Peeter Kauri sünniaasta 1913 meenutab algavas saates aega, mil ta oli Eesti diviisi õhutõrjegrupi raskepatarei ühe suurtükiülem. Nende nimel ka suulise keele oli Kalev. Niimoodi läksime siis sinna, see oli alla kõigepealt ja noh, seal ei olnud lennutegevus midagi. Veebruari algul tuli käsk Patarei Narva rindele viia pandiga kivinenud kolinal kokku, rännak korraldaja tulema meie raskepataljoni ülemaks oli kapten Marcos, sakslane, haruldane meespeaaegu oma isa moodi. Temal ei olnud ka aukraadiga midagi tarvis. Ega, ega mees tema hoidis ja rääkis temaga vormilagi mured ja nii edasi. Aga siis absilmgi ülem oli, oli inseni landis. Ja see oli tüdruk, tõbras, too tahtis neid saata. Meie raskesuurtükimehe saad uue aasta ööl luure läbi viinud, aga siis Marcia ütles talle niimoodi ära, et kui minu mehed jäävad minema, siis pane mind juhiks. Siis ta jättis järgi ei saadud. Siis sõitsime, polekski jaama seal ja see on eriti neis, hakkasime siis kodu poole tulema. Kõigel oli maru ärevus sees ja niimoodi ikka küsisime, kaugel oleme ja nii edasi, aga keegi ei teadnud ka. Ühel õhtupoolikul öeldi, et öösel jõuame palka. Siis oli juba niisuguse mõrupõlvest mees, ei maganud tollel pühalikul momendil TR3 arvatava Eeessi ületasime, sõidame läbi, juba hakkas koitma ja läbi Eesti kõige keegi ei taha olla enam kuskil sees. Vagunis ikka nüüd neela pidi väljas ja kahurite juures platvormide Tartusse Tartus mõtlesime, et nüüd on neil pikem puhkus siin, et sa oled ikka minna sõprujad omakseid, raadio grammees, patareid astus maha, laadida, rännak korda panna, ükski mees ei liigu, kad. Isenikus hakkasime minema Haaja poole. See on meil niisugused rasked masinad, meie masina võttis peale kuni 15 tonni laskemoona, tema taga oli kaheksa pooletonnine kahur ja siis Eesti suvised teed, kus see niisugune on, raskem asi, rajab esimesi, seal veel oli raske Nov CD ja ei olnud nii hull. Aga see Kagu-Eesti künklik maastik on väga-väga halb, oli sõita. Ja noored juhid ka ja siis ei saa kuidagimoodi, milles ses kuradi mehe jupist? Mõned tulid jälle tagurpidi on? Too ei ole naljaasi. Lõppude lõpuks võttis selle päeva ja puulehed ära, enne kui me saime jõetarra sinna Peipsi-äärse pandud üles. Meie läksime siis 45 meest oli veid. Ja siis neli kahurit ei saanud tol õhtul mao metsikult külm, et meil ei olnud keelte Venees, mis jalad ei tule vastu. Aga siis pidine maa sisse kaevanud meetri kaks küll aga siis jõudnud kaevatsakab, andsime nad laskevalmis ja tol ajal ei juhtunud midagi. Järgmisel hommikul oli niisugune korraldus, et me hakkame Peipsi jäält katki. Kahurid iga tunni tund aega saekivi, jälle see päev aega ja siis pandi ikka sadu neid auke sinna Piirissaare ja neelabor vahele, et nad ei saa suurida tuua. Sinna oli jäänud Saksamaa kaitsevägimehi oli jäänud üks kümmekond meest. Vanemad mehed ja. Ja järv oli ka kasvanud 200 300 meetrit kõrge, siis pandi siis sinna kõrkjate ettunud mehed seda posti nad teevad paugu, kui venelane, tule. Kuradid jooksid laiali, teinud paukus. No muidugi me ei teadnud seda enne, kui üks vanamees tuli sinna siis, kui lahing oli juba täies maroos siis tuli sinna, andke temale kaks mees haavatud härra tiiva, mõtlesin kuradile, kaduge kõikjal, ärge tulge enam siia näo on ainult klaasid tulla ilma paugu tegema, et ka neile peale naisnemad lähevad sinna väiksed niuksed, punkrikesed sinna ja siis nüüd meie kasutasime neid ja valvur Kaljo alarm sinna punkrisse ja siis mehed alati nagu vedrudele oma kohale suursekese juurde ja tagasi pataljoni pataljoni, muide hajutatud kaks suurtükki jäid sinna vahetusse. Repro küla juurde ja nende vahe oli ka umbes 100 meetrit. Ja siis ja teine kaks suurtükki läks umbes seitse, 800 meetrit, neelab poole jälle kaevutatud. Esimesed esimesed lasud juba käisid seal esimese võitlusgrupi juures need juba raketid üles ja ilusti oli vaja, siis muidugi esimesed paar-kolm pauku ja ja siis ajame juba tolle õige suunaga jätta ja siis hakkasime andma, siis hakkasime andma sinna küll meil lend süütajaga laseme, nii et kui süütajaga lase, siis siis jääb auk sinna, kui ta parajal kõrgusel, siis jääb auk, auk, jääb rindesse sealseid tuuletükil ajal ühtegi niukene marurelvad. Ja, ja siis muidugi nemad muutsid neid rünnakuid ja kui siit ei saagi seal teiselt poolt rohkem ja nii õla kõrkjate sees käis. Aga lõppude lõpuks nad tulid ju päris välja päris välja ja aga siis oli niisugune asi, et juba tund ära lasknud ikka tuleb, mina olen ikka lähemale ja lähemale ja lähemale tulevad. Ja pealöök oli just nii ja meie esimese võitlusgrupil, sellepärast et seal oli see kõrgelt. Kas kaugele meie poole ei olnud, seal võib olla 100 meelsel midagi. Aga muidugi Meidlast, miinipildujast, raskekuulipilduja, aga meie selja taga oli just 100 meetrit tuli vett, siis olime nagu suhelda need fooni siis nendel ei olnud ka õiget kurradi sihti saanud. Enam-vähem läks, palju läks üle vihase pingumisega, Valgete kõrkijatest olite? Ei olnud kaugel, ei olnud, no 100 meetrit või midagi. Ja lahing käib edasi juba mitu tundi lastud juba kahuritorud on punaseid laskemoona meeldivaid võimalusi ette farmistraali puhastavad, need kestad jäävad sinna sisse kuumapessa, neid tuli välja lüüa suursegi varjusacappus, värv ja nii edasi, aeglaseks muutus juba sisselaskmine ja. Ja midagi teha järsku kuuline. Kuule peale siis hakkas juba, hakkas valgeks minema, siis kuuleme kuule eravama teise esimese võitlusgrupi laske juba seas juba seal ja siis, kui need võitlusgrupid Sa võtsid, siis hakkas ane vihas minema tolle koha peal selja taha venelasi hanereas kogu aeg koolis, aga mitte joosta ei saa ka, päris nii. Me ei saanud lasta. Meie kergerelvade trall oli veel seal nende tagaküla, kas niimoodi meil sama ka võinud lasta kirgi? Niimoodi oli ja siis suunati meie peale kõik nad olid ka Kunedega püstolkuulipildujatega Hermann kohutav, kus sajad lasevad, aga no nende laske tabamiskaugus on ju seal kuskil seitse-kaheksakümmend meeter eine, nad ei tapa kedagi veel. Ja siis tulid rünnakurindes meie peole. Ei olnud midagi enam teha, vahepeal käis juba juba lahingu keskpaigalseis patarei üle meie juures ja palusid, me paneme lõhkelaengu valemi, selline lasime suursegi õhku, kui taganenud. Ma ütlesin talle, et meie tagant ehk siis saali saanud põlvest haavatu juhuks nagu läbi Ogre Nassi püüdis naeratada noogudest ja sakslane ja nüüd oligi niukene moment tulemas, et minut või 10 minutit, kuidas meie ei suuda enam midagi teha. Neosuurtükk hakkas juba üles ütlema. Kurat, raud ei jooksnud meist ette, aga ikka Rex. No nii, ma teadsin, et see on üks kompressor on saanud pihta. Aga teha toda ei ole pannud. Siis oli juba umbes samal ajal oli näha sinna Peipsi vaatasime siis meie kohalt sinna Piirissaare poole, nii kaugele, kui silm nägi kuuliks inimmass. Igavene kolonn oli, seal seisis umbes 20 kilomeetri Kauks rist. Ja nüüd oli siis see moment meie langeme ka ja kahjuks ei olnud ka midagi muud relvi olnud, püstolid olid ikka siukse, on alati. Need jagasime. Ma ütlesin, et hea küll, siis viime teid ka endaga kaasa, palju. Las nad tulla. Siis järsku kuuleme, küla poolt tulevad niuksed, pikad valangud. Raskekuulipilduja arvasime küll, millal pikad valangud tulevad. Ja venelased jäävad seisma ja. Ja hanerida ei lähe enam metsa. Võtsime, et kus siis ei tahtnud uskuda, sobivad. Hiljem kuulsin, et kaks oksa kerged flaki lehes Tuneesia siis päästsid meie jäägi teemast jäädi. Aga siis varsti kohe hakkasid meie kaks kahurid ka tööle. Mõte oli meil küll, et nad lasevad meid kurrat nüüd meie oma kahuritega sodiks. Lollid ei oska, ei oska käsitletud masinatest kaks täie kahurit langes nende venelaste kätte ja, ja kaks tükki nii teie kätte ja saaganeez abi tuli, vennalised jooksid sealt minema. Aga õnnetuseks mehed, kes veel olid sinna jäänud käsitsivõitluses tappa ennast, sulid Raebas olid, vähendas omadega segiläbi rinnavalli sees. Ja siis hakkasid nemad tagasi tõmbama, selja taha enam näinud kedagi, aga selja taga pidi ka siin hoidma, mõtlesime, et need kuradid tulevad selja tagant, mingi spets läksid. Ja siis oli juba Me nägime seal, Peipsi peal on juba mingisugune liikumine, kus need suurkolonn seisad, mitu kilomeetrit pikk. Ja sekka ka seal metsapull veeemmets lõpes, mees läks 50 lihtsalt või nii, lõppes järsult ära ja seal oli lage heinapõld. Ühene kulud, kui säält tulevad valges moondus konnas ahelikus mehed, küll, tõsi küll, siis ma ütlesin siin kurradi surmakarussellis ei tea enam midagi, mis teha, kust nad tulevad. Keerasime otsa sinnapoole ja. Ryanair siis ja kindel surm oli tulemas ja siis me rääkisime päästa ja kõik tuli ajameelega, et kindlasti Urmas, pääsemine ei ole naljaasi. Kurat ühiskui, need sakslased tulid ära ja uus, niisugune. Niisugune tunne tuli sisse ja vaatad sinnapoole. See suur mass liigub meie poole. Septik mass ei kujuta ette, mitu kilomeetrit pikk inimmass. Sõdurid. Midagi siin kurjas maailmas ei ole kõik õnne õnnele, lekked siis hakkasime jälle, keerasime sinnapoole otsad ja hakkasime siis ma pean hoopis meie tuli, enam ei olnud midagi. Ei jää enam, ei olnud midagi, laseme nüüd sellele me enam midagi vastu panna ei ole. Et neid on nii palju, nii palju, nii palju. Ja aga siis juba lähemalt oli tulnud juba võib-olla siin 200 meetri peal, need olid kõik, kes olid agaramad ikka. Tulid ja tulid, tulid ja tulid, pärast ei olnud võimalik lasta, lasime enam lind süütega, lasin süütega, lasime otse nende pihta. Et süütaja maa peal lõhki. Kaur on selline, et see teema nagu 500 need seal ei lasta. Siis võib lõhkedega õues katu, suurem asi seal tagapool. Ja järsku siis kuule nüüd, lennukimürin on ja tulevad sealtpoolt. Jumal teab, et keldriomastel võib-olla venelasi omad. Aga hetk hiljem nägime, kui laskusid alla panid pardarelvadest sellele see ahelik oli seal ja läksitiivis pommid, piison tagasi tulles jälle ühe selle ja nii sööveldasid sealt ikka mitu tiiru tegid ära, siis kolonn hakkas siis alguses muidugi jooksid need kõik sinna tagasi oma kõik ühtega küllasid Ennast Höövelson arvatavasti ei tohtinud minna tagasi, ootasid käsku ja siis panid jooksuga Piirissaarde. Ja niimoodi siis uisule. Kell keel võis olla siis juba pool üheksa. Üle viie tonni olime mehe seal seal tööl ja. Siis me saime teada, mis mehed need üldse on selle pataljoni adjutant, kes meid ründas, tema laip oli seal ja tema taskus kaasas, kus sai siis kava? Oli oli kirjutatud. Et niisugune asi on nüüd 40 tööpataljoni oli saadetud Peipsil igas 1200 meest. Piirissaares oli, oli diviis ootamas, sema pataljon pidi tegema ruumi niimoodi siin läänekaldal ja kui ruum on käes, siis järgmine säält pataljon jookseb nendele järgi ja nemad panevad kohe eesti südamesse ja kõik need jooksevad niimoodi eesti südamesse. Siis oli pilt selge, seis, oli pilt selge, pärast tuli küll tänu telekraane siis apteek ülemalt diviisi ülevalt ja siis ülemjuhatajalt lõunale olukorra päästmiseks. Meie mehed siis kaheksa, kaheksa neljonees sisse unis. Kaheksa meie mees sai surma ja kolm oma kaitsemeeste tolle külaelanikku mees ka surma, need kokku 11. Midagi 19 meest sai, saavad 118-ga. Läks läks ka viimase haavatud veokiga sättis kõiki, nii et. Oma taga ja ütles, et kui minust saab rindemees tänas Mei vapruse eest siis ma tulen gaasi ja ainult juust. Tollel päeval samal päeval lasin päeval peeti raadiogramm võeti kinni vaenlase oma ja seal oli jälle seen väeosale antud keskläänekaldal peipsi löömingud maabusa sel ööl V8 Teiski minuga hoolil olid siis mõlemad kompressorid õli puruks siis kolme ka oli 18 mehega 18, see on lihtsalt see, et jumal hoidku, aga ometi ei tulnud. Ja siis järgmisel päeval saime meie täiendust, 20 noort eesti poissi tulid õppelaagris. Ka kolonel Eenpalu, väeosa üks osa tuli neid. Nad olid siis seal kui nüüd jõe pärast vahelisse kagu poole sillad pidasid seal tõrjelahinguid. Niimoodi. Ja nüüd nad tulid, tulid üks osa seal ära ja siis pandi soojal järgmisel ööl poolikul pandi sinnasamasse rindelõigu kukkumiseni, meel oli, kui need suurtükid pandi 16 saksa kuulipildujad MG 40 200200 laseb minutis. Arvan, et siis järgmisel ööl nad tulid, aga seal ei saanud üksi tuule, väljast ei saanud ükski hiilga läbi tulla. Kujutage ette, mis tuli oli. Ja siis siis ei olnud midagi, sõitsime Tartust läbi ja, ja Jõgeva luht töökojas standardkahurid ära, teised olid ju ka kõik need mõõteseadmed ja kõik olid puruks lastud. Ja siis sõitsime Narva rindele. Säärne olime puhtalt ikka enam-vähem õhumärkide, vast lennutegevus oli seal ikka tugev ja siis sups esinejaid maha. Õige palju meie lasime ka ikka 10 kilomeetri taha ei olnud, nüüd on. Aga ainuke juhus on olnud, kui, kui lasime ülemise maha, ülemine langes asumisele peale, tulid mõlemad lennukid lennukeid ja niimoodi ja, ja siis viisime sinimägedes Narva maantee äärde tankide vastu. Ma sain haavata siis, kui sinimehed olid juba läbi, need tõmmati tagasi sohu, peres auvere kotis, nad tulistasid ja siis sain siia küll räsinud killuga võeti, velsker võttis selle killu välja ja mina mõtlesin, et ega kuskile minna ei ole praegu Ena ja paar päeva hiljem küll eks purjetama ja ikka põletik oli siis, siis ma läksin seal mitmest punktist läbi. Jõudsin siis Rakverest, saadeti, võib veel haiglas. Seal ma olin siis kuu aega või midagi oli. Ega ma veel valmis õlis ei olnud, aga siis seitsmeteistkümnel. Sõitsime Kadrina jaama ka seinas, oli ka haigemaja Kadrina jaama, meie auto tuli ära siis kadriorust on sinna läinud sellepärast viis, kuus kilomeetrit. Ilmnes siis, kui meie auto oli juba tagasi tuldud. Et et need on ära sõitnud, seal ei olnud ühtegi, oli alanud suur taganemine ja suur taganenud. Aga mis teha, sellel olid seal terved jalad, need hakkasid siis läksid kiiremini ja läksime siis kombatses heage niux, ajanesin ajalisi v2 missiooni. Ja juba sealt ka need leiud nägime taas oli tuli, võeti meid lahkelt vastu kruus p, võileivatrikk, koomiku Kadrina ja moodsama rongi tuulerongi. Õhtuks jälle sinna kuskile tallu ligemale ja ma ei tea, olime kaks Päevase valasime ja ükski rong ei pea, mis sealtpoolt tulijad Narva poolt tuuled suhet siis viimaks pidasid. Politseipataljoni rong saime siis selle peale ja saime tapale siis kui tuli Tartu rindel, tuli viimane haavatu tüdruk tooliga nii puupüsti täis. Saime kuidagi seal puhkudel ikka sõita Tallinnasse Tallinnasse ja kui muud võimalust ei olnud, kui Saksamaale minna sadamasse ja aga sadamalt ära võtta, siis tuli Vene õhurünnak. Ei lastud sisse. Üheselt tulge homme hommiku tagasi, homme hommikul tagasi, siis oli seal nii palju. Nii palju oli neid ootajaid pikalt sabas ja neetud tundivad jootuudist. Tuli mul üks ohvitser ütles, et oskad juhtida küll, mulje komandant tuvas autod, sadu autosid, aga ma ei saa neid välja sealt selle kõik üksteise taga ja nii-öelda tuule toitvat ja kui ma ütlesin ja mul oli hulk aega vaadata niikuiniisiis, ajasin välja ja siis oli kaudselt ka juhtida seejuures külgkorviga mootorratast. Kui teie, ma tahan oma naist ära tuua, linnast ma ütlesin, aga ta kaugele ei ole, Te ei ole saanud erutuge, õitsemist tegi, pani, pani siis Paldiski maanteelt välja minema, ma küsin, et kui kaugele sirgjooned ei ole. Varsti keeras küla ideele külavaheteele ja sealt ka veel tükk maad ja siis läheb sisse sinna. Ja ma vaatan, ta masina ei huvita enam teisi käike, kui ainult esimene käik. Kurat ees, aga midagi tuli põleb ja siis proovida. Ja siis õnnelikul juhul saeme siis veel Tallinnas, siis oli juba kõik, tänavad olid tühjad, ühtegi inimest ei olnud, süvenesid sadamasse tagasi. Sadamahooned olid laskud põlema või õhku või mis ta tulid. Ei saanud sealt enam läbi, siis läbi tuule ja pooled ja kuidagi sai sina ja säält kaljudsed, viimane viimane praam läheb, siis ikka ei oodata, niikaua kui me saime sinna ja siis läks Saksamaale sõiduks andsigi tantsides hammerisse. Mul jalg oli ikka viga, siis ma juba teadsin, et minu võitlus on siin läbi, sest meil on siin leiname haka kellelelgi kastanid välja tulles tooma. Mul hea sõber oli seal diviisis haagis ja rääkisin tollele, too oli ka seal salajases osakonnas, et kui tuleb niisugune võimalused, on langevarju ei vaja, siis panin kirja. Oligi siis niisugune asi. Ükskord juba siis, kui ma olin rivis, tuli mulle järgi, kutsutakse sinna, seal oli suu pöörles Undidest esinesin talle, ütlesite, Aburmeerib siin langevarjuüksust, seal eriüksus. Ja ülesanne on selline, et mina ei saa seal teiega koos olla. Võsud selle asjandus enda peale ja sõelane langeval kooli. Lao olin nõu, siis lööme käed kokku ja ütles, et nüüd ning unustage oma nimi ära. Minge tagasi oma väeosa omanik, seal. Jaamas näeme siis tal oli sinna 17 mees kokku aetud. Kupeed võetud, hakkasime, sõid ajutise tööturu peal, me saame kõigega kurssi hulkuma sõita, sõitsime Sudeedimaa. Varian paadis olid Marian, padi lähedal, šveiki linn, Teppe sinna. Seal siis oli Valaste tehaniselt Kaukaasia mägirahvaste pojad olid seal 500 olevat lihtsalt. Nüüd me olime ainuke eestigrupp seal, mitu meest, 17. Ja huvitaval kombel seal oli, seal oli, kooli päevaks oli sakslane koolile abi oli, kes Arnold Viiding üha suurenes. Meid pandi ohvitseri köögid. Aga seal siis ma olin peale ja lõpetati mees. Ühelegi, kas kasutasime inglise püssikuulipildujad, need olid väga kergelt kaasaskantavad, üks ainukene nõks võtsite pooleks rihma kaeda. Kolistuaal võisid vabalt kanda, keegi ei tea, et seal on midagi poola püstolid, raadiumi tulid üheksamillimeetrised ja siis palju-palju lõhkekehasid. Ega sorti isegi õhukesed, nii et paned selle raamatu vahele. Siis viid süütajaga, siis võib-olla mõne tunni pärast või lõhkeb kaugel juba. Vedelad venitatud tolle nagu tuletiku, paned ümber raudteefreesi, tõmbab sealt jala poole meetri pikkusi välja nihukesi asju ja see oli veel rohkem diversantidel mehed. Meie ülesanne oli tegelikult abistada Eesti metsavendi. Käisime neis varustama viiega meelelise saatsed ja pidime vaatama neid platse siin ja kuhu saab lennuk, võite, lennuk saab maanduda. Et siit mõni mees väidab sinna katsuks siit saada igasuguseid dokumente ja siis Saksamaal trükitakse neid. Mina tegin seal seda väljaõpet ka ikka tegime ikka pikki rännakuid ja kompassiga pimeduses metsas kõndimis ja võimlemisimejaga ostsime, sest lumes ja lumme oli tarvis minna ja niimoodi, et ega neil ka seal muud ei olnud. Ja, ja, ja siis tahtsid nad meid saata alla juba seene jõulusaadeti meile sinna kolhoosingu riietus, meie tolle tolle riietusega ei läinud. Et see ei lähe. Saalseid too tagasi Berliini ja siis tuli sealt käsked, tulgu ise siia, võtku omale viivised, mis ta siis ma käisime, käisime seal, oli, ma ei tea, ei mäleta, kas viis või seitse läbipääsupunkti oli terve see meeskond, 17 meest seal siis võeti vastu väga lahkelt anti meile Leolad ja ja õige kärakas ja juhatati õide vat valegi omanemist saadi kõik väga ilusad sinised ülikonnad ja kingad ja niuksed. Siis anti meene, kaks miljonid kulunud särmoonitsed. Sa tahad eesti musaturul on kõike saada ja nii edasi ja kui ära osta mõnda altkäemaksuga. Ja meil oli kupeed, olid kui meie liikusi, mis oli ettetellitud kupees. Aga tookord need läksime, oli mingi eksitus, ei saanud ja, ja meil ei olnud seda raha kuskile panna. Igasorti väiksemas tõelises. Ja siis pandsime selg, improgneeritud niuksed moondamise, riided olid, tantsime nende, siis läks lahti ja olime tavalises vagunis. Raha jooksis sinna laiarahvas paides minema. Siis läks aeg juba nii kaugele ära kohe tagasi saada aga palusime kooli ülevaadet. Söödaks uueks vabastaks meid siia, muidu oleme USA-s kuskil tee peal. Lossi olla ka tähed, uut aastat, siis sõitsime liini siis majutati meid sinna Momsenstraazeevee, siis me olime seal lähedal. Ühtu käisime kirudes ja arutasime tütarlastega ja niimoodi. Ja siis siis meil ainult lennuk, kunagi oli suur nelja mootoline lennuk. Varustuspomme oli meil õige palju varustuses pommid, tähendab, oli siis toitu ja laskemoona ja nihukesi asju. Et minu, minu grupile viis mees oli, minu grupis jagati teistel gruppidel oli kolm meest, mina pidin minema Pärnu metsades sirtsu soo peale ja kus nad teest minema. Sõitsime sealt eel tingi tantsigi vahelist lennuvälja mööda ikka mitu nädalat. Need, kui oli siin pool head ilm, siis oli, seal pole olnud. Ja siis nad pidid meid saatma, saatma allveelaevaga Eestisse, siis tuli jälle üks Eesti, siis ma ei teadnud kõgis tooli terroriides, eestlane tuli sinna, rääkis nendega ja siis pärast kui Youtube'i ära rääkinud, tuli meie ruumi, sina ütlesid poisse, ärge kartke, ma rääkisin juba ära, et see ei saa ju alguse saanud, siis pääses osa saalist rindel. Sõda käis, hirmus seal ei olnud. Ja korraga tuli kesktuldi meile järgi sonar komando siinsest rõduga rindelt viimas toodia meis rindelt ära ja keskkoolivõtete liiniga ühendus oli niimoodi, võib-olla see on isegi seal saab üks maanina lähevad kooli, käis köögis peaaegu välja, kasina tantsige lina vahel pusingi Helsingis vist kutsutaks sinna vahele oli, oli siis kanal kaevatud seinakanali äärde jääd siis ootama teis, kui tullakse järgi. Ilus on siis, kui me olime viimased inimesed, kes sealt elus inimesed välja läksid, sealt tantsides koomiku vara. Ja siis panime sinna paraja koha peale, kus arvasime oma laadungi maha, ühte kandsime kõik need pommid sinna võrangusega Karenkoli, kommid maha kaks meest siis pommi uus ja teised põhiseks ei solva seal niisama Serbia šanssigi, rahvas oli sinna läinud. Siim Murs, kui valgeks läks, siis olid vene lennukeid seal peal, nii madalalt pommitasid peri Suiskus, seal olid küll mõned kindlaid punkreid ka tehtud, aga palju sinna mahtus ja see massis jooksis lennukeid seestina eest ära ja kudeuime pöörles siiapoole. Niimoodi öelda, et ei oma. Aga siis inimesed panid juba sealmaal ja mööda seda Königsbergi poole minema, et võib-olla seal saab kuidagi maalt ja meil oli ka siis üks mees keset vahipostil, üks sai surmahaavad. Mõtlesime küll, et mis küll saab, et ei sea? Ühest ootame siis, kui hakkab valgemaks minema, siis läänega Königsbergi poole kõndida. Et muud võimalust seal on, ellujääjad ei ole. Ja ootame ja ootame, ootame, ootame, kell on kaks. Ja siis kuulsime, kui tuli härra sumbutatud moodsu, paat tuli sinna nagu soid. Võttis meid peale ja viis meis distantsigis Osama venelanna šanssigi sees. Ja kogu aeg tuli nii põrajad, vihma. Lennutegevusega nägemine Kaiot, kuid tuli läbi tantsigi sadama tõimeid ära, seal olid sakslasi saksa väeosi, sõdurisi oli ja, ja oli ka üks Läti langevarjugrupp ka, oli seal. Ja siis seal me olime. Ei mäleta, kas mõni päev me olime. Siis tuli sadamasse üks laev ana analaeval üks poiss olevat Meelis, ta nimi Viiganud. Hüüdsin mehis välja seisus Narva ja sinna pääl letti langeva seisma mees õieti pääl ja hakkas siis see toksima, et me sõitsime umbes 300 või rohkemgi jooned. Venelasi oli 50 kilomeetri kaugusel, siin rantäis. Jõudsite Penlanemine Tõndiumines, kolme Päeval 100. vihma ja lennutegevust seal olla, muidu me seal jäänud. Kuidas see kõik Unijaga teostaabee oskate meid mujale saata Berliinis, kui tagasi sinna Teplisse. Seal oli juba põgenemine, see oli märtsi lõpp põgenemise meeleolus, kõik oli pakitud, kuradi mees ka, muidu oli meie vastu nii sõbralikud seod, siis ei tahetud meid räägi ja saadeti mees tagasi seoses Lääne-Berliini nende üksused sinodid tarvis, kuramus ja antud masin söögid välja õhtu ja varsti veel ka minule ja ei julgenud minna, sest venelane oli juba selle juures väljasyndisk kestel, mis ta nimi on. Ja siis mõtlesime, lihtsalt katsume viilida niimoodi ei läinud järgmisel hommikul minema, läinud barakist üldse välja, aga teada nad said ja siis sai söömata. Homme hommikul ära ei ole läinud, siis kutsutakse veel sõduri ja nii, aga järgmisel päeval läksime siis jaama ummiku, sõdime nii, et me saamegi rongi peale minna jooksuga välja, aga alati tulime tagasi. Siis see oli ka üks haavatud sõdur oli see korrapesal seal, ütles, et kui ta nüüd ei lähe selle luugi, siis tuleb veel seal või soolaksootis väände vedeli, vihkamine, ronisime sinna katseks saime uuesti riielda. Mariel plaadis tembeldatud varasemast töö, siis hakkasime jala minema, raudtee oli juba puruks löödud, kõik kars potsi, läksime, istu, istu päeva ja siis vaatasime, jõudsime sinna karkassi juurde, pool ei tahtnud tulla, arvas, et sõda on läbi, mina sekka korralikkuses hulkuv sõdur ka, läheb põllusõja. Aga siis kuuekesi läksime minema ja no niimoodi mehi. Esimene tahtsime läbi rinde, mina ei olnud võimalust, kõik kohad sakslasi täis otsas, kurat maha ei lasevad. Viienda mai hommikul hakkasime ühest metsatalust minema. Jõudsime, seal paistis suur küla ees, õmblesime seal oli siis suured sildid mõlemil poolteeriaid ühelt poolt ja teiselt poolt postekspiraas siis meil oli jäämeeled, nüüd olime Tšehhis tsehhi ka väike rahvas ja need Andrusega vahele jääma saanud. Päeval. Siis küll. Kevad oli juba suur seal ja kõik oleme esimeste majade vahel pauguga ümbritsetud, suured. Vaatan seal kuus-seitse meest, punased lindid peal. Siis mõtlesime, et nüüd oleme küll kurat põrgusse tulnud. Tagasiteed ka ei olnud. Siis veel oli tõsi, kraad pees tuli tulid niisugused instituudis välja võtmata last, rihmad, laskemoona ka, mõtlesime, et kui tuleb, siis tuleb siis peab, ei tarvita. Varsti oligi juba punt mees salaja heki valguses rohkem ja rohkem saame siis sinna kuskil ei näe, miks suurim maja? Suure maja ees. Igavene jõuk, neidsamu mehi, laseme läbi, ma palusin raske meid läbi, aga me ei ole sakslased ja ja ei lase versiooniga, mõne minutiga oli seal nii palju rahvast, kuramus kirves languse ja kõigega õppi juures, meid siis ei ole, olime ka siis seljad vastamisi. Tagumised hakkasid teid ette poole pressima. Kuidas ta nii lähedal, et nad võtavad neis kinni siia ehitatud midagi, võtsime püstolid, väljas panid paar valangut pead tõmbusid tagasi, aga varsti jälle uuesti möll ja, aga siis oli näha sinna kõrgema maja trepil, ronisis igavesse suurselampossidega, mees vaigistas rahva maa ja väetis hakkas siis meie poole tuli sinna ületused, andke relvad ära ja paneme teid vangi, nii kauge mees see siin on. Ma ütlesin, ei pane teine, lasknud rahva mais ära minna. Muidu kui meil neid relvi oleks olnud ja siis ma juba imporditallad. Ja ta ütles, et ei ole mulle selle ütleja, mis ma teen. Mina olen selle küla komandant. Tšehhoslovakkia vabariik tõuseb jälle üles vabariigina ja kõik saksa riide sõdulise eraisikud tuleb vahistada. Relvad ära, ma ütlesin, ei anna. Aga pidage meeles, kui te annate oma rahvale käsu meid suunata, siis igal mehel kuus käsigranaati taskus kohe 36 käsigranaadi viskamise ja siis üteldi, teie olite ohvrid, siis läks ära ja ronis uuesti sinna üles. Hakkas midagi rääkima ja järsku läks, see oli niivõrd lähedal rindel, järsku läks igavene sirge relvade lahti seal siis oli kohe minutiga või? Kuidas oli, kõik see oli puhas? Kõikus, tundub, et meie kuuekesi seal teeb. Jooksime sinna kõrval lahutamistoli, jooksime sinna, võtsime panivood, raha, meil oli ka võetud sealt kaasa, igal mehel kuus 70000. Rahad ja püstolid, laskemoonad, kõik peitsid naerab õhu sisse ja tuli välja. Siis oligi räbal ka kaasas. Õngelangemiseks olime seal see tabel üleval. PoIe Ameerika tank, sõidab kuulipilduja siia-sinna puust ja näitab sellele kuulipildujaotsaga tahapoole. Tagasi hakkasime sinna minema, saime teise maja õuevärava kohal tuli seal kolm omi sõdurid välja ja sisse v esineja röövisid meid, ütleme nii lihtsalt ilusti puhtaks, kõik või mis iganes, andis võt.