Tere, head kuulajad ja ütlen tere ka tulevasele politsei ja piirivalveameti peadirektorile Elmar Vaher kelle valitsus eile ametisse kinnitas. Tere. Tere päevast. Miks te ikkagi nõustusite vastu võtma töö, kus teil on enam kui 5000 alluvat ja seda valdkonnas, mille suhtes kõik on eriliselt nõudlikud, nii Eesti elanikud, aga mused ja poliitikud ja lahendamist vajavaid probleeme on suures ametis ka ju küllaga ja raha on valdkonnas alati liiga vähe. Väga hea küsimus, minu valik öelda jah, sõltub väga paljudest asjaoludest, mis tuleb siin muidugi kohe selgeks rääkida, et et ma ei ole kandideerinud selle koha peale, ma olen osutunud meeskonna liikmeks ja mind kutsutud meeskonda nii nagu ka varasemalt. Jüri Kasesalu Tallinna prefektina kutsus mind kunagi juhtima mõrvaüksust Tallinna linnas Tallinna prefektuuris või siis Raivo aeg kutsus töötama keskkriminaalpolitseis või siis Raivo Küüt põhja prefektina ühendameti loomiseks. Nii et selliste ettepanekute osas olen ma kindlasti väga tundlik ja mõtlen hoolega, aga millega ikkagi minister Vaher teid ära veenis? Ma arvan, et väga raske on veenda selliste, kuidas öelda selliste lihtsate asjadega, mulle meeldib, et minu töö, mulle meeldib, politsei. Ma põhja prefektina olen kogenud, kui suurt efekti annab see, kui kui tänaval töötav politseinik hakkab mõtlema laiemalt, mitte kitsalt, ainult võib-olla oma rollist. Et ta teab piirivalvetööst, ta teab kriminaalpolitsei tööst üht-teist-kolmandat see eelda kohe, et igaüks peaks olema multifunktsionaalne, kuid teadmistepagas nende võimaluste osas, kuidas inimesi aidata. Ta, kuidas reageerida, lahendada raskeid juhtumeid. See on ülitähtis ja see kogemus on mul olemas. Ma olen ka näinud, kuidas tõepoolest patrullpolitsei ja piiripolitsei koos hästi töötavad. Just ise ka viitasite sellele oma taustale. Teie tugevus seisnebki ju selles, et olete oma praegusele positsioonile ennast üles töötanud alates tavalisest politseinikust, olete teeninud sisekaitse operatiivrügemendis. Olete olnud uurija majandusvallas, aga hiljem ka näiteks tapmisi lahendades olete ka tänavalt, tänud. Olete ka ise vahetult, et kurjategija noarünnaku alla langenud ja raekoja platsil 98. aastal tõsiselt vigastada saanud siis seejärel olete erinevaid üksuseid juhtinud. Aga mida sellest kõigest saate oma uude positsiooni ikkagi kaasa võtta? Seda vormi muidugi väga meeldiv kuulda, aga ma ikkagi tahaksin rõhutada seda, et Elmar Vaher üksi ei ole saavutanud mitte midagi. See on olnud huvitav aeg erinevates kohtades teie poolt loetletud kohtades, aga see kõik on olnud seotud hea meeskonnaga. Mul on väga vedanud, et ma olen saanud teha oma tööd tõesti proffide seas, mul on olnud väga head juhendajad, väga head sellised õpetajad nii teoorias kui ka praktikas. Ja ma ikkagi tituleeriksin ennast selliseks käsitööliseks selles mõttes et praktika teooria peab leidma kusagil ühise tee ja seda nüüd kõik varasem töökogemus, varasemad vahejuhtumid, kriitilised situatsioonid, läbirääkimised inimestega, olgu ta siis positiivne või, või isegi negatiivne. Need kõik on sellised nüansid, mis tulevasele peadirektorile kindlasti väga olulised on. Kuidas ikkagi säilitada sidet rohujuure tasandiga selle tavalise politseinikuga, kes töötab tänaval tavalise piirivalvuriga, kes füüsiliselt patrullib piiril immigratsiooniametnikuga, kes teeb samuti oma tööd vahetult inimestega? Ma arvan, see on pigem selline loomukoht, et kui ikka emapiimaga kaasa antud soov teha sellist põllutööd ja, ja reaalset käegakatsutavat tööd ja nüüd ametit juhtides kogu aeg trummeldab sulle kukla taga selline teadmine, et ma teen seda. Selle otsuse, ma rahastan seda valdkonda. Ma muudan ühte, teist või kolmandat ikka ainult sellepärast. Põllul töötaval inimesel vahetult meie inimesega kokku puutuva politseinikul läheks midagi paremini. See on võluvits, niipea kui see tunnetus kaob, et teha midagi tegemise pärast. Et olla kuidagi kas mugavustsoonis või, või edevus tsoonis. Need asjad on ühte, tuleb välistada ja teist tuleb maksimaalselt toetada. Praegu olete veel põhja prefekt ja uude ametisse asutaja. Esimene Teedavam, teine majja. Jah, teine mai ja minu esimene tööpäev peadirektorina. Millal te põhja prefektina viimati kuriteopaigal saite käia? Võiks neid kordi on ikka ette tulnud, aga, aga tuleb ka arvestada, et kui prefekt sündmuskohtadel hakkab käima, siis jääb see põhitöö tegemata. Kuid teine asi on kindlasti see, et inimeste inimeste arvamus, et nüüd tuleb keegi ja ütle teil konkreetsemalt, mida, mida nad nüüd siin ühe või teise sündmuskoha või jälje otsimise või vaatluse või toiminguga tegema peaksid. Et see ei ole ka päris õige, sest mina pooldan, usun sellesse, et kui me arendame igati töötajad sellised, et ta on otsustuskindel. Et ta on piisavalt professionaalne, et ta tunneb õigusruumi reeglistik ja on julge inimene, psühholoogiliselt julge inimene, et ta suudab ennast väljendada, ennast selgeks teha ja paraku ka, mis siin parata tuleb, ta peab ta suutma ka öelda ei ei, selles mõttes, et et, et see ei ole politsei roll, aga samas eile peab järgnema selgitus, kust inimene ühte, teist või kolmandat abi saab. Nii et peadirektorina enam sellist aega ei ole, et läheks kohale, vaataks, kuidas põllu peal, kuidas konkreetse juhtumi lahendamine kuriteopaigal läheb. Ma ei välista, et ma seda teen, aga see formaat on kindlasti teistsugune ja, ja, ja seetõttu ei tohi minu põhitöö kannatada, et ta jääb siis sinna selleks selliseks, teiseks prioriteediks. Terite viker Raadios pikemas saates külas ka kolm aastat tagasi selle jutusaade. Ja siis te rääkisite sellest, kuidas üks motivaator omal ajal sisekaitseakadeemiasse õppima minna ja siis politseisse tööle minna, oli toonane korralagedus, mida te politseis nägite, kui teie enda Žiguli null viis üheksakümnendatel aastatel ära varastada ja kui halvasti, siis selle uurimisega toona tegeleti. Kuivõrd on politsei sellest ajast saadik tänaseni muutunud? Ja see oli põnev juhtum ja, ja eks seda võrdlust tuleb ju kogu aeg tuua, et isiklik kogemus, kus siis see, mida nüüd on päris mitmeid-mitmeid aastaid tehtud. Need ajad on tõsiselt muutunud. Et politsei on läbinud sellised erinevad juhtimismudeleid, mõttemallid, et olid, olid ju need ajad, kui politsei eesmärk oli hästi palju inimesi, uurijaid hästi kiiresti kohale. See tähendab seda, et, et siin hästi reageeriv politsei tähendab seda, et edu pant arvati olevat, et kui neid on hästi palju sündmuskohal me kõik teeme midagi teadmata tegelikult, mida keegi teeb ja, ja proovimis lahendada kuritegusid. See ei tööta, pigem segab, pigem tekivad seal ohud, et et sinu selja taga hea ekspert otsib lõpuks sinu enda jälge neid sündmuseid või neid olukordades on juhtunud väga palju. Nii et tänane olukord, kus väga hoolega kaalutakse, kes läheb kohale, kes lindi alt üldse läbi tohib minna. Kes sellega tegeleb? Kes toetab analüüsiga, kes on selline sõna otseses mõttes sündmuskoha hunt kes kohapeal proovib rekonstrueerida seda, mida kurjategija võis teha, kuhu ta selle käe pani, kuhu ta astus. Miks ta ühte teist kolmandat eset kaasa ei võtnud? See on väga kaalutletud otsus täna, nii et et need ajad on väga-väga erinevad. Aga toome ikkagi selle teile isikliku näite, et tänapäeva mida tänapäeval tehakse teisiti, aga tänapäeval ei varastajate enam sigu, liisid vaid Volkswageni ja Audi, siit, mida politsei tänavat teeb teistmoodi kui toona. Žiguli vargust uurides. Täna kindlasti politsei mõistab ühiskonna ootust teistmoodi. Täna politsei mõistab, et nende sadade jalgrattavargustega ainuüksi igaühe iga jalgratta eraldi vargusega tegeleda ei ole mõistlik. See on liiga kallis meie inimese jaoks liiga kallis maksumaksja jaoks liiga kallis. Meie mõttemaailm on, on täna selline, et me informatsiooni kogudes kogukonnast, inimeste seast võttes arvesse sündmuskohalt kaasa võetud tõendeid, jäljed murdmis, käekiri või, või muu käekiri, me oskame täna hinnata Ta, et vot neid inimesi võib-olla 20 25, kes seda Tallinna linnahallist toime panevad ja hakata tööle nüüd nende inimeste suhtes viisil, mis seadus meile võimaldab. Teine pool on on, mille osas politsei väga palju toimetab, on selline preventiivne kool ennetuspool iga aasta, näiteks kevadisel ajal, kui turismihooaega alguse saab, siis me töötame turismiettevõtetega selgitamine eile plussis giididele, millele tähelepanu pöörata, millised on trendid ja nii edasi edasi. Et see, see viis on ennetav ja samas tark sihistatud reageerimine sellele konkreetsele autovarguse näitele te mulle siiski ei vastanud või ei taha või kardate paljastada politsei meetode? Ei, ma ei Pole siin midagi karta, mis täna teistmoodi suhtumine on teistmoodi. Mina pidin ostma uurijatele bensiini, selleks et me saaksime seda Žiguli vargust 95. aastal uurida. Pidin otsima uurijad taga nädalate kaupa, et me saaksime üheskoos seda uurida. Ja, ja loomulikult. Tol ajal oli, oli ka kuritegevus hoopis teise sellise käekirjaga. Sõiduki üleviimine ilmselt üle riigipiiri oli, oli tol hetkel tunduvalt rohkem võimalik kui ta. Ma räägin oma kogemused ka ära, ma arvan, et sarnaseid kogemusi on tuhandetel raadio kuulajatel. 10 aasta jooksul on kaks korda autosse sisse murtud varastatud makk ja kõlarid ja ühe korra on sisse murtud kuuri ja ära viidud täiesti uus jalgratas. Olen alati ka politseile avalduse teinud, aga mingi aja järel on lihtsalt kriminaalasi lõpetatud, leidmata Ta vargaid või siis minule kuuluvaid esemeid, mida te inimestele ütlete, kas üldse on mõtet siis politseile avaldust teha, peab uurija siis tulema kohale tund aega, kulutama aega paberitööle. Ega ma tegelikult uurijate silmades seda sära ka ei näinud, kuna neid pabereid seal täitsid. Kindlasti tuleb politsei sellisest varguse sündmusest teada anda. Ja küsimus vaatame, miks. Kui inimene teata riigile sellest, et tema suhteliselt hõivatud vargus, siis siis me ei saa teha seda natukest, mida me praegu teeme. Meie taktika ja käitumine on, on, on täna selline, et kui, kui mingis piirkonnas tõesti sellised keldrivarguste episoodid hakkavad korduma, tähendab, tekib selline sari meie jaoks siis sinna pannaksegi rohkem ressurssi kohe tähendab seda, et sellega hakatakse tegelema uurijate poolt, tõsisemalt. Tekib taha analüüs ja tekib taas uurimisgrupp. Nii et kui me teada ei saa inimese käest seda fakti, siis ei saa me ka mitte mingil moel järgi jõuda kurjategijale. Räägime veel teie enda karjäärist ja nendest aastatest. Kas on olnud ka neid hetki, kus on tekkinud võib-olla selline käega löömise tunne või politseist lahkumise meeleolu, selline tunne, et ma püüan, püüan, püüan, annan endast kõik. Aga no pere tahab toitmist ja mujal on palgad kõrgemad ja, ja võib-olla alati ei hinnata ka. Muidugi on olnud ja seda ei saa varjata, ma olen tavaline inimene ja ühiskond on ju pakkumisi täis. On ka mul olnud huvitavaid ettepanekuid, aga aga ma jätkuvalt olen leidnud, et, et see töö, mida ma teen, mida ma armastan see meeldib mulle, ma ei oska täna ikkagi ennast kusagil mujal mujal märgata või näha. Ja õiglustunne, see käega katsutud tulemuste tarbimine, et kui sa midagi ette võtad ja sellest on abi mõnda inimest rõõmustamas, sa tead, et tänaval on kellelegi turvalisem olla. See on toit, mis, mida tarbides seda uskuent juurde saan. Samas me oleme aastate jooksul ju ka seda näinud, kuidas ikkagi mitmed särava silmaga ja teotahtelised noored inimesed on politseist ära läinud erasektorisse või on ka räägitud, et mõnda on võib-olla isegi lahkuma sunnitud? Mulle meenub näitena kasvõi selline hästi uuendusmeelne ja, ja, ja avatud olekuga liikluspolitseinik Indrek Sirk, kes praegu siis tegutseb hoopis vandeadvokaadina liiklusvaldkonnas. Kas politsei on mõnikord noortesse hakkajatesse ebaõiglaselt suhtunud, neid võib-olla mitte piisavalt edutanud või, või mitte piisavalt, et lihtsalt panustanud? Ma olen veendunud selles, et Indrek Sirk on täna nii professionaalne advokaat seepärast, et ta on tikaalu töötanud politseis. Et see, see tundmine, valdkonna tundmine on tal olnud väga kasulik. Jah. Me Peame kindlasti rohkem hoolitsema oma inimeste pärast, mitte ainult sellepärast, et et tema palk oleks vääriline. Ka see on oluline. Kuid oluline on ka see, et töötaja tunneks ennast kindlalt, et organisatsioon on tema taga, et organisatsioon toetab teda rasketel aegadel ja see ei ole ainult seotud võib-olla siis pangaarvele tekkiva rahasummaga vaid minu arvates ka töömeeleoluga meeskonnaga, pluss veel siis töövahenditega, et need oleksid tõesti töötavad, mugavad, turvalised ja annaks siis võimalusi aina rohkem ja rohkem inimesi aidata ja turvatunnet tekitada. Aga räägime nüüd konkreetsemalt väljakutsetest selles uues ametis. Kas teil on ministriga teatud konkreetsed eesmärgid kokku lepitud, mida te tahate, võta ta politsei ja piirivalveameti juhina. Me oleme ministriga neid küsimusi läbi rääkinud päris pikka aega ja, ja on ka olnud sellised. Või ma olen öelnud jah, mingitel kindlatel põhjustel läbi räägitud valdkonnad, teemad. Ma liigitaksin need suuresti kolmeks. Panustamine töötajatesse tähendab seda, et töötaja tunneks ennast kindlalt ja tunneks, et organisatsioon toetab teda ja see annab meile võimaluse pakkuda paremat turvalisust meie inimesele. Siis kindlasti lõimumise protsess põhja prefektina olen ma näinud, kuidas on võimalik saada head tulemust, kui erinevad valdkonnad töötavad ühise eesmärgi nimel. On on väga oluline, et kriminaalpolitsei mõistab, et kui piir peab, siis on temal lihtsam kui nähtav patrull. Reageeriv patrull on professionaalne jõudes kohale on ta otsustuskindel, et ta on inimeste abistav. Kui meie migratsioonijärelevalvetöötajad annavad kõige parema panuse selleks, et siis neid kogukondasid, keda me ei oota siia neid inimesi, keda me ei oota oma kodumaale üles noppida ja, ja vastav menetlus läbi viia siis need nüansid on kindlasti oluliselt minu jaoks ka tulevikus arendada aina aina rohkem edasi. Tõsi ta on, et meie organisatsiooni tänane selline tervislik seisund on seatud kohati kahtluse alla. Ma ma tahaksin siinkohal kindlasti võtta sellise sellise hala maha, sest uskuge, iga päev peetakse kinni kümneid kurjategijaid. Kontrollitakse piiri peal sadu inimesi, tõkestatakse inimeste liikumist, riiki, keda me ei oota siia oma oma riiki. Antakse välja sadu sadu dokumente ja keskeltläbi kuus 700 korda reageerib täna politsei inimestele läbi siis kõne ja läbi hädaabikõne, nii et Need on loomulikult olnud meie kokkulepped ministriga, mille osas me edasi töötame. On kõlanud kriitika, et juhtimistasand on politsei ja piirivalveametis liitumise järel jäänud või kujunenud liiga suureks. Kas teie näete seal ruumi muudatusteks ja võib-olla ka kärbetaks, kas, kas peakontoris on liiga palju kõrgepalgalisi ametnikke? Ma näen tegelikult suurt ruumi. Selles, et me räägiksime lahti, mis asin, juhtimine? Meil on tekkinud organisatsioonis sisemiselt ka see selline tabuteema, et juhtimine tähendab kohe seda, et inimene kabinetis kõrge palgaga ja mitte midagi ei tee. Ma ei, ma ei taha selle väitega nõustuda ja, ja loomulikult kui oma oma igapäevatöös ma proovin need kohad üles otsida ja, ja vastavalt siis siis reageerida või ümber otsustada. Aga neil on suur osa enamus juhte, keda me nimetame juhtideks tegelikult seotud kõige keerukamate operatsioonide läbiviimisega. Ei hakka siin nimesid nimetama, aga, aga suur suur hulk juhte on, on need inimesed, kes oma professionaalsuse tasemega veavad kõige keerukamaid operatsioone, need, kes menetlevad kõige raskemaid kuritegusid. Need, kes viivad läbi tänaval väga mahukaid politseiliste tegevusi. Nii et ma, ma näeksin täna esimesena just tunnustada juhtimist kui sellist. Aga loomulikult lahti rääkida, mis asi on juhtimine, kui selline ja kes need juhid siis on. Ja, ja nagu ma ütlesin tõepoolest optimeerida selliselt, et, et iga inimese panus iga euro, mida ta kulutab, läheks õigesse kohta. Aga see tammede allee, mille väljend, mille Risto Berenson kolmandal märtsil Postimehes avalikkusesse tõi Kase tammede allee, siis eksisteerib politsei, piirivalveameti peamajas või eksisteeri. Tammede allee on saanud muidugi väga huvitav kuvandi. Tuleb siinkohal meelde tuletada, et tammelehti kannavad väga paljud politseinikud oma oma vormil ja austusega uhkusega. Et see ei lähe, ei tähenda kohe, et oleks üksolee ja koht, kuhu, kuhu siis saab mugavale elule, mugavale tööle. Ma võin kinnitada, et tammede alleed politseiametis, kui sellist ei ole, võin iga ajakirjaniku või arvamusliidri võtta käest kinni ja viia ja näidata, et või küsida siis, et kus see siis on, et vaatame koos üle. Nii et aga jätkuvalt, kui, kui ma tunnen, et mõni inimene on, on tõesti sellise mugava tsooni omale kätte võidelnud või tekkinud mugavustsoon, siis rahulikult inimlikult tuleb see ülevaataja leida inimesele õige koht organisatsioonis. Tegelikult ministervjuu alguses otsiski organisatsioonile juhti väljaspoolt, põhjendusega et see pilk väljast võib-olla aitaks organisatsioonis paremini neid reforme, mida minister ootab, või muudatusi, mida minister ootab paremini ellu viia. Teen, et tuleb ikkagi organisatsiooni seest. Kas te olete valmis just nimelt kui on vaja teha ka neid raskeid otsuseid, öelda võib-olla mõnele endisele kolleegile, vaadata talle silma ja ja öelda, et teate enam ei saa nii edasi minna, nagu seni pole politseiliiduameti peadirektorina on selles mõttes lihtne lihtne olla, et esiteks põhja prefektina olen ma otseselt olnud seotud nii piirivalve, kodakondsus-migratsioonikorrakaitse kui ka kriminaalpolitseitööga. Et ma oskan, oskan arvata, mida täna need töötajad õues ja iga päev piiril tänavatel teevad. Juhi otsimine, politseiameti juhi otsimine olnud loomulikult ministri ülesanne ja kuidas ta minuni jõudis, saab vastata tema ise. Aga, aga nagu ma ütlesin, ma tõepoolest ei kandideerinud, et mind kutsuti meeskonda. Ja ma olen valmis langetama raskeid otsuseid, need on ka mingil määral hädavajalikud. Palju kriitikat on saanud tsentraliseerimine politsei ja piirivalveametis. Väga suur osa juhtimisotsustest viidi organisatsioonide liitmisel kõige kõrgemale tasandile. Ma olen kuulnud, et väidetavalt Peadirektor peab aastas läbi töötama ja otsuse langetama veerand 1000 distsiplinaarasja üle. Peadirektor peab kinnitama iga viimase kui töölevõtmise või ümberpaigutamise kusagil kaugel maakonnas. Kas teie ametiajal antakse perfektidele õigusi ja otsustuspädevust tagasi, et teie peadirektorina ei peaks viimase kui üksikasjaga tegelema? Üks tegevus jah, tõepoolest, mida millesse ministriga kokku leppinud on, on see, et me vaatame juhtimistasandid üle. See loomulikult eeldab ikkagi seda, et me räägime juhtimise lahti nii nagu, nagu ma enne selgitasin ja me peame arvestama seda, et politseiamet on ikkagi arenemisfaasis kolme eraldi ametkonna kokkuliitmine ei ole olnud lihtne protsess või projekt Raivo Küüdile Raivo Küüdi esimesele meeskonnale ja see lõimumine on toimunud pidevalt ja kogu aeg. Tuleb arvestada ka seda, et erinevad valdkonnad on olnud väga erilise, erineva ülesehitusega, väga erineva ajalooga kuid ma austan neid kõiki valdkondi, samas näen selgelt, kui hea tulemus annab see, kui me teeme tööd üheskoos. See on seotud otseselt vahetu juhi rolliga tema mõtteviisiga ja tugeva psühholoogiaga. No meedia vahendusel on jäänud mulje, et kõige keerulisem oli liitmine ikkagi piirivalvurite jaoks. Seal oli küsimus nendes omaaegsete sõjaväeliste auastmetes palgatasemete erinevuses. Palju piirivalvureid ka lahkus, teenistusest liikusid kaitseväkke. Kuidas olete selle olukorra põhja prefektuuri näitel tänaseks lahendanud? Ma olen optimist, et nende ühist rollide otsimisega hakkab see töö meeldima kõikidele enam enam kui piirivalvebüroo töötaja mõistab, et tema ülesanne on aidata inimest ja tema aitamise sellised instrumendid või võimalused on suuremad, kui võib-olla enne ühendameti loomist siis, siis see peaks tekitama inimeses huvi, sellise tähtsus ja ta tunneb ennast vajalikuna. Loomulikult peab organisatsioon olema siin tagaorganisatsioon, peab toetama teda kõikides sellistes mõtteviisides ja arendustes. Aga jah, see liitmine olnud emotsionaalne. Aga jällegi ma olen veendunud, et see ühinemine on olnud hädavajalik väikses riigis ajal, mil mil raha väärtus on aina kasvav, iga euroülesanne turvalisuse loomisel on aina kasvav. Ta on selge, et tugeva järelevalve all. Ja, ja ma ei, ma ei kujutaks täna ette, et riigi julgeolekut tagaksid need kolm asutust eraldi. Meie inimene ei saaks kindlasti nii head teenust ja ma ei oska ette kujutadagi, milline see teenus siis oleks. Aga kas oskate põhja prefektuuri oma senisest töövaldkonnast ka näiteid tuua, kus siis politsei ja piirivalve ühendamine on ennast ära tasunud, kus siis varem ei oleks võib-olla töö tulemus olnud nii hea, mõni kaasus näiteks? No ma proovin vastata tegelikult küsimusega, et ma arvan, kui kui te täna lähete näiteks Tallinna vanasadamas liigute vanalinnast vanasadamasse, siis turvaliselt teiega mitte midagi juhtu, te näete politseid siis teie jaoks tegelikult ei ole tähtis, mis valdkonna inimene seda oma tööd teeb. On ta liikuv tänavapatrull, kes reageerib hädaolukorrale, on ta piirivalvebüroo töötaja, kes otsib visuaalset kompensatsioonimeetmeid kasutades illegaale ja nii edasi. Et need ongi näiteid, kus, kus sellise rahuliku, ühtlase rollijaotusega praktikasse viidud taktikaga oleme suutnud, et rohkem turvalisuse panustada, nii et neid võimalusi on, need tuleb kindlasti üle, vaata. Aga kas ka praktiliselt on piirivalvur, kelle töö see seni ei olnud, aga need uues organisatsioonis on, on ta seal sadamas siis tõkestanud mõned kuriteo, mida varem oleks saanud ainult politseinik, teha kümneid kümneid kordi saate näitleja nõu andnud kümneid, kümneid kordi see on ka eeldused. Kui meil kas lennujaamas näiteks või vanasadamas töötab piirivalve patrull siis siis ta ei vaata, ainult ei otsi illegaali või võltsitud dokument. Kui on kaklus, kui on rünnak inimese vastu, kui on toimunud vargus, siis kindlasti see toimkond reageerib, võtab vastu otsuse, et kas külmutab olukorra kutsub välja abiväge, kasutab näiteks jäljekoera kutsub kohale eksperdid kriminalistid, kes siis juba tehnilist uuringut sündmuskohal teevad, samas ise tagades selle sündmuskoha puutumatuse. Need protsessid kõik töötavad ja, ja see on olnud kindlasti edukas projekt. Käisin hiljuti endale uut ID-kaarti tegemas ja enda jaoks üllatusena nägineb, et ka migratsiooniametnikud, need, kes annavad dokumente välja, nägid kõik välja nüüd nagu politseinikud. Kuidas tundus, kas oli turvalisem? Tundus küll, jah. Kas kogu organisatsioon on nüüd sinisesse politsei värvi riietatud? Me oleme tänaseks jõudnud nii kaugele, et et meil on ka väga palju eririietust. Üldine politsei vormiriietus on jah, sinine tahvel koosneb erinevatest osadest, sisevorme, välivorm, aga üldine printsiip on politsei organisatsioonil üks, et me anname sinist mundrit. Eri vormid siin on tegelikult üsna palju, olgu ta siis ekspert Krinalist, olgu ta siis eriüksuse töötaja, politseinikust töötavad näiteks koertega ja inimesed, kes töötavad vahetult rohelise piiril, et ka seal me oleme, oleme ikkagi vastavalt torustikule vastavalt vajadusele sellist mundriau ja mundri tehi olusid lubanud. Räägime personali probleemist ka natukene lähemalt. Kõige suurem on see ida prefektuuris, on mul õigus, seal on kõige rohkem täitmata kohti kõige suurem olnud probleemid on jah, ida prefektuuris ja põhja prefektuuris. Kuidas täita need kaadriaugud? Üks oluline printsiip on, on see, et kas me täna tahame hakata kõiki auke täitma. Võime suudaksime olla, et me nende inimestega suudame turvalisust tagada. Kas nende inimeste motivatsioon peaks olema natuke parem, kas suudate, suudame, me saame oma tööga hakkama? Me peame ainult vaatama, kas piirkondlik politseiniku jaotus on täna õige. Kas prefektuuride vahel jaotatud ressurss on see, mis on kohaliku selle keskkonnaõiguskorraga kooskõlas? Teine pool on, vaata üle ikkagi meie juhtimistasandid ja kolmas pool rolli trollitrollid. See, et rohelise piiri ääres liigub oma tööd tehes piirivalvebüroopatrull ei tähenda seda, et siis kuritegu jääks lahendamata. Ta reageerimata näiteks kaklusele või õigusrikkumisele. Need on need ülesanded, mis küll toimivad, kuid tuleb viia veel paremale tasemele. Sel aastal tõstis riik ka palkasid, mis mõjutas ka politsei ja piirivalveametit. Ja nendel piirkonnapolitseinikel, kes teenisid alla Eesti keskmise, ehk alla 855 euro, tõusis palk vähemalt seitse protsenti ja korrakaitse ja piirivalve patrullidel vähemalt viis protsenti, niisiis minister on kinnitanud ja ta tõi näiteks ka selle Lihula konstaabli koha, kuhu siis pikka aega otsiti inimest ja nüüd vist ka on inimene seal tööle. Et sellele konstaabli kohatäitjale hakatakse maksma 14 protsenti senisest rohkem. Ehk siis 855 eurot. Kas see on ja mis mõju sellel palgatõusul oli? Või oli see ikkagi nii väike? Uusi inimesi täitmata kohtise täitma Ta ei aidanud. Võttes arvesse olukorda, kus me siis nüüd kolme-nelja aastaga tulem on iga iga rahasüst väga suure mõjuga. See ei ole loonud võimaluse meil täita ametikohti. Meil ei ole täna järjekord ukse taga ida prefektuuris Lõuna prefektuuri, siis ma ütlesin, inimesed aga tikutulega ja ja kindlasti töötame tõsiselt just sisekaitseakadeemiaga, et inimesi leida ja hiljem siis juba juba neid töökäsi juurde saada. Aastaga jõudnud nii kaugele, et meil on selline praktiline ja siin ütleme, metoodiline ja hea palgajuhend või palgamudel mis see palgamudel, mille annab palgamudel eelduseks on see, et meie Me teame, mis tööd me teeme ja kui palju või millised need tööd ja nende tööde erinevused meie organisatsioonis kujunevad. Ja sinna siis moodustab nüüd vastav palk. 2013. aastal me läksime üle ühisele palgamudelile. See on olnud ühendamet Politsei-Piiri või ameti loomisest alates üks väga oluline konfliktsituatsioonid, mida nüüd siis lahendasime, lahendasime sellised. Miks see olukord oli, meie palgad olid ajalooliselt kujunenud väga erinevat politsei organisatsioon politseiameti näol, piirivalveorganisatsioon piirivalveameti näol ja kodakondsus-migratsioonipool siis vastava ameti näol. Nüüd see võimaldas meil töötaja panus ja vastav tasu panna organisatsioonis õiglasele tasemele. Nüüd me teame, et iga sent, mida me juurde saame või sisemiselt leiame läheb juba õigesse kohta süsteemselt. Mis on veel oluline ja tulevikuvaates vajab äramärkimist, on see, et me peame kindlasti oma töid diferentseerima arvestada, tuleb võtta elukeskkonda, kus politseinik elab. On aru saada, et kusagil on elukallidus teistsugune piirkonniti ja sinna tuleb ka vastav ressurss, siis liigutada ajapikku vaikselt ja rahulikult. Ja samuti tuleb riigis ütleme, politseiametis sisejulgeoleku vaatenurgast tuua esile võib-olla mõni piirkond, näiteks nagu Ida-Virumaa, kus tõepoolest täna töötajat, nappus on väga suur. Need, mida, mida teie nüüd viimasena mainisite, kas need on nüüd need uuendused, mida teie plaanite ellu viia? Ja need on kindlasti teemad, millega ma edasi töötan tõsiselt ja ja organisatsioonis nüüd oma esimese meeskonnaga ellu viima, asume rahulikult ja vaikselt. Kas ma teen õigesti, et nüüd on politseinikel lubatud põhitöö kõrvalt ka lisateede kõrval tööd teha? Jah, tänane regulatsioon võimaldab politseinikul töötada teisel ametikohal ja, ja tal on siis kohustus teavitada organisatsiooni, ta teeb seda, on minu arvates küll põhiõiguse mõttes hea lahendus. Samas ma ei ole väga veendunud, et me suudame sellised väga kaua head tööd teha. Inimene kes on võib-olla aastate jooksul ikkagi koormanud ennast erinevate pangalaenudega, kellel elektriarve tõusis 20 30 protsenti, nagu kõigil meil. Ta otsib täna võimalust teha rohkem tööd ja saada rohkem palka. Mis meie jaoks tähendab, see tähendab seda, et inimene tulles politsei tööd tegema, võib-olla väsinud hakkab eksima, ta väsimuse ja eksimuse tõttu paneb ohtu enam iseenda elu ja tervise lisaks loomulikult võid käituda mitte adekvaatselt sündmuskohal. Et see selline olukord ei ole minu arvates hea. Aga kuidas seda olukorda lahendada? Ma olen kuulnud, et praegu mitmedki politseinikud, näiteks põhitöö kõrvalt käivad näiteks kusagil autojuhina tööle. Kõige parem lahendus on see, et politseiniku palk on konkurentsivõimeline. See on täna ja üks olulisi eesmärke, kuhu poole liikuda. Ja kõik jõupingutused peavad selle suunas kindlasti minema. Üks mure tekib teil alates teistest maist veel. Teie lahkudes jääb tühjaks põhja prefekti ametikoht, lisaks sellele, et juba on täitmata ida prefekti ametikoht, on teil inimese silmapiiril, kes võiksid asuda põhja ja ida prefekti kohale. Ja mul on silmapilk head inimesed, kellega ma hakkan läbirääkimisi pidama ja teen siis ettepanekut esimesel võimalusel, et prefektuuri saaksid edasi liikuda ja oma oma juhi nägu kujundada. Te olete praegu vaid 38 aastane omale, kus täpselt nii. Te olete tänaseks politsei struktuuri absoluutses tipus, kuhu edasi, kus Sooviks Elmar Vaher olla, mida sooviks Elmar Vaher teha 50 aastaselt? Ma soovin 50 aastaselt olla hea inimene. Ja see ongi üks huvitav nüanss minu elust, et ma ei ole kunagi pürginud teadlikult kas mõneks juhiks või, või näiteks peadirektoriks. Mind on kutsutud meeskonda, ma olen armastanud oma tööd. Ma olen tahtnud, et kõik oma jõupingutused suunata sinna, et inimene tunneks ennast turvaliselt. Minu perekond, mina ise, minu vanemad samamoodi. Ja see ongi olnud selline kõige suurem eesmärk elus ja sellest ma ei tagane ilmselt mitte kunagi. Mis teie isiklikus elus seoses uue ametiga muutub? Ma arvan, et väga palju ei muutu midagi, see on mõtteviisi koht ja eks ma pean täpsustama oma täpsustama oma oma rollid. Tegevused ise ka nagu igaüks meist. Sest ma ei usu, et politsei ja piirivalveamet või meie organisatsioon ootab sellist hullunud peadirektorit, kes jookseb ööd kui päevad ringi ja ja ei, ei anna aru oma oma tegudele. Süsteemsus rahulikus, selline töörahu ja inimestesse turvatunde tekitamine. Need on eesmärgid. Teil on ka poeg. Kas teil tema jaoks uues ametis ka aega jätkub? Kindlasti jätkub. Kuueaastane poeg Martin saab tähelepanu jätkuvalt ja me teeme huvitavaid asju kindlasti koos, mis on need lemmiktegevused? Millega te vabal ajal kodus perega tegelete? Mina tituleerin oma vaba aja piirdume hobi vabaks ajaks, et minu hobi on täna vaba aeg ja need on ikkagi perekesksed tegevused, ma lisaks veel õpin, jõuan ka jooksurajale, suhtlen inimestega ja, ja see minu aja ära võtabki. Millal selle magistrikraadini jõuate? Ma olen sellega graafikus, on õnnelik, et ma õpin üle 10 aasta taaskord süsteemselt ja ma plaanin lõpetada 2014. aasta jaanipäevaks. Te olete nooruses kõvasti ju ka spordiga tegelenud. Olite väga hea suusataja, kui palju need seljataha jäänud talvel suusatada saite? Ikka mõnisada kilomeeter kogunes ja eks see sport on olnud ka minu elus selline võitlusvaimutekitav selline ala, mis, mis lapsepõlvest pere kaudu kaasa antud saia ja isa isa juhendamisel aina rohkem forsseeritud oli, nii et, et see on olnud ka minu praeguses töös väga oluline eine iseloomujoon, et ikkagi mitte käega lüüa vaid finišini lõpuni. On see õige, et õppisite mõnda aega nooruses talunikuks Jaama oman, oman sellist huvitavat haridust, et ma olen õppinud temana tipponeeritud talupidaja. Kas side maaga on säilinud? Mitte otseselt, et aga, aga vaimselt kindlasti. Me oleme tegija saates saatekülalisel alati palunud välja valida ka mõne muusikapala vähemalt saate lõppu. Ja kui me sellest enne saadet rääkisime, siis te ütlesite, et see võiks olla mõni lugu. Marko Matvere elt, aga miks Marko Matvere alt ei tunne ja Marko Matvere isiklikult, aga, aga need kogemused kus ma olen näinud või, või ka kuulanud, siis need on olnud sellised meeldivad ja minu meelest sellised me jagame, jagame ühiseid ühiseid väärtusi, et, et see on selline, see suund ja, ja loomulikult hea ja rahustav muusika. Olete tema kontsertidel palju käinud? Mõnele ikka sattunud. Suur tänu tulemast stuudiosse, Elmar Vaher. Soovin ka vikerraadio poolt jaksu ja edu selles uues ametis. Kõlama jätame Marko Matvere, mina saatejuhi rollis olin täna Arp Müller. Kuule. Ja alatina aga.