Vikerraadio saates kirjutamata memuaare räägib Virumaa mees arvet malm sõdurielust, nagu see oli sõja lõppedes Tšehhimaal mais 1945, kui algas sõjavangipõli. Suur vangimaja suur hoov oli, siis olin seal vangimaja hoovis, seal oli nii palju, ei, püsti pidid seisma. Siis ühe korra hakkas igavene roomikutel plõgin ja ja suur kisa ja kära ja siis vene tankid sõitsid siis kurradi ja siis need väravad löödi lahti ja üks T 34 sõitis sinna värava peale. Siis vene kapten tuli sinna sees kohale sinna jätta. Nagu vene värk käib, et kas otsikud? On üks kargas välja, et jah, et et on. Siis ta pidas meile kõne, rääkis kuidagi niimoodi. Rääkisin, et te olete suured lollid lased ennast siina vingutadasele fašistide poolt ja teie korpus teeb suurt ajalugu ja nõnda edasi ja nagu see värk käis. Aga ette meie Olmumaalsed veresüüd ei ole lääde Tamoi. Nojah, ja ta Moida majja ja nagu Eke vene laagrivärk ja venelase värk vaprossey eest, et juua ei ole, mis teil vette ei ole või pole Taavet saand vaatiopoiumat? Nojah, et vett saate ja siis lööd jälle väravad kinni ja tank tõmbas tagasi ja. No aga, ega ei läinud ka kaua aega, võib-olla läks üks tund aega, siis tuli see Ameerikast uude Baker, suur paak oli peal ja sõitis sisse. Vesi tuleb. Aga millal süüa saame süüa, saate teine päev. Jahaga kateloki põle, pudeli põle midagi, põle siis. Kiivrit ei ole enam kiu kiivrit ka, said kõik metsa visatud siis mütsiga ja saapaga ja kuna me siis jäime sealt ja nii, et ikka juua saime. Ja siis viidi sealt hoovist ära, ma arvan, see oliks plats, staadion võiks suur plats oli, seal oli väga palju paberid oli, mis kuradi paberivabrik seal võis olla või ei tea, vihmaga sadama, siis nendes paberites tegime niisugusest katusealune, siis olime seal feno, siis toodi üks niisugune seis olid väga väiksed leivad. Ma arvan nii, kui nagu meil need mist kuklid on siis ühe kukli saia, muud midagi saada, Hanno, siis hakkas käima need vene sõdurid muudkui uuri eest, uuri eest, uuri ees, siis tehti meid nii kuradi paljast. Mul olid just enne seda, kui rindele minek oli, sinna teist korda veel. Said Itaalias, Jaapanist, head saapad, kõik ninaotsad olid kõvad, niisugused grupid siin nina otsas Jaali käia, raisk, saapad võttis ära. Vähemalt nii palju oli ta veel inimed oma omalanss asemele, küll jäärad. Kirsazineljald, Apotkid, põle mina, mina neid, neid kirsadega ainult need aisamehed, podincad, isegi kui mölbergi laagris olid konveieri ja kõik oli tammutkidega, sääresideme, sääresidemed. Aias andis need oma kosu tasemel niidud lapitud hirmsast, aga no midagi ikka oli. Nojah, ja siis rihm võeti ära ja püksiri, kõik rööviti ära ja terve päev otsa kurrat sajad mehed, kus teiega neid kellasid, kurat ei söö ja süüakse ju siis. Siis ja siis veel neil, mis neil irgus defitsiit oli, see saksa püssipuhastuse kett olid niisugused nublut. Venelonzompol, eks ole, teras varasega sakslastel on niisugused ilusad niisugused nagu nagu pärlid. Ja siis nemad panid need omale nende Nonii sinna kabuuri otsa. See oli nagu ilu iluvärk ja vaat siis näit püsib puhastuses keetja, no kus me neid enam on? Need olid kõik ilusti niiskuse metallkarbi sees olid kõik Ariaadia ketid ja eino täis värkike. Ja siis niimoodi me seal olime. Ja siis viidi sinna majja, see oli vunts lausseda, ma tean täpselt. Vunzlov, seal olid töölistemajad, ilusad korterid, tip-top ainult, et wie värke ei töödanud ja muidugi kütet polnud vaja, kes oli soe aeg veel ja. Nojah, ja siis seal olime, eks paar nädalat seal oli küll niisama elu, võtsime rivisse, lasime laulupoisid, lasid veel leegioni marssi, kuraati venelasest janud sittagi. Käisime vene seal nende välisööklas söömas ja jälle sinna tagasi, ainult et linna peale võid minna. No kus me sinna lähemegi niisugune metsalise munder seilas? Ega mul siis seda enam seda mundrit ei olnud, tähendab, olin sarnungid, moondamise, ülikonnad pärasku, teist korda läksime siis olime, olid need kirjud nagu nüüd on? Muidugi need olid linased, pruunilaigulised olid. Nojah, seal elasime, käisime siis venelastel sööma asjas nii palju käsitööd, et siis nad hakkasid juba koju sõitma ja need masinad siis värviti, need kilbid valges kastid triibulises, nagu sakslastel olid, neil sitadel ei olnud ju värvitud ainult selle rohelise megakoli kokku tehtud ja valmis masinad värviti üle ja siis süüa anti, nii et piisavalt piisavalt. Ja siis ükskord oli, võeti punt koja välja ja anti kuue päeva toit oli üks noh, poolteist pätsi leiba ja kuskile särgisaba sisse natukene angu ja ja siis seda, eks soolakala see heeringas ei olnud, see oli mobla või mis ta vene mobla tuli soolal, seda kala ja nüüd hakkame minema viltreerimise laagrisse, mölbergi laagrisse, sinna on kuskil 600 kilomeetrit. Igavesti laevaga tuleb käia ära ning 40 kilti. Võeti rivisse ja hakkasime siis tasapisi minema. Venelased, konvoid olid hobuses, las hobused lahjad sadulad ei olnud, need olid hullemast persses haiget, kui meil. Pärast oli niimoodi, et venelane krampis pess käes. Ja siis meie omad, kes tahtis, võis sinna hobuse selga minna, aga need olid rindemehed. Ma nende kohta ei ütle mitte midagi. Sõimas küll sind joputab, emmatitab nagu nad on piltidega, see jutt kõik käib, aga võttis taskust seda, seda mahorka Anneli olnud, see lehttubakas oli, tõmbas sealt pilguga, näe, kuree jobanovossist, andeks andis ka, andis sulle ajale tükiga? Pärast no see tuleb hiljem. Ja siis hakkasime, leitnant oli mootorrattaga ja läksime esimesed päevad läksime oma 40 kilti ära, no noored mehed ja äike, karastatud mehed, ega me siis ei olnud ka viletsad. No aga pärast jäi vaevaliselt, ega me siis enam nii palju käia jõunka, enne ei saa õhtalegi kuskil kraavis, magasime süüa, ei antud neid, käisime nende saksa majade keldrites, neid kartulikuhjasid lahti susimas ja kuidagi hinge sees hoidsime, aga see oli küll üks, üks jubedjekond, see oli natukene parem pool juba pärast Volguta sõit. Ja oli, mis oli mina vahepeal, käisin paljajalu ja siis vahepeal reisil Saised varrukad otsast ära võetud ja ümber jalgade seotud ja asfalt läheb tuliseks ka. Oleksin aga meie omade, mõni jäi pikali ka, aga seda ma kindlasti ja need maha ei lastud. Mis nendest sai, ei tea. Vahelastada. Nojah, ja siis jõudsime Elbe äärde. Ühel ilusal päeval jõudsime sinna suur lage väli seal olid siis traataia tehtud, niimoodi Siksakid tihedalt kõik ja siis nii nii kitsas, et üks mees mahub niimoodi seisma sinna vahele ja siis alakas pandi kõik need vahed täis ja seal hakkas siis läbiotsimine kõik taguots, paljas, köik kelkarid ja kõik need augud, mis oli, kõik kontrolliti ära ja kõik võeti ära ja muidugi riided jäid ikka alles ja siis olime lauas laagris ja siis olid Joani, et suured emm kebi või need sinise mütsi mehed nahkjopede Kajooni, et kuradid olid, tema rääkis, aga rohkem kui suuga. Nojah, ja siis lähme jäime nendega mandu alla. Suurlaager kurrat, plassovi mehed olid kõrval. Need pärast koristati ära, need olid nii verised elu peale ronisid nagu kassid mööda seda mööda üles ja kusnud tahtsid minna. Pärast nad rääkisid vaadete, ET loobitud kividega surnust ja mis nendega tehtud, nii et nad kuuliga ei väärinud. Noh, need viidi ära, saime meie sinna Eesti poisid ja kuskil vaid need ungarlased needa. Ungarlased olid ja see oli viltreerimise laager, siis siis seal ülekuulamistega midagi tehtud, moodustati pataljonid, üks vang pandi pataljoni ülemaks ja kompaniiülem oli maas, magasime ja põrandal ja katus oli pea kohal. Siis oli niiskani, et leiba ei olnud või ei või ei jõutud küpsetada, hakati jahu andma. Noh siis mul juba see Dozongaaburgist oli see mingisugune nõu tehtud, siis jahu anti ja alguses anti suaala ka ja siis keetsime omale seda mõrtsukat ja siis sedasi elasime lõunal saime siis veidi suppi ja, aga ega me midagi ei teinud, kaano. Aga nõrkus tuli juba nii peale, et kui pikali olin oma, olin võrdlemisi kõva poisse püsti, järsku tõusta ei saanud, aga siis, kui võtad seinast kinni, tasapisi tuled ülesse, siis noh, pilt tuleb jälle ette, nagu tänapäeval öeldakse. Siis läksid jälle välja ja käisid vähe jalutamas ja. Ja siis hakati suppi keetma, soola ei olnud, supp mage. Algus, meie omad võitsid a- misse soolast lugu, peaasi kui suppi saab ühepäevasõit, seda magedat suppi nos antigi kaks korda päevas, teise päeva veel kolmas kord tuleb välja, ei lähe sisse, see oli ka kõige kuradima asi, no siis pärast ikka alalisvool antia, elasime seal ära, mul oli sünnipäev seal ja jõukuse joru, mis kuul augustikuu 23. augustil. Siis võeti jälle kaaluada kui ja siis rongi peale ja siis oli veel, see on muidugi saksa laius ja nii et see rong seal manööverlas, nii et poisid piilusid sealt traatide vahelt välja, nii et see saba käis kohe jõe peal ära korra ja siis Poola poole siis tuli suur laager siia. Avandi. Seal me olime kaua aega siis vahepeal seal me olime, täisid päis hirmsast oli täis, oli juba nii, et võta vihuka, aga seal enne laupanid, siis käisime juba taipõrgus ja praegast siin, suur märk on siin varruka peal, venelased loopisid, nad olid kuumad, need traatide peal, kus need riided oli, põletas siia sisse suure augu, mädanes tükk aega ka siis täidis, saime lahti. Noh, seal anti leiba ja suppi ja üks kord päevas ja seal siis elasime, siis tuli niisugune asi, et meistrimehi oli palju. Majades oli palju, oli seda pronksi, siis hakati sõrmuseid tegema, sõrmuseid tegema, terved töökojad olid minul pea jagan, mina asjale osa ei võta, aga meistrimehed olid siis need läksid üle aja nendele tonni meestele, need olid sõrmuse kaltsoovi, kuidas ta käib, see oli väga-väga nõutud kaup. Kurat siis nad viskes leiba ja tubakat üle ja nõnda edasi ja siis aga pärast saivad sotti ja siis enam jäise äriga. Kas nad pidasid Kuldsõrm? Ja Ekeik kull, kuda siis kuld, kuld, kuld, kuldnojah ja siis sealt pandi rongi peale. Ja siis tulime, siis jõudsime juba otsapidi sinna Ukrainasse sinna kolmelisse. Koovel oli piirijaam, Goebbels oli juba Vene laius saksa laiuse pealt maha vene laiuse peale, enne siis käisime jälle täi põrgus, siis oli, siis oli rongi peal niimoodi paravoss andis seda auru ja see oli sõjaväe jaoks tehtud sõdurit ja see oli päris tip-top. Nojah, ja siis olime seal vagunis ja siis oli niisugune asi, et seal vagunis. Siis tuli niisugune periood minu elus vagunis olin mina rehendanud kuskil 62, aga siin meie mehed siin ütlevad, et 72 päeva vagunis. Sõidu peal. Sõidu peal ja seisubja ja ega see kõik see sõit nii lihtsalt ei läinud. No alguses oli hea, soe oli, eks ole. Ja siis, kui see esimesis renn, oigus neid loomulikke tarbeid tehti see Carfas Josinal laua ette, siis paravus tuli ette, liigutas natuke uue koha peal ja siis jälle seisime. Algus Antiga vett ja toitu natuke ja. Nojah, aga siis läksime juba Towerisse jõudsime siis piilusime vahel siis oli juba riiet oli igal pool sakas Brasnik tulema. Lumi tuli maha hommikuõhtul, tähendab kui ülelugemine oli, ta poistel oli, venelastel olid kasukad seljas, suured, need suured karvamütsid peas ja vildid jalas ja vatiriided ja siis need, kuna need on, need käed olid veel peale antud ja aga ma olin selle tarnungites moondamis reed. Nojah. Ja ja mõni oli natuke paremast, üks tekki tükk mul olid, mõnel ei olnud sedagi, külm hakkas juba miinuskraadid juba 10 ringis ja seda. Ja siis, kui ühe korra jõudsime sinna Kotlasesse või kortlas ja see on esimene, kus veel mets oli siis OYO 10 15 kraadi külma. Kahju ei ole midagi, ei ole kurat nii külm, et jalad võttis mul ära ja ja Kotlases piilusime välja, pagunist vaatame ette. Niisugused mehed roogivad lund nagu Eesti on rummu mütsid. Mehe suguvõsade nimetati niisugust mütsid ja kirju Pedja kurrat, kirjud Califiedianiuste, eredad seal head vildid ja kalossid, et need on kuradi eestlased ja olidki meie mehed olid juba seal, mitte meie Mennoniad, omakaitse, mehed, eesti mehed, vangid, vangid, aga muidugi venelannad karjus peale ja nad läksid minema, aga küsisid, et kas te olete kingi asja terve isa meiega ja siis alguses nad olid, no siis on 45, noh, nad olid alles mõnenädalase Aloldnu söand mehed ja too poisid 10, varsti läheme koju. Et ega see asi ikka nii ei jää ja nõnda edasi, nagu see jutt taliusk oli, usk oli. No siis tulid need uhtaia Intaaja. Siis oli oma 30 kraadi, oli võib-olla ära, tead, nii, et kui õhtul need lugemised olid. Vaguni pullmanni uksed lükati lahti, see oli niisugune pruuked, 100, muide 120 meest oli alguses pulmanis. Nii et võite ette kujutada, palju seal ruumi oli. Siis oli kõik ühtlase otsa, kõik ühes hunnikus, olime seal kõik, siis oli hea lugeda. Jälle teise otsa loeti Äravus, aga kuulipildujad üles ei pandud, aga mehi oli siis vaguni ukse kolm-neli meest oli, koera ei olnud. Loeti ja vene värk, kurat ei klapi. Luu eest mõnikord loeti kolm korda, aga külm juba Uuralid paisti, lumised tipud, jäine tuul puhub kõik sisse. See tegi su nii kangest, et pärast uksed kinni pandi, siis kolkisime seal ja vette ei antud. Vagun oli, arvas siis mina, ka neid, nii sinu pulma neil on palju neid metal njeesida. Siis neid neere küljest kraabiti seda lund ja siis. Ka ei olnud keelt külge, ei pane. Jaajaa Kendi no siis kuidagi küünla kraabisime, algus antigi neile, kes olid palavikku, siis hakkas ju hirmsast suremano haigest jääma. Alguses olime ju kõik tipp-topp, eks ole, tead noh, oma, nii et loomulikult Tarbadeks ole, õiendad nii nagu vaja on. Lähed sinna resti peale, lased oma viie tilga ja, ja oma teise asjaga ja, ja jah, aga pärast olid juba niisugust olukorda, et igaüks enam ei ei tundega midagi, mis seal juhtus. Hais jube, ja siis pärast need surijad panni siis sinna sedda renni ääre ja kobedamad olid siis seal tagapoolaja alguses oli niimoodi, et tehti uks lahti, Patty, kas haigeid on haigeid on kuskil mingisugune niisugune ambulantsi vagun vist oli ka, ma ei tea seda. Rahastera pärast küsiti, palju surnuid on, siis võeti selles suhkhari portsust maha, siis anti neid suhkarisi. No mina ei usu, et neid surnuid kuskile jätsin kraavi viitja, need polaarrebased, nemad ära sõivadja, aga siin ruumi sai juba rohkem, nii et. Ma arvan, et sealt meie vagunist, no ma ei oska öelda, üks paarkümmend meest läksid ära aga terves ešelonis peal poisid räägivad ikka, et kuskil neli või 300 suri ära. Rahast ei antud enam mitte midagi, siis hakati panema, siis pandi päevad ja siis, kui sinna Orgutaarse jõudsime, siis oli Jos suur talv oli, päike enam ei paistnud, igavene öö oli nii, et kui sealt vagunist maha hüppasin, siis oli nii nõrk, et sadasin sinna lume sisse ja aga siis nii jääde neti Vannad ja need Preidurki, kes seal barakis olid, nii et tassisid siis sinna sinna varju alla. Siis anti juba seda kalasuppi Jaagi betook ja ega seal toorest vett ei saanud, toe toorest vett, kui läksid kuskilt võtma, siis said peksta. No ja siis hakkas see laagrielu seal tööd ma ei teinud ühest korpusest teise, ühes vokaalvokaal on niisugune noh, kosumise laager või OP on niisamasugune, UKs toob peesse. Komissija tuleb, laseb püksid maakomisjon, neli, viis arsti katsub sul persed katsusid ikke mitte ei vaadanud, katsusid su perset, vaatasid yhest ka. Ei kõlba luu ja nahk, luu ja nahk. Kõik õlled olid niisama neist kordist sinised ja ma kaalusin kuskil 52 kilu. Ükskord see protseduur tehti ja siis niimoodi ma seal elasin ja siis pärast talvel viidi sinna neuroomik, masinad, need sõjamasinad pandi auto peale, siis sealt taasta kuskilt. Ma olin selles kapitalmaias laagris, oli Narudnikud ja kapitaalmajad ja kuda neid nimetati ja siis läksin sinna. Lõpet soolased, harujõgesid, aus suud ja siis seal oli üks suur laager, seda nimetati see noh, kus su seal oli 10 või üksteistkümmend, parace oli, need olid kõik täis, neid kaks tükki olid invaliidid. Ülejäänud olid siis need kosumised ja siis esimene korpus oli siis nende Volna jommida ja sõjaväe jaoks siis elasin seal. See oli üks pikk põdemise aeg. Pikk põdemise aeg, loodus on seal ilus või? Kui seal oleks korralik pesu, seilas korralik kampsun, säilas kõik pildid ja nagu sõduritel oli ja ega see kuradi 40 kraadi seal hirmus põlki serblased, Läänemeri on sealt veel võrdlemisi kaugel-Uuralid paistavad, kus on võimas vaatepilt. Suvel ka lumised tipud, kuskil 12. jaanuaril ma seda tean, täpselt, saunapäev oli siis, päike oli juba natukene, natukene oli näha. See oli jaanuar 46. 46 juba venelastel Taavi Eel kui patrow Lietzi, seal sooviti õnne ja nüüd läheb valgeks, no see oli nagu su plasnik, aga siis hakkas ruttu minema ka juuli keskel juba siis looja enam läinud Eestisse, siis pandi juba tüvele, seal, seal oli niisugune sovhoos tavaliselt oma lennuväli, omad olid seal ja siis läksime heina tegema ja mina olin nii viletsat igati vikatibrigaadi ei kõlvanud, siis olin reha brigaadis. Ega ma seal kaua ei olnud ju, 46. aasta sügisel déjà hakati rääkima ikat saate tahaks ja anti toidukaardid ja raha ei olnud ju. Siis müüsin kõik oma need kompotid ja väga hea kala oli kurrat, rasvane kala ja kõik paremad palad, müüsin nendele vol Najommidele ja siis sai rumalusele aasta sain mõne kopika raha, palka ei saanud ega midagi tüvele pandi pärast tuli lõppresultaat, et ma jään veel 30 rubla jäi veel võlga. Kellele riigile? Riigil, nõukogude riigi nõukogude liidule. Nojah, ja siis sellel ilusal päeval läksime sinna, viidi autodega sinna võrguta gaasi ja siis sinna Captiorkasse ja siis anti uued riided, kinnas, sorka nagu venelastel on niisugune kõrgega aega ja uus puhvaika ja sitsipüksid ja kombineeritud Bualbrisenti pool nahast niisugused kodincadja täitorn ja mul oli taitornis, oli see lilla, lilla suur viisnurk oli ees ja no te teatay torni teate, väga hästi. Lilla viisnurk oli ees ja siis pandi meid mundrisse ja nüüd Tamoi. 40. aastal oli, olid ju igal pool näha. Ja näol ja davai anti viie, kuue päeva toit ka, anti siis antigi üht ja teist ja kui juba venelased olid seal teine pool aeda, jumal süülitasid peale, fašistid lasevad ära ja meie ausad vargad ja ausad blatnoi peame siin olema ja see oli tore vaadata, siis. Siis rattad juba veeresid poistel nii ja tuju siis juba vagujuks lahti. Ainult et venelased olid veel oma vagunis, aga enam ei aidatud püssidega ringega ühesseti neid vagunid enam v ja Kolgitud muidu alati kontrolliti järel sure nuiadega haamritega tauti vagunid ära ette puuhaamrite ja puuhaamriga kolkimine käis, oli. Katusel ronisti ja. Noh, ja siis selle hea meelega sõime need toidu ühe päevaga ära. Oh kurat, et 94, viis päevad missi oleme nälgas, aga läks palju aega, läks, palju oli seisakuid, nälg tuli kätte, kiirulist seisime mõni mõni kolm, neli päev päeva, siis oli mul niisugune häda, et nälg oli suur, aga hapu baikali terve ja püksid olid terved ja no viisnurka seda nadi taande. Üks õline mees oli, kas ta oli siis mõni Katzygaar või igavesi paravossi pealda, olijat, vahetame ringi, ma ütlesin, vahetame, andis need oma õlised kaltsud mulle ma haisesid nagu peldik. Oma riided andsin ära, aga siis ta andis ikke leib, andis ja tubakat ja rahatuba, kes sai ikke ühtse tähista leiba-saia siis niimodi pigistasin ära, jõudsime Leningradi juba. Siis olime seal algas juba kõvasti, siis kapsapõld oli kuskil enne seda jäime seisma, ma ei tea, mis liini peale nad seal mäletasid seda rongi ja aga siis kapten või ešeloni juht oli, ise? Ei peade. Tehke nüüd seda Sapsarapia. Läksime kapsasse, siis närisime seda kapsast ja jõudsime siis Narva. Jah, ja siis Narvas viidi metsa, kiviname vahtkond, kuremäe, kloostri als hakkasime metsa lõikama ja dieet tegema ja algus normega midagi olnud, olime nende vangiriietega ja aga siis 46. aasta jõuluenne jõulusiis tulid need, siis saime mundrid, siis oli ka tõesti esimene kord, oli ka, kus need suured armee värk andis, olid, kõik, olid tuttuued. Kõik, mis anti oma vanad kaltsud, pandi sinna sauna ta virna ja seersant pani tule otsa. Mõnel oli veel ja kampsun ja kahju oli küll, aga siis meil enam täis ei olnud. Kahju oli külla, kõik põletasid kuradid ära, siis pandi vormitoad juba kirved ja saed ja soli normi. Suvel kuus tihupaari peale, talvel kaheksa tihu, kui oli hea mets, ei olnud viga, elasime ära. Aga kui metsaga Agame, varrastasin hirmsast kurrat, saagisin palgile ratt läinud maha ja puuriidad, lasime hommiku pimedast murrust, ladusime uuesti üles ja ei see venelane, sihe, kuratse dissaatnik või ei tema jõunud kõiki meeles pidada ja puuduga ainuld. Ja kuusemets läks, see mets läks pagunitega, läks, ma arvan, läks Novosibirskisse. Tähendab, see on niimoodi, et Sillamäe oli seitsmes olised moi kombinaati, vaat Novosibirskis oli osakond ja siin Eestis oli ja see oli aatomi aatomitegevus. Toilas Läti mets peale osa võeti Sillamäel maha, tehti materjaliks, ehitus oli ka vaja teha ja osaleks Novosibirskis Novosibirskis tulid süsi asemel. Ma olen niisugust tööd ka seal teinud, Zavoodis olen sees käinud erilubadega, katus tõrvamas ja niisuguste Sornaja Rabotto, Sillamäel elasin ja esimesed paar aastat oli raske elada. Palka ei makstud, toit oli vilets, linna veel vahemärkusena arvan, et Stalini norme ei olnudki nii närune, aga Maavägi, need ohvitserid, nende naised-lapsed, need ei käinudki mujal korrad, kui meie Stallone Novaja taga söömas sibulad, paremad palad, need söödi kõik ära, meil jäi kapsad ja see soolatursk oli seitsmendas pataljonis. Litvinenko oli pataljoni komandör ja seal oli niisugune juhus, ka üks major Kask oli see samboliit, oli ta kurat oskas eesti keelt, küll aga ta eesti keelt sõnagi rääkinud. Aga siis, kui oli see tantsuõhtu, oli seal Plazzatkal ja Narvas oli nii palju naisi, noored, need nimetasime tumbotškad liivale, ori, naisi, nad olid nii meestenäljas, nad tulid jala, see 25 kilo medid Sillamäele, sinna tantsuõhtule. Mina tantsumees ei olnud, aga sealt käisin vaatamas ka. Ja siis major sättis ennast siia-sinna ja kuulas, mis, mis räägitakse. Väga me siis nii lollid kai Oldeti hakkasime otse kiruma, väiksema, kirusime külla. Nojah, ja seal on niisugune nali, et meie, poisid, meie poisid ei olnud niiskus, sulid, lätlased on, me olime ju Baltikum. Ma vahest olin ühes jaos, olin lätlaste leedulastega, ühtegi eestlast ei olnud, rääkisime käte-jalgadega ja vene keelt ja, aga mõistsime 11, ütlevad küll siin ma olen kuulnud, et, et need leedulased ja on igavesed kuradid, mina ei laida, olid mõistvad inimesed ja saivad pakki kodud, meil oli palju rikkamad vanemad, minu ema oli, oli kehva kehva kolhoosnikul, isa oli surnud, tema ei saanud midagi saata. Tõi sulle näpuga tubakat ja andis sulle, tähendab küüslaugu küüne ja. Te hakkasite ütlema, et eestlased niisugused sulid ei olnud, aga lätlased ja mõtte lõpetamata? Mõte oli selles, et, et need tõmbasid neid vene naisi, Altkaupa oli niisugune, tähendab siis räägiti, et saame lahti ja me ise uskusime ka, et ega me siis ega enam maha iki lastanu. Et kui mingisugune kohus tuleb, et kui ma nüüd on ju seal võrgutaasia kuulati üle ju küll püstolilaual ja ähvardati, et ega nad nüüd midagi Ekkeid ja naised olid niimoodi, et tule minu juurde elama, eks ole. Üks Kuusad riigi puhkust, ühe kuu annan mina puhkust, kroom säärikud, ostan, tead nii et diagonaal Calified ostan ja tule Narva korteri saame ja hakkame laama lätlastele. Kellaga tollal olid need väiksed Pobedad olid, oli käekell, käekell, see oli nii naistel kui meestel, see oli esimene kell, mida mina nägin. See maksis 500 rubla, esimene venekeelne, seejärel me tegeleme. Nii et teised üldpärast ja siis lätlased olid nii maiad nende naiste peale naised käisid ja käivad raha ja nad olid kangrud, teenisid hästi ja, aga muidu siia samboliit ja see oli poliitülema abi. Te teate küll seda pataljoniülema abi poliitalal samboliit meil politrukk, kes enam ei olnud ju noh, aga see samboliitorisele hästi päri koordinud kioskid on Rossija Krasnaja ja lähtesinna ja ja võite siia Sillamäele ka jääda ja kõik ja puha ja kõik, meie anname ja nõnda edasi ja siis ükskord kui jõudis demovisatsioon kätte, siis lätlased põletasid korrad, sõitsid ära ja naised tulid sinnas sinna. Viivikonnas rabandusega, mis jaam seal on, ligidal seal Sillamäe ligidal Lotlemis, Vaivara naised tulid Vaivara Jaama tulid pataljoni kurat sealt sordi rohkast. Poisid läind juba põlegi annab, siis saime, sai, vaatad, kui nii välja tuleb, siis ma Jenna ja tribunali ja. Mis sellest minanis asja niisuguste asjadega ei seganud. Ja siis oli veel 49. aasta märtsi, eks ole, kui oli see küüditamine, oli parajastma, olin oma pundiga, olime Vaivara jälle jaama ja Sillamäe vahel oli nõndanimetatud sordi Rovka, tähendab kausmis tuli Vaivaras suur vedur. Suure raudtee vedur lükkas selle sordi rookasse. Sordi lokkas Sillamäel tuli omad ank, väike vedur, viis sale kauba sinna, seepärast see oli suletud soon. Nii et nüüd Vaivara raudtee need sinna ei päästnud, sordi rohkas olin palkest habeldamas. Kui meie poisid käisid seal kolamas. No ega meil, kui me olime ikka ju sõdurit, metsalise märk oli, jees ju? Käisid seal kolamised, Vaivara jaamas on mitu esse loomini käik trellitatud ja jah, ja valve, väla sead nüüd viiakse minema. Siis jätsime selle töö pooleli, tegime tule maha, tead ja istusime seal. Noh, see seersant ja missioon, vaat niisugune asi on. Jesod läks Sillamäele ja siis meil siia staabiülem oli, oli starsi Lätinantaliseerijerzofali, ERSO-s tuli sinna. Et mis teil siin on? Et mis meil siin on, et need viiakse meie rahvas ja meie vanemad kõik minema siit ja mis kurat meiega, et meil on niikuinii ka minek. Ei ole minekut neil kedagi, kedagi, Siitjad. Et keegi vanematest on ära viidud minale, kas ta ütles seda niisama või umbluu ajas või siis tulge minu juure, aga ma võin öelda meie sellest puldist tõesti ja kedagi 49. aastal küüditatud minu ei puudutatud kedagi, ka neid minu kamraadi siga, siis veeretasime tasapisi edasi, nagu siia soldatid üle käib ja mustakivi seal kaevati ja suurpurustaja oli, seda ma olin näinud igale suur, nagu see meie tuba, seal olid niust, raudkuulid olid sääse jämedad sisse kivi lasti sinna sisse, must kivi, ainult ta oli täpselt nagu põlevkivi erikaalult kerge, ainult tema ei põle. Vaimule katsusime tulde panna, ei kurat, põle. Jäljes tehti see pulber ja siis seal olid kõik omavahel nii sihukeste omavahel ühendatud, niisuguste galereidega ja lõpptulemus oli aatomipomme. Räägiti, et viivad sellest ära, selle kuu aja toodang viiakse portfelliga ära. No võib-olla see on puhutud Kaaga. Meeruda läks, jumal Balzedas Rodi merda läks, tuukrid olid kohe spetsiaalselt tuukrid, kes seal puhastasid ja kõik meie käisime, mehe poisid käisid neile õhku pumpama. Tähendab tol ajal see asi ei olnud ju nüüd, ma ei tea, kui nad on, kõik, on tiben, tobello, tollal käidi õhku pumpama seal all natuke aega olid ja mis nad seal tegid ja korrad seda tean, ma seda ei tea. Kaua te seal olite Sillamäel ja neli aastat ja kaheksa kuud? Metsas, vahepeal olid niisugused väiksed nõksud, aga see terve see mäng oli kõik. Sillamäel vahetati välja 46. aasta. Üpris peale. 50. aasta septembrini. Saite koju ja siis tulin Rakvere. Kas kõik mehed pääsesid koju ja ikka. No aga keegi pidi tööd edasi tegema. Keegi pidi tööd edasi tegema, tähendab, ma olin 25., sain koju siis 20 607. olid veel ühe aasta. Aga siis seda oli. Seda oli linn juba seal ju minu ehitatud. Ma võin öelda, siis oli ta juba enam-vähem jutis ja siis oli, kus neid venelasi, kus neid kadakaid pannu algus, ma läksin sinna, maanteedki ei olnud. Saksa vangid alustasid seda, mis nüüd on suur Kiirovi prospekt. Et ma ei usu, et ta praegu Mina usun küll, ma ühe korra olen seal käinud ka see minu kamraad, kes siin metsamajandis on, temal on auto, Jegor, käisime seal. Vaatasin seda klubi, mis mina olin seal patsovnik ja tegime ja no ja võib-olla on ta nüüd ringi muudetud. Nojah, ja siis seda maanteed tegime ja, ja siis alguses olid Soome, Soomest tulid need Soome jortad, natšalnikud, tal oli niisugune maja moodi, aga soldatid viletsamad vennad olid seal seal ümmargused ja hakati maju ehitama. Ega seal siis niimoodi olnud, et seal oli vangis isal veel vangis oli mitu 1000 sõdurit, kolm pataljoni, kolmas, viies, seitsmes rahvast oli seal nagu venelane ütleb, tahku ja poolse ei kõikunud ehituset, kõik meistrimehed, klubi ehitati kurrat krohviti ja internetiseal meeter oli vahed sisse. Invaliid Luukas, tema käis, autod ei olnud veel, käis Kalessiga, tal oli oma kutsar, meie pataljonis kutsar ja sireemlin tuli sinna vaatsed kõver kurat, kõver seinad ja tõi selle selle Prapi sinna pra rapoli, sunnitööline parapi, ütles, et Balzayes troika meeter suruda madude Aedofila siia söölita seal näkk. Pärast ühes lõhuti jälle mahapäeval jälle ehitati ja kus selle segu ots, mis sinna mere ääre veeti. Nojah, ja nii see sillamelu käima, nii, ta ehitati siia suurlinnavalitsus ja kui see on ju. Ma olen sealt klubis olen töödanud. Kurat, ma seal seda tööd küll teinud. Vaat siis sain koju ja, aga mis siin kodugi paremad oli? Ahvad vahepeal oli veel niisugune asi hakkasse komsomoli jama. Ma käisin siis preili, politrukk ei olnud, aga siis nimetati neid propagandistid Narvast käisid lugemas ajalehti, Ored leitnanti, sinise mütsi mehed taluvad ajalehtede grammatiliselt, eks ole, loeb mu loomiku, tead see veerand tundi. No jumal, ma ei saa ju mitte ühte sõnagi, ma, ma võin rääkida ainult laagrikeelt. No ja, ja siis tuli poliitsuured, eksamid, tulid kõik ja küsib minu käest ka, mõtlesin, jaane kraamat, meie sealolek jaanist ahju. Ah soo ja küll ja küll ma panen sulle troika ja paniga. No ja, ja siis komsomol kalli, kõik komsomoli kaks korda käisin seal masseeris mind, esimene kord tuli kergelt ära, ütlesin, et maalin sakslase ahela, seda räägi saksa, selles ma tean seda küll. Aga taaka komsomoli, ma ütlesin, mina ei hakad ladva mulle mõtlemisaega, haad mõtlemisaega läks paar nädal mööda, kurat. Jälle uuest. Jah, aga nii palju ma iseloom oli, ikka, raiusin vastavat komsomoli, ma ei ole akandiga, ei hakanud ka. No ja et küll sa pärast näed, lähed kodu ja lähed kodu ja siin mingisugust aktivist sinust ei saa ja mõtlesin, pole vajagi. Kuuldud saates kirjutamata memuaare oli jutustaja Virumaa mees, arved malm. Tuleval laupäeval samal ajal on kavas eesti sõduri tund kuulmiseni.