Vikerraadio kavas on nüüd saade kirjutamata memuaare. Eesti sõjaväes velskri kutse omandanud Voldemar Selter tegi 1941 kaasa armeega liidetud Eesti väeosade sundsõidu Venemaale ja sealselt taandumist lahingud, kuni rindejoon neist üle läks. Velskriks oli taga Stablacki sõjavangilaagris, Saksamaal. Ükskord järsku hommikul kella viie aeg aetakse üles, autosireenid, undavad seal laagri värava taga punased masinad, köit vilede üles, komandandi käskjalgse laseb ringi, klopib kõik ruumid läbi kus on lätlast, kus leedulist kõiki üles, kõik jaama haiged, mis oli seal kõik, mis kõik andmed kohe ruttu-ruttu kanderaamidega avatud ja kohe selline Punarhiti autode peale ja terved mehed kõik rivisse rivistati üles ja raudteejaama ja ja kohe jaama saime, kell seitse oli reselonees kõik, kui valmis hakkamas kõik autode peale. Küll, kui produktid olid kõik kohe jagamisel leivad ja vorstid ja juustud ja need surede paviidlad, pihlaka ja mis nad õuntest tehti, sulle, tämber kõik olemas. Kohe igast ruumist, vagunist nimetame ennast välja, kohe hobujõule anti kätte ja koheva tähisid kohendusse käis uttu, veerand tunniga oli kõik varustatud toiduga ja rongi läksin ja Läti parungis siis oli Hitleri juures käin palunud seda Ezeloni muidu ei saanud rinde poole sõita, üks tühi ja seal on, kuidas seda lubati, eri eriasi. Ja see käis kepp käes musta kaabuga, siis öeldi, et seal saksa paruness, tema tõi baltlased, kodusystemad lootis Lätist oma mõisad tagasi saama, see oli niisugune jutt, oli siis sel ajal liikus. Ja Me pidime tulema kuue päeva, toit anti meile kaasa seal sellega korraga ja kuivtoit ja haiged olid neli vagunid oli siis aja neid lamajaid ja nende heina Tseesenedestik seal vagunites ja me ja igasse vagunisse velsker. Ja, ja niimoodi tulime. Ja me jõudsime teise päeva lõunaks sõime Valga jaamas, ei saanud jaamas sissejaamani täis, nii et otsime nii kolm neli tundi nagu jaama sisse. Ja oligi meie kodumaa sõit käes. Tulite koju? Jah, suhet me saime veel värskerid ja kõik Kanada haigetega punasesse autod olid juba jaamas vastas ja kõik korraldatud ära, nii et ta haavatud ja haiged kõik said kohe autoga, viidi ära kas linna või kuskile mujale veel edasi. Kus kohta saadi, jaa. Ja omakaitseorkester oli jaamas, mängis puhkruschwette orkestriga vasta ja. Ja noh, siis me saime kohe värskelt ka haigele kooshaid anti dokumendid me ka kohe vabaks sama päeval, aga muidu ja seal oli uue aastani vabastatud saated, noh isegi 2000 meest peaaegu valmistuvad Te olite Eestis tagasi, aga sõda käis ju edasi. Minul oli jah, kanaasi, et ma sain siis ikka see aasta sain rahus olla. 42. aasta ma sain olla siis ikka lastekodus, tegin talutööd. Aga järgmine aasta 43. kevadel vara allohvitseri aukraad ja vat tuleb abilisi eriti kohe järsku. Siis mul oli niisugune juhus, et mul hakkasid naise võtmine Basil. Tütarlaps oli siin Paide kodumajanduskoolis Väike-Maarjast pärit, seal tuttavaks saanud. Ja siis hakkasin seda asja ajama ruttu ja registreerisime veel ära enne ja ja tulin ja paidesse võeti siia kokku, mina ei ole seda kuskil, ei ole raamatus ka seda olla ka raamatus, mis pataljon see siis oli siin? Eesti ohvitserid olid Eesti kaader, allohvitser, kõik olid eestlased. Aga väljaõppeks olid ukrainlased, sõjavangid, Nende lõpetati siin Sõjatehnik, Saksa sõjatehnikat ja Läksid jälle rindel. Saksa poolel Ukraina vabatahtlike üksus, siis ma ei tea, mis, mis, miks just oli, sest minul ei leitud kohta velskri vaja ei pidanud olema ja mis vorminud kantsis. Nendel oli niisugune vahepealne, vaata nende Lasva meestele Kaio eriline vorm, Nuka tumedam roheline. Midagi oli, nendel oli ka midagi, aga muidu. Meil Eesti kaader, mis siin olid, need olid pataljoniülem, oli Eesti kapten kapten Eesti vormis ja ja meilgi oli, mina olen teises kompanii valvuriks pandi relvur allohvitseriks, ühtegi relva me ei näinud. Puupüssid ja kaikad olid midagi, millega ukrainlased seal õppus rivis käisid. Sest Ginu paide kinos oli siis kinosaali söögisaaliks sõjaväele ja seal raamatupidamiskus, see raamat pandi müüriti kohe kaks suurt katelt pada sisse seal solisse köök ja majandamine ja värk käis kõik Eesti sõjaväe ühte määruste kergelt mjah kasarmusse määrusse. Kui see aga rivi riviõppust ja sõjaline õppus, ei, saksa, need, nemad ei olnud allohvitserid, vaid need olid need. Paela mehed, need olid siis kamandasid neid õpetasin neid sinna-Tallinna mitmes kohas nende õppeplatsid, kus mõtlesin Paide turg, kus Paide, Paide turg on seal taga lükse sakslased valmisest saksa kirik oli sealse kirikus tehti õppust ja õppus käinud nii, aga meie siis meie hooleks oli siis minul Põltki töödega ametit määratega see kompanii vanem oli meie kompanii vanem, teine kompanii, mina olin siis relvur allohvitseri ja tema Hampani vanemaks oliks. Ratsa allohvitser käis mu punase pükstega ringi. Üks leitnant oli kompanii ülemaks ja põlkisin rohkem midagi, neid kamandad sakslased, nemad kasarmusse üldse ei tulnud. Tallinna tänaval olime majutatud kompanii. Nemad ütlesid, on neid, nemad olid ainult rivi tegid nemad seal kasarmus üldse sisse ei tulnud, sest et meie asi oli see siis seal nende õhta, loendused ja teemaviimised ja köögitoimkonnad ja need olid kõik meie korraldada. Me pidime, mina olin siis suurem osa ikka muud teha polnud, siis võtab õhtal kompanii ette Vii sööma ja ja siis tulid kartulit koorida ja. Ukrainlased kõva laulumehed laulsid, hästi tõmbasid, klaver oli ka seal saalis mängisid klaverid ja laulsid seal Volga-Volga. Ema, hakkame vene keeles. Igalühel lust oli näha, kuidas ta üldse keelega hakkama saite nendega kioski isegi ütelda. Mina kamandasin neid eesti keeles. Vasak ja parempoolne selg ikka. Ja marss ja see oli sell või kellele iganes rohkeminega rääkimist pal, nemad ise laulsid ja saad kaadri oma kaitseohvitser ei kaitse staap oli ka seal Ginus siis need käsid kuulamas ja ukrainlast laulsid. Vägevad seal. Kaua väljaõpe kestis. Asi oli see pataljoni siia edasi, aga meile tuli paide tuli sisse leegioni komisjon, Eesti mehi leegioni värbama. Mäeks, Amede, rohkemaks 50 poisi emmertsemat kuril, vaat mis me siin passime, lähme leegioni. Et aga lähme siukse, kohe leppisime kokku, et keegi alla ei anna. Kui kuu aega puhkust annavad, siis lähme. Kui puhkust ei anta, siis siis ei lähe, kui siit tahavad kohe, et vaata siit panna teise Belgia kohe läheme siis ei lähe. Oleksime komisjoni ja okkaid paljudeid, anna paelu rivisse, ütlesin, et üles. Noh, nemad kaks nädalad annavad kaks tänavad, antakse margidendred ja kahe Nadali ja toidud ja kaardid ja kõik antakse või? Ei tule siis ei tule. Oleks kauplemas, lehmad läksid lõunale ja ma ütlesin, me lähme ka lõunale ja kõige pealsemad tagasi, olemas on tulema küll, kui me soovidajad läksime tagasi peale, on seal, noh, jah, me anname teile kuuaegse toidu, Cartid ja margidendrid ja saate puhkusekuu aega, siis Leegeene, kõik. Jah, ja oligi minule siin paides teine hommiku vormima seal maha, jätsin oma riided selga ja läksin koduma. Kuu aega aega, siis ma läksin Väike-Maarjas. Tütarlaps oli Väike-Maarjast pärit ja siis seal ma nelipühad. Pulmad veel ja Väike-Maarja oli salevis, seal oli juba sakslasi täis suured töökojad ja laatsaretis ja kõik su asjad olid Väike-Maarjas. Pidasime pulmi seal Saksa allohvitseride tulidel, mu pulmalilled. No ja kui see aeg sai täis, ma jäin siiski hiljemaks Matsadega nats kohelinaga, maalin registreeritud siia Väätseval natsid tõid paar saadet teadmata siis Väike-Maarjas sõnad ei teadnudki seal ennem ma läksin kuu aega hiljem välja, siis siis oli siis viidi meid tarinasse, tarinas löödi meid, seal juba sai sügis käte juurde, kus oli kaks kuud, oleks ära ju juuni ja juuli läks ära augustikuu olima siis meid pandi siis viimane saadetis, mis viidi siis leegion ääres on pitsaõppelaagrisse, need olid siis siin Eestimaa niukseid mehi iga päev kokku korjatud, kes pidid hädaga ära minema, mingit pahandust teinud ja vaata päästi seal leegion päästis need ära ja siis kuidagi kuskil pättide pääsesid ära. Siis oli meil igasugusest mehimedalised patareist tuli mehi, olid kõrged saanud aru kesi, mis nad on pärast kõrgeid mütsid peas, kõige suurema majori paguneid teha. Wehrmachti paguneid rindelt hüpanud ära ja jälle kinni võetud ja vot see oli seitse asi käis. No ja siis oli suures elam, sai meid, oli seal šiiidi pitsa õppelaagrisse ja deviis õppelaagris viidi laagrisse pühamine päev, kui meid viidi laagressissaid saunast läbi käidud. Ja siis konvoi võeti relvad, koenn meil ära ja konvoi see 21 päeva kartsa. Sest see oli teinud nede ühisabipakid, olid pake, saadeti laagrisse ja need neli vagunis oli meil neid vagunisi. Ja need vagunid olid nad osa vagunid ära rüüstanud, müün maha, tee peal. Välter raud võttis meid vastavana tondi sõjakooli vält lähedal pidi olema. See võttis meid vastu seal. Esimest sõnadeta, mina tahan teist alles mehed teha, see oli esimene jutt. Nojah, seal siis seal läks, siis oled sa kõigepealt kohanema ja siis kõigepealt ladudesse riietust ja vormi teise päeva saama ja siis ööseks anti kõigil, kellel olid vaja tunnused peale panna paelad ja nagu allohvitseri kõik need antivormiriided kõik töökotta ööseks ja hommikuks valmis paelad pealsarrarid. Ja siis läks kohe õppuseks seal ka, Ma, mina sain paar korda käia õppusel, mina rohkem. Raud pani mind teine päev juba kompaniikorrapidaja, eks ma ütlesin, rauale esinenud härra vältveret maid määrustiku siin Eesti sõjaväes, Adolf põrkas mulle peale. Ja just nii olema. Eesti sõjaväe määrustiku tunnen. Just nii, tunnen, rohkem pole siin vaja, me teame täpselt nii nagu Eesti sõjaväes. Raua jutt. Muidu välja õpetajad olid seal sakslased, sakslased ja. Nojah, minul ei olnud seal mehh haua saanudki olla, meil oli see eesti esimesena, moodustati sealt pitsalaagrist, moodustataks eesti brigaad brigaadi nime all oli ja see oli kolonel Kurg oli selle üle. Ja see viidi neemele alla. Iidritsa Idritsa jaamas võeti meid rongilt maha ja sealt siis meil autos ei olnud, mehem õhudele apteni moodustati ja mind määrati Atelungi velskriks ja aga see oli niisugune asi, et selle apteenundi koosseis meil ei olnud masinaid ja meil ei olnud kahurist midagi meil ei olnud, joon antud pidid tulema alles hiljem järgi. Ja meid viidi neemele alla eesliinijalaväeüksuseks, puhta nagu sooja raba sisse. Sakslased ei olnud seal mingit, ei olnud keegi saani eest liini teinud ega ei olnud seal mingit liini, ei olnud seal mingeid kaevikuid, ei, mitte midagi. Ja meile ka ei antud midagi ei olnud meil. Lumi tuli maha val sügisene aeg oli lumi maas, külmetas järve jää oli juba pea seda miinipildujatega purustati, et venelane üle järve ei tulene. Ma tean metsa sees nagu männi ratsik ja nii madalale ta ei saanud kaugusi natukene pool meetrit seda augu maa sisse kaevata tuli, liivane oli küll, aga vesi tuli sisse, ei saanudki sügavamaks kaevata ja maksad alla ja seal aukudes elasime. Väga vilets oli ja siuksed, soosaared olid soosaarte vahel oli vesi puhta veesild oli agudega täidetud, sillad olid, sest iga hommikupimedas toodi meile toitu, päeva ei tohtinud liikuda, seal venelane, jälginud meie liikumist kõiki kuskil põldude ääres või metsa ääres, kus nendega nende kaevikuid rinne oli, mina ei tea, seal rinnet ei näinud. Ja soosaarte vahel või vesi oli see asi poole sääreni. Ma käisin ühe ühesse südaöösse, kutsuti välja teises oma saare peal oli üks rühm, oli seal seal üks mees pihta saanud. Käisin seal sidumas ja Nad keerasid küll ära, mine tagasi. Partisanid käivad ööstasid vahelt läbi Solpafashoppa igavesse kuulepu lähevad Muuseumis, naiste teevad nad, võtsin granaadi, pain taskupüstol Walther püstoli, ka mul see võtsin kätte ja läksin solkohopaga. Pätsil kuulasin ise, et kas nüüd kuskilt nii laevaga ehitrul tulevad, kõige suurem häda oli oma saare peal üles. Tunnime sai nii aktiivne kommu, kes tuleb viia seestpoolt, kui ei saa seda kuidagi selgeks teha. Et niisuguse koha peal me olime, siis MM seal kohe tüki aega. Ja kui rinnetud üle võtma sakslased, idasakslased tulid üle võtma särinat ja nädalat kuidagi seal rinnet üle võtad. Kuidasmoodi siin üles võetud kaevikuid ei ole ja punkreid ei ole ja midagi ei ole. Ja meil ei olnud muud midagi teha, meil ei olnud kirvest ei mitte millegi. Millegi puudkamavates toodi meile, me said, mehed, said siis selle kõige moodsamad saksa suured kuulipilduja, tähendab kuradi 3000 laskmisi. Kuulipildujaga lassid männi maha, panid alt nii tiheda tulega mänd murdus maha siis asjase oksi asju sai külje all, muidu isand auku midagi panna. Ei saanud riideid kuivatada kuskil pool kaevasid maa sisse augu vaid küljelise auku sisse, tagunistasid külje peale sihukese väikse augu sisse, saad veel augu välja liivamaa, kannata siis väikse lõkke, tegid seal külje peale augu sisse, siis selle lõkkel soojusega, siis sai, tundis soojendanud natuke kuivatama. Tervis pidas vastu, vestel vedas vaste lõbusaks, kas palavik tõusma, aga ma solid, rohud mul olemas ja ma sain ikka ära ja siis, aga siis me saime sealt varsti välja kaameriidismit külasest esimene siis esimene patareisse, Blacki patarei oli juba oma torud kätte saanud, tema oli juba seal külas oli siis juba need 88, millimeetrised olid juba seal üleval. Poisid näitasid mullegi veel, kuidas lastaks lassid vene külasse majas klassitsema otse sihtimisele, panid kohe üle jõe ja seal ma mära kui sealt nagu sipelgapesa, venelased paid välja saad, nii tolmaksid, kõik paistis selgelt näha. No siis sai meie kolmas patarei, said ka siis oma torud kätte, masinad toodi Saksamaalt ära ja siis me läksime juba masinate peale siis öelda, mäda, midagi. Siis toodi meid iidritsasse taga, siis on Idritsus, olime seal siis külade järve taga seal järve ümber linna, seal järve taga käisime, siis vaat siis ma nägin enne, ma ei näinudki seda, kolonel Kurg ja tema oli siis seal. Jahimees, tema, vot nii julge mees oled. Ma ei mäleta, mis tal peas vormimütsid, sul plekkmantel oli veere jahipüssi üle õla ja pani metsa, käis mööda võsa, ajev ringi, karma kard partisanidega midagi õnnetu, ta auto läks miini otsa. Toodi Tallinna Tallinnas suri. Seda ma kuulsin hiljem. Ja seal me olime siis seal järve ääres, seal külas oli üks vene kiri ja seal eraldi side elama kolimiseks, eraldi seal juba ühe vana pere juures seal korteris šveiti tuba, harjume, saime endise seal ja perenaine hommiku meil ahjuprae kardulisus kooritud, muud süüa anda ei olnud, kartulid anti, priipärast meeldis sõduritele ka. Viidi meediale uude kohta ja ja siis oli meil üks hirmus tramburai, löödi veel peal, üksused öösse kella 12-ni, aeg. Eesliinil on tulnud punaseristiauto ja partnereid röövis selle auto ära, tuleb minna päästase ja tuua ära Emedisse kahurus, lepper oli seal nagu tankiga sõitsid seisuke tanki hääl, tal oli see õhkjahutuse mootor ja kolmesillavedu oli sellega mina oleksin ka kaasanud hästi, aga ma ikka huvitav, tahtsin näha ka, et mis seal siis on ja siis järel tuli siis üks veomasin. Sõdurite Cavel võeti sõduritega kaasa. Mine tea, palun, partisane seal on julge khatiga rumalat ide minna pimedas. Hundi suhumine. Tont teab, mis seal tee peal olime, olime kõige ees, mis meil polnud midagi, meil veerand neli kahurimees tuli peale ja siis kahurijuht ja autojuht, mina ka ja panime järsku tee peal seisab suur masinas, tee peal. Naersime juurema, käisin, vaatasin ära haavatud kõike täägiga bussiga läbi torgitud rinnust. Neli lamavad, haiged olid ja siis kaksikolid veel istuvad seal sees tegelikud ära surnud. Haigele otse peale. Autojuht ja velsker olid kadunud ja neid ei leitud enam. Need viidi kaasamist. Ja kui oleks siis teadnud, siis jookseb midagi ette võtnud, kes oskas sedasi ette arvata. Ja siis me läksime jussecise meid tagasi ei lubatud viie, sest ta võeti lihtsalt automaat, võeti mehi, kes viisid selle automaadi punaseid autosid, vananenud haavatutega surnutega ja meie viidi edasi metsa, kuskil keskel saaliks, kuskil ühtegi maja ei olnud, kes külalisi suure teeristi peal oli suur pol koolimajas pandi meid ööstused otsustusena koolimasse maha ja kahur oli kammelgaas, kahur pandi teeristi peal üles ja jäidki maksnud partisani tuldsena meile kallale, meil polnud mitte midagi võlg üks kuulipilduja oli see paarkümmend meest. Jänes on kohe siis seda teed valvama ja vatsa ja siis teine kolmandik päeva läksime siis uuesti Sanna poole rääkima, kus me selle kohta sõna kuusiku järgus paksu kuusetukk oli, teine puruks punustavat ära. Seal kuusik, leiame üksteisest eemal üks, 150 meetrit, suur majakene kuusiku seest ehitatud jadana, paadid lähevad kõik meile teeääre torgatud sisse kõik sinna meie selle sideme syyerliini sidetraadid, saksa telefon käis ju niimoodi, et temale üks traat, teine käis maa kaudu. Ja siis selle okka viskas, selle traati, oli, kuulasid kõik pealt, mis kuskil tehti võõraid ja leiame selle, Partsine major öösse, kohe siis võib-olla Sanced teadis siis rühmaülemast, mis me nendega teeme. Stem spam, tule otsa põlema, kuidas pealt illustajaga nagu põrandaalune põrand hakkas põlema, küll hakkasime, panime ruttu eemale seal põrandaalune laskemoona täis, ragiseb nii kui kadakapõõsas pool päeva ragises seal. Ja nad olid SKT minema rennide jõldamisel. See oli jah, omamoodi sõdalase, kartasime seda hirmus. Siis moodustati meie Eesti poolt, see brigaad moodustas niukse, üksuse oli üks ratsapartisanid, pandi partisele nende riietuse, ma nägin ka neid mehi kõikuid ratsahobustega ja ja need läksid siis nii, ütleme sidet looma, nende partisanidega siis lähevad, kui palju neid on ja kus need siis on ja no nad ikka mõnegi partisanigrupi said kätte ka igasugusi igasu aused korjama. Riietus neil oli, neil oli seal korda Atamannide univormid selga esemest, neil kõik oli tehtutega vastsed. Hirmsad need venelased, sõnade Siberakid, hobused ja niux hobustega kõik, kui suur üksus söölises 20 mehele nõksu sõnnik oli? Sain meid, pandi ka sisse, kolimas olime seal, käisime ringi, kabatab käima uurimad, kuskil kuskuss, partisan, nad liiguvad. Ana tõi nii peenelt sellid need, et meil läks üks Uuse kahurist, lepper kohe seal õhtul. Ja läksime täpselt, mina olin ka kaasas. Sõida meeste mehe juhi kõrval ja täpselt vaatame, et läigib nüüd see Roobas roopad vett täis, et läheme täpselt hoiad täpselt roopa sees. Enne masin läks üks 100 meetrit vahet ja teine masin läheb neljas. Aga selle ajaga, kui 100 meetrit vahet ikka nii palju ei pimedat tuledega ei tohtinud ju sõita, tuldi, näidati masinat. Ainult seda me nägime, õhus peegeldus roopas vesi. Aga selle ajaga nüüd jõudis partisani üle teekäija basseinigi miini lasta. Nii et kui meie masin peale läks, siis juhi poolt ratas all plahvatas. Juhi jalad said vigastada. Raskelt kohe. Aga mina käin ter, minul midagi. Minul ei puutunud, masina ikka põhipleki, need võtavad ja kõik selle asja vastu. Ja, ja siis läks veel seal samasse samasse kohta, seal partisanid liikusid seal kogu aeg jooksevad hommikutee pidi osalema miinidest, miiniotsija tõid meie juures korteris ka seal koolimajas. Iga hommik oleks üks, ühel pool teine teine poole tee puhtaks teha ei tohtinud liikuma hakkadki. See masin läks meestega täis, seal mõni 40 meespeana, sakslastel olid suured lepperit tagant lintidega suured transportmasinad ja see läks otsa ja mina mõtlesin lisse, suurem asi. Lintidega masina tegi veel hullem, vaata ühes tükis. Selle lõigu puru, ma käisin pärast vaatamas. Kohe teine külg polnud olemas, masinad. Ja seal, ma ei tea, palju seal mehi sai vigastada, sai surma hulga mehi pannud terveks, jäid partisanide küsimus või siis see hirmus küsimus. Samas koolimajas tulime üks homiku vara välja, et lähme vaatame, pataljon, tule isi ka ja no ilus päike paisneja. Järsku kuulame piki teed, kuskil kaugelt gone valangud tulevad ja imelik kuulid vinguvad meie juures seal selle kõva külmunud maa peal. Piki teed lasti ja me panime sealt ruttu minema. Kaks kuulipildujad oli meil ka meistri kaasas ja siis oligi just see hirmus õnnetus, juhtus seal selle metsa vahel jälle, võiks suure puhul, see pole äärsed teeäärsed, suured kruusaaugud. Ja need partnerid olid tulnud metsast kukkudes öösse. Me lugesin pärast jälgede järgi ära, need oli üle 20 mehe. Ja nad valvasid ja enne kui teese miinipildujad läbi käsu miiniotsijaid läinud surmalapsed olnud ja tulid puhkuselt, tulivad soli. Eesti politseipataljon oli kuskil ees ja, ja politseipatrulli mehed, neliteistkümned meestes, lauto põlve masin, see Kassai nagu öeldi. Ja sellega tulid, need mehed läksid puhkuselt, tulid ja läksid rindele, kõik oma puhkusegaasid, saagid kaasas käis, seal oli puskaripudelid ja talivarustus, kõik vildid ja kõiki asju kaasas saadud ja nad võtsid selle masina õnneks. Enne vee kohal saime, kuulsin veel paar valamud, laste taganeda ei lasknud, leidis see rohkem põld, need mehed saanud vastu hakata autojuhte välja hüppanud ja granaadi heitnud. Rohkem nad ei saanud üldse vastu hakata. Raadiole heitutsena auku ja seal auku seis, vere pritsmed näha, nii et keegi seal pataljonidest said, kas üks või kaks said haavata. Tere, radalex metsa järgi ja nemad panid Kohkaaping minema, aga jõudsid need mehed kõike torkida enne läbilinnust. Need, mehed ja need said kõik surma, need puhtalt tulijad mehed, 14 meest kõige täiega. Üks allohvitser oli ka, sealhulgas politseipataljoni omad. Ja vat siukse karu, tembugaraid, nemad seal hakkama ja meie läksime siis järgist tuli saax, asud kõrged ohvitserid saanud e peale juba lõunaks ja jälitada ikke meil seal mehed jälitavad, võtame kinni nad suurema pandaja, miks paarkümmend meest seal on, et mis siis nendest saab? Metsa Läksin välja ja me näeksime seal kolme poisi kaheksa päris kaugel veel üks kilomeeter maad, nad seal ka, noh, kus sa võtad, nad olid viieski, kära, marssid, marssini säranud. Meiegi kiiremini jõua, kui nemad jõuavad käia? Ei, saksa, ta ei lähe metsa, metsa ei lähe, seal tapetakse meid maha kõiki. Sakslased kartsid partisani, kui tulla jala töödma, tõmmati tagasi nool patarei ülema kaariuminestama kaeda. Ja kes siis Ecalejad tõmmati tagasi, jäi sinnapaika ja 14 testi noort meest läksid kohe haudi. Niuksed asjad juhtisid partisanidega. Nad olid nii autos, oled istunud, me vaatasime kõik nad, kuid nad olid istunud autos niimoodi, et nad nii rumalalt istusid koos, et nad ei saanud endi püssikaid pandud kõrvale, majadel püsse ka kätte. Ta oli nii ligidal, selle kruusaaunad heitsid kohe granaadid sisse autosse ja mehed said ju kõik nii pihta, et nad ei saanudki midagi vastu. Siis lõpetati lihtsalt. Õpetaja tegi, räägiks kõik lõppetitena. Soli, partisanide komme kogu aeg. Elusalt ja järge jäetud. Nii et teid nagu usutüli üksusena ei kasutatud. Meie olime meil palju, meie saime Õhutõrjes olla meie isand jahu, tulime siia Eestisse. Nii kui toodi meid Eestisse ära, nii kui esimene osa saade oli kohe ja palus, oli seal Piirissaare kohta, sealt tulid kohe pandi meid maa maamärki, näete isegi need suured torudaid maa värki tuvastada. 88-st pandi kõik järve äärde ritta sinna ja siis sealt Piirissaarest tehtid Mehikoorma poole meela poolest natukene lõuna poole tegid nad ju suureüksusele, seitsmesajameheline üksus tuli seal maale ja see tuli meie esimese patareipealse raskepatarei peale. Ja selle patarei oldi rohkem kui toru juure, sulle antakse kuulipildujamehega valves ja oligi kõik see rinne seal rohkem põld, oleks tema kaks kilomeetrit põhja poole tulnud, siin tahaks meie tul nende lakkide peale, need oleks puhtad litsiks mees kaldale saanud, aga Natsu lihtsalt kaldale ja. Aga nad ei läinud, sõnad olid nii uhked, mehedat hakkadki tõttama, nii palju edasi, ma mõtlesin, et nii kergelt käes ja ja meil besterdaid, üssand, margidendreid ja köök oli kurat sealsamas nad said köögikäte Akis seal Drempama ja jagatkeni valuga edasi minema. Ja see oli saatus, lõpetas nad ära seal, sest siis saadi kohe ruttu. Saksa Wehrmacht diviis oli tegelenud sealse rindepidaja Se kindraliga, ma ka veel näppupidi koos. Ja siis nemad jäid oma siis ja siis nadil Abivad ja siis mina käisin hommikusel veel peale seda, kui see madin läbi oli. See seitsmes Ast, kes läks umbes tagasi 40 meest rohkem ei pääsenud sealt. Ja ma käisin huvi pärast vaatamas, Kasan elasime sendi ambulands, hambuline Meie mehe, Jaava hambuline poisil pole midagi, avad haavad, Sto surumi, pudel oli põrandal lahti, seal võetud suur 40 tootega Omar kaasotsist pudelisse, mõtlesin kolm, neli pudelit panin täis rummi võtsin kaasas on. Läksin siis oma meeste juurde tagasi. Järve hääle. Poisid võtsime rummi ära ja. Vaat siis oligi üks episood, ma tahtsin ütelda. Venelased tulid sinna, keerasin Blacki torud, kohe hakkasid kohe plasma nende 80 kaheksastega piki kallast, need panevad meile kaelas, lasevad sellega meie üksuse põhja poole. Aga nad olid vaesed mehed, ei osanud meie laskemoonaga ümber käia, nad ei keeranud üldse lahti, seal pidi peas võtme, keerati mingi lahtisemat, nägime, keeras mürsud ja, ja jah ja välja. Ma olen seal endi punkri paista, eurise poiss tuleb üks tuleb, jookseb püksisabad. Temal pomm kukkunud Sanna tagumiku alla, kohe Masmesse jutustuses enam elus oleks jäänud, kui see oksjon, kus vaata kohe tuli nagu paabukaigas. Naeru peal Veedla äravad. Läksime, vaatame jah, noh, see lume sisse kukk matside maha ja orika ikka lõhkenud. Ja ikka vaatad, et vatsa mäe järve peale nende lõuna poole järve nad viiside sest Piirissaarest järve pool Lõuna poole sinna, kus nad maalast tulema hakkasid, sinna viidi, sinna oli viidud, siis nad kõik seal anti alles laskemoon kätte igamehele 100 grammi piiritust ja siis hakkasid tulema kõike. Kuulipildujad, pealegi rehvede peal lükati kaldane välja vaikselt, nad tulid nii vaiksed. Ja nii kui seal selle saavad siis kalda ääreni, siis muidugi hakkas madin peaaegu mehe mehe Tarkasid, killasisena tulid ikka maale välja. Aga meil mehed, lõiked, mis asi seal liigub seal kastivirnade mussad, mis asi kaugele järve peal sõnuks üle koha Ilumeetria. Et mis asjad seal on ja viimati seal poistel do ees, otsisid nad rummipudelid ära ja lähme siis oli see, ma ütlen, ära need mehe nimed ka, kes olid seal siis. Pettai oli üks Tartumaa mees, oli vanemseersant, vanem mees oli juba vene keel selge. Siis olid koli Rakvere mees ja Smitu oli siis Lellessori kahurülem ja siis olin ja siis viies mees, üks Viljandi noor oma kaitsemees ei olnud püssi Ilmar püssita rindele saadetud, tema tulijate järsku ka midagi järve pealt nakkab. Noh, jäävad, me läksime, kesse treibuks Rakveres võitis seal saksa suur haakristilipu ja lehvitas sedasi laiali ja lennukid on kogu aeg peal, selge, päike paistab ilm. Ja siis need saksa lennud, Saksa lennukid, lennuki vehivad, näitavad käega ja minge minge üle ääre, lehvitud kätna tassida, nii madalasse tõi. Räägi kogu lennukimüra, põksul. Naasia lähme saame kolide juure maha, seal. Üks vana vene vanamees on küljeli Maasson, nii palju oli läbi lastud, nii raskelt haavatud. Aga seal kastide peal istuks valges riides mees, granaat käes, tema viskab sonaadi. Pettai oli vene keelemees kõva, ütleb, et räägitegi vene keel selgeks, mis estraadis viskadega saame, me kõik surma ei saa ja sina saad surma niikuiniisiis. Paremviskes annase kraat ära ja jättis, kes oli leitnant. Temal ei jäänud selle maha, ta maha tullakse, järgi viiakse sära. Võtsime sisse leitnandi seal Talvi Carey haavaga liha oli, ma sidusin selle haava veel enne kinni ja lubas siduda ja kõik Shalamshns ümberringi mehed, kõik hellitlevalt relvi, püstolid olid ainult ühel lellemehe mehel oli, sellel oli püstolkuuli rohkem polnudki meil relv. Jagamisest tagasi tulema, sealt ja rohkem midagi, see vana mölise vintpüssimehed ja 40 tasunud Viljandi mees sai nii õnnelik jumal püssipadrunit ka veel ja tulema hakkab tulema ja noh, me saime kaldale, me ei saanud, ma saan äkki üks nii killumasemad, tulime ära kaldale veel kilomeeter maad. Vaat siis tuli üks suur grupiiris saare nurga tagant Valga valgeid mehi. Lennukeid jäid ka vaiksemaks ja nad ei Sultsi peast välja tulles lennukeid üleval, lennukeid ei olnud ja taas välja. Ja kohe tõmmati meile selle kone tuli peale. Me oleme nii vasta, jääd kõhuli maas. Lutikad ja ta huvitav Nad lassid niimoodi, et see kuulid langesid enda vastu jääd ja siis üle meie, nad läksid rõõmsalt kiunumisega kogu aeg süles õhkkonna tuues rikkus süttiga. Mul on selle Viljandi poisile vintpüss, pane vintpüssil, pane 500 peale sihik ja lase mõni pauk. Vasta neile selle püstoliga ja sellega midagi siin teha. Laskis paugu jagarbist lennuk, mis tuli ja nad tõmbasid tagasi ei tulnud meile järgi ostnud, neile järgi tulnud siis minu jaoks kadunud mehed olid meie jaoks sealt kuskil läinud. Nojah, tuli mis asi õnnelikult kaldale leitnant kaasas ja kaldal omale kimmel meil vastase, oh sa püha hakas kuraadiselt endame, kes lubas ja nüüd otsitakse diviisi Saxo diviisi kuradi selgeks, kes lubas venda, mehed Larvele, mis mehed need on ja järvel kodivad ringi ja sõjakohtu alla lähete, Kimmel oli meil rühmale. Noh, mis seal ikka teha saad, mis see vidin meil oli, oskas vene keelt hästi ja tädi protokollis leitnanti protokolli kohe ja tip-top võttegi venekeelset kirja valmis ja vot niimoodi meie siirust saksa keeles Ringlöök ja mis sellel mehel oli, andsime süües, jutukas poiss oli selleks ära. Palun. Taas ja lähete neid viitada saksa rügemendi staapi. Staapia. Viidi see ära ja meil hirmus lärm, pean jumal teab, mis õhtu tehakse viie mehega tühjaks kaubki, milles meile järgi tullakse. Hommikud käskis, kes oli algataja, kes oli seal, kes saavad väga tähtsad andmed, nad said. Iga mees saab raudristi, kes algataja, mõtlesin bossile kavagane kuradil, kui õhta lubati maha lasta, siis nüüd hakkavad riste jagama. Seda päike jäi, jäigi kõik vait. Ei teinud keegi midagi. Teine kolmandast Läheme siis ma olin selle kindraliga, olime koos. Ilusa selge ilm, külm oli ja seal oli üks talumaja seal teeristi peal ja mehed olid seal sees ohvitseri, palju seal kõrgeid ohvitserist, seal oli Wehrmachti ohvitserist ka endise mina tulin Aleksandri kuusi, külmetasin õuetuppa sisse, ukse Jensen ukse kõrval seisma, mõtlesin, soetan natuke siin ja mad lauar, seal kaart vahivad ja tegelevad ja istuvad ümber laua seal ja seal meie patareiülem oli ja ja ka mina, mina olin Allohvelisega, mina ei saanud ju anda. Ohvitseridele püsti, valvel. Kurat mul oli. Sest see ei ole minu kohustus teha minu kohus. Ütlesin küll, et tähelepanu kindralile nägin seda see Moldovas ülikonda ei pealisime. Supilotkali pea sa teed, lihtne riis, aga ma nägin Atlekmad, punased lepp, mõtlesin ma eelmine päev nägin pasa meest, olime autodega, sõitis. Ja ma ütlesin, sead tähelepanu eesti keeles, hästi, mehed, palju seal. Ja ei keegi tee väljagi ja no läkski esindada, eks laua ääre võttis igaühel koheseid rinnust kinni ja mis mees sa oled ja kus kus kohtades, kus väärsusega jõulud ja küsida, keda, Herbert kindral noaga võimeka käes. Ega see tähenda, et me võime, SS-mehed. Jah, ja võttis kõik reas ükshaaval läbi, siis ehmatasid küll ära kõik kindral sees ja kõige viimaks tuli minu kõik nagu ära seal ristis, kui härajas kohe uksest välja, kohe samaväärsena. Te olete siin, aga ammu oleks tulnud, ja mis siis oleks võtmegaväärsed ilma ohvitser põrkas peale saksa keel. Minul tuli, mis meest võtsid kinni, mõtlesime pataljonis käia. See tähendab. Velsker Se Essdeegee nimetus oli SS'is velskri nimetus. Ei rääkinud mulle midagi. Ei kääge. Mind. Rohkem huvitavat seal seal seal rohkem huvitavad ei juhtunud. Aga Pähklimäel, kui me sinna läksime Narva rindele jaht Narva rindel, siis Pähklemäe oli esimene teine pähe kohe meil selline apseta. Taanlased hoiatasid, et hoidke jumala eest ette, päeval välja ei lähe seda teed üles Narva maanteele. Et venelased on kõik need täpsuskütid on kõik, väljusid rihitud, kõik igavene märki, asi kohe lasevad. Ame seal pataljoniülema, autojuht oli sepp, oli ta linnapoiss pataljoni keelanud ka poisile lähmegi lõunaks tooma sooja suppi endile. Mis jama see on siis siin on ja kedagi antaksin minema, Pähklemäe tsin üles Narva maanteele. Juba kuulsime tagant juba suka pillise moodi masina. Suur meil oli, raadiojaam oli tagasi ees. Paar lasku tüliga taha sisse. Et sealt on vilets see, et kui me saame suure tee peal, mis siis paneb valuga minema misse vedanud. Nii kui suure tee pealtpaluga saime külje peale, laskis juba ja siis hakkas kummide läbi laskma. Kaks kummi juba läksid juhtjate Pevkurile. Lähme, lähme ikka järsku vihindama, keset millal sul ZIS klaasid Sintsid, klaasid, tselluloosiklaasid, oline masinatel, takistusi, klaasinesid kuuli auku on siit läbi sinu pusa poisid, mis sa oled jutu keskel või terve masin mozzani näha udu, nii et vaata, kuul tuli siin vahepeal, sel ajal, kui me seal põikiva sõitsime, olisid, laskis meil täpset idee, oleks üks, vaatasin, pea järgi oleks viis sentimeeter kuulult siiapoole. Kuulid täpselt meie mõlemis peast läbi Joost natukese kõige laskmine. Kuuldud saates kirjutamata memuaare oli jutustaja Voldemar Selter.