Sel varasel hommikul Kehra alevisse jõudes astusin sisse Kehra tselluloosi ja paberitehase uude ühiselamusse mille välisilme ennustas küll, et selles majas peaksid olema hubased ja mugavustega kodud. Kuid perekonnad, kellega juttu ajasin, pajatasid oma elamisest ootustele sootuks vastupidist. Ning sellest hommikusest külaskäigust sai lindile järgmine lugu. Kose tee neli ühiselamu ühes peres on pisike põngerjas just äsja ärganud. Kuidas te saate need hommikused pesud ja toimetused kõik tehtud, kui teil, ma vaatasin kraanist ei tule ju mitte sooja, Vedki. Kuidas see kõik õhtuks on, siis on ka natuke rohkem ja tuleb lihtsalt kas õhtul või öösel need ära teha, esituleb, kuumutada ja. Te olete selles majas nüüd kevadest saadik elanud ja ikka kogu aeg külma veega? Ikka ja vahel mingisugust leiget tuli, siis öeldi, et rohelisi olema ja need on ikka külmlikke. Noh, soe vesi soojaks veeks, aga kui tuba külm on, siis on ju hoopis teised tunded. Väike punn mängib siin, ma kuulsin, et ta köhib üsna kõvasti, ega siis nalja ei ole siin selle toatemperatuuriga nüüd mingi kraan kuskilt keerati lahti, nüüd on natuke soojem, aga noh, selle külma ajaga saida selle puhlaki mulle külge juba siis hirmus nohu ja köha, jah, kartsin bronhiidi. Kui toas on 12 kraadi, ega siis küllalt raske tervist. Tuib köökese saaja duaalsel pasa küüne natuke selle õige ja seal talgelate varemeid, siis me hakkame tegema vana tehnilised seal 77 64 aastat vana. Nii et osa radiaatoreid on siis soojad ja osa külmad ja toimetoas on külm. Meil näiteks praegu korteris on kokku neli radiaatorit, aga nendest konsoja eraldi. Kas see maja poole on nüüd perekondade maja, teil on see ühiselamu vist pooleks? Ühel pool on perekonnad, teisel pool on siis ühiselamu, meil oli ka vahepeal külm ja seal all keldris on nagu võimalik teda süsteemi niimoodi sättida, et ühele Mul ei ole, tuleb vähem sooja peale ja teisele rohkem. Asjaosalised ilmselt siis oma teadmatusest olid keeranud, nii et meie poole täiesti külm. Ja nüüd, kui ma seda asja uurisime, keerasime süsteemi pisut õigemini paika, aga siis oli ka karta seda, et meie pool läheb soojaks. Nende pool läheb külmaks, õnneks seda ikka päris ei juhtunud ja sooja vett ei ole muidugi samuti nagu meil kevadel, kui siia elama sai tuldud, siis olid kõik needsamad hädad ju, mis praegugi. Ja siis me maja naistega käisime seal all keldris ringi ja uurisime ja keerasime alt keldrist ühe kraani lahti. See raske siis süsteemist välja selle asemele tulla siis soe. Ja kui niimoodi päevas neli-viis korda teha, siis siis läks korterit enamvähem soojaks ka kogu see süsteem, kuskil on mingisugune väga suur aps sees. Ja peale teie enda uurimise ei ole siin käinud päris kompetentseid mehi. Siin kevade poole ikka käisid nüüd sügise poole küll kevadel tegime siin ühe kirja, et sai igale poole saadetud põhimõtteliselt tehase juhtkonnale sügisel oli sest ka natukene juttu ja, aga ei ole midagi kuulda. Nii et juba kevadel palusid inimesed ühiselamukodude soojuse heaks teha seal midagi ette võtta. Remonti häid mehi on aga seniajani asjata oodata tulnud, kuigi nende tulekuks on tõepoolest põhjust küllaga. Seda kinnitas ühiselamu santehnika meistritäitja Ivanovast selgitus. Mis siis selle maja küttesüsteemiga lahti on. Monteerijad on torud paika pannud vigadega. Osaliselt on püütud neid vigu parandada, rääkis ta ise Ivanova kuid korteris kõigub soojus endiselt ja nagu kurtis noor pereema, ei ole harvad olnud juhused, kus laps istub toas kasukas ümber ja ema ei saa ette võtta ühtegi peenemat tööd, sest käed lähevad külmast kangeks. Torude montaaživead saab täielikult parandada aga alles siis, kui hakatakse paigaldama lisaboilerit maja soojussõlme, et kraanidesse saaks soe vesi. Senine boiler ei ole projektikohane, tal ei jätku võimsust, et kogu majale sooja vett anda. Uus boiler on muretsetud, see ootab nüüd töösse seadmist tehase laos, kuid töömeeste brigaad on kinni asula sauna remontimisel ning enne sauna valmimist viimase juba hilinenud tähtajakohaselt. Novembri lõpus. Ühiselamupered sooja vett ei saa kuid küttesüsteemi vead on ju ilmsed ning oleksid parandamist vajanud võimalikult kiiresti maja käiku andmisel. Seda üllatavam on tehase peainseneri Jaak powski arvamus. No kes nüüd on põhimõtteliselt korras ühiselamus pärast suvevaheaega töösse lülitamise järel on vajalik veel keskküttesüsteemi järel häälestamine ja kui seal mõningaid kortereid on tõesti jahedamaga külmemad, siis seda lähemal ajal ära likvideeritud. Kas teie arvate, et on siis üsna paratamatu, et ühes uues majas peavad inimesed mõnda aega niisuguste hädadega võitlema? Ühest küljest on see paratamatu, sest keskküttesüsteem Mul on niisugune süsteem, millel puuduvad kontrollmõõteriistad ja nende häälestamine toimub katseliselt veel. Teisest küljest muidugi oleks võinud võib olla see veidike kiiremini toimuda. Aga siin on põhjuseks see, et toimub praegu sauna remont ettevalmistustehases talveperioodiks, nii et oleme püüdnud siin leida niisukese kesktee, mis kõiki pooli peaks rahuldama. Kas saab niisugune tee rahuldada kõiki pooli ütles ju peainsener isegi, et vast oleks pidanud ühiselamu keskkütte siiski kiiremini korda saama. On ju siin tegemist inimeste kodude olukorraga. Kas niisugune pikaleveninud katselisel teel keskküttehäälestamine ei muutu katsetamiseks inimeste kannatusel ja tervisel. Kui ühiselamu keskküttekordaseadmise tõttu oleks tehase talveks ettevalmistamine ja sauna remont ka veidi viibinud? Ei oleks ju seepärast ohus olnud ühegi inimese esmased elamistingimused ega oleks emad pidanud muretsema oma väikelaste tervise pärast. Nüüd aga kuldse kesktee kasuks otsustades lõi tehase juhtkond inimestele niisuguse olukorra küll. Ja kas peainseneri arvamus, et keskküte on ühiselamus ju põhimõtteliselt korras ei näita seda, et ühiselamu kütmise tegelik olukord ja vajadus seda tõepoolest kiiresti parandada ei ole tehase juhtkonna tegemistes lihtsalt kohta leidnud. Nagu ei ole sinna mahtunud veel mitmedki mured, mis inimestel südamel olid. Näiteks niisugune esmavajalik asi nagu söömisvõimaluste loomine. Võiks ju ühiselamus töötada mingisugunegi söögipunkt. Niisugune ruum on seal ette nähtud ja nüüd on isegi kardinad sinna ette pannud, aga ega seisa Kadetseda, kuna sooja vett lihtsalt ei ole. Aga oleks vist hädasti vaja siia ühiselamusse. Puhvetid on muidugi sellepärast, et ega alevis ei ole ju sööklat. Just nendele töölistel on hädavajalik. Sellele murele oli Kehra tselluloosi ja paberitehase ametiühingukomitee esimehel Jüri lill sool. Järgmine vastus. Jah, sinna projekti järele oli tõesti mõeldud selline koht, kus saaks einestada ja see on ka meil kavas saada. No sellel on jälle omad raskused. Oleme pöördunud narri ETK Velli, kus meil omal ajal lubati praegu kindlalt veel midagi, ei tea baari sisustus. Asi on selles, et kuna seal on põhiliselt noored inimesed, tahaksime selle mitte avada nagu söökla vait teha ta paarina, et ta õhtul oleks koht, kus saaks kuulata muusikat, veeta vaba aega, aga praegu just see asi seisab nii-ütelda inventari muretsemise taga. Üritame seda siiski sisustust saada ainult läbi Harju Tarbijate kooperatiivi, kuna tema tegeleb nende asjadega, meie ettevõttel on raske saada vastavat sisustes ja kuna see paar jääb muidugi ETK veli teenindada, siis peaksid nad olema asjast huvitatud. Nii et inventari muretsemise hädad ning nende lahendamist ei ole loota enne kui järgmisel aastal. Kuid kui baari avamisele, mis päeval võiks ja peakski kindlasti sööklana töötama, niisugused takistused tekkisid, kas ei tulnuks ametiühingukomitees paari inventari ootamise kõrval ühiselamu inimeste jaoks siiski mingi lahendus leida? Kasvõi avada ühiselamus tilluke müügipunkt, kust saaks piima, leiba ja muud häda tarvilist ning söökla ootamine ei oleks töötajaile nõnda pikana tundunud. Nüüd aga ajavad inimesed päevast päeva niisama läbi ja sellist niisama läbiajamist ja kuidagimoodi äraelamist on selle ühiselamu inimesed mulgi põhjustel taluma pidanud. Sest niipea, kui elanikega vesteldes juttu veidi teisele keerasin, tulid välja uued mured. Tuli välja, et maja ehitajad on teinud väga halba tööd. Meie vannituppa ei olnud üldse torusid pandud, hammutan kraane külge kõik ise panna, siis ilutses köögi ja vannitoa vahel üks suur auk mis siin köögi ja esiku põrandal oli pandud betooni peale üks ilmselt oli see siis reliin kunagi olnud asjale nii õnnetult pandud, esiteks ta ei olnud üldse õigete mõõtmetega ja teiseks oli Sri liin pandud ennem seda, kui hakati, lakkasid värvima ja tapeeti panema, nii et kui seda pealt liinile peale vaadates, siis võib jääda nisugune. Näed seal vähemalt oma viis-kuus aastat juba vana ja pealegi nii õhukene liin betooni, aga sellest ei ole suurt üldse mingisugust asja, nii et tuli ära võtta ja kõik oma kulu ja kirjadega uuesti teha. Põrandad no rääkimata muidugi sellest, et eks tapeet hakkab ju seina küljest lahti tulema, sest et makulatuuri ei ole pandud tapeedi alla. Siin ülevalpool on inimesed veel hädasid, seinad lihtsalt hallitavad, tuleb kõik tapeet maha. Nad tahtsid ka ju ilusti korda teha, mõtlesin, et hea küll, tegid need meeris moodi, tegid selle remondid teevad ise siis kohe uuesti, kui tulevad sisse. Aga head need soovitasid, et ärge tehke sellepärast, et talvel ehitatud ja ta võib veel jumal teab, mismoodi laguneda. Oli igas korteris ette nähtud, et valamu ümber niisugune väike kapp, kus stabiliseerib või musta prügikasti panna niuksed asjad. Aga meil oli see tegemata jäänud ja kui ma käisin rääkimas, no mis sa siin räägid? Kõik ütlevad, et maja on vastu võetud ja korras, mis ainult tahad. Küsigem, kuidas selgitab lohaka ehitusega leppimist Kehra tehase ametiühingu esimees. Inimeste kaebused on seal muidugi igati põhjendatud ja on ka ise vaadanud, selle kvaliteediga tõesti ei saa ikka kuidagi rahul olla. Aga see ühiselamu oli meile hästi hädavajalik, sest elamispinna probleem seisis hästi teravalt meie tehase ees. Me ei leidnud kuskilt ehitusorganisatsiooni ükski ehitusorganisatsioon, tähendab, meil puudus ehitustööde limiit, selleks seda ehitada ei võtnud ja me pidime hakkama ise seda ehitama, värbasime tööjõudu ajalehekuulutuste kaudu ja tõesti, seal ütlesite sellised kaadrid, keda enam kuskile tööle ei võetud ja me pidime neid mitmel korral isegi ametiühingukomiteel arutama ja neid vallandama ja nägime väga-väga palju vaeva ja ka materjali ei saanud vastavaid, mis oleks tarvis olnud. No ja muidugi vastavalt siis ka maja kvaliteet sai halb, aga püüdsime teha, mis vähegi võimalik, et inimestel oleks ikka kuskil elada, parandada nende elamistingimusi. Nii et ühest küljest on tehase ära teinud, tänuväärt on ehitusvõimaluste puudumist trotsides maja omal jõul ja nõul valmis saanud. Ent teisalt ehitamine läks üle kivide ja kändude. Ja maja vastu võtnud, jättis tehas oma inimesed südamerahuga oma pead neid kive kände välja juurima. Siitmaalt näis lõppevat ametiühingukomitee esimehe huvi töötajate elamistingimuste vastu. Kuigi ta oli täiesti teadlik, et korterite kvaliteet kuhugi ei kõlba. Seda enam oleks ju võinud ühisel jõul inimeste kodud korda saada. Nõnda jääb seda lugu kaaludes mõtteisse mingi kibestumus Emaik kibestumus sellest, et tehas, kes heast tahtest ja hoolest inimeste eest võtab ise üles ehitada ühiselamu jätab siiski hooletusse mitmed inimestele nii esmavajalikud asjad, et annab põhjust hea tahtega tehtud ettevõtmisest paljutki süüdistava bumerangina enda pihta tagasi visata. Ning võib-olla suuremgi kibestumus sellest, et Kehra ühiselamu inimeste mured ei ole ainulaadsed. Paraku võib ühiselamutesse käega löövat suhtumist leida paljude meie ettevõtete töötajate ühiskodudes.