Vikerraadio saates kirjutamata memuaare räägib nüüd Virumaa mees arvet malm sõdurielust, nagu see oli augusti lõpp 1944 38. eesti politsei rindepataljon asumas teele Tartu rindele. Sõttaminek läks isegi Tallinnas, saadeti ära ikke muusikaga. Nojah, ja siis polnud muud, kui läksime ka siis enam miskit pidamist põlde enne Tartut ja ma ei tea nii, et seda oli üks jalamatk oli üks, kaheksa kilomeetri lai, 10. Nojah, ja siis jaamas, kui kribinal Kabila rongi pealt maha ja, ja rivisse minek. Ühes jõudsime sinna kaevurimõisa juure, kuum, udune ja ilus joaga juba kuulda oli, et seal üle jõe üle jõe tulid siis tankid, koomikud, juba koliseid ja vene kisa ja kära oli seal ja et ega siin nalja ei ole ja siis muidugi meil ohvitseri oli nii vähe, et meil oli, mul oli niisugune rühmal ja pole siis ka legendaarne mees, oli velt veebel, Selter, eestiaegne mees, kõike see vabadusrist oli ta rinnal ja Saksa märgid valge kiiver oli, tema ütles, et see on tema idapataljonis aegne, et see on tema, nii kui hoiab teda valge kiiver peas ja tema oli kibemieses, ütles küljelt. Avage poisid sisse, et siin läheb mölluks. Me pidasime endid vanade rindemeesteks ja sitaate natukene kaevame, et mis siin ikka tuleb, käis kord kallil eesti poisil kaevake, nii palju maali, kõva ja kivine. Kurat ja jah jaa. Olav ka hirmsasti, aga mina ikke susin omale seal lamades pesaikke valmis. Mõni mees tegi nii kergelt. Hoviku läks, noh, pime oli veel. Siis nad lasid mingisuguseid õdur, rakette või granaate või nii, et nii paks udu olid, maasia sistankitu olid siis ma esimest korda elus, nägin teda ligidalt päris ligidal taituld, aga siis võttis hirmu nahka, meie pakid olid taga, valu oli tankitõrjekahurid ja meie pakid olid seal ka. Nii et tõmbasid, üks üks hakkas kohe suitsema, kargasid sealt välja ja põlesid ja asi oli jõle pilka. Aga need olid, hankisi oli palju, aga me oleks saanud seal ikke igavese särakaga sakslane, kuskil ligidal oli mina tiigri, Sid oli sinna Rommeli riigrib kollasede hurraad, kui need läksid Joappuse joru siis võni kaheksa või 10 tükki jäidet sinna maha. Ajasid kerele hädanke, hinnad tulid, läksid gaasi ja siis tulid teist korda veel. Siis oli neil üks, noh, Jossif Stalini nimeline üliraske, see jäi sinna laeva kolima, juuremürsk oli läinud fuajeest Vahuri sealt torni alt sisse pidi olema nii vägevalt soomustatud. Ike sai läbi saksa tanki, jäi ka paar tükki, roomikud sõitsid paa ja põles paar tükki ja see oli kõva lahing. See oli laeva koolimajja, mäevere mõisa vahel. Seda ei olnud palju, no ainult mõni kilomeeter minu kompani oli seal, kes naabrid olid paremal vasakul loeks 37 oli kindlasti paberiga ligidal, olid soomepoisid, olid Kasjale siis Tartu oli juba läinud. Ja, aga siis nad tulid veel uuest, siis tulid maaväega ja siis läks kõvast lahingust lahti, aga siis oli veel, tulid meil nagu õnnekombel tulid saksa näide, soomusautod olid, mis olid monteeritud nende kerge Plakkidega, talin kinni, olid natsi ja black, aga siis lasid nii-öelda küll. Ja kui need tegi ta, siis oli hirmus vaadata. Mehed hüppasid kõrgele püsti, kurrat viskas ja siis oli üks laibamöll ja siis Selter tuli välja, poisid, nüüd lähme. Meie gaasis kargasid välja, siis jooksevad, kõik see ema ja Emajõe oli mets, oli vahel. Kärevere mõte oli siis maantee vajalik, näid Apotke asi. Näeme sinelid katkase pandud täis kõik püssid, särgid, kõik loobiti maha ja siis panid sinna jõe sääre nagu tulejutt. Nojah, ja meie, siis nad ka anti puhkust, siis mulle pandi siis raudriist, pandi rinda ja teine klasswee, esimene ei, teine äike, teine klass, teine teine esimest ei olnud kerge saada. Nojah, ja siis seal saime natuke süüa ja rindepakke ja ühes läksime siis sääretali üle jõe olid juba venelased läinud kola, need tankid ja kõik autod, nii ruttu üle jõe, saivad kurat seda teab. No ja siis saksa saksa paadid, kummipaadid viisid meid üle jõe. Ega neil mootorid olnud köitega ja trossidega veeti, siis olime seal jõe kaldal oomika, hakkasime siis minema, siis venelane oli vagane, aga hakkasike vasta kasvudiva valgeks läks siis läks lahingust lahti. Aga siis oli näha kohe, kui kanaliks maantee, kui siis autodega veeti nende sure sisside ja kassidega ja mehed olid püsti, pealuugid lasti lahti, kargasid maha ja see häälega vändaja mängis seda internatsionaali Modguuri yhe jaurjaaja tulivad nii peal, et ära pole. Meil oli ainult kergerelvastus, oli, noh, kuuldnetektar, vene relv oli meil tol ajal Dektarjov kerge ja Dektarjov Maxivikaalide ja vene püssid ja ja siis oli meie hulgas oli sakslasi ja sakslastel olid juba need Need olid juba. Nojah, ja siis vaasi ei olnud väga vigagi, aga siis hakkas kurat kahurituli hakkas meile selga tulema. Kohe ja tunne oli, alguses kuulsime kui tagant kohe, nii et väljalaskepaugud käisid, et nüüd nad kuradid saavad täpselt omale vihal. Sakslast sai surma ja meie oma, siis sai surma ja igane kisa ja kära ja rakett lasti ülesse ja ikka mitu-mitu laengut nad lasid. Mina olen üks patarei või palju seal oli, aga nii, et sitta keerasid kokku palju. No ja siis panime tulla laeva jõeääre, sinna hommigumisse kaevik maha sai, siis jooksime sinna, väljamaa oli märg, see oli kõik vett täis ja järele ei tuldud. Algus veel olid, seal olid need kuivenduskraave, David naasia oli umbe kasvanud koolikultuurheinamaa siis alice püüdsime veel vastu pidada ja see Einso ja Karl ja see oli minuga ühes Jausse saigi seal kraavis kuskil pihta. Siis kükitasin õhta pimedani, seal kaevikus sakslase taand üle kavija ühesse kurrat ei tahtnud ülemeid viia. Aga siis päravastike viisid, siis tulid need vene suured Roosnikud üles, loopisid oma jõulupuid ja neide. Neid väikseid pommisi seal ragistasid, aga need meile pihta ei saa, nii et meie poisid tulid üle jõe kenasti. Ja siis olime seal laevakanali juures, siis seal oli Kasemets, siis tulid need Katjuša platsi juba valida siis selle Stalini oreli küttis siis seal pehme maalad, kõike rõhkenud, raisk, mürsk oli, jäi sinna seisma kooli mehe pikkune. Need olid suured. Aga see oli jõle külgur nagu, nagu rauda, vasta närib, raisku hakkab tulema. Pimedas on ka näha, kui tuleb tulejutt taga, ega tal kiire lend ei ole minu minu arvates veel miinipilduja on veel, korradib miinipilduja need käkipilduja taadion, käkimehed räägivad, mõni mõni 10 tükki on õhus ja 11. jaan rauas ja ja ega venelastel tol ajal enam ei olnud laskemoona puudu. Kaameli küll. Miinipilduja tegi meie poiste hulgas palju rohkem, Päda. Seosed need orelil olid, lasi valangu ära, kadus, kadus, kadus, miinipildujamisse seljas tassinud need kergema kaliibriga, seilas kantsi, mis see polnud midagi. Aga meil polnud miinipildujaid ka ei olnud. Nojah, ja siis seal ja siis minul see asi lõppeski, siis viidi meid sinna Ulila jõujaama juural kuskile seal suvas kükitasime PL1 paar päeva seal vee sees ja siis hakkas üks kõva taganemine. Ma ei tea, aga nüüd tagantjärele mõtlen, et videot, audiot, Pärnu minna, et saaks laeva peale. Noh, Põltsamaani mindi siis olid, tankid olid juba Pärnusi ees siiski eraldi Mõisaküla peale. Üks ühes jõudsime siis mõisakülla, Vene lennukid olid iga päev üleval, aga jalamehel on hea, mis minul, kott seljas, piss käes, jooksin maanteest paarkümmend meetrit eemale, täpsute tee peal olid, nad tulid nii madalale, kui tahtsid näha, oli kohe kuradid, sealt kupli all, kohe vaatas ka üle serva alla. Aga need, meie voorid, need sõjapõgenikud ja saksa rasked hobused, suureda, priid vankrid, need jäid kõik sinna alla, seal tehti hirmsat suppi. Putka keerasid reisija jääl jälle kolm tükki taas kolm tükki järel ja muud kakkisivad kõik külad põlesid ja. Noh, ja siis jõudsime niisuguse suure paanikaga, taganes sinna mõisakülla, siis võeti üheses jää pataljon kokku, mis meid seal järel oli pool koosseisu ikka oli siis loetiseebeedi kõned siis Ellandi oli pataljoni ülem major, et nüüd olete oma kohustuse täitnud. Nüüd saab, võib koju minna või kus keegi tahab, et nüüd Amse sõduri. Et me ei olnudki andnud üldse sõdurikohustust, ei ole, annan teile kaks tundi aega või poolteist ja siis kes tahab minna ära meie hulgast olin, või nii, et kus ma noor poiss, Rakvere kaugel ka venelane juba seljataga, kus kurat ma üksinda läheb posti hulgas ikka julgeb ja siis läksime Lätti, eriti Läti pinnale juba, no siis organiseeriti juba väikest vastuhaku, nii et päeval siis sõdisime ja ühes taganesime. Ikka päeval tegime pauku, ühes jälle Liidusime ja siis vehkisime niikaua kui noh, kuskil 25 kilo meditsiin barreiga siis tulid Läti Lätini politsei, mehed vahetasid meid välja, need olid kõik nii kuradi värsked, kõik need pruuni käistega Wondrid nagu vanasti olid, kõik viigipüksid jalas ja see pidi olema siis sureliit pataljon siia Riiga. Ja siis meie vehkisime jala minna Siriga ühe öö pargis. Ja järgmise lõunaaeg siis päev oli juba seal yes ja toona oli suur laev, ega ma sinust polnud näinud, Nad rääkisid ikka targemad mehed, et see oli oma 15000 seda brutoregistertonni see oli, kolm tekki, oli, seal oli siis all, olid, no all oli tsiviilid, peal olid siis olid noad, sakslased ja autod, jaanist, asisemaid rahvas, seal me olime siis üleval teki peal ja siis hakkas sõit. Aga meie õnn ka kuskil räägisin. Tallinnast pidi teine konvoi tulema ja siis seal pidime kokku saama saato laevad olid meil kaasas. Et ja üks oli, üks oli põhja lastud ja nagu ma täna kuulen haavatutega, mis ta nimi oli, mul ei tule meelemisse härraga kuidagi olimisse. Proove või roome või. Mõrvari põhja lastud ja aga siis tuli kerge vihm, tuli ja udu ja nii et meie isand lennukitega allveelaevaga midagi ja järgmine hommiku juba mitte nii väga varagani lõuna paiku, siis tulid suured ristlejad tulid juba vasta, igavesed pirakad ja siis olime juba seal Kotenaavenis. Kotellaavenist kohe järsku maha rongi peale ja siis viidi meid kuskile külla. Ränk küla oli, kaks kirikud oli ja kõik oma leivavabrikud ja siis vahemärkusena võib öelda, et seal külas oli sisse inglise inglise lenduritel laager oli, daamid olid seasõjavangilaager ja pommid olid, aga need olid nii, kui härrasmehed mängisid jalgpalli ja mängisid suupilli ja kuradi hästi riides ja sokolaad oli neli hirmsast palju, aga nemad tahtsid siis viina saada. Aga meie poistel oli, oli inglise keele Mehhiga Taali gümnaasiumi poiss oli siis käsivad sealt vekseldamasse vaks sokolaad, raibiaali santsi, natuke napsu ja siis hakkasime seal talus tööl käima. See oli nagu puhkuse, seal olime kuskil kaks nädalat porgandigi koristamise aeg oli nii, et kaevasime Anguga näida porgandi siia siis üks Palinad liita, kõik perremees käis juure, sure nahke kedradega, saapad jalas, päeva ilma pikk Piiblurrises hambus käik, Sammeti püksid jalas ja nahkled lappidega perselappidega kõike päris paruna nagu mõisahärra Köögi mõisahärra. Noh, ja siis võtsime neid porgandiga, küünis magasime, aga nii palju oli siis pluss, et pere poolt saime siis lõunasöögisõime ühes lauas selle naisperega, kuna mees sõi oma kabinetis ja poolakat need hakka, töölised, need sõid siis eraldi. Nii et algus loeti meile kohe sõnad peale mingisuguste takti nendega olla ei tohi, midagi anda ei tohi, aga meie omad lõid käega, mis ela. Et suitsu ikka andsime ja. Toit oli, no mis seal lõunal sain natukese aimale siiski õhtuoode oli ja leivaviil oli nii õhukene sõdureid, hundid pilkugi võtta, väike juust oli piaalia liha ja siis pisikene tassike kakaod ja saksa. Nojah, ja siis see aeg lõppes ära ja siis läks nõia Merisse. Algas vohh jälle ja siis võeti need mundrid maha, siis olin 20. diviisis ja siis olin rebasekutsikas ja 40 kuuendas rügemendis ja. Yammeri hakkas igale linnapeale noored, need aus Bilderid, need olid kuskilt sealt Rowan purgist või kus neid välja koolitati. Need olid poisike, ma ise olin ka poisiga ka, ma pidasin ennast juba. Mul oli rünnak, märk oli Karina asja, nendele ikke midagi, põld. Aga need nuhkisid hirmsast peale, aga mul kompaniiülem oli, mul oli ooberst tur, füürer Se Kivimägi. Tema oli pedagoog, oli väga tore mees, oli, tal oli esimene kas lähivõitluspannal ja ta oli kõva Messaisale. Kuradi karbis, sous sai pihta, surma ei saanud, mis peast sai haavata, hakkas seal niisugune maa peale vahel, kui ta ütles neile, et ärge nii palju nuhtalge ka neid poisse nadolid sõjas käinud ja toit oli ikeset toitjale vilets. Olin sel ajal juba 18 täis, ma ei saanud seda noorteportsu ka, muidu said noorteportsu laagris, üks kord nädalas said seda. Igavene vahva oli peal küll, aga no mis seal ikka, esimesel detsembril oli vande andmine soli terve diviis, kui Aasias oli seal tanki peal oli kolm Saksa kindralid, kakstik olid nende punaste lõpmetega ja siis üks oli see meie omasele valgetega ja Ausbergel pidas seal kõne ja andsime vannet ja püüdsime siis saksa keeles seda laulda. Mul see mõni sõna on, seda vaja, hakkasin kordama ja siis tehti mind sees turmanik, siis sain vinkli peale, no ja siis hakkasid juba ümber tulema ja siis anti mulle puhkust mitte mull, aga meie Jaust läks neli meest, Saaremaa poiss Leppik, Tallinna mehed, Tallinna mees, üürike. Ja siis ovaali kuskil maapoiss, ürik oskas saksa keelt ja siis tahtsime minna Prahasse, võeti kõik need avaldused, vastaja praasenabi pääst ja pääses ainult tantsigisse. No ja siis sõitsime Danzigisse. Ja siis seal aedlinnas seal soputis, kus nüüd need, mitte nüüd, aga no omal ajal peeti need festivalilisi, kus meie lauljad käisid ja siis seal hotellis olime Tarja. Käisime siis seal sööklas söömas ja kiilu kaks kinolina, üks film jooksis nädalpäevad, nii et paar korda saime kinos käia, kanu magada sai omajagu täis. Noh, tollal enam seda, muidu anti need füüreri pakid ju, tollal olin riik juba ainult minu pakk oli nii pisikene, nelja peale saime siis vista pudel, seda mingisugust viina oli ja neid koogimark oli mõni 500 grammi ja toidutalongid ja pidasime puhkus ära, nii et kuskil saine. Üheksandal jaanuaril laagri tagasi siis juba kribinal-krabinal, et hakkab juba minek, no siis peale seda anname üks nädal päevalt seda mahvi tehti taktika, käisime ikka, niisugune kava oli, iga hommiku viis tundi oli see taktika seal liiva liivaluidete peal kas pealetung või kaitse, kumba kõiki kõiki taganemist ja kõiki-kõiki. Nojah, ja siis trampisime seal, aga siis õhta poole oli, läks kergemaks, siis seda, eks siir platsil enam seda Kuldrivi ei tehtud. Ja siis oli märgata juba midagi ette ette. Leiba hakkas liikuma, rohkem varustuse jagamine, toi, akati, talvevarustuste arma, jupiga panti, vaatasid, et kurat, suured leivavirnad olid seal laokoridoris, et ei olnud seal valvetega midagi ja panid ühe hõlma alla. Mees pani aga siis sellest enam loobuda tehtud, siis leiba oli juba kõht täis. Te ütlesite, et Kuldrivi tehtud. Tähendab lobiseda nõmeerimetsev Kuldar Joosep pöörded ja marssimist ja seda in Klaislit ja Oledritja. Nojah, ja siis anti talve varustanud varustus anti minu arvates väga hea. Soojad riided ja Soome saapad ja viltsokid ja kiivrida Kiievi sokid ja kindad ja mitmed kindad ja kindlad käisid nagu väiksel lastel nööriga site kuue alt läbi. Pealmised kindlad nii et kui lasid seal ja Nojah, ja siis kuskil 22. või ma arvan, 22. 23. siis VS oli minek, külviooli võrdlemisi külm, räägiti, et 18 kraadi külma, kõik oli armas ja pagan, jaam oli seal kõige ligemal ja siis pagan jaamas peale. Ja siis läks sõit lahti. Siis oli veel kuskil jaamas jäi pidama. Väike pause oli, asjal oleks niisugune mongoli ja meie poisid vaid hirmsat soomuse nälgas. Lüheline plommid lahti, kurrat ja markedendri värk sees. Sööme kraabi söögiga daamid ja sisse tooma oli seal ja minagi sain sellest natuke osa ja sakslased karjusid siis need tunnime tulid kuskilt välja ja igavene möll oli ja siis ma nägin rebaskaa ligidal, Rebane tuli siin nagu, no ees lahti. Rüütliriste Jeesus, oh kui siis löödi käpad püsti ja ei tulnud sellest midagi välja. Päästis olukorra, päästis olukorra, ega sellest midagi, mis meil, meeloydioop, padrunid käes, köik kurat, ega me siis neid kämbusi karka. Nojah, ja siis võeti maha, esimene jaam oli, kus jaama ligidal oli. Maal aeti, seal oli näha, juba sõda oli käinud juba saarel pommitatud, seal oli hobuseid ja purustatud vagunid juba ja mürsulehtrid olid värsked ja nii et jees juba podises siis oli väike jalamatk, oli esimene külaline Stefan krunte, suur küla oli siis seal oli väikepause ja siis ühes läksime sinna karbis Sausse, see oli meie post, siis oli meie Jel bossist ooderi äär oli sealt üks kilomeetrit, kas mitte palju. Et see meie pool kallas oli siis veel venelasi olnud. Seal pidasime siis lahingut natukene ja kelle kompanisterlite, kes kompli ooberst füürer Kivimägi, pataljoni ülemboli, Surban, füürer, Piirsalu, siis rühmaülem oli, siis tulid joa, värsked, need suured varjunkreid olid siis oli see, kas ta oli frangel, võib rangel või, aga ta oli eesti mees, oli, see oli rühmaülem, see sai vis vahi rünnates, sai surma. Seda ma nägin ise. Ta sõitis, ta püüdis hirmus julge mees olla ja ja, ja. Noormees ja sahiseb pakki pakkidega hirmsasti panid kuskil puu otsada puu vasta, lõhkes ja kildusi palju ja sinna tema jäi mõisapõllul. Meid pandi Wism ründama, sellepärast et vene sillapea oli juba Üleojamäe omad, läksid Uraabale, kaad, mis kurat muudkui lööve välja ja lööme välja ja anti need Noonist, ma ei tea, palju neid Storm, kes ütles, et meil oli kolme, ma nägin, need panid siis ette ja meie mehed järel, aga oi, vanal isal oli juba seal oli palju mehi ja palju tanke ja palju kahurijate kõiki kurrat ja mina sinna sisse ei saanudki, aga rääkisivad, et meie poisid osalid sinu majade vahel ei saanud ja siis hakkas siis jooksime tagasi. Siis oli ka päris jooks peal ja, ja sinna karmi ausa tagasi. Nojah, ja siis karbis oli, olime mitu päeva ja siis vahepeal oli siin kuskil susi oma raamatus kirjutab sellest mitel vale lahingust, mina olen ka seal osalenud. Nojah, ja siis viidi meid sinna, kapten Telliskivi oli pioneerikompanii ülem, pioneeridele jäi siis aus ja küla ära võtta, aga me olime siis noh, igaks juhuks, et mine tea, mis juhtub, et siis passimisele Ühe seal sulatasin lund kõhuga seal ja siis hommikul vara, Need pioneerid läksid, jaga, venelased olid nii mugavad, et poisid olid aluspükstesse Ivanid. Kui välja jooksid, magasid joa pool pesu peal ja loovad, rippusid seal lae all ja ma olin seal külas ka käinud, nii et toidud olid tehtud seal köeti ahju ja tuulteetia, Nad mõtlesid juba sõda lõppenud, aga siis seal väila peal meie meieni, et käkimehed siis seal oli palju laipu maas. Me võtsime selle küla ära ja muidugi teised need pioneerid jäid sinna pidu pidama, aga mina olin jalamees ja maa pidin minema sinna küla etta kaevikusse kaeva jälle omase Süts punkte, siis enam nisukest jooksuga Taavi moodi ei olnud, siis oli suts punktid, iga mees kaevas omale püsti augu sisse ja mehe vahe oli juba mitukümmend meetrit mehe väe Meiva mitukümmend meetrit ja siis kükitasin seal ja. Aga siis jäi asi rahulikkust süüa, sai siis juba loomi, oli üks orge mõis, oli seal meie ja venelaste vahel, seal oli loomi ja kanu ja kõik ja siis venelased käisid sealt piimas ja meie omad ja. Nojah, ja siis tuli vabariigi vastlapäev tuli juba eesti naised, tulid, delegatsioon tuli meile sinna ette ja nägi üle hulga aja eesti naist ja toodi meile siis iga iga mees sai pakki seda iesti Manooni ja need olid juba need pehmeda nii-öelda saba koni lõhnaga, seda tähendab suured aisad põld, aga noice ja asi kahe peale rindepakkija naised andsid põsemusi ja tükisuhkrut ja mis nad andsid, ja siis oli üks adjutant või kes Kaasas kanged naised ike julgesid sinna tulla. Nojah, ja siis, päev läks juba soojaks ja siis kükitasin seal ja siis no elu oli siis kerge, ega siis enam midagi, venelased ka vahetasid omal nii kergelt ära, sest me läksime juba nii targaks, et et ei maksa torkida. Ei maksa torkida, nemad olid ka rahulikult. Nojah, ja siis olime seal niikaua, kui ükskord anti käsk, ega ega minule keegi midagi öelda anti käsk, et õhtul hakkab minek, tuleb need kõik need mars surnud, peab olema nii tip-top, et need kate, lokid ja need pudel peab olema kõik nii hästi pakitud ja siia suurest turm Kebeks. Mis siin seilata, see on, et peab olema hiirvaikus. Ja tuleb vaata et kedagi maa ja igaüks hobuse igaüks oma sõbra vaatab, et siis lähme läheb, minek ja videvikus läks, hakkaski minek. Nojah, ja enne kui pärast siis öeldi, et kotist tulemine Topelni kott. Ja siis oligi niimoodi, ühes vaatan juba jees kurrat tulevad Vene tankid, sinisinise valguse tankid sõidavad maantee peal maantee Saksamaal tihti aga märts lume lagunemisaeg põllud nii kuradi pehmed varjaseenia varia seal ja siis hakkas, see kestis ikka mitu päeva, ei süüa ega juua, aga mitte kurrat ühes metsas. Ühes metsas sakslased, mets, kõik näide, näide, astmetunnused, neid ped, litsesi, lõõtmed, seal olid raudristis ja igasuguseid muid ristis ja sakslased seal niisama õnnetud, et midagi hirmsat. Meie mehed võtsid siis sakslased linti ja hakkasime siis ikke edasi minema. Nojah, ja siis ma nägin kuskil kuskil küla taas oli niimoodi, kui üks Eesti Eesti ohvitser Se unters, tur, füürer lasi kaks tanki selle pantservalstiga kohe maha. Meie seal kökitasime seal külas ja tuleb juht, mees kuskil, noh, ma ei oska öelda, kuskil üks, no meetrit 40 juhthanconi ees siis teised on taga, no see vahe võib olla, üksvahe on väga väike venel, lastel oli väga väike vahe. Toolid ja siia sealt nurga tagant passis on nagu panisele surra, hakkan ise kohe suits taga, teine tuli kohe julmalt peale teisele ja siis hakkas hakkasivad laskma. Ja siis tõmbasid tagasi. Nojah, ja siis ikka niimoodi hiilisime, kui kuskilt saime, juba kuulsime seda Jeffi eesliin, liin on juba ligidal ja siis üks ühesse korjati kokku, siis oli niisugune segapunt, et meie poiss on, mul ei olnud enam ühtegi. Kõik olid, kes olid pantsleri jäägrid ja kes olid korrad kahurväemäed ja igasugused mehed ja aga meie poisid ikka 20. diviisi mehed. Nojah, ja siis, kui olid need ohvitserid, seal organiseeriti seda asja ära, et hakkame siis läbimurdvat siis tantservaustide laseme siis, et need teevad ka pauku seal ja igaüks teeb koledat kisa ja laseme, mis laseme ja et siis võtame süsteeme ja hiilisime siis ligi, aga juba ojad ja ojad, mis seal olid, vesi, külm, kurat, märka ja see oli raske küll. Aga me rääkisime ka, aga venelasi Sand sittagi, soti jooksid paremale, jooksid vasakule, jaja panime läbi. Ma usun, et saale ei saanud pihta mitte kedagi. Vahemärkusena võin veel öelda, jaanuari kuskil keskpaiga. Side oli tol ajal oli ju need traatsabad või kuidas neid nimetati, kes kerisid, sellepoolse elas ja sideleks läbi ja siis meile öeldi ka, et meie sidemed lähevad ette, et olge nüüd tähelepanelik. Läksi kaks meest läksid, ootame mitu tundi, vaatame, kõik muidu jaoülemad läheksid sinna alla magama ja ja see, see suur füürer kadus ka kuskile sinna nende palatkade sisse magada oli vaja ju. Tunni me meil olid, tähendab, pesa oli niimoodi kahe mehe pesa. Jees oli niisugune koobas, üks oli seal koopas, siis tukastas ja tegi suitsu ja teine siis oli valmis. Ootame sidemehed ja ei tulnudki midagi ja räägid vahel teeks nii, tapeti maha pärast, kui olime siin laupäevani agressis seal nõndanimetatud 500 point enne need olid seal 500 pundise elus ja terved ja ei ole, ei ole midagi tehtud, pandud sinna venelastega katelt kütma ja puid saagima ja sea ja Ühele sinna ja. Nojah, ja siis kotist tulime välja, algus oli niisugune jama, küla, kõik sakslasi täis kurrat ja nemad meile ruum ei ole. Minge kui tahate, minge edasi, märjad mehed, märjad, kõik mitu päeva söömata, kurate külm ka jala, siis vaat siis oli Rebane platsis oma sure jüngritega, seal kuraatorid oma parabellumide jõusjad ruumi ja siis me teeme ruumi. Ei, siis tehti mehele ruumi ka, seal ma ainult öö olime, läksime tagala, siis vehkisid käia, äike palju maad siis enam autodega veetud ega rongiga sõidetud, ega siis hakati õppust tegema, jälle jälle see kuiv nöök hakkas peale, et haid läks iike iga päevaga viletsaim ost. Ja siis seal kükitasin või niikaua kui oli juba maikuu esimesed päevad olid juba jälle uuesti ette ja siis oli juba niisugune nali, et oh siis tundsin esimest korda hirmu. Mehe vahe oli viis, 60 meetrit. Juppuse ja kurat ühesse, olgugi et maikuu oli, aga ikke läheb hämaraks sil ronisime sealt mööda maad ja et pärast lähevad minema või kutsutakse raha või kehad ma üksinda kätte ja mis teie, Ivan tuleb ja misse kuradile teed. See oli raske aeg. Ja siis vahepeal veel esimene maituli ka meie ei teadnud ju seda, et mis venelastel sul püha on. Esimese mai ühes nagu äike tavaliselt on, sead, alljuhid olid siis seal siis olime külas, nii et nemad olid katuse all, aga mina olin augus. Järsku kuraator raketid ülevasse, kuulipildujad lasevad, miinipildujad lasevad kahurid mürisevad, tuleb. Ja me olime teada nüüd kui tule, mis meil siin käputäis mehi, et nüüd on lõppnaelal. Aga siis vaatasime, et venelased kõik kaevikust väljas, kurrat, jauri, aatamine, käibe, Laseodopse õhku, siis otsivad sedamaid vasta, väga meie ei torkinud ka meie olime siis vaid ka meie olime viletsad ka. Padrunid oli ka juba lapilt ja mitte sittagi. Mina olin ju välja õppelt, olin siia kraana, adverfer tähendab püssigranaat, nadipilduja. Ma ei saanud neid pilduda rohkem kui kuus tõki. Siis enam ei, toad ei olnudki. Ja neidki ei saanud allohvitseri au läheb, ütles suruntersa füürerit, las ma proovin karjalasse. Lase siis oli veel siia täpsuskütid, nii snaiperid olid, neil olid juba snaiper, püssid olid ja ma ütlesin, et lase ma vaatan sellega, lasen ka paugu otsi, lase ka üks granaat ära. Pärast viskasin selle otsiku minema, see käis selle karabiini otsas. Muidu ta lasi kuskil viis, 60 meetrit ja ja eks ta midagi, mis need olid, kolm tükki olid vist need kollase otsaga must läbistavad ja üks oli siis sinisega, see oli siis leekkuul ja mina üks oli siis harilik. Jah, ja siis jõudis mai mai kätte taganemine aeg, siis anti jälle käsk ja siis panime minema, sealt. Käisime veel, ükskord käisime meie omad veel pidid minema tooma. Mina seal ei olnud venelaste rüüd ees, kaevikus olid, neil oli juba noh, kassaga mütsid või niisugused kuradi ristiga pealt ja need panid vähema jäätis jäts mütsi maha. Me poisid said punase servaga mütsi sees, aga keelt nad ei saanud sittagi. Võib-olla võib-olla tahtki tegid, seal võib olla kära. Nojah, ja siis nagu siin kuskil, ma vaidlen, vastan nendele memuaaride kirjutajatele. Kuskil ma kuulen neid ka, kuulan siin kuskil, teie teete kuskil seal, öeldi, et vaatajad, meie meestel olid juba nendest torm keeveerid, ma olen seda oma käega katsunud. Storm käivi terrici meie diviisi sai alles jaanuari lõpus, iga jau peale sai ühes turm Kevery. Oh, see oli võima relv küll, aga no lähivõitlus oma. Nojah, ja siis läksime, hakkas kõva minek sinna Surrey risem Riisbergeri mägedes mägestikus. Algus oligi kordia, kord jabur, aga pärast siis teisel päeval oli lambakari autouci kraavita käis, aga algus oli tore, kus meie nendest väga meelde hanke ei olla, kas torm kesid, seal olid sinimustvalged pealike, kurat, see oli võimas tunne küll. Kahurid olid köik tibendobenike ja pärast lõppes bensiin otsa ja mis siis hakkasid juba pühid kimbutama ja siis oli muudkui kand ja varvas, kand ja varvas. Revas, nägin enne seda möllu veel seal midagi organiseeris, ta võttis oma, saab kompanii ja läks sellega läbi ju. Ja mina räägivad nüüd tagantjärele, et olla veeldatud gaasituld ja ühe satsi lubanud lubanud kutsikat kõikjal ravi ja aga ei pärast enam tuld. Noh, ja siis oli niisugune jama, et tsehhid olid, vasta. Nojah, ja mina seda protseduuri ei tea, seal kuskil väljal oli niisugune, ma võin rääkida veel, kui linti on niisugune protseduur läbi saate siis minna siit hinna, inglaste inglaste 40 kilomeetril rääkisid kostise see kuulipilduja kostise 40 kilomeetrit või ameeriklast kestnud liitlased, ühesõnaga et läbi saate minna küll. Aga siis me peame siin ilus tseremooniat tegema, lipud toodi välja ja, ja mis seal peeti kõnesi ja trelvad, pange maha. Seisime kõik viirus ja igaüks oma relvad pandi maa ja peeti neid kõnesijad nüüd kate minema, aga seal oli kaniska jamad, oli üks grupp oli, tähendab, selles mundris mehed, need olid need vabariiklased või nende ees võtan mütsi maha, aga teine punt oli nende kuradi tunkedega punase lindimehed, need kuradid, olite röövlid, juua täis, võidujoovastus viina joonud, vastus. Nii et muudkui lasid maha Itaalia empiisema massinbist hoolel dema saksa oma käiv all, eks ole, temal käibekülje peal. Pisikene, need on pihus, muudkui lasevad kuraatial keda tahes ja need olid päris. No ja siis võtsime relva tagasi, siis läks isegi natuke seal naginastele jäi siis meie omad jooksid ikka täi poisid ettemees ja me läheme nagu teostjad, need, lööme seda teist ja me oleks läinud ka. Ei, nii ei saa. Nojah, ja Eike jälle järgmises külas jällegi relvad maha ja siis lolli tantsime ära ja siis saime, jäimegi nende kuradi tuge meeste kätte ja siis ei saanud süüa ega juua, nõnda ei maksa rääkidagi. Kõik rihmad võeti maha, taaniad visati kraavi. No aga mul ei olnud ju katelok ega pudelid olnud lusikadega nugadega kaablidega, mitte midagi ei jää pärast seal sirelid juba hakkasid õitsema mõni 20 Taanieli soojaga, janu on ju. No kus sa, joad, mütsist ja saabast ja ja rahast hakati süüa andma, venelased juba säili anud. Venelased hakkasid süüa andma, kus teil midagi kataloogi pole nagu, mis, mis sõdurid te olete? Jopeeruna kusse, katelok jäi nii, et võtsid kõik sinna kraavi. Korjasime venelaste laagrist neid Tuzzonkaburkese kuidagi kuidagi süüa, saia, see oli hirmus ja kohe iga 10. maa, iga 10 ja jälle uus rivi. Jälle uus kats, tuleb Kassin SS-i rõngasse. Sakslasi on ühte juhust, ma nägin raagus, kaks sakslast tulid rivist välja kohe ja nemad on kohe sealsamas pandi mütsid tomati silmade peal ja sinna kraavi, nemad jäid. Nojah, ja siis niimoodi läksime kuskile tan Valde või Turnov neid kohtlema täpselt ei tea, siis seal pandi rongi peale siis viidi rongiga, siis võtsime kõik omal teede kolud maha, ristid ja märgid, ainult sinimustvalge jäeti, jäime sinimustvalge oli mul ühel võrgutaasvel varruka peal. Virumaa mees arvet malm jätkab juttu tuleval laupäeval samal ajal saatesarjas kirjutamata memuaare.