame hõlpsasti jagu saanud rada on olemas kribu-krabu, et poisid, lähme välja, et ei ole midagi, sööge kõhud täis ja vaadake, kus te saatja, vahetage jalanõud ära, kellel hõõruvad välja, mis siin tuleb üks kiberännak nüüd teadma, hommikuks oleme väljas. Et need tuleb kiirmarss teha ja oligi, hakkasime sealt siis noh, kes oli nii väsinud, olin niisugust mehi katsete jumalat ei, jalad juba verised ja ei saagi vennaga. Minu jalgel ei olnud viga, vedage ja siis hakkasin ka seda riburada mööda minema. Ja hommikuks jälle seal, see, see oli sesse sisemine, oi, see oli valus kott, suur kott, mis kaugelt kõmine siis see nõnda hull ei olnudki, kui pärast sinnamaale üks kord jõudsime, aga see oli see, et laip oli laibast peaaegu kinni ja siis oli hirmus lennukite tuli ja oli ka kahuri tuld ja, ja roomates sai ainult välja, siis oli küll selline asi, et muld oli rohkem suus kui, kui võib-olla sülge ja sai sedasi raamatuid ja siis laipade vahelt ja kui seda asja menetlema hakkad, siis oli see oligi õnn, kes sealt pääses ja mina sain ka sedasi seda ribas esimeste ma teadmetestkümne otsida, räägi, et tal 13 koti summalt, aga kas ta siis ta 12. 11. pääsesin minast, janu temale sellest kotist ka välja. Mehed olid nii tänulikud, siis tuli juba aprillikuu ja, ja soojad, ilusad ilmad olid tänulikud ja meid juba vormeeritusel uuesti isegi tehti ohvitseride väljaõppegrupp, nii palju oli kaadrist puudus, oli neid noh, jaoülemaid Riho ülemaid ja, ja minul oli ka õnn sattuda sele 12 12 poisi hulka. Mäletan ainult ühte nime luik, Valdek. Ja teisi ma ei mäleta enam, üks ilus noor ohvitser oli temal üks noorik kastanid, noorik oli või? Noorikust käskjalg oli, see oli meil seal väljaõpet, tegemisi õpetati meid, noh. Ütleme igaks juhuks valmisid jaoülemaid vajaja. Ja siis oli seal asi, et tehti meil ka rivi ja, ja siis taheti meid seal ka maha lasta, kuram. Toituljon tea, lasime soku maha seal ja sest perenaine, kus me olime, see tõi ühe kuradi sulega metsaülema saksa vormis metsaülem sinna ja seda meid maha kõmmutada, mis te olete hukkusid maha lasknud ja. Aga see pääsesime Eke ära, Nad leidsid küll seal naha üles kõik ja jälle sai tänu sellele tsirinne, nagu päris püsib, ei olnud meid, tehti kuulsus valmis seal ja ja anti lootuspaelad, Luik, Valdek sai siis ainult selle paela peale ja meile antinist Väikse tõbedas Sist lootus vaesuse lõhna peale. Siis niisugune koolgi seal tehti kõik, olime tänulikud ka see, see grupp olime tänulikud rebasele, nüüd ikka tuleb, tuleb võidelda lõpuni, nii et näed, suur koit, suur kott on sedasi, et tuleb hakata siit välja juba minema ja ja et rebasel on ka kokkulepe tehtud, rünnakuid oli vahepeal seal venelastega ja võeti meil ka seal punkreid ära ja me võtsime uuesti tagasi ja Jesbergis seal kuradi mägedes ja siis tuleb siit hakata nüüd noh nagu välja minema, et tsehhidega on ka kokkulepet, ronisime sinna, suund oli siis sinna tšehhi piiri poole, tšehhi, saksa biilsel Jersbergi kandis, et seal on kokku lepitud olemas tsehhid laseb meid ilusti läbi, et me saame inglastega kokku, et mitte ei jäeta meid venelaste kätte. Oligi taganes, siin taganesime, siis hakkasime siis seda suunda minema sinna tsehhi piiri äärde, nii et seal oli siis üks kuradi mägine piirkond, oli üks suur jõgi oli all ja läheme äärt mööda ja laskmisi suurt ei olnud, mõned väiksed tärinatice oli üksikuid paugukesi. Ja üksgot jõuame, vaatame, rivi ikka läheb ja mis kuradi Janssoni hirmus kisa seal ja kamandama hakkab ja Ühed ütlevad, et oi, nüüd on üks sant Asjet, seal paistab, et võetakse relvi käest ära ja anti siis edasi sõna-sõnalt tagasi rivisse. Et relvad tuleb nüüd ära anda. Tsehhid ei lasegi meid niisama läbi nagu kaup oli tehtud, et saame kõik ilusti siit varustused läbi minna. Oligi Kurinak, läheme, läheme ikka edasi, päris parajal sammul ja jõuame sinnamaale, tulevad vastuse, andsid kuradi kirju triibuga, tsiviilmehi. Habetunud ja pool agendati meeste Tolide tšehhi keeles ja ja hakkasid meiega sealses õiendavat SS ja sakslasi oli ka seal, ega meie üksinda ei olnud. Ja tee ääres juba eespool käisid paugud ja ja annate relvad kohe ära, relvad kohe ära ja midagi, kes ei anna, see saab kohe kuuli. No ja oligi see ainuke asi, et meie kahe vahel, et kuidas kurat ära anname nüüd siin käputäis neid kuradi vantisin vastas ja et midagi teha ei ole, noh et siis saame teada, et need vabaks lastud tsehhi vangid, vangilaagrist need pärisid sakslaste peale, saksa, need on piinanud ja sellepärast siis ka meile meie peale oldi vihased ja juba sakslasi on kõvasti maha lastud ja et need on siin palju tööd teinud. Ja oligi niisugune asi, et meie mehi ei tahtnud relvi ära visata, ka minul oli kahju, viskasin alulises oma püsik säraga, püstolid, hoidsin veel ja, ja panin sinna ära, läheb veel natuke maad edasi ja vaatan, et seal juba päris käsikähmlus seal käib. Sest öeldi välja, et näete, Maitland seal maha tõmmatud, juba anti signaal tahapoole. Et ärge poisid, jampsige tanki kõikjal, otsige taskust mis on järete, kellel midagi, leitakse, kohe kammutataksed. Maitland, näed, püstoli oli olnud taskusse tabele võtnud. Hakkan teile seal vastu ja, ja temal oli siis saanud saatusliku stay Meegikusima märke maha ja mina läksin pärast mööda sealt. No üks kümme-viisteist meetrit oli seespool, see oli kahesson Zmaive, kaheksas mai oli Vistamedüheksaskantsest, minul on 10. sünnipäev, siis enne minu sünnipäevani. Ja vaatan ja, ja palja käega seal oli, et tema, ma ei, ma ei kahtle selles, et keegi teine võis olla rüütlirist oli tal ka veel, oli kaelas täie selles ainult pea oli paljas müts, oli kõrvaohvitseri müts, et vaatan, et kõik märgid Twitterist on kah ja seda siis, kui seal see pea tal natukene ison, kiilakas ots või kuidagi oli, et, et see on Paul Mikela ja astusimisel edasisest keskses suutis, mida kiiremini sotsiaali õnnemise, et mitte nendega intriigides sattuda nende vangidega, see oli pääsenud, mees, andsime jalgadele nii palju tuld, kui saime, kes sealt pääsesid ja tagasi 30 kästi vaadata, tee äär oli need maha lastud täis ja ja ja järel tulemas oli ikka palju kaugem, kamandasid kõik ja pärast seal kokku saime. Sealt olin pääsenud, ühelgi enam relva ei olnud, kõik olid ära antud. See oli üks kõige kurvem moment, tuli tuli ennast paljastada muidugi enne kõik juba enne, kui sinna jõudsime, need oma Soldpuhid, nyyd hävitasime ära, mina matsin kohe kännu alla ja kaarditasku viskasin, ilus suur jõgi oli, viskasin koos kaardi dekaadi tasku, läks nii üle käe jõkkesesse, siia ujusid jagu. Aga siis oli niisugune asi, et noh 10. Maidule, aga siis solivoorist. No kõik oli ära visata, aga mulje oli, pläsku oli. Vesi on siin ja püksirihma küljes pläsku likööri. Ja mõtlesin, 10. mai, see oli üheksas ja Dome on sünnipäev ja rändasime edasi seal ikka ja, ja siis oli teine sama õhte võimlide teine õhta. Siis saime kokku, nii et rebane oli veel seal oma suure grupi 100 inimest sõduritud tal küll seal koos, et siis tuleb Lütsitlikesed ajat riburada mööda minna, nad rikkusid kokkulepet ja, ja midagi parati ole aga peamikesin enda joonele saama ja aga et päevane minna seansse suure grupiga, seal peab nüüd hargnema 100 tuh ei lähe kuskile. Kui niisugune asi hakkan pooletunniste õhta, hakkame minema pooletunniste gruppidega niimoodi pool tundi vahet ja siis tuleb jälle ses viis kuus, seitse, kaheksa kuni 10 meest ja vaikselt minna. Et 10 gruppi vähemalt siit saab, kui mitte rohkem, et kes tahab puhaku ja kes nüüd tahab minna, hakka minema. Seal oli tal kaelex, naisohvitser oli ka seal ja ma mäletan tal ja kuidas seal pidas eemal kõnet ja siis ütles, et kas teil kellelgil kaardi ja kompassi järgi jäänud on ja kompass ei olnud ka seal kuigi palju, aga temal mõni oli, ütles sealt veel, et andke kuskil, seal lööks kotikene Kustas võttis, sain ninaga tema käest kompassi veel mitte tema otseselt tassist tagasi jagada, ta oli nii, et mulle jagati, sain ka, et jäin jagu ühe jaoülemaks grupi ülemaks, et leppisime kokku, et ma jään siis edasi, hakkan hommiku hästi varakult, et sünnipäeva pidada, mul sünnipäev ja las siis teised lähevad eespool, et küll jõuab. Ja oligi asi, et hommiku ärkame üles seal vaata, päike tõuseb ja seda ei teadnud, et all seal eemal mäe küljes üks suurem tee veel läheb, vaatame vene suured kolonnid lähevad killadi, kolledi seal juba edasi, päike tõusnud ja kõik on kadunud, meie neljakesi magame seal eestlasi ja ja, ja mõni sakslane ka veel olisena meiega hambast, seitsmekesi olime seal ja et nüüd on küll kurat lahti. Siinkohal katkestab stuudio Kell jutustuse, mis võiks jätkuda sõjavangi mälestustena kuid kannab saatekavas pealkirja Saksa sõjaväest Sillamäe ehitajaks. Ja pandi meil kurat vene vorm selga kõikjal ja öeldi töö pat. Nüüd olete Ööbattisi hakata siin nüüd hoolega ehitama, seda Sillamäed seal ei olnud rohkem kui üks pikk saksa barakk. Nüüd teatmeteos Sillamäe linna ja esimese aatomitehase lasin mina seal käiku 50. aastal, siis taheti mind sinna edasi, et üle aja, et ma hakkan neid tehaseid seal edasi ehitama, veel. Rebasekutsikad ehitasid veretööpataljonis nõukogude aatomi teha. Vaata nyyd, aga meil ei olnud seal mingisugust kuradi volijate, kui ma mäletan, kui me andsime seda tsehhi viima. Nuhid kõik sees, meil tsehhe, seda tehast oli üle võtma. Leningradist tööstuskoolinoored, kuradi kunid, need sõimasid kõikmekvassessidest ja tulid meil käsitsi kallale seal ja ja takistasid meile peale ja massestid nende meelest ja siis olid seal piilulit väljas, kus nüüd see toormaterjal tuli ja kus see produkt valmis sai. Seda käiku ei tohtinud meie vaadata, minul oli teisel korrusel vaakumfiltrite sissetöötamine ja siis oli see lugu, et tahtsin sõbrartimine, soldaat kutsuti soldat Adiks, noh, meil olid põlakud, teave, soldaat, idees, imesta, sõdur meile oma koha peale. Pidin selle vaakum viltervjuusmine seisma, ma ei tohtinud minna sinna tünnide juurde, kus sises kuivatusahjud tulid, kussi pulber üles läks ja kus ta siis kasti pandi ja seda käiku ei tohtinud me keegi teada. Lõppenud saates kirjutamata memuaare oli jutustaja Artur kartav.