Täna kuulutasid fanfaari pidulikult avatuks Eesti Rahvusraamatukogu uue maja. Kõnelemas olid Eesti vabariigi president, riigikogu esimees ja peaminister. Tervitus oli ülemaailmse raamatukogu assotsiatsioonide liidult. Kutsutud oli 900 külalist Eestist ja välismaalt. Täna õnnistati ka Rahvusraamatukogu teravamalt tajuda, kui kaua on seda maja ehitatud. Olgu, meenutas Rahvusraamatukogu nurgakivi panekust. Siis kõneles veel EKP Keskkomitee esimene sekretär Karl Vaino. Tema kirjasõna olla juhtivaks jõuks vabariigi raamatukogunduse arendamisel. Tahame loota, et ehitajad ja kõik teised, kellest sõltub uue raamatukogu hoone valimine Ja läkski aega kaheksa aastat. Täna kõneles maja avamisel Eesti vabariigi president Lennart Meri. Hoone arhitekt on Raine Karp, sisekujundaja Sulev Vahtra. Ehitamist alustas Ehitusvalitsus number üks ja lõpetas aktsiaseltsi rake eesotsas Vello Mustaga andis Rahvusraamatukogu direktor Ivi Eenmaa tänukirja neile ehitajaile oma töötajaile ja ajakirjanikele, kes rohkem osalised on olnud. Palju maja maksis, ehitamiseks ei läinud rohkem raha, kui läheks maksma korralik kvaliteetne individuaalelumaja praeguses Eestis, ütles direktor Ivi Eenmaa. Aga sellele tuleb juurde arvata närvikulu, sest oma maja saamisloost võiks avaldada följetoni kogumikku. Ehitamislugu annab selleks materjali küllaga, arvas direktor. Ehitamine on seisma jäänud ja uuesti jätkunud, on tehtud, ümber tehtud ja nii edasi. Nüüd on maja valmis, kuid raamatukogu ei ole valmis, sest see on arenev institutsioon. Raamatukogul on kaks rolli olla Eesti Rahvusraamatukogu ja parlamendiraamatukogu. Majas töötab 600 inimest, neist umbes 400 raamatukogunduse alal. Raamatukogus on 4,3 miljonit erinevat trükist ja mõne kuuga on registreeritud 30000 lugejat. Rahvusraamatukogul on koostööpartnereid 48. riigis ja ollakse hõivatud seitsmeteistkümne rahvusvahelise projektiga. Aga majaga on direktor Ivi Eenmaa rahul, see on esinduslikumaid, raamatukogusid Balti ja Skandinaavia riikides. Majas on kokku viis hektarit pinda. See pole ainult raamatukogu, see on ka konverentsi info ja näiteks see keskus tulevikus ka kontsertide ja luuleõhtute paik. Ja tulevikus näe direktor, et seal oleks ka raamatukeskus, sest praegu on kadunud ülevaade sellest, mis Eestis üldse ilmub. Aga see ülevaade peab olema. Praegu vaadatakse sellele ainult läbi raha, aga unustatakse, et see on rahvuslik mälu, ütles Ivi Eenmaa täna pressikonverentsilt. Aga täna, 11. septembril 1993 avati Eesti Rahvusraamatukoguhoone ja alates tänasest saadab külastajad seal ka rahvusraamatukogud tunnussignaal, mille on kirjutanud Alo Mattiisen.