Tere päevast, vikerraadio kuulajatele me alustame argipäeva saadet ja otsestuudio stuudios on taas opositsiooni esindajad, sedakorda Küllo Arjakas Keskerakonnast, Tunne Kelam Isamaaliidust, Katrin Saks mõõdukatest saatejuhiga Kärner ja Uku toom on selle aastanumbri viimane opositsioonitund, võib-olla räägime ka siia seetõttu rohkem selliste üldhinnangutega kogu selle aasta poliitikast, koalitsiooni poliitikast, sellest, mida on teinud riigikogu, kuidas on seal töö läinud. Kuid alustame nagu hetkest riigikogul on ees viimane töönädal, vaatasin just seda päevakava. Hoo sisse saanud või vähemalt järgmine nädal ja eriti viimane tööpäev, mis peaks kolmapäev olema, on selline tõeline galopp mööda kolmandaid lugemisi ja seaduste vastuvõtmisi vist 17 seadust tuleb lõpphääletusega vastu võtta. Arvate, On see normaalne või oleks seda pidanud tegema veidi varem või võiks lükata mingid seadused järgmisse aastasse? Osa seadusi on selliseid, mida peab vastu võtma, need sõltuvad nagu riigieelarvest, riigieelarve sõltub nendest, aga kuidas te suhtute sellesse praegu selles tempos ja selle riigikogu töösse? Küllo Arjakas, te olete meile üle hulga aja siin stuudios. Teine sõna. No kahtlemata see, mis on jäänud valitsusel ja koalitsioonil tegemata, eks seda üritatakse nüüd viimasel hetkel ära teha ja kui palju nüüd tõmmata aega tagasi kusagile kevadperioodi, sest ikkagi see valitsus diskõige aeglasemalt kui võrrelda viimase kümnekonna aastate valitsustega. Ja samamoodi ka valitsuskoalitsioon väga aeglaselt läks tööle kogu parlament üldse käivitus tegelikult teistmoodi kui eelnevad. Suuresti võib seda selgitada ka ilmsesti väga tuntavalt muutunud koosseisuga tervelt 57 uut liiget on praeguses riigikogus ja kahtlemata kõik need põhjused kokku annavad siis viimasel ajal hädalale selle ilme, millest äsja just räägiti. Te. Kahtlemata eelnevatel aastatel on niimoodi juhtunud, ennem jõulutuleb kõik ära teha, mis vähegi võimalik. Hetkel ma isegi ei oska öelda, ma ei ole veel nädala uue nädala päevakorda läbi vaadanud, kas ta nüüd erineb mõnest eelnevast aastast väga suures ulatuses või mõnes hubases ulatuses, aga kahtlemata tegemata jäämised on siin olemas. Tunne Kelam. Ma olen sellega nõus, see oli pikk ja külm kevad pärast valimisi ja parlament käivitus aeglaselt üle poole uusi liikmeid, see kõik avaldab kindlasti oma mõju. Ma lisaks siia nendele argumentidele valle tolle niinimetatud valitsuskriisi, mis vältas peaaegu kuu aega, kus mitmed eelnõud lükati edasi ja selle tõttu. Ja teine mure, mis on, see on seaduseelnõude jätkuv niisugune aeglane väljatöötamine ministeeriumide poolt. Ja see, et siiamaani ei ole suudetud saavutada seda koos kõlastatust, kus näiteks eelnõud jõuaksid õigel ajal justiitsministeeriumi, kes nad lõplikult läbi vaatab ja siis õiges aja tempos edastatakse riigikogule. Nii et siin on aastaid olnud paraku see praktika, kus riigikogu peab tegema valitsusasutuste tegemata jäetud tööd, komisjon peab töötama sellega, mida ta muidu tegema ei peaks. Ja ma arvan, et see on nüüd mõtlemise koht. Paraku olukord ei ole siin eriti paranenud. Katrin Saks, no eks see oleks ideaal, kui see, kes võimu võtab, oleks selleks võimu teostamiseks ka valmis, ehk tal oleks juba kindlalt kavad olemas, eelnõudepakk olemas, seda paraku ei ole olnud. Noh, alguses oli see pilt eriti kurb, ma pean silmas neid komisjone, kus palju komisjoni jäi ära või tegeleti seal suhteliselt tühja-tähja, aga praegu on pilt paremkomisjonil on tööd ja võib-olla isegi liiga palju tööd, sest need eelnõud, mis tulevad, on üsna halvasti ette valmistatud. Väga palju tehnilist tööd tuleb menetluse käigus teha, mis oleks pidanud olema juba enne tehtud ja üsna tüüpiline on ka see situatsioon, näiteks mida ma kogesin eile põhiseaduskomisjonis, kus oli erakonnaseaduse muudatuste lugemine hääletamine, kus valitsus tuli komisjoni istungile ja pani alles siis lauale uue variandi, mida siis jooksvalt hakati vaatama, mis on täiesti selgelt ebanormaalne. Tjah kuivast eelnevat mõtet üldistada siis tuleb selline järeldus, et kuigi ütleme, Eesti erakonnad on nüüd juba 1988.-st 89.-st aastast tegutsenud ilmsasti vaatamata suhteliselt pikal perioodil ükski erakond ei anna veel välja sellise väga tugevasti üles ehitanud tatud ja erinevate programmiliste lähenemistega erakonna mõõtu välja sest ühel korralikul erakonnal peaks olema erakonna enda programm, peaks olema valimisplatvorm ja peaks olema sellega kaasnev valitsusplatvorm. Paraku meil on nii, kui valitsus moodustatakse, siis alles hakatakse mõtlema, mida, kus ja kuidas. Sest valimisplatvorm on paraku üsna üldised loosungid ja üsna suured loosungid panna seda kõik nii-öelda juriidilisse keelde. Arvestades olemasoleva õigusruumiga jõuab mõnesuguseid ettevalmistusi, mis tuleks eelneval perioodil ära teha. Paraku kogu eelnev aeg ja energia läheb valimiskampaaniale, valimisnimekirjale, rahastamisele ja 10-le peale ja 1000-le pisiasjale, mis kõik ei luba sõda järgnevat tööd mitte eriti põhjalikult teha. Võib-olla me kunagi jõuame ka niivõrd kaugel. Lähiaastate küsimus. Tunne Kelam autonat pommi see mureküsimused, mis saab tuleval nädalal, seda võib vaadelda muidugi ka selle taustal, et oleks võinud hullemini minna. Sest kui üks koosmeele valitsus oleks juba enne oma esimese iseseisva eelarve vastuvõtmist ise lõhki läinud ka eelarve vastuvõtmine oleks lükkunud järgmisesse vastas, siis on see kindlasti palju süngem perspektiiv kui järgmine ja ülekoormatud töönädal. Nii et selles osas ükskõik mis nüüd ka ei oleks, aga et inimestel oleks kindlustunne, et järgmise aasta eelarve siiski saab vastu võetud. Vot siin on nüüd opositsiooni survel viidud läbi olulised muudatused ja pidurdati Reformierakonna pakutud tulumaksu alandamine järgmiseks aastaks, selle arvel võideti raha nüüd õpetajatele ja lastetoetustele ja päästeametile. See on sellel taustal igal juhul positiivne. Ma arvan, et rahvaliit nüüd muidugi ei nõustu teiega, et opositsiooni survel see eelarve muudatus tehti. No igal juhul on 760 miljonit eelarves juures tänu sellele või laialijagamiseks juures tänu sellele, et tulumaksumuudatust ei tule, ma saan aru, et te olete rahul sellega hinnake seda raha jaotamist Jaire muutma dusi eelarves võrreldes nüüd esimese lugemise eelarvega roima hakkaksin hoopis kaugemalt. Kui kaugelt mõni aeg tagasi olin ma, mitte siit väga kaugel oli. Eesti uue inimarengu aruande esitlus ja üks järeldus, mida teadlased tegid, oli see. Vaatamata edukale majanduspoliitikale on ebavõrdsus Eestis järjest suurenenud, ta on suurem kui Euroopa arenenud riikides. Ta on suurem kui teistes kandidaat, vaat riikides ja kui näiteks võrreldi kõige suuremate kõige väiksemate palgavahet ja siis Eesti paigutub Ameerika ja Venemaa vahel. Nii et mõnes mõttes on Eesti rikka isegi suhteliselt rikkamad kui, kui Ameerikas see oli nagu teadlaste järeldus, ja kõige selle taustal ma arvan, on, on väga oluline teadvustada endale, mis tähendus on kõigepealt läinud nädalal kahel vastu võetud seadusel. Ühest küljest on küll kena tulumaksureform, edasi lükati ja sellega mõnevõrra niimoodi järgmise aasta eelarvesse raha juurde tuli, aga teisest küljest vaatame, mis saab edasi. Tulumaksureform ju ikkagi teostub. Ja teisest küljest, kui me räägime lastest, siis jah see ühekordne suurenemine esimese lapsega toetusele saab tõesti järgmisel aastal teoks, aga meil ei ole ikkagi mehhanismi, kuidas koguse süsteem muutuks vastavalt elukalliduse suurenemisele. Ja samas see seadus, mis möödunud nädalal vastu võeti, vanemahüvitise seadus pigem süvendab seda. Erakordselt suurt kihistumist, mis iseloomustab Eestit võrreldes teiste riikidega kui, et aitab seda vähendada. Ma täpsustaksin seda repliiki rahvaliit juures kindlasti suutnud oma seda nõudmist läbi viia, lükata tulumaksu alandamine edasi järgmiseks järgmisest aastast, kui opositsioonierakonnad poleks seda toetanud. Tegelikult siin alusel kujunes ja mõtleksin Isamaaliidu algatusel välja see enamus, mis väljendus 54. hääles ja mis pidurdas eelarve vastuvõtmise, kuna 54 häält toetasid tulumaksu alandamise edasilükkamist vähemalt erinevate perspektiivide, aga kas kas täielikku edasilükkamist või üheksa lastakse edasilükkamist? Siin tekkis minu meelest umbes kuu aega tagasi peaaegu täiesti uus situatsioon ja uus enamus Riigikogus mis väljendubki praeguste ebastabiilset olukorda ja ma ütleksin, et see enamus toetas pigem ütleme, ühiskonna terava lõhestatuse üle ületamist ja rohkem inimkeskset Eestit, mitte ainult radikaalset maksureformi teatud kitsaste gruppide huvides. Ja tänu sellele oli võimalik nüüd tasakaalustada seda täiesti pinge ebanormaalselt pingelist ja, ja kiivas eelarvet, mis ju eks ole, vähendas tegelikult päästeteenistuse ja kiirabirahasid, mis planeeris algul kooli õpetajate palkade tõusuks ainult kaks protsenti siis tugeva surve peale lõpuks viidi 12-le protsendile. Ja mis vanemahüvitust ei sidunud sest toetuste põhimõttelise niisugusse kompleksse lähenemisega, mida opositsioonierakonnad, kaotasid, nii et siin on ka huvitav situatsioon, mis tekkis alates novembrikuust Riigikogus. Kas prognoosite, et niimoodi ühiselt hääletada või see võib ette tulla edaspidigi? No alustaks võib-olla ka natukene kaugemalt ehk sellest teesistet, kelle võid sa siis oli, võidule on alati mitu isa, nii poliitikas kui ka mitmes teises valdkonnas. Ja loomulikult rahvaliit tahab võib-olla seda võitu enda nimele kirjutada ja päris selgelt seda ta ainsana enda nimele kirjutada ei saa. Selles olid osapooled, kes siinsamas ümber laua on praegult mõõdu kat, Isamaaliit, Keskerakond. Ja see andis nüüd tõepoolest eelarvele uue seisu teise repliigina mõtleks ka eelkõnelejatel, et võib olla ka see tulumaksureform, mis sai aastaks edasi lükata. Mina ei ole sugugi nii kindel, aasta Eesti poliitikas on väga pikk aeg ja võimalik, et ka järgmise aasta lõpul 100 ei toimu. Ma ei ole sugugi nii hõlpsalt ja nii lihtsalt sellega nõus. Ja tulles nüüd eelarve juurde, siis tõepoolest, et eelarvesse on jäänud kusagil 750 760 miljonit krooni, millest ligi pool läheb nüüd lastetoetusele kusagil 352 353 miljoni krooni piires. Ülejäänu läheb jagamisele. Ja nii palju, kui aru võib saada, tõepoolest, ta läheb jagamisele sellise sotsiaalse suunitlusega valdkondadele elu sfääridele, objektidele. Ja loomulikult ka Keskerakond esitas eelarve kolmandaks lugemiseks oma fraktsiooni nimel ettapanek, kott mis puudutavad nii-öelda seda üle jääma vaba raha selle jaotamise koha pealt ja eks need prioriteedid ole meil ikka läbi pikkade aegade üsna sarnased olnud koolilõunate finantseerimine senise esimese kuni neljanda klassi kõrval minna edasi, minna edasi viiendasse, kuni üheksandasse klassi toimetulekurahade tõus, sest toimetulekut 500 krooni kuus, need on väga kaua püsinud, isegi ei julge enam meenutada, mis ajast alates, kas me oleme kõik ka tähele pannud, et ka teatavasti Eesti vabariigi õiguskantsler on seda teemat tõstatanud, leidnud siin ka vastuolu Eesti vabariigi põhiseaduse paragrahv 28-ga mille järgi kodanikul õigus saada riigi abi puuduse korral ja selle loogika järgi toimetulek peaks ikkagi vastama miinimum elatuskorvile, mis praeguste andmete järgi on kusagil juba 700 krooni piires. Ja kahtlemata rida teisi ettepanekuid, millest suure tõenäosusega valitsuskoalitsioon nõustub. Tõsi, arvestades praegust pikka Se kirjutatakse küll enda nimele Jend arvele ja kui meie ettepanek on näiteks kuhugi valdkonda ütleme, 37 miljonit siis sinna või teise valdkonda läheb 30 miljonit, kirjutatakse nii-öelda teatavad ideed ümber enda kontosse isenesest lähenemisviisiga võib nõus olla, millised konkreetsed parandused ja täiendused tulevad hetkel veel minul vara teada. Aga kuidas te prognoosite, kas võib juhtuda käes edaspidi hääletamisel, et opositsioon hääletab koos rahvaliiduga sarnaselt? No praegusel hetkel kahtlemata eelarve vastuvõtmine on selle koalitsiooni proovikivi ja nii palju, kui Toompea meeleoludest võib aru saada, kuni eelarve vastuvõtmiseni antud koalitsioon hääletab ühtlaselt või maksimaalselt ühtlaselt või aeg-ajalt mõni jalutab saalist välja, nagu ka eelneval nädalal juhtus. Hiljem võivad tekkida mõnesugused, uued poliitilised arengud. No mis puutub hääletamisse, siis ma võitsin rõõmuga jälgida, kuidas, kui arutati europarlamendi valimisi, siis hääletasid koos Keskerakond Rahvaliit ja reformi ära ning Isamaa ja Res Publica Mõõdukad seal vist üldse hääletanud. Sellel hetkel. Aga igal juhul see jaotas piirjooni hoopis teistmoodi ja mul on üldse tunne, et see valitsuskriisi vaidlus muutis ka vaidluse Toompeal kuidagi küpsemaks. Veidi muutis neid piirjooni ja pani nagu poliitikud, nii mõned eriti uuemad poliitikud veidi teistmoodi mõtlema ja veidi teistmoodi asjadele vaatama. Aga kui Katrin saksin tuletas meelde vanema toetuse seadust, seal käitus nüüd koalitsioon küll üksmeelselt. Aga. Ma ikkagi ei saa aru Ütleme niimoodi, kui me nüüd vaatame ikka kogu seda protsessi ja kogused on menetlus, siis oli ka hetki, kus, kus rahvaliit oli hoopis teist meelt ja ja kui võtta ja lugeda näiteks artiklid, mida rahvaliidu liikmed oma kohalikes lehtedes selle vanemahüvitisest kirjutavad, eks ju, siis loeb seal sõna otseses MIDI loe ridade vahelt välja, vaid on sõnu otseselt kirjas, kuidas nad ikkagi toetavad kõigile võrdset vanema toetust. Nii et nad on teinud niisuguse tõsise arengu läbi oma oma suhtumisest sellesse. Ja veel rahvaliit ei paista, aga nad on, nad ei ole seda aidanud ja ikka siiamaani ja ma mõtlen seda, kuidas nad käitusid nüüd lõpp arutelul ja kolmandal lugemisel pärast koalitsiooni uusi läbirääkimisi. Artiklite puhul, eks ma ka jõudumööda püüan lugeda neid maakondade artikleid, olen tähele pannud viimastel aegadel viimastel kuudel just sellist tantsijat mitmete selliste ebapopulaarsete otsuste puhul või ka selliste otsuste puhul, kus saadik läheb ikkagi ilusasti vastuollu enda valijaskonna soovide, eelduste, ootuste ja taotlustega siis, kui ta kassi armastatakse. Et mina arvan nii, aga riigikogu otsustas ja püütakse seda vastutust nagu kuidagi enda peast ära viia arvamusega, mis ka tõele vastab. Väga paljud inimesed väga täpselt ikka ei saa aru, mis on koalitsiooni ja mis on opositsiooni ja ja kuidas üks teine konkreetselt hääletas. Mulle see asi ei meeldi, ise olles koalitsioonis, aga näete riigikogu peale vaidlusi otsustas nii minnes salamisi mööda disandis ka veel väikese rohelise häälekese üldisele rohelistele juurde. Katrin Saks, mis juhtus eile sotsiaalkomisjoni istungil, kui arutati Teie esimese lapsetoetuse kahekordistanud. Riigikogu menetluses on juba mõnda aega Mõõdukate eelnõu, kus on selline ettepanek tehtud. Ja nüüd tegigi valitsus oma eelnõu ja tavaliselt sellisel puhul, kui on kaks samasisulist eelnõud. Jutt käib siis esimese lapse toetuse tõstmisest 300 kroonini, need eelnõud liidetaks? Koalitsioonil see esialgu justkui oli. Ja rahvaliit seda ka toetas, aga väga segase komisjoni menetluse käigus jõuti lõpuks selleni, et et liitmist ei toetatud ja koalitsioon läheb saali oma eelnõuga. Mis on ausalt öeldes seda kummalisem, et, et kui me oleme kuulnud koalitsioonisaadikute väljaütlemisi lastetoetuste teemal, alates peaministrist, kes on üleüldse vaidlustanud laste toetamise sellisel viisil või ära orgist, kes oli üks suur tegija eile ka sotsiaalkomisjonis, kes tuli ju ka hiljaaegu mõttega, et üleüldse see esimese ja teise lapse toetamine tuleks ära lõpetada siis noh, oli neil nüüd kangesti vaja minna ikkagi seda esimese lapse toetust tõstma oma nime all ja ainult oma eelnõuga, et saaks selle oma sildi külge panna ja võib-olla nemad on ka küpsemaks saanud. Iseenesest on see ju kena, aga ma nagu päris hästi ei ole, seda ei usu, sest kui ma vaatan kogu seda vaidlust selle toetust ümber ja näiteks loen seda, mis on rahvastikuministri koduleheküljel väljas toetuste kohta, kus ta täpselt samuti niimoodi seab niukse universaalse kõiki lapsi väärtustava toetussüsteemi küsimärgi alla ja ja pigem toetab hoopis teist niisugust vaeste abi lähenemist, siis siis ma küll seda niisugust positiivset arengut ei näe, ma pigem pigem näen tagasiminekut nendes vaidlustes. Antud kaasuse puhul me võime tõepoolest arutleda, et kas keegi on ümber kasvanud või, või keegi on edasi arenenud, me võime kas võtta hoopis teise vaatevinkli alt. See on lihtsalt sellise igapäevase poliitilise tubateatri uus näidend. Kui eelnevatel kordadel võeti opositsiooni eelnõu üle ja seda natukene muudeti mõnede sõnade järjekorraga võib-olla midagi siit-sealt veel siis antud hetkel on ta sõnas maalt üle võetud ilma ühtegi punkti koma midagi lisamata või midagi ära võtmata. Nii et sedavõrd puhast ülevõtmist isegi minu suhteliselt pikast poliitilisest praktikast ei meenugi. Nii et see on lihtsalt tuba teatris väikene uus etendus, Tunne Kelam. Ja nüüd ütleme siiski, see ei ole ilus. Ehkki, kui nüüd koalitsioon võtab opositsiooni eelnõu üle ja sisuline eesmärk saavutatakse, siis see on hea. See on kahtlemata näide sellest, et opositsiooni surve toimib, isegi kui koalitsiooni uued parteid ei ole veel omandanud seda kultuuri ette, et arvestada autoriõigusega või vähemalt siis jagadused autoriõigust. Juhiksin tähelepanu veel ühele teisele huvitavale juhtumile, mis toimus rahanduskomisjonis, kus asutajat arutati opositsiooni parandusi eelarve kolmandaks lugemiseks, neid oli 101 parandust niisama palju, kui on riigikogu liikmeid. Raha rahanduskomisjoni reformierakonda esindav esimees tegi väga huvitava ettepaneku, et nad kõik vaadata läbi ühes kõik 101 ettepanekut ühe ettepanekuna ja siis kas pooldada või mitte. Ettepanekud on ju tegelikult erinevad ja on täiesti selge, et igat ettepanekut tuleks sisuliselt läbi vaadata ja vähemalt komisjonis otsustada, kuivõrd komisjoni tähtsus on nüüdses riigikogu menetluses kõvasti tõusnud. Ja seda paraku ei tehtud. Nii et õhus ja see on täiesti täiesti uudne ja minu meelest äärmiselt ebademokraatlik lähenemine, sest nii mode lihtsalt enamusega pühitakse alternatiivsed ettepanekud kõrvale. No ma arvan seda uudset lähenemist, me võime siin tuua üsna palju näiteid, mida noh, mina olen suhteliselt noor, parlamendis oli, aga ma iga kord küsin, et kas ikka enne on ka nii tehtud, eks ju. Ja jälle jälle selgub, et see on midagi täiesti uut, nii et noh, teatud mõttes on meil tõepoolest uus poliitika, kas või alata, sest noh, minu hiljutistest kogemustest kultuurikomisjonis, kus koalitsioon tõstetakse üks probleem ütleb, et kuulge, me niikuinii ei toeta, me ei hakkagi seda arutama, hääletama kohe ära. Ühesõnaga, me isegi enam ei, tihtipeale ei, ei vaevu diskuteerima. Kahtlemata sellega ei saa nõus olla, sest see on vastuolus parlamentarismi põhiprintsiipidega ja minna sellisele lihtsustamise teele, vaatame kellelegi parandusettepanekud, olgu nad siis tuldud siit-sealt, kolmandalt poolelt in corpore läbi. Lähme ruttu lõunale, selle vastu tuleb protestida nende vahenditega, mida Riigikogus on võimalik teha, sest see menetluse kord peab ikkagi püsima nendes raamides, mis riigikogu kodukord muud õigusaktid ette näevad. Ja ka nii-öelda tavaõigusel, kuidas on toimunud juba kümmekond aastat. Nimetades korra veel seda lastetoetuste küsimust, mis on äärmiselt oluline, sest mina näen seda just kompleksis, mitte ainult vanemahüvitis vait, vaid lastetoetuste tervikuna tõstmine, et anda vanematele väljavaade, et riik need toetab laste edasisel kasvatamisel. Koalitsiooni programmis on ju tulumaksumiinimumi sidumine laste arvuga peres. Ja me oleme küsinud, kas seda kavatsetakse ellu viia ja viimane kord see oli, kui oli eelarve esimene lugemine siis rahandusminister vastas sellele või kiitis meid, et me tundvad koalitsiooniprogrammi väga hästi Isamaaliidu vana valin islami ja, ja, ja et nad kavatsevad seda kaaluda, millal kavatsetakse kaaluda, sellele vastust ei tulnud. Nii et see küsi, küsimus on ikkagi üleval. Et vanemahüvitis ei ole kõik, me saame seda vaadelda kompleksis koos lastetoetuste tõstmisega tervikuna. Ja ma arvan, et veel suurem küsimus on üleval, tegelikult on üleval küsimus, mis asi on, et see lastetoetus, milleks teda vaja. Sest ka see on ju ikkagi praegu vaidlustatud ja, ja ma kordasin rahvastikuministri sõnu, kes ütleb, et toetamine või toetuse saamine on häbiväärne ja alandav, eks ju, et see on, see on hoopis uus lähenemine kogu meie toetuste süsteemil. Et seni on ikkagi eesti riigis olnud niisugune universaalne, kõiki lapsi, väärtustav süsteem, sarnane põhjamaadele. Ja praegu näeme ikkagi väga tugevat survet, et kogu see süsteem muuta selliseks angloameerika tüüpi toetuste süsteemiks, mis on sisuliselt vaeste abi vähestel mis on tõepoolest, kui me sellesama raha jagame väiksema hulga vahel, noh ütleme on nende perede suhtesse palju efektiivsem. Aga noh, see asi ei ole nii lihtne, siin on, siin on oma kaasmõjud. Ja, ja, ja mina näen küll ees üsna suurt vaidlust, millist toetuste süsteemi me üldse vajamine ja mis asjad on toetus, et kas see on midagi häbiväärset, mida me ei tohiks lubada, mis alandab inimest või on see loomulik osa riigi poliitikast, üritada osa lastega minevale minevaid kulusid kompenseerida? Minu meelest käivad need vaidlused juba aastaid ja selgust ei ole saadud, sellepärast et seisukohad on väga erinevad. Kas ma kahtlemata need vaidlused ka jäävad püsima, ma tahtsin veel natukene seda vanemahüvitiste teemat kommenteerida. Ta Keskerakond ei toetanud selle seaduse vastuvõtmist praegusel kujul ja põhjusi ja argument oli meil väga erinevaid, alates sellest terve hulk lasteaiaperedega seotud organisatsioone ei toetanud seda, kellega olid meil Toompeal mitmed huvitavad kohtumised. Antud eelnõu pälvis väga paljude teadlaste ja haritlaste kriitikat, avalik arvamus oli selle vastu ja nii edasi. Ja mulle jäi meelde ka selle vanemahüvitise seaduse viimases faasis, kui olid nii-öelda fraktsiooni esindajat, et viimased sõnavõtud ka rahvaliidu esindajana kõnelenud Jaak Allik, nende aseesimees kuidagi nimetas ka võib-olla kogu seda ettevõtmist eksperimendiks selliseks aastaseks eksperimendiks mille kogemusi tuleks siis kusagil järgmise aasta jõulude ajal või, või ülejärgmise aasta algupoolel vaadata. Nii et mulle tundub, et ka koalitsioon, kes selle vastuvõtmisele läks ka selles on ikkagi arvestatavaid kõhklusi. Kas selline meede sedavõrd palju miljoneid sellise printsiibi alusel laiali jagada, kas ta tegelikult täidab neid eesmärke? Ma olen päris paljude seaduste puhul kuulnud, kuidas öeldakse, et see on eksperiment, vaatame, kuidas välja tuleva aasta pärast vaatame ümber, ma küll ei mäleta, et midagi oleks ümber vaadatud või kui, siis mingi initsiatiiviga on lihtsalt eraldi lagedale tuldud, aga see initsiatiiv ei ole tulenenud mingist üldanalüüsist. Ma ei tea, kui keegi mäletab, aga aga. Karma oleks tahtnud ost Katrin Saksa jätkata selles niukses üldisemas plaanis, sest minu meelest ikkagi me võime vaielda siin ühtede või teiste seaduste üle aga minu jaoks üks lootustandev areng on olnud see, et näib, et rahvaesindajate enamus, et Riigikogus on tekkinud enamus, kes mõistaks seda, millest just Katrin Saks rääkis, kis toetuste süsteem, kui, kui selline tähendab selline hooliv nõrgematest hooliv ja neid aidata püüdev ühiskond. Ja on tunnused, et riigikogus selleks on kujunemas enamus, ükskõik kas nad kuuluvad praegu koalitsiooni või mitte, et aga ma arvan, et see on meie praeguse aja arengu üks märk ja et enamus poliitikust seda tunnetanud, see annab mulle lootust. Ja mis puudutab nüüd sellesse sotsiaalsesse eksperimenti, siis see on ikka pagana kallis eksperiment, mis me praegu teeme? No me ei ela enam kiviajas ja, ja teadlaste abiga on need mõjud prognoositavad ja kui keegi vähegi viitsiks analüüsida, mis on mujal maailmas toimunud või vähemalt kuulata neid analüüse, siis, siis on ka selle tulemusega prognoositavad ja ma väidan, et aasta pärast ei saa mitte mingeid järeldusi teha. Selliste seaduste mõjud on palju pikemaajaliselt ja, ja noh, näiteks see väide, mida me tõime ka riigikogus hääletades selle eelnõu vastu, seejuures mitte olles vanemahüvitise vastu, vastupidi, see on üks meie ideedest tulla. Aga just nimelt sellise lahenduse vastu tõime ka välja selle, et sellisel kujul sissetulekuga sidumine seda näitab teiste riikide praktikat tegelikult tõstab sünnitamise iga ja pikemas perspektiivis vähendab laste arvu, sest naised lihtsalt ei jõua kolme last sünnitada juba niisugune bioloogiline kell hakkab mõjutama, aga seda me ei saa ju järgmine aasta teada, seda me saame 20 aasta pärast teada. Ausalt öeldes on minule on see argument arusaamatu, kuidas ta võrreldes praeguse olukorraga sünnitamisiga tõstab, sellepärast et keegi ei hakka vähem saama, kõik hakkavad erineval määral rohkem, kui ma kohe seletan, selle asemel, aga mitte väga pikalt. See 2200 krooniga mõtlema, et teeks veel natuke karjääri ja saaks suurema palga, sest siis, kui ma lapsega koju jäänud suurema palga mujale saan ma ju rohkem. Aga praegu on sama lugu, sa teed ka karjääri ja saad rohkem ja võid oodata parastada. No ega ikka ei ole, eksis. Palk üldiselt ikka reeglina tõuseb. Aastatega tähendab me segame need kaks asja ära, tähendab üks asi on palk ja see on loomulik, et, et need on erinevad. Eks teine asi, kui me räägime sellest, mis riik maksab. Kas see peab sõltuma sissetulekust vei siin on mitmeid võimalusi ja vall tunneb mitmesugust. Ei, ma mõtlen praegu dekreetpuhkusetasu on sama lugu. Jah, praegu on seal 140 päeva, mis, mis on tõepoolest 100 protsenti, kusjuures noh, ega ta paljudes riikides ei ole kaadi kleepuv puhkuse või sünnitushüvitise puhul, nii et ta sõltub 100 protsenti palgast. Aga, aga siin meie puhul ta nii on ja seda ei ole keegi vaidlustanud, aga see on lühike aeg, me räägime praegu pikast ajast, mis mõjutab palju rohkem. See, kas sa saad ikkagi aasta jooksul 15000 2000, eks ju seal on ikkagi üsna üsna suur vahe, su võimalused on ikkagi hoopis erinevate summade juures. Võib-olla nüüd mindi üsna nüanssidesse ja üsna niimoodi üksikasjadesse aga võib-olla püüaks üldistada ja selles kontekstis ma võib-olla ka harra Tunne Kelami ka hästi ei nõustu. Nii-öelda parlamendisoni ideed, toetuste süsteem kui selline ümber vaadata, Ta nõusta võib-olla ideede tasemel ta võib-olla mingi üldistuse tasemel, aga ka senise riigikogu praktika näitab, et sellised süsteemsed asiaat meil on, teine märksõna on kompleksne lähenemine, ehk mitmed asjad lükatakse lihtsalt edasi põhjendusega, et ükskord tuleb üks suur puus ja kompleksne lähenemine, mis lasi ära lahendab. No tegelikult ei juhtu mitte midagi ja nii või teisiti ja parlament ikkagi selliseid üksikuid õigusakte ja üksikuid normatiivakt arutama ja menetlema lihtsalt ka jõud ei käi üle, tuleb tunnistada. No see on olnud meie, meie praeguse valitsuse üsna tüüpiline lähenemine, et kui opositsioon on mingi eelnõu esitanud, siis lükatakse tagasi põhjendusel, et meil tuleb üks komplekssem lahendus. Aga seda, seda muidugi tuleb, tuleb või siiamaani muutame. Kuid siiski kommentaariks ma arvan, mida ma mõtlesin, see on niisugune valmisolek või poliitiline küpsemine, neid probleeme tunnustada ja, ja arusaamine vajadusest, et ühiskond on teravalt lõhenenud, et me niimoodi edasi minna ei saa, et me peame leidma mingeid lahendusi. Ja võib-olla noh, ütleme see sedasama ühisühiskondlik lepe, ütleme taolised kandepinnataolised kandepinnad on üks alus, kus poliitilised parteid võiksid omavahel kokku leppida ja selliseid kompleksseid lahendusi välja töötada. Üldiselt. Ja, ja ma tahtsin siia lisada, no ilmselt on, on ühine, aga see arusaamine, et me ei saa ikkagi kõike jätlasele turustiihia reguleerida, et riigil on ühiskonna niisugune, tasakaalustab ja reguleer. Katrin Saks, kas teid ka häiris nii nagu mind eilne Postimehe esikülg, kus on suur pealkiri, et raskustes apteegid saavad riigilt loa tõsta ravimite hindu kusjuures kuskil ei ole öeldud, et inimesed saaksid juurde raha kõrgema hinnaga ravimeid osta, see on ju täiesti, see on ikkagi äriettevõtte eelistamine üksikisiku eest. Ja see ei ole kindlasti riigi roll, aga riigi roll on tõepoolest näha seda inimest ja, ja, ja ütleme teda toetades kuidagi kuidagi tasakaalustada, tasakaalustada ma ei näe seda tasakaalustavat rolli praegu kusagil. No nagu härra Kelam ütles, et, et tundub, et poliitikute peas ja arusaamine sellest on järjest kasvanud ja suurenenud, et et riik peab seda rohkem tegema. Ega see ei sünni üleöö ja kohe, homme, aga, aga me räägime sellest täna väga palju rohkem, kui me rääkisime sellest eile. Eks ta niimoodi tasapisi tuleb, see arusaam Aga siinse ravimipoliitika on ju näiteks üks väga konkreetne teema, eks ole, põhiline, kus me saame, saame inimesi aidata, on see. Me püüame vältida ravimipakkumise monopoliseerimist. Mebe, et riik saaks reguleerida, seda tulevad turule ka odavamad ravimid, mis on olnud senini kasutusel ja mida hea meelega püütakse välja suruda kuidagi ja sokutada siis patsiendile need kallimaid ja nende hinnad muidugi tõusevad. Ravimitööstus on ju väga, on väga, vägagi vägagi suure mahuga ja väga suurt kasumit tootev tegevus. Biorelva hermel kõige efektiivsemat toota. Häirib see, et äriühingut eelistatakse tavakodanikule. Et äri. Maria toim, kõiki, kes me siin laua ümber oleme, häirib see. Aga üldiselt olete te nüüd kritiseerinud valitsuse poliitikat ja see ongi opositsiooni kohus. Aga tõenäoliselt asi ka eriti hull ei ole, sellepärast et vastasel juhul ta peaks olema huvitatud koalitsiooni lõhenemisest või valitsuse tagasiastumisest, aga tookord, kui see oht oli õhus, ei näinud ma erilist rõõmu ühegi opositsioonierakonna silmades. No on vana tõdemus, et iga koalitsioon lagundab ja lõhub ennast ise ära ja kui see protsess on kuhugi faasi jõudnud, siis sekkutakse sinna antud valitsuskriis, mis üsna äkki jalg, kas ja suhteliselt pikalt ka kestis. Ta ikkagi lõppes osapoolte lepp pimisega minu hinnangul küll tuli, jäi tuha alla, aga nii varajases faasis hakata väga usinalt, kui ma noh, see ei ole ka. See ei ole ka noh, üks lähenemisviisidest Ja see oleks hea stiil, esiteks, ja teiseks see ei oleks ka olnud lugupidamine alles märtsis toimunud valimiste tulemuste vastu mille tulemusena võimul olevat parteid said ju üsna tugeva mandaadi. See tähendab nende vastutus ja nende kohus on nüüd seda mandaati õigustada ja oma poliitikat ellu viia nii hästi, kui nad suudavad. Paraku oleme olukorra ees, et koalitsioon on tõepoolest mõranenud ja, ja eesmärgid näivad olevat üsnagi erinevad. Aga selles järgus, kus koalitsioon alles vastu võtab oma esimest eelarvet ma arvan, opositsiooni asi ei ole hakata seda vägivaldselt lõhkuma ja ise valitsusse trügima, siin tuleb anda ikkagi neile võimalus nüüd seda vastutust kanda oma programmi ellu viia. Ja opositsioon püüab sellele jõudumööda kaasa aidata, nagu praeguse eelarve või tuleva aasta eelarve muudatused mis läksid siiski positiivses suunas. Seda ilmutavad. Ja ega see järgmine kevad ei ole tõepoolest lihtsalt üks tavaline kevad. See on kevad, see on meile, NATO kevadise on meil Euroopa Liidu kevad seal europarlamendi, noh siis on juba peaaegu suvi juunikuus, eks ju kui need valimised on ja kõik need Eestile väga olulised välispoliitilised asjad, mis peagi saavad sisepoliitilisteks eeldavate akt, stabiilsust. Et ma arvan, et, et see, see oleks kogu sellele protsessile olnud päris kindlasti kahjuks kui, kui siin oleks nüüd väga suur osa energiat läinud uue koalitsiooni tegemiseks valitsemise alustamiseks, mis, nagu me juba kogesime korra. Sel ajal on, on, on väga raske igalühel. Isegi kui ta läheks nüüd kiiremini kui, kui siis, siis siis ikkagi pidurdaks. See protsess ja vaatamata sellele, et koalitsioon püsib, on selge, et ega see seesmine õhustik, see seesmine mikrokliima ei ole seal ka enam see, mis endine on selge koosmeelepoliitiline kujund, mis Eesti nii-öelda poliitilisse leksikasse toodi ja mis ka omaks võeti, ega see on tegelikult praeguseks hetkeks tühi, tühi kuju paneb muigama, enamasti kasutajal vaadata, eks ju ka konkreetselt. Kui kui regionaalministriga ei kooskõlastata maavanema KT, siis ta isegi ei tea sõda või saab ajalehest teada või, või kuidas nii-öelda Ausmani justiitsvaldkonna esindaja teeb personaalseid etteheiteid, kes kelle puudel on ja kas suur puudel või väike puudel igal juhul sellist seesmist õhustikku tuntavalt muudab. Üks vaatab ühe otsa, teine vaatab teise otsa, kolmas kolmanda otsa. See võib sellist üldis, et seadusloome-ettevalmistamise tempot veelgi enam alla võtta, sest sest ei ole seda seesmist meeskonnatunnet. Võib olla. Publik tahab korrata seda mudelit, mis oli võib-olla 90.-tega teisel poolel, kui oli valitsuskoalitsioonis Koonderakond, kes siis nii-öelda balantseeris ühelt poolt Reformierakonna ja teiselt poolelt siis tookordse Eesti Maarahva Erakonna vahel ka ka EME, Maarahva Erakond ja Reformierakond olid tihtipeale väga vastandlikke seisukohtadel, mäletame seal tollide kehtestamine ja muu ja Koonderakond siis balantseeris nende vahel. Aga ma ei ole kindel, kas Res Publica uue jõuna ja vähekogenud jõuna suudab nüüd seda kahte poolt tasakaalustada talle koolidevahelised suhted, kelle ilmavaatelised suhted on ikka üsna teravat ja samal ajal peavad koos edasi minema. No nii palju võib öelda nüüd selle siiamaani toiminud valitsuse osas, et kahtlemata sellised väga lahmivad loosungid nagu uus poliitika või kord majja või kõik võim rahvale, millega praegu jätkatakse. Need on selgelt näidanud oma eluvõimetust. Uus poliitika on avaldunud lihtsalt kogenematuses võimu teostada ja üsna paljude Sapsudes ja loomulikult ka ühe loosungiga korda majja ei loo. Samuti 21. sajandi kooli suurejooneline programm osutus õhumulliks, mis ei olnud läbimõeldud, mille taga ei olnud midagi. Ja üks, üks enamus paistab ka olevat nimelt on üllatavalt selgus valitsuskriisi ajal, kuivõrd Res Publica kui juhtiv erakond on palju kogenuma Reformierakonna mõju all. Isegi kui küsida peaministrilt, et kas tulumaksu alandamine 20-le protsendile on teie erakonna programm, siis ta avastab, et see ei ole meie erakonna programm, aga me oleme aumeestena kohustunud koalitsioonilepingusse ellu viima Reformierakonna programmi. Nii et Need on nüüd võib-olla järeldused sellest esimesest esimesest valitsusperioodist, mille pikkus pole veel astunud. Võtke lihtsamas mul ikka meenub üks sõnumilehe artikkel või õigemini intervjuu riigikogu esinaise proua Ene Ergmaaga, nagu ka tema käest küsiti Res Publica programmi kohta, siis ta ütles lihtsalt teatama seda enam õieti. Mäleta, aga loomulikult, sest ainuke piibel on ju koalitsioonileping, see on seemnele, kõik tugineb seal ainuke argument. Ükski muu argumenti ei loe, eks ju, see, see on argument. Aga no see on muidugi tõsine probleem, sest koalitsioonileping, mis sõlmitakse suhteliselt lühikese aja jooksul, lepitakse need põhimõtted, kuhu. Kindlasti ei pruugi sisaldada kõige paremaid lahendusi probleemide jaoks. No kas sa selle vanemapalga näide on üks ta sisuliselt sisaldab ühe erakonna lahenduse, eks ju kaks erakonda, nii rahvaliit kui, kui Res Publica pakkusid hoopis teistsuguse lahendus. Aga kuna nii sai lepingus, eks ju siis asuti seda jõudsalt ellu viima, mis siis, et vahepeal tõepoolest teadlased või, või avalikus või ütles, et see ei ole hea variant ja, ja noh, ma nägin ise neid inimesi, kui nad vaatasid neid numbreid kas või seda, kuidas sellest 450-st miljonist pool sisuliselt läheb väga väikese protsendilt kätte siis panin seda tõesti mõtlema, aga kuna koalitsiooni lepingusse oli juba niimoodi kirjutatud, siis ei olnud seda võimalik muuta. Ja, ja samas, ega ma ei näe ka mingit muud varianti, kui võimul on koalitsioon, kus on väga erinevad partnerid erinevate huvidega erinevate toetusgruppidega, siis nad peavad kokku, lepime, nagu nad valitsema hakkad, muidu nad ei seltse valitseda. Aga siin taga ei või olla Res Publica soov tõmmata endale Reformierakonna valijaskonda. No sellisel juhul võib see soov tõepoolest osa osal respublikaanid Est olla, aga, aga suur osa sellest seltskonnast, kes praegu on parlamendis, on valimiste lubanud hoopis sotsiaalsemat programmi. Olen ise isiklikult kuulnud selle kulliga koos valimiseelsetel esinemistel. Koosolekul lubas ta kolm korda rohkem kui mina, eks ju, praegu ma vaatan, kuidas ta kõige selle vastu häält Kahtlemata ka, kui tohib, ma jätkaks ma kuskil kevadel, mais vist niimoodi võrdlesin kõiki koalitsioonilepinguid, mis Eestis on alates 90.-te algusest kirjutatud, koostatud, tud ja kahtlemata praegune koalitsioonileping, praeguse valitsuskoalitsiooni oma on tuntavalt pikem, tuntavalt põhjalikum üksikasjalikum ja mitmed tänase päeva ja kui valitsuskoalitsioon jätkab, siis ka homse päevamured. Vabandust, raskused on sinna täiesti sisse programmeeritud. Sest siin on nii palju sisse kirjutatud, millele meie oludes rahalist katet, et ei ole. Ja kui üldistada natukene pellet ristilisemalt, siis ma kordaks Jaak Allikut, kes kusagil mai algul Maalehes kirjutas, et koalitsioonilepingust on puudu vaid üks lause. Aastal 2007 saadab Eesti õhku mehitatud kosmosele laeva. Ma mõtlesin, et saabub õnn ja kahtlemata ka praeguse asjale tänud ja ka tulevaste valitsuskriisid. Üks põhjus on koalitsioonileping. Sellest, kas tuleb kinni pidada, mis on siiamaani olnud või mida tuleb muuta. Sest ega ükski dokument ei ole aga lõppude lõpuks asi iseeneses. Ja see on nüüd kahtlemata küsimus poliitikutele, kas jääda emm ta lubada tuvi allkirjastatud juurde või hakata otsima kompromisse, kus alati tundub, et teine saab rohkem ja kolmas vaatad tahab veel rohkem saada. Siinse siinse probleemi on, et eks ole koalitsioonivalitsuse esimene eelarve üsna soodsas majanduslikus seisus, kus eelarve ju paisus tublisti mitme miljardi võrra ja kus majandusprognoosid on ka head. Et see eelarve koostati nii ebaühtlaselt, nii rabedalt ja nii suurte puudu Räkidega teatud sektorites, et noh, see oli üks ilmselt selle kriisi põhjusi. Jällegi jällegi ma nimetaksin seda tõepoolest programmides, Res Publica oli märksa sotsiaalsem ja siit minu mure, et Res Publica paraku võib-olla kogenematusest on sattunud Reformierakonna tugeva mõju alla mis ikkagi väljendab suhteliselt piiratud toetajaskonna huve. Ja kui me vaatame Euroopat, Reformierakond kuulub liberaalsus internatsionaali, siis see libe raali, liberaalsete parteide osakaal tänapäeva küpsetes Euroopa maades kõigub midagi viie protsendi piires nagu näiteks Saksamaal või Inglismaal. Nii et see arengusuund ei ole ilmselt väga perspektiivne. Teiega ei usu versiooni, et Res Publica tahaks olla söödav. Reformierakonna valijad. Ma ei tahaks nendesse kuulujuttudesse sekkuda, aga ma ei, ma ei usu seda. Viimane küsimus. Te ütlesite, et päris üksikasjaliselt riigikogu järgmise nädala päevakorda ei tea, aga no põhimõtteliselt te ju teate, mis seadused siin sellel aastal lõpul tuleb vastu võtta ja mida ära otsustada, näete te mingeid tõsiseid vaidlusküsimusi, kus nii-öelda Riigikogus läheb löömaks, kus ei võeta automaatselt enamhäältega seadused vastu? Ma saan aru, et eelarve tuleb nagunii hääletamisel, aga nagu öeldud, 101 hääletati komisjonis ühe hooga, lihtsalt aja kokkuvõttes oli juba koalitsiooni oli kokku leppinud, et neid me nagunii ei toeta, ju ei toeta neid ka suures saalis, aga kas mõni seadus on, kus võib minna vaidlusteks? No umbes nii, nagu oli europarlamendi valimistega seoses. No eks võimalik seadus on ringhäälingu seadus, näiteks kus ringhäälingu nõukogu aseesimees ja rahvaliidu aseesimees Jaak Allik on väljendanud teist meelt, kui tema koalitsioonipartnerid See puudutab siis see seadus puudutab erakanalite litsentsimaksu ja puudutab ka reklaami väljaviimist raadio kahest või vähemalt esialgselt Purts. Ma olen imestusega üldse märganud, kuidas kultuurikomisjon on üks neid komisjone, kelle arvamusi üsna tihti suures saalis ei arvestata. Muidugi, et seal on. Ringhäälingu nõukogust ma üldse ei räägi, aga ka kohe kultuurikomisjoni seisukohad on tihti maha hääletatud. Nii et selles mõttes suur saal teeb omad otsused, lähtudes ma tea mingist teisest Nojah, ütleme selle seaduse osas tõepoolest suur saal arvestab valitsuse arvamusega ja tegelikult ka kultuurikomisjoni liikmed koalitsiooni esindavad liikmed oma arvamust, esialgset arvamust on aja jooksul neid muutnud, see läheb nüüd kooskõlla. Valitsuse arvamus. Viimane selline selga laadiline näide oli ju tegelikult eelarve menetlemisel, kus kultuurikomisjon esitas terve hulga täiendusettepaneku kuid pühakodadele raha eraldamise kohta muinsuskaitsele ja muu, mis siis suures saalis uuesti tagasi ehk maha hääletati. Kahtlemata kultuurikomisjoni liikmetest mindi üsna jõuliselt üle või ümber ükstaskõik, kuidas me seda selgitame, kui seletame? Jah, no eks see on konkreetselt nende saadikute küsimus. See oli minu küsimus, selgroog. Kus ja, ja noh, ka tõepoolest nende jõulisuse küsimus, kuivõrd nad suudavad oma koalitsioonis oma seisukohti selgeks teha. Praegu on see niisuguseks hiire piuksugi tõepoolest jäänud, millega ei ole mitte keegi arvestanud. Aga seda on olnud jah, päris kurb vaadata, sest me oleme üsna üksmeelselt mitmeid ettepanekuid teinud jõudnud komisjonis kokkuleppele, aga, aga neid ei ole arvestanud ei rahanduskomisjon enamasti ega, ega siis ka suures saalis ei ole nad toetust leidnud. Aga me näeme tihti ka seda, kuidas komisjoni liikmed oma arvamusi muudab. Tunnega nimetataks kolme probleemset asja, veel üks neist on õieti positiivselt lahendatud probleem, probleem, see on represseeritute seadus, mille kolmas lugemine tuleb tuleval nädalal, mis võetakse vastu ja mis sai ka Riigikogus üsna selge toetuse osaliseks. Tõepoolest annab suhteliselt umbes 10 miljonit järgmiseks aastaks. Ja valitsus ei olnud nõus ka sellega, et sõidusoodustusi represseeritutele kehtestada juba järgmisest aastast, need on lükatud üle järgmisesse, aga siiski see on tõsine asi, siis erakonnaseadus, mis on oluline ja ma arvan, millega kindlasti kaasneb ka poliitilise reklaami piiramine. See eelnõu paraku lükati tagasi koalitsiooni poolt tagasi, jääb kahtlemata ka edaspidi edaspidiseks lahendada. Ja kolmas on Euroopa Parlamendi valimisseaduse muutmine, mis ilmselt lükkub järgmisse aastasse, aga kus põhiküsimus on see, kas me saame avatud nimekirjade järgi valida, kas valijad saavad ise otsustada, kes saab rohkem hääli või otsustavad jätkuvalt parteid, keda nad siis omavahelise kokkuleppe tulemusena Euroopa parlamenti saadavad või ei saada? Vot see on küsimus, kus te võiksite üksteisega praegu siin vaidlema hakata, aga me kulutame oma saate lõppenuks. Nädala pärast on terve hulk seadusi vastu võetud, te olete saadetud nii-öelda juba jõulupuhkusele ja, ja ka eelarve on vastu võetud, aga see on kõik järgmisel nädalal samal ajal praeguseks hetkeks on argipäeva saada opositsioonitund lõppenud. Saates olid Katrin Saks, Tunne Kelam ja Küllo Arjakas, saatejuhid Kaja Kärner ja Uku Toom. Aitäh.