Tere, hea vikerraadio kuulaja, rahva teenrid eetris 27. aprillil, laupäeval ja täna on rahvateenrite stuudios Postimehe arvamustoimetuse juht Neeme Korv siis Eesti Päevalehe nädalalõpu lisa LP bee LP tegevtoimetaja Heidit Kaio ja Lauri Hussar vikerraadiost ja täna räägime saates viimase nädala jooksul väga teravas fookusesse tõusnud omand omastehoolduse teemast, aga räägime ka veteranipäevast, Tallinna ühiskaardist aga ka uuest jahiseadusest, aga alustame tõdemusega, et valimised on end täiel määral meediapilti murdnud. Erakonnad esitlevad oma linnapeakandidaate ja kõlavad sellised esimesed arglikud, valimislubadused joonistuvad välja vastasseisud. Ja võib-olla kõige selgema sõnumi on välja käinud sotsiaaldemokraatlik erakond. Nemad on öelnud, et nende linnapeakandidaat on Andres Anvelt. Praegune riigikogu liige, Isamaa ja Res Publica Liit ning Reformierakond veel nuputavad ja Keskerakond on, on täiesti selgelt sõnastanud, et Keskerakonna linnapeakandidaat suure tõenäosusega on Edgar Savisaar. Mingeid üllatusi ei ole ju siin näha või siiani arvasin, et esimene Nonii, aga, aga räägime sellest, et üllatusi ei ole, aga samal ajal on veel mõned kandidaadid lahtised. Kui me räägime siin pealinna võimalikest kandideerijad. Nonii muidugi on kõik lahti, Reformierakond ju teatas, et, et nemad alles kuskil augustikuus tulevad välja oma linnapea kandidaadiga. Eks ta muidugi on see seis üsna, kui meil siin need pealinnast hakkame rääkima, siis selles mõttes on see pilt ikkagi ikkagi praegu selline üsna nutune, et ma ei tea, mis plaan selle reformierakonna seal tagataskus võiks küll olla, et et siis, et siis, et siis püüda kuidagi kuidagigi siis Tallinnas seda asja siin muuta. Et see, see võib-olla ongi hetkel nagu kõige suurem küsimus, sest et muud muus osas tundub asi minema nii, et. Keegi võtab, nagu rahvasuus öeldakse, jaagu potti ehk siis suure enamuse ja siis ülejäänud seltskond siis jaguneb jälle kuidagi, kes, kuidas ja siis, see tähendab ju tegelikult seda, et kõik läheb täpselt samamoodi edasi. No Keskerakonnal on selge eelis, nendel kandideerib erakonna esimees. Teistel erakondadel ei ole esimeest välja panna või esimehed ei taha Tallinna linnapeaks kandideerida, seda loomulikul põhjustel, et esimehed on juba kusagil mujal kinni või sihivad mingeid muid töökohti. Teistel esimestel on ka väike lootus peaministriks saada mida võib-olla Keskerakonnal niivõrd suurt võimalust või sellist suurt lootust ei ole. Aga Eestis on siiski ka ühe erakonna esimees, kellel ei ole lootust peaministriks saada või vähemalt, kes on öelnud, et ta järgmist valitsust ei moodusta. Nojah, ta küll ei moodust värvist tema kliimamuutuste, järgmist valitsust, aga see ei sega siis tema erakonnal ehk reformierakonnal siiski valitsust moodustada ja, ja ka siis erakonna esimehe, peaministri toolile. Seda küll, aga vihjasin pigem nagu sellele, et, et võib-olla võiks äkki Ansip ise olla Tallinna linnapeakandidaat. Aga minu jaoks on siin hoopis üks teine oluline huvitav küsimus, mis, mis praegusest seisust välja kuulub ja, ja kui siin välja tuua nüüd see, et Keskerakond läheb valimistele Edgar savisaarega, sotsiaaldemokraatlik erakond on öelnud, et Andres Anvelt nende kandidaate. Ja siis, kui IRL-i ja Reformierakond ütlevad, et me veel valime ja meil on aega ja me alles sõelume oma kandidaati ja nii edasi siis ühel hetkel need 12 kandidaati saavad hakata juba väga tõsiselt tööd tegema, aga samal ajal, kui need erakonnad veel sõeluvate sõeluvad oma kandidaati, siis ühel hetkel, kui nad, kui nad on oma kandidaadi lõpuks leidnud, siis siis nad on võib-olla rongist maha jäänud, sellepärast et teised on saanud juba märkimisega väärse edumaa ja oma oma programmi ennast ja oma mõtteid väga jõuliselt esitada. Ja selles on sul kindlasti õigus, sest et valimiskampaania juba ju käib, et ja suure tuuridel käib me siin omavahel, arutasime ka, et tegelikult reformierakonnal oleks väga hea kandidaat. Urmas Paet, kellel on praegune välisminister, keel on väga hea linnaosa vanema kogemus ja kes ju tegelikult saab sealt samalt nõmmelt väga silmapaistva häältesaagi ja tänu sellele on, on Paet pidevalt ju ka konkurentsis selliste raskekaaslastega nagu Ansipi ja Savisaar. Jah, aga kardetavasti Nõmme ongi see, kus ta siis selle puhta töö teeks, aga muudes kohtades on tulemus suhteliselt küsitav. Samal ajal pöördus korraks veel tagasi praeguse erakonna juhi Ansipi juurde, siis Ansip kahtlemata oleks inimene, kes suudaks eestikeelseid valijaid pealinnas võib-olla enda taha koguda ja ja venekeelsetele valijatele ütleb vähemalt see nimi midagi. Kuigi ilmselt tekitab see just nimelt selliste punase rätiku efekti venekeelsetes Jah, aga, aga samas on see, et kui, kui keegi isegi punase rätikuga, kui seda, kui seda nähakse, siis sellest räägitakse ja mine tea, võib-olla isegi kuulatakse ära, mida öelda. Huvitav küsimus on see mitmete nimedega kalastamine veel ka ühes teises aspektis, et, et kui siin Well ja, ja Reformierakond on käinud välja mitu nime ja Reformierakond on rääkinud Laine randjärvest, kes on ka ütelnud, et ta on erakonnasisene kandidaat, siis on olnud välja käidud Valdo Randperenimi ka Jürgen Ligi nimi ja IRL on rääkinud siin Sven Sesteri eest. Ja Liisa Pakosta st ja, ja vist oli ka veel regionaalminister Kiisler seal seal nimekirjas sees, siis, siis see on kõik väga tore ja erakond võib arvata, et nad nad seeläbi tõstavad justkui oma kandid tahate või, või ka nende nende võimalusi tulevasi valimisi silmas pidades aitab kaaslasega kandidaadi tuntusele, aga aga kas see ka erakonnale ja kogu protsessile midagi kaasa annab, et selle üle nad võiksid kindlasti tõsisemalt kaaluda? Minu jaoks on hoopis üks teine küsimus, mis on, mis on veel olulisem kogu selle temaatikaga seoses, kui vaadata, millised on need sõnumid, mida erakonnad on sellel nädalal välja lasknud seoses eelseisvate valimistega, siis siis seda on kõige parem minivõtnud kokku ekspoliitik endine Res Publica peasekretär, praegune suhtekorraldaja ott lumi, kes vikerraadio hommikuprogrammis ütles eile hommikul, et, et need opositsiooni lubadused, mida nad on välja käinud, et need on nagu vanad ABBA hitid. Ja, ja see on väga tabav, sellepärast et kui nüüd hakata vaatama, mida siis on Reformierakond sellel nädalal öelnud, et Reformierakonna kõlav sõnum ütleb, et, et ei Tallinna televisioonile ja ei mopole. Samal ajal Andres Anvelt on olnud pisut leebem, ütleb, et mupo tuleks ümber korraldada ja ja, ja kui neid sõnumeid vaadata, siis, siis ma esitaksin nagu sellises laias pildis küsimus, et kas, kas need on siis need sõnumid, millega, nagu kavatsetakse minna nagu kohalikele valimistele, ma olen. Ma vaatasin neid neid samu lubadusi ja imestasin, et et noh, ideede puudus on ilmselgelt valitsemas, et et see, see, mille ümber tiirutatakse, on see linna Tallinna linnaliikluse korraldamine, mis tegelikult on praegu Keskerakonna kaart ja selle peal sellega sellega tantsida pole mõtet, et seal tuleb ikkagi väga konkreetseid lahendusi pakkuda. Kuna need on siin, need on siin kõik Keskerakonna kaardid, mida siin Lauri ette lugesin, et jääb selline mulje, nagu kõik vooliksid. Tegelikult piltlikult öeldes Meil ei ole mingi ei anna andeks, need ei ole mitte mingisugused kaardid, et see, kas on Tallinna televisioon või mupo, et noh, see on, see on, vaatame kogu seda suurt pilti linnas, siis, siis need on ju tegelikult väga väikesed, väga väikesed üksused. Kui vaadata Tallinna televisiooni väga väikese reitinguga väike telekanal ja MUPO täpselt samamoodi lihtsalt linnale haldusteenust sisuliselt pakkuv sees püüab natukene linnas korda tagada. Aga need on selged märgid Keskerakonna valitsemisest ja kogu sellest valitsemise mõtteviisist ja tegelikult on nii, et ma tahtsin piltlikustada seda, et tegelikult kõik on nagu kollektiivset sisuliselt ehitavad seda Savisaare kuju, mõni võib-olla lisab mõne soolatüüka sinna, aga põhimõtteliselt käib kõik selle asja ümber. Ja kuigi samas ma tahaksin näiteks tunnustada selles mõttes eile vikerraadios esinenud peaminister Andrus Ansipit üle hulga aja siin saates enda poolt selles mõttes, et ta julges välja öelda selle, et et selge sõnumi näiteks selle tasuta tasuta transpordi kohta tasuta asju ei ole olemas, sealt need makstakse niikuinii kinni. Mina arvan, et selget sõnumid on tähtsad, aga, aga põhimõtteliselt me peaks nagu nendest nendest asjadest, mis on pallidest, mis on neile ette lükatud ja mida nad siis püüavad nii-öelda ülekaaluka jõu vastu tagasi. Et sellest me peaksime minema ikka palju kaugemale, palju lähemale inimestele inimeste inimeste probleemidele ja need sõnumit siis oma sõnumid leidma ja seda oma jutu selgelt ajama. Okei, ma toon välja tegema sellest sellest üldisest Ma toon siinkohal ühe näite, mis, mis võiks võiks aidata meid meid justkui edasi, et, et kui kui kõige tähtsam. Me me märkame inimest ja, ja kui ma liikudes Tallinna linnas vaatan, kuidas on märgatud lapsi ja väikelapsi, siis ma pean ütlema, et, et kahjuks ei ole seda piisavalt tehtud. Viimased kaks nädalat olin puhkusel, olin Euroopast ära suure lombi taga USA-s ja, ja seal. Ma nägin väga paljudes väikelinnades suuri laste mänguväljakuid, mis olid ehitatud kohaliku rahaga. Siin olid kaasatud nii eraannetajad kui ka kui ka munitsipaalraha ja tõepoolest näiteks ühes sellises Orlandos pisut põhjas asuvas väikeses Võru suuruses linnakeses nimega Sanford on, on üliuhke suur laste mänguväljak, kuhu, kuhu tõesti kõik need Sanfordi lapsed hea meelega tulevad mängima ja, ja, ja seal on ruumi piisavalt. Peale selle on kohaliku rahaga palgatud sinna ka valvur, kes jälgib, et oleks platsi peal kord tagasi toodud. Sinna on paigaldatud lauad, et, et ka vanemad saaksid tulla ja tähistada väiksemat sorti üritusi koos oma lastega peale selle korvpallimänguväljakud, mis iganes on sealjuures, et, et see, see oli tehtud selle teadmisega, et see on kohalikele lastele üks koht, kus nad saavad olla ja mängida ja, ja kui me Te näete, et milline on kasvõi minu kohalikus omavalitsuses olukord laste mänguväljakuga või kasvõi Tallinna linnas või, või Tartus või ükskõik millises teises Eesti linnas, siis siis midagi võrdväärset võru suurusele linnakesele ei ole, ei ole mina Eestis näinud, et keegi oleks mõelnud, oleks mõelnud nii, näiteks laste peale ja lastevanemate peale ja kui ma kahe väikesed tere isana mõtlen ka selle peale, et, et kuhu ja kuidas mu oma lapsed mängima viin millistele mänguväljakutel ja nii edasi, siis võrreldes nende, nende Ameerika, kus muuseas, munitsipaalraha on oluliselt vähem, kui, kui Eestis nende Ameerika mänguväljakute tase on, siis, siis ma pean ütlema, et mul on häbi. Mul on häbi, kasvõi näiteks nende asjade pärast, kui vähe tegelikult meil märgatakse. Lastega peresid ja väikeseid lapsi ja ainukesi, kas sellised asjad võiksid olla võiksid olla teemad, mis munitsipaalvalimiste kontekstis ükskõik millises Eesti omavalitsuses tõuseksid? Sellele mänguväljakute teemaga haakuv küll väga hästi samal lainel, et ma just käisin ka hiljuti sõpradel külas Brüsselis ja Luksemburgis ja ja nende, ma panin tähele, et nende jutus käis pidevalt läbi selline fraas, et ja siis me läksime lastega mänguväljakule või et et me tegime autoga pika sõidu peal peatuse, lasime lastel mänguväljakul mängida, et see mänguväljakul käimine tõesti on, on väga tavaline Kesk-Euroopas, need mänguväljakud on olemas ja seal ja see on ka väga oluline suhtluskoht tegelikult lapselapsevanematele. Et Tallinnas ei ole mitte midagi võrdväärset välja käia, et siin. Samal ajal see ei ole ainult Tallinna probleem, see on kogu Eesti probleem, et, et on tehtud küll mänguväljakuid, aga kas on tehtud piisavalt ja kas neid ka hooldatakse piisavalt, see on väga tõsine küsimus. Ma millegipärast kahtlustan, et valdavalt ei ole seda tehtud ka ka meie suuremates omavalitsustes. Tallinnas on näiteks, on siinsamas, raadiomaja kõrval on siis liikluspargi mänguväljak, kuhu meie oleme nõmmelt autoga tulnud, et lapsed saaksid natukene mängida mänguväljakul, mis on tegelikult täiesti absurdne variant vaikuses lapsed ootavad seda, et, et me lähme mänguväljakule. Me sõidame tegelikult 14 kilomeetrit autoga. Üsna mänguväljakul kokku siis 26, kokku 28, üheksa arvutamisega on juba valesti. Jah, et see on ju nii, et hakkab see peale noh, päris väikestest lastest ja ja, ja ma mõtleks, et sealt ka veel edasi. Ta on ju väga oluline, olulised on tänapäeval väga populaarsed on need rulapargid ja, ja rulluisuuiskudega sõitmise kohad ka näiteks kunstmuruväljakud kõik see, kõik see asi, millele kohalikud omavalitsused näiteks Tallinn vägagi saaks kaasa aidata, aga, aga mul näiteks oli kogemus. Mul on nüüd laps on küll natukene suurem juba sellest mänguväljaku east väljas, aga, aga, aga ma mäletan, mäletan seda. Et nad mingisugusel hetkel avatakse, siis on kõik kõik tore, nad on, nad on küll jah, tõsi nad on, nad on sellised väiksed, aga siis nad on vähemalt uued ja puhtad, aga natukese aja pärast on. Sest mis liigub, see kulub, tead teadupärast. Ja siis läheb üks talv ka veel mööda. Ja siis on ikka väga kurb vaadata, kui keegi ei tule neid neid enam parandama ja sellist ütleme sellist pidevat regulaarset hooldust nagu kindlasti siin, kui mingisugune linna ametlik seda kuulab, siis ta ütleb, et vot, näed, siin eelarve real on see ja see ja see. Aga. See on, see on see on poliitiliste valikute küsimus, aga nojah, sümboli kuidas, kuidas raha sinna eelarvereale satub ja kas me oskame lastest lugu pidada ja neid hinnata ja neid väärtustada või mitte? Just, ja teine asi on ka see, et, et see eelarve liidab pöörataks tõepoolest selliseks inimlikuks pilguks, et noh, et seda saab teha, mitte et, et see on lihtsalt mingisugune eelarverida, mille arvelt tellitakse mingisuguseid töid ja ega keegi nagu täpselt ei vaata, et kui kuidas neid tehakse ja mida selle eest tehakse. Kusjuures tulles nende valimislubaduste juurde tagasi, siis, siis on näha seda, et tasuta tasuta ühistranspordi kaart on võitnud, et seda, seda nagu keegi ei kavatse ära kaotada ja seda, see on juba nagunii-öelda hea ideena. Ma kirja läinud, aga mul on kahju sellest, et, et see, see nagu sellest siis opositsiooni opositsioonierakonnad nagu vaikivad sellest, et okei, väga hea lasta olla ja me sellega ei mängi, Keskerakonnast jaoks on see selgelt nii-öelda trumpkaart, aga, aga sellest ei minda edasi. Et kui me tahame rääkida Tallinnast kui rohelisest linnast kui rohelise liiklusega linnas, siis palun, kus on rattateed. See on nüüd see, mis, nagu selles rattamajanduses valitseb, see on ikkagi täiesti puhas. Nojaa, aga me räägime ainult Tallinnast, et ma siiski tahaks natukene laiemalt seda, seda pilti ka vaadata, et me, me peame rääkima ka kõikidest teistest omavalitsustest, sest siiski kaks kolmandikku Eestimaa elanikest elab väljaspool Tallinna ja, ja nende elukeskkond on täpselt samavõrd tähtis, et need teemad ja see, kuidas, kuidas kuidas neid esitatakse ja, ja millised teemad tõusevad fookusesse, need on olulised ka väiksemates linnades ja peale selle maakohtades on omad probleemid, nii et, et see, see on oluliselt laiem probleem ja kui ja kui valimistega roostes jälle tekitatakse põhikonflikt Tallinna linnavõim versus versus riik, siis mul on selle pärast siiralt kahju, et see diskussioon sinna läheb, sellepärast et me peaksime arutlema hoopis teistel teemadel, mis, mis on inimestele olulisemad ja see, see, see ei peaks. Kui tsiteerida viimase paari nädala kujundeid, siis ei peaks küll kaarte asendama ühele kuningale. Ja kusjuures ma jälgin siiski nagu Rootsi ja Taani ajakirjandust ja sealsetes kohalike omavalitsuste kampaaniates on aastaid juba väga oluline, kaart on roheline linnakeskkond ja see, kuidas vähendada süsihappegaasi hulka linnas seda, kuidas edendada ütleme siis rohelist linnakeskkonda, seal on konkreetseid arve pakutakse välja ja, ja, ja erakonnad võistlevad sellest, et kuidas muuta nagu linnaelu rohelisemaks, kuidas prügi ja rohkem ära kasutada, kuidas biogaasibusse rohkem juurde tekitada ja nii edasi, et need on, need on selgelt Skandinaavia kohalike omavalitsuste sellised võtmeteemad, mida, mida meil isegi mitte ei maininud. Sa räägid siin mingisugustest sellistest asjadest, et meil on praegu näiteks see samagi, Need, need, see ühistranspordi küsimus läheb ka täiesti valesti tegelikult, et me peaksime rääkima sellest, et ikkagi milline see kvaliteet on liinivõrk ei ole muutunud nõukogude ajast saadik kolistama nendesamade rüsadega siin siin siin edasi näiteks trumme mõelda ja, ja samal ajal linn on arenenud, kõik on muutunud ümberringi, see on, seisab kõik absoluutselt paigal. Ja see, et see, et kas, kas selle sellest tuleb maksta ja kuidas tuleb maksta, see on muide üldse täiesti omaette omaette veel küsimus, sest et ausalt öeldes ma hakkasin mõtlema, et millest tuleb täpselt ikkagi see arvutus, et kui palju maksab see pilet nüüd ütleme sellele turistile või, või lähivalla lähivalla inimese, see on, see on kõik on suhteliselt absurdne, et et täiesti täiesti võimalik, et selle sel nädalal välja tulnud kohtuvaidluse küsimuses, kui sa nüüd samamoodi peaks edasi minema tekib sellega ka nagu. Heidit ütles, et ühiskaart võitis, aga praegu me ühiskaard vähemalt ühe inimese juhtumi põhjal kaotanud, sellepärast et see tallinlanna proua lankotsi juhtum, kus ta sai 24 eurot trahvi, kuna unustas ühiskaardi valideerida, kuigi tal oli kaasas ka ID-kaart. Ta kaebas selle kohtusse ja võitis kohtusse ja võitis, et see on tekitanud täiesti uue olukorra, et kas, kas roheline kaart on üleüldse kehtib see, vot see on nüüd see küsimus ja arvata, et üsna pea kaevatakse kogu see süsteem sellisel kujul kohtusse. Miks peaks ka selles, kui on juba üks juhtum olemas, siis võib juhtuda, et sellisel kujul selle valideerimise küsimus kerkib väga tõsiselt. Minu meelest on selline koera haukumise juht juhtum karavani kõrvale, et suur süsteem liigub edasi ja, ja need on, ütleme, siuksed, töö, tööasjad, mis tuleb korda. Jah, ma siiski ütlen pisut teistmoodi see ühiskond, kaardisüsteem töötati välja tingimusega et see oleks elektrooniline pilet ja arvestusega, et Tallinna ühistranspordisüsteem on tasuline, see konkurss viidi läbi sellistes tingimustest, arvestas toona neid tingimusi siis, kui nüüd mindi üle tasuta ühistranspordikontseptsioonile, siis leiti, et seda süsteemi peaks ikkagi edasi arendama, ellu rakendama ja siis rakendamata selliselt, et et selles see süsteem tagaks tasuta sõidu ja ühtlasi nendele, kes ei ole mittetallinlased oleks siis võimalus läbi selle süsteemi endale see pilet soetada. Nüüd küsimus on selles, et kas, kas oli mõttekas minnes üle uuele kontseptsioonile seda süsteemi üldse rakendada, süsteem maksis üle kahe miljoni euro, selle iga-aastased hoolduskulud on ka väga kõrged ja, ja, ja et kas see teadmine, et me teame, kust kuhu inimesed sõidavad, et kas see teadmine leiab ühel hetkel ka praktikas piisavalt rakendada, sest ma ei ole selles päris kindel ja võib-olla mingisuguste uuringutega iga paari aasta tagant läbi viia oleks võinud saada oluliselt odavama ja kvaliteetsema tulemuse. Nii et siin on neid küsimusi mitmeid, mis mis minu hinnangul ei, ei põhjenda, et sellisel kujul elektroonilise piletisüsteem oli õigustatud, sellepärast et ka ID-kaardi põhine tuvastamine toimis väga hästi. Jah, et me jäämegi, ostame jälle jälle jälle sellesse jäljes muidugi, sellesse Tallinnasse kinni oma oma jutuga, aga aga tegelikult on nii, et, et Keskerakond on Tallinnas vilu arust olnud võimul nagu piisavalt kaua aega, et et neid seda liinivõrku kas või uurida inimeste liikumist, uurida. Et täiesti piisav on olnud, on aeg selleks, et teha mingisuguseid kvalitatiivseid muutusi. Ma olen väga nõus sellega, et tõesti viimase viimase ütleme 10 aasta jooksul on ju inimeste elukohad ja paiknemine Tallinnas väga oluliselt ja 20 aasta jooksul veel rohkem. Aga aga, aga probleem on, probleem on tegelikult selles, et kui kogu aeg tiirutama ikka sellesama ühe asja ümber, aga probleem on tegelikult selles, et need, kes on praeguse linnavõimu oponendid ka ei tule välja mitte mingisuguste ideedega, puudub usk tegelikult sellesse, et, et nemad linna probleeme tunnevad ja et nad kogukondade probleeme tunnevad, et nad muudaksid tõesti reaalselt midagi siin siin selles selles asjas tulevad ja teevad täpselt sedasama asja. Ma arvan, et neil puudub isegi usk sellesse, et nende valimised võidavad. Ja muidu muidugi, mis muidugi, mis puutub. Noh, ma hakkasin vahepeal mõtlema, et Lauri siin rääkis sellest, et me peaksime muust Eestist rääkima, siis mul tuli meelde üks selline positiivne seik. Kuressaare kesklinnas on üks ka üks hästi hästi tore laste mänguväljak, kus on, on, on selliseid minu meelest selliseid põnevaid atraktsioone, mida, mida nagu mujal ei ole kuskil näinud, et kui mingisugune kuskilt mingi positiivne näide tuua ja sellised kohad, kui need inimesed, kes ma ei tea, ma ei tea, kui paljud nendest linna poliitikutest ise on lapsevanemad, aga käigu sealt aeg-ajalt läbi ja kui populaarsed need kohad tegelikult on ja kui palju seal oleks veel potentsiaali neid arendada. Meie aga vahetame siinkohal teemat. Räägime viimase nädala jooksul väga palju vastukaja tekitanud artikli klist ja räägime sellest, millistele probleemidele artikkel viitas ja ma pean siis nädal tagasi LP-s ilmunud Andrei Hvostovi artiklit, kus ta rääkis omastehoolduse probleemidest väga isikliku näite põhjal. Ta tõstatas väga mitmeid tõsiseid probleeme, millest peamine oli kantud sellest et kui lähedase hooldamisel ei tule riik appi, siis inimene võib laguneda, murduda ja, ja nii edasi, et, et see oli väga hingeminev artikkel ja ja, ja see läks tõesti avalikkusele korda, aga, aga me, me oleme sellest kuulnud ka mitmeid kordi varem, aga, aga me ei ole, me ei ole kuulnud selgeid ja konkreetseid samme, mis võiks seda olukorda parandada, et inimene, kellel on voodihaige, lähedane, keda ta teab püsivalt hooldama, et, et, et kuidas, kuidas seda probleemi lahendada, nii et see inimene ka ise selle juures terveks jääks. Seal on jah, tõesti, Tiina Kangro on ka hästi palju seda probleemi käsitlenud ja selle kõige olulisem teema on see, et või osa sellest on siis see, et et kui keegi lähedastest on muutunud, siis voodihaigeks, kes vajab pidevalt pidevalt hoolitsust, siis on risk, et, et selle, selle hoolduse käigus tekib juurde üks teine inimene, kes on kes, muutub ka tegelikult mõnevõrra sotsiaalseks tegelikult täiesti sotsiaalseks, võib-olla isegi tuleb töölt ära, et, et ta ei muutu, et, et tegelikult ühiskonnale tekivad kaks inimest või isegi rohkem selliseid, kes kes ei saa funktsioneerida ühiskonnale uut väärtust luues. Ja küsimus on selles, et kuidas seda, kuidas seda seda probleemi lahendada, tõsi on see, et, et, et ma olen mitmete inimestega rääkinud, kes on nõnda, et nad kodus seda teemat lahanud ja mõelnud oma omaette, et kuidas pere keskel, et kuidas selliseid selliseid asju lahendada. Mul on üks tuttav, kes ütles, et tema läks tegema elukindlustust et, et saada siis nagu see turvalisus, et, et kui temaga midagi sellist juhtub, siis, siis on vähemalt lastel olemas raha, et nad saavad teda paigutada hooldekodusse. Kusjuures pange tähele, et tihti muretsevad just nagu noh, keskealised inimesed, sellepärast et nende nende endaga seda ei juhtuks, mitte et nad ei karda seda, et nendele tuleb kaela Nende vanem, keda nad peavad hoolitsema pidanud, vaid inimesed kardavad seda, et see võib juhtuda nende endiga, et nad ühel hetkel lamavad voodis kusagil ja vaatavate laes ühte punkti olema ja on võimetud midagi rohkemat tegema. Siis siis üks teine, väga huvitav seisukoht, mida, mida ma ka sel nädala jooksul kuulsin, on see, et et meid väga palju kammitsevad tegelikult euronõuded, sest et võiks, võiks olla olemas ka selliseid väikseid isegi mitte nagu hooldekodusid, vaid hooldekortereid. Et see võib olla ka täiesti väikeettevõtluse vorm, kus on, kus on näiteks koos kõigest kolm-neli inimest, kes vajavad, kes vajavad abi, aga ja keda siis selline mingi väike väikefirma saab? Mõistlike kulude sest hooldada, aga seda suurelt jaolt tegelikult takistavad euronõuded, et mis, mis, mis nagu teevad selle selle peaaegu peaaegu võimatuks, mis on tegelikult needsamad euronõuded, mis teevad väga keeruliseks ka lastehoidude tegemised, need on need, see on tegelikult ühe, ühe ootamatul moel ühe kompoti, kaks erinevat komponenti. Jah, et ma alustaks sellest, et ma ütleks kõigepealt nii, et Andrei Hvostovi kirjutatud artikkel oli minu meelest rääkimata sellest, et oli üleüldse väga silmapaistev lugu, et ta oli minu meelest kõige parem lugu, mis LP-s üldse on ilmunud? Jaa jaa, tõesti ma soovitaks soovitaks seda seda lugeda inimestel, sest kes, kes veel seda ei ole teinud. Üldiselt on ju nii, et riigi poliitika on kogu aeg soodustanud seda, et inimeste tervelt elatud aastate osa oleks, oleks nii-öelda pikem, osakaal oleks pikem ja ja, ja nüüd selle nimel on tegelikult ka mitmeid poliitikaid käidud, et seda, seda on tehtud ja tõepoolest ju on ka nii, et nende taasiseseisvunud Eestis on inimese inimeste eluiga hakanud pikenema, siis on kõik väga tore. Aga samal ajal samal ajal ka see just toobki kaasa esile esimene need probleemid ja need, kes hooldajatena on tegelikult siis sellest elust ära lõigatud, see on, see ei ole niivõrd, see ei ole mitte ainult sotsiaalne küsimus, vaid see on puhtalt majanduslik küsimus. Et kui need inimesed, kes on need inimesed, kes on täies elujõus ise selle selle koorma murduvad, siis siin on Eesti SKP-s kohe konkreetne mõju. Minu arvates on ja minu arvates on siin väga selge kivi praeguse valitsuskoalitsiooni kapsa, kes on siin pikka aega ka riigi sotsiaalpoliitikat suunanud. Ja kui Andrei Hvostov tõi välja ka selle, et 2009. aastal vastuvõetud perekonnaseadus, mis paneb omastehoolduse ainult pereliikmete õlule ja riigi panus on pehmelt öeldes marginaalne, siis ka see tekitab väga selge küsimuse, et kas siinkohal peaks riik midagi midagi teistmoodi tegema. Et Me oleme retoorikas küll kuulnud väga ilusaid sõnu, aga praktilisi samme on olnud üsna vähe ja kui nüüd natukene laiemalt seda pilti vaadata, siis siis siin toimub ja toimib tegelikult süsteemi ehk siis hooldushaiglad ja, ja, ja raskete haigete hooldamine kodus, näiteks vähihaigete puhul, need toimivad haigekassa liinis ja kui vaadata seda süsteemi, siis siis see süsteem toimib ja toimib palju paremini. Näiteks vähihaige hoolduseks on ette nähtud päris arvestatav summa, see on alla 10 euro päevas ja kui see kokku liita kuu peale, siis saab märkimisväärse summa. Ja ka hooldushaiglate süsteem toimib, aga hooldushaiglas? Kui me nüüd vaatame, kui kaua inimene saab seal olla, siis 60 päeva ja, ja siis ja siis on ka võimalik veel pikendada ja, ja ma tean juhtumeid, kus on ka mõjuvatel põhjustel loomulikult inimese viibimist selles haiglas pikendatud, aga, aga, aga, aga haigekassasüsteemi ei saa sotsiaalsüsteemi üleval pidada ja ühel hetkel ikkagi inimene sealt hooldushaiglast lahkub ja küsimus on nüüd selles, et mis, mis saab temast edasi. Et kas meil on olemas piisavalt erihooldusasutusi, kus, kus inimene saab sellises hooldushaigla vanadekodusüsteemis rahulikult oma eluõhtut veeta või, või mitte, et kui siin vaadata, mis nüüd on rahadega seoses tehtud, siis kindlasti siin on, siin on ka palju positiivset, et, et me, et on ka plaanis sellel uuel eirava eelarve perioodil märkimisväärselt vahendeid kulutada ja neid nii-öelda jutumärkides voodikohti juurde luua, kus kus oleks vanadekodu ja hooldushaigla omavahel seotud, et ka see on ju väga-väga kaasaegne lahendus ja kindlasti kindlasti palju efektiivsem ja parem lahendus kui kas, kas vanadekoduhooldushaigla eraldi, aga, aga küsimus on ikkagi praegu selles, et meil on märkimisväärne osa süsteemist on üles ehitatud selliselt, et kas pereliikmed ise peavad ainult selle eest muretsema või on kuidagi kaasatud ka kohalikud omavalitsused ehk siis ka vanadekodud kuuluvad kohalikele omavalitsustele või siis või siis on tegu eravanadekoduga, aga, aga, aga kohalike omavalitsuste võimekus on ühelt poolt Eestis väga erinev või ei ole seda üldse. Ja sellest lähtuvalt hakkavad hakkavad arenema mitmed probleemid mida, mida praeguse Eesti haldusjaotuse puhul kahjuks ei olegi võimelised lahendama, sellepärast et omavalitsust. Väga erinevad arengutaseme ja rahakoti tõttu on nende probleemide lahendamine keeruline või praktiliselt võimatu. Et siin me olemegi nagu kahetise probleemi ees, et ühelt poolt meil on, meil on head ideed, meil on isegi võimalused midagi vähendada, aga siis tuleb ette ette problemaatika, mis on seotud ka haldusreformiga, millest siiamaani vähemalt üks valitsuse erakond ei ole üldse tahtnud rääkida ja ka opositsiooni poolt me ei ole kuulnud just just märkimisväärselt soovi, et seda probleemi lahendada, nii et, et, et see, mis on seotud omastehooldusega, saaks kuidagi lahendada. See haldusreformile on külge kleebitud nii palju erinevaid silte siin aastate jooksul, et, et neid kõiki ei jõuagi kokku lugeda, et kui hakata jälle rääkima mingisugusest sundliitmisest ja kaardi joonistamisest ja nii edasi. See kõik on selline vormiline asi, vormiline küsimus, aga see, millest sina räägid, see on sisuline küsimus ja just nimelt nendest sisulistest asjadest peakski rääkima. Kui Tiina Kangro, kellele siin Heidit viitas, hakkas 2011, vist oli tal see nii-öelda Postimehes hakkas ilmuma tal nii-öelda see lugude sari ma nimetaks seda juba lugude sarjaks, siis siis noh, mul on selle protsessi juures olnud hea meel, et, et Tiina on saanud ka seeläbi natukene avalikku tunnustust siin aasta arvamusloo ja muude muude tunnuste näol, et see nagu näitab, et selle selles valdkonnas on olnud tugev eestkõneleja ja ma arvan, et mingil määral oli, see oli see nii-öelda loodud foon, ka selle Andrei Hvostovi artikli sünniks andis nagu seda põhja. Sest et nüüd on siiski meil nagu räägime sellest asjast 2012 detsembris omastehoolduse teema siis Riigikogus, et see puudutab ju tegelikult see puudutab ka ka puudega inimesi, näiteks näiteks neid lapsi, kes sünnivad, see võib tabada igat peret moel või teisel ja, ja see on üks, üks küsimus, millest tuleks sellepärast just täpselt väga-väga palju nagu sisuliselt arutleda, kas täpselt ka selles selles samas kontekstis, et kui tugevad on need omavalitsused, millised on omavalitsuse riigi ülesanded, selles küsimus. Minu arvates ei ole see muuseas piisav, mida sotsiaalminister on öelnud, et kui tuleb euroraha, et siis me loome mingi mingi osa voodikohti juurde ja see peaks justkui probleemi lahendama, et see probleem on oluliselt laiem, et väga paljud ei tahagi oma vanemad panna panna sellesse erihoolde erihooldekodusse aga või, või, või oma lähisugulaste, aga nende nende soov oleks, et neil oleks mingi tugi. Kas oleks tugi siis hooldus õe näol, kas, kas, kas oleks rahaline tugihooldaja palkamisel ja nii edasi, see rahaline tugi on tänapäeval ikkagi väga sümboolne. Et see on vist 25 eurot, kui ma ei eksi, et et siin on kindlasti mõtlemise koht, et, et, et me võime täna täna mõelda sellele, et me küll anname sellele inimesele rohkem raha, kes tegeleb hooldusega, aga võib-olla ta, kui ta saab palka palgata hooldaja või nii-öelda selle pensionilisaraha eest ja, ja ise seetõttu tööl käia, siis ühiskonnale tõuseb sellest hoopis suurema kasu. Et kõik need asjad on, on läbi mõtlemata ja ja mulle tundub küll, et sotsiaalministeerium peaks siin oluliselt aktiivsemalt diskussiooni sekkuma ja omapoolseid lahendusi pakkuma, aga, aga me oleme väga põgusalt kuulnud küll hinnanguid ja nägemusi selle kohta, et, et kuidas selle probleemi lahendamisega välja tulla ja kui ma siin nüüd lugesin tänasest õhtulehest veel seda, et Tiina Kangro tanud viie kuu jooksul saada sotsiaalministri jutule ja, ja ma ei tea, kas ta siis ei ole sinna saanud, et, et juba ainuüksi see on see on kahetsusväärne, et sellised sellised asjad avalikkuse ette tulevad, nii et siin on, siin on väga palju, väga palju vaja muuta selleks, et, et meie hetkel ei pea lugema hea kolleegi ja appikarjet, ma ütleksin selle artikli kohta. Ma tahaksin natuke isiklikumal teemal jätkata selles mõttes, et Andrei kirjutas siis selle artikli nii-öelda elukaaslase emast, et see oli noh, kõrvalt vaadates samast on ise selles olukorras väga sees kirjutas oma elukaaslase, emast, kes on siis neli aastat olnud pärast insulti aheldatud voodisse, kusjuures olukord on läinud järjest halvemaks, nii et et siis see elukaaslase ema ei ole võimeline mitte midagi liigutama, ainult silmi on võimeline pilgutama. Ja, ja, ja siis Andrei ettepanek oli selles samas artiklis ka, et et võiks, võiksid olla mingisugused sõprade kommuunid, tuleb tulevikus võimalikud, et sellised et nagu üheskoos üksteisele tuginedes koos vananeda. Aga, ja, ja siis nüüd selle konkreetse loo nagu tulemus oli tegelikult see, et, et Andrei sõbrade korra korraldasid sellise suure korjanduse ja, ja, ja me loodame, et, et, et see elukaaslase ema saab vähemalt mõneks ajaks siis tasulisse hooldekodusse, et siis Andrei ja tema, tema elukaaslase saaksid kasvõi suve vabaks, et kui pikaks, nagu see lahendus kujuneb, seda, seda me ei tea. Aga see on näide järjekordselt õhukesest riigist, et selleks on sul vaja suurt sõpruskonda, kes, kes panevad seljad kokku ja, ja tulevad sulle appi, et seda selle peale ei saa. Selle peale ei saa riiki üles ehitada. No vähemalt mingisuguseid selliseid väikseid edulugusid ja kõige selle protsessi juures siiski on, et esiteks, et see teema on, on üleval see, mis on nagu kõige tähtsam, aga aga seegi oli ju suur võit, et siin vahepeal oli vähemalt plaan selline, et ka see aruandlus oleks läinud. Lisaks puudega inimese hooldajal oleks läinud täiesti ebamõistlikuks, et lisaks haka veel kapitaalseks raamatupidajaks seda pisikest raha nii-öelda sent senthaaval nii-öelda aru andusena esitama, et hea, et vähemalt see plaan läbi kukkus. Kuidas mina tahaksin väga, et tõstatus tõstatuks ka debatt eutanaasiast, et ma olen seda ise ajakirjanikuna püüdnud mitmeid kordi nagu tõstatada ja põrkunud vastu sellist reaktsiooni, et meie ühiskond ei ole veel küps selleks teemaks. Ja ma saan sellest aru ka, et siin on olemas väga suur risk selleks, et lahendada ütleme, selliseid piiripealseid juhtumeid süstla abil, et meie, et me ei tegelegi inimestega, vaid me tegeleme tegelikult sellega, et probleemi kõrvaldada pole inimest, pole probleemi. Aga samas ma leian ka, et, et meie ühiskond on küps selleks, et seda teemat arutada, seda enam, et, et meil tegelikult on selliseid varjatud eutanaasia süsteeme olemas, näiteks lastehaiglas on olemas komisjon, kes käib, kes tuleb kokku selliste selliste sündide puhul või selliste selliste laste sündide puhul, kes tõenäoliselt ei saa kunagi teadlikuks isegi sellest, et nad olemas on. Ja siis tuleb kokku komisjon, kes koos vanematega arutab selle läbi, et mida me nüüd teeme ja siis võetakse selliseid raskeid otsuseid vastu, et tegelikult meil, Meie ühiskonnas on need olemas varjatult selliseid selliseid mehhanisme. Ja ma tunnistan, mina näiteks tahaksin anda kuhugi allkirja praegu, kus ma olen täie teadvuse juures. See võib olla ka mingisugune vanuseline piirang, näiteks kas see on näiteks 40 või 50 või mis iganes on siis ma tahaksin anda kuhugi allkirja, et juhul, kui minuga niimoodi et siis ma ei jää, et, et minu elust näiteks mingi 10 aastat ei mööduks. Nii et, et ma olen võimeline vaatama ainult ühte punkti laes, et see on nii minu raiskamine, kui see on ka mu lähedaste aja raiskamine. Et ja, ja ma, ma ei saa sellest ka aru, et miks, miks on näiteks Holland või Šveits, kus eutanaasia on, on olemas, miks on nemad nagu küpsemalt seda teemat arutama? Ma arvan, et ei ole, et me oleme samavõrra samavõrra küps. Noh, eks nad olid ka kunagi ebaküpsed, kui, kui see asi pihta hakkas, aga, aga see noh, sellest on ka Eestis kirjutatud, näiteks selles samas Šveitsi näitas mulle meenub, et eesti keelt valdav Šveitsi ajakirjanik Kaspar näefon kunagi Postimehes kirjutanud sellest ühe üsna pika loo ja kui keegi tahab, võib selle kas on ka internetis, mis on olemas ja võib selle üles otsida. Et see on tegelikult hästi keeruline ja mitmekihiline probleem, et see ei ole noh, see ei ole ainult see, et et on olemas mingisugune keemiline aine ja süstal. See, see on, see on päris päris keeruline, keeruline probleem, aga rääkida miks mitte? Nii, aga lähedaste ja mitte ainult lähedaste, vaid ka vaid ka ümbritseva märkamisest räägib üks sellel nädala tähtpäev ja ja sellel nädalal esimest korda tähistati Eestis veteranipäeva ja ja peaasjalikult on siis silmas peetud neid kahte 1000 viite 100 veterani, kes on Eesti kaitseväe koosseisus teeninud erinevatel missioonidel ja ja see päev on on saanud juba juba ka märgilise või ütleme, sõna otseses märgi rukkelile märgi näol. See on tõenäoliselt seal on üle võetud briti traditsioonist aga, aga, aga põhimõtteliselt sinilill sinilill jah, vabandust. Ja, ja, ja see, see on, see on nüüd esimest korda tähistamist leidnud, aga, aga juba on selle ümber tekkinud ka diskussioon, et kas me liiga väikselt seda ei tähista ja kas me, kas me ehk liigselt ei keskendu ainult nendele veteranidele, kes on Eesti kaitsejõudude koosseisus missioonidel käinud, võib-olla ma peaks seda pilti nägema laiemalt. Mida teie arvate? Ja see laiemalt nägemise teema on keeruline tõesti, et, et see veteranipäev on siis nende nende inimeste austamiseks, kes on eesti mundris meie riiki teeninud ja, ja samas tekib ju noh, arvestades meie keeruliste ajalugu, ka küsimus selles, et, et miks mitte näiteks ei väärtustata selle või ei meenutada selle päeva raames neid mehi, kes on käinud vene armee koosseisus Afganistanis või siis ka vene armee koosseisus teeninud. Miks mälestada need, kes on näiteks saksa armee mundris? Sõjas käinud ja, ja tegelikult ma saan ka aru, miks, miks seda tegelikult ei tehta, kuna kuna näiteks nende sedasama vene armee puhul võib tekkida olukord, kus, kus paratamatult satuvad sellesse kompotti ka näiteks endised represseerijad. Et me oleme selliseid, seal on nagu vägagi vägagi keeruline tõmmata seda piiri selle südametunnistuse vahel, et kes läksid sinna nagu mitte vabatahtlikult, kes läksid sinna tegelikult ja kes seal teenisid tegelikult väga kurjade plaanidega saksa mundris teenijad, noh siis see on juba tõesti nagu läheb sorteerimiseks, et me neid austame, neid ei austa Saksa mundris teenijate testi. Minu meelest need lahingud, mis toimusid sinimägedel iga kord, kui ma selle peale mõtlema ausalt, tuleb pisar silma, need olid põhimõtteliselt lahingud ja nende, need mehed, kes seal Eesti eest võitlesid, olid noh, tegid seda ikka täiega. Aga ma kujutan ka ette, missugune, missugune müra läheks lahti Venemaa suunal, kui, kui need kui need veteranid saaksid veel mingisuguse oma päeva juurde. Vähemalt vähemalt oma südames olid nad Eesti eest võitlema, siseasi, kuidas, kuidas üleüldse neid neid rakendati nii enne seda kui, kui seal aga aga jah, et ja ma lisaks veel ühe ühe grupi juurde. 20 sel nädalal näiteks 26. aprillil möödus ju 27 aastat Tšernobõli katastroofist siis tuumaelektrijaamas, kus ka ju eesti mehed käisid nii-öelda põhimõtteliselt, et oma elu ja tervist ohvriks tuues neid tagajärgi likvideerima sunniviisiliselt ja, ja noh, eks, eks selliste asjadega on, on see küsimus, et, et, et sellel on nii-öelda selline ühest küljest selline sümboli tähendus nagu ühiskonnas kasvõi sedasama, kui me mõtleme kasvõi sedasama sõna veteran peale, mida ta tähendas näiteks kas või meie lapsepõlves ja mida, kuidas seda sõna nüüd nagu nüüd siis esitatakse. Aga samal ajal teisest küljest on see, et, et selliste asjadega kaasnevad nagu antud juhul selle nõndanimetatud veteranipoliitikaga kaasnevad ka päris selgelt hüved. Ja võib-olla lihtsalt on ka on ka probleem selles, et see veteranipäev võiks olla nii sellisel kujul, nagu ta praegu selles meie veteranipoliitikas on. Aga võib-olla võib-olla võiks niisuguse niisugust sellist avalikku tähelepanu ja, ja miks mitte ka mõningaid mõningaid toetusi osaks saada nagu teistele et, et igal juhul igal juhul peaks vaatama, et et need inimesed ei tunneks ennast kuidagi seeläbi ka puudutatuna, kas või needsamad Tšernobõli veteranid. Selle veteranipäeva üks kindel pluss on muidugi selles, et, et kui me räägime veteranidest, tunnustame neid ja meil on üks päev aastas, siis, siis see on, see on ka märkimisväärne panus Eesti kaitsevõime teadvustamise parandamisse, sest nendega päevadel või konkreetselt sellel päeval siis on võimalik rääkida, rääkida meie veteranidest, nendega käekäigust, sellest, mida tähendab ka ka teenistus Eesti kaitseväes, kuhu see võib välja viia ja, ja nii edasi ja, ja mida see missioon üldse tähendab olla kaitseväelane, siis siis ma arvan, et, et ainuüksi juba juba Eesti kaitsetahte seisukohalt sellise päeva tähistamine on õige. Nüüd kui, kui seda tõesti lahustada selliseks üleüldiseks veteranide päevaks, siis sellel võib tekkida väga palju selliseid kõrvalmõjusid, millega me hetkel ei, ei suuda lihtsalt toime tulla, sest me peame hakkama sellest niivõrd laialt rääkima, et kõigil, kellel on olnud mingi missioon ja selle missiooni kandmisel on olnud seljas ka munder, peaks justkui minema veterani nimetas alla, et, et sellisel juhul see, see sihik läheks väga paigast ära ja meil oleks väga keeruline rääkida sellest ühest konkreetsest asjast. Ma saan aru, et et, et ega siis väeteenistuse või, või, või ka näiteks jah, ütleme, mundris katastroofi tagajärjel likvideerimisel on, on olemas peale peale peale kõige muu ka veel üks selline õlg õla ja, ja vendluse ja ja Komoraadluse tunne, aga, aga, aga kas see kõik asetub sellesse sellesse ühtsesse konteksti, et see on, see on üsna selline keeruline küsimus. Kas selle päeva raames tähistatakse või eriline tähelepanu on siis nendel meestel, kes on hukkunud eesti vormi kandes ja ja, ja, ja, ja siis missioonil on olles ja minu meelest on tore nagu see, et samas näiteks sellesse selle 29 mehe hulka, kes, kes siis nagu erilist tähelepanu pälvivad just hukkunutele on ka arvatud siis need Kurkse mehed. Et mis tõesti siis nad ei olnud emissioonil ju, vaid see võIts olid väga traagiline õnnetus, aga samas on see väga, meeldib, et see on nagu ära arvestatud ja samas nemad on sisse arvestatud ja samas võib ju ka naljaga pooleks öelda, et veteranipäev näiteks hõlmab ka Lembitu mälestamise võimalust, aga samas näiteks Ivo Schenker natukene kahtlasem Aga aga mul oleks veel selline soov siia lisada, et et see on küll tore, et on üks selline päev, kus peetakse siis kõnesid ja meenutatakse ja riik ütleb, kui tähtis on see, see au ja, ja ja räägib oma veteranipoliitikast, aga kui sellised asjad on siis riik nii-öelda teise käega ei peaks hoidma saaja saagima seda oksa, mille, mille peal ta istub, et kui jälle tulevad avalikkuse ette mingid sellised lood, et, et nii-öelda haavata saanud meest on jooksutatud läbi erinevate komisjonide korduvalt, et ta peab tõestama, et ta ikka on, on tõesti, tal on mingisugune mingisugune puue, eks. Ja vahepeal jalad ei ole tagasi kasvanud. Just nimelt, et siin eelmisel aasta sügisel oli üks, üks selline lugu, millele sa praegu viitasid. Märgilise märgiliselt on on tähtis, et, et ka sellised sellised lood saaksid mingisuguse sellise lahenduse enne, kui nad tekitavad avaliku skandaali, sest seesamamoodi devalveerib seda sedasama veterani sõna, mida nüüd siin on. Räägime jahiseadusest, ka emotsioonid on sellel nädalal vähemalt Riigikogus olnud laes. Nädalal siin käib juba, ütleme niiet paigutamine käib juba mõnda aega ja kusjuures see on seal tõepoolest, oled ikkagi selline seadus, kus ikkagi on täiesti ma ütleks, et üle maailma siin kui väga põnev on vaadata riigikogu kodulehelt näiteks seda menetluskäiku, et siin on isegi mingisugused Serbia jahikulliseltsid on oma arvamust avaldanud selle seaduse suhtes, nii et. Ja ei ole enam kasutada ei tohi vist selle seaduse seaduse selle eest. Kasutada vibu ja kui kauneid kõnesid peeti riigikogus isamaa armastusest loodusest. Tegelikult on tegemist muidugi noh, väga väga tõsise tõsise seadusega. No seda on välja töötatud ka viis aastat ja kui ta ei oleks tõsine seades, siis siis oleks küsitav, aga peamine vastasseis, mis on selle seadusega seoses tekkinud, on tekkinud maaomanike ja jahimeeste vahel. Ja, ja see peamine küsimus kõlab siis nõnda, et kuidas saab jahimeestelt nõuda sisse põllukultuuridele ja metsakultuuridele tekitatud kahju. Ehk kui ulukeid on liiga palju siginenud, nad tekitavad metsale kahju ja jahimehed ei ole nende arvukust piiranud, siis kui maaomanik on on eelnevalt oma oma olukorra fikseerinud ja suudab tõestada ka kahju, siis võib ta jahiseltsilt selle kahjuga sisse nõuda ja, ja see oli vist 100 eurot hektari kohta on see maksimumsumma, mida ta võib sisse nõuda, et, et see on ikkagi märkimisväärne väärne summa ja, ja seetõttu on jahimehed seisukohal, et et ühel hetkel, kui see, kui see jahipiirkond võib neile nii kulukaks muutuda ja nad ei ole piisavalt küttinud, siis, siis targem on jahipidamisest loobuda, sest see on lihtsalt liiga kallis lõbu. No siin peaks võib-olla täpsustama, et miks see seadus üldse sündis, et see, see sündis sellepärast et jahindus on nimelt selline valdkond, kus siiamaani valitses selline mõnes mõttes nagu õigusfilosoofilised, selline nõukogude aegne süsteem, kus riik pani paika, jahipiirkonnad olid, olid jahiseltsid ja nüüd tegelikult need maaomanikud ehk siis keda rõhutab meie põhisealset omand on püha ja puutumatu, siis oli, on üks selline valdkond, kus omaniku kaasarääkimise võimalused olid suhteliselt väikesed ja nüüd on siis tehtud nii-öelda läbi läbi tohutu arutelu ja nagu sa juba ütlesid, läbi vastasseisu selline noh, ütleme selline kompromiss mulle, mulle tegelikult meediasse Riigikogus kõlanud mõte, et see sest see on väga täpne, see on kompromiss ja see ei ole konsensus, mis tähendab seda, et kui nüüd need ikkagi need jahipiirkonnad seal moodustatakse, tekivad need jahindusnõukogud ja, ja seal peaksid tekkima need, need sellised kokkulepped, siis ma arvan, et lisaks sellele, et tekib hulgaliselt head koostöödomanike ja jahimeeste vahel. Ma arvan, et tekib ka ridamisi vaidlusi, sest et kindlasti kellelegi ärihuvid on mängus. Kes, kes tahab oma asju ajada ja lõppude lõpuks on ju see, et see looduse tasakaal, mis on tänapäeva looduses, on ikkagi inimese seatud. See võib väga-väga, kui tekivad mingisugused vastuolud ja mingisugused pikad vaidlused ja kui neid asju ei lahendata, siis võib see looduse tasakaal nii kapitaalselt käest ära minna. Ütleme nii, et võite rääkida inimestega saartel, kelle põllud on metssead üles kündnud. Sa seal seal seal ainult üks selline näide, et siin võiks väga pikalt sellest rääkida, et see seadus minu meelest on, on niisugune et see peab ennast nagu praktikas hakkama tõestama. Ja kui seal ikkagi tekivad mingisugused suured vastuolud, siis tuleb seda hakata muutma. Jaa, aga seal on üks väga oluline säte, et et kui, kui sa rääkisid syndinud põllust, siis sead peavad üles kündma vähemalt 50 protsenti põllust, et tekiks üleüldse nõude ja, ja see 50 protsenti kartulipõllust on ikkagi märkimisväärne sead reeglina siiski, kui neil on kõhud täis, siis need ühel hetkel loobuvad ja lähevad, puhkavad teised. Ja muidugi noh, on see ka, et kui räägitakse sellest jahinduskultuurist nagu üldisemalt sellisest kui sellisest sotsiaalsest jaga Rekreatiivsest moodsa sõnaga öeldes tegevusest, eks siin võib olla selliseid põhjendatud hirme ka ka jahimeestel, kes sellega on tegelenud, et, et me ju kõik ikkagi oleme näinud ikkagi neid juhtumeid, kus siin ka omanikud on tõmmanud ikkagi mingisuguseid konkreetseid, parasid näiteks kasvõi sedasama kallasraja küsimuse kui tuua näiteid muudest valdkondadest, seda me ei tea veel, kuidas see jahinduses jahinduses nagu hakkab, hakkab mõju avaldama, need mingisugused hirmud on olemas, aga, aga ma usun siiski, et väga paljudes kohtades jõutakse selle, selle koostööni. Ma siiski arvan, et seadus läheb üsna kiiresti muutmisele, vähemalt järgmise aasta kogemuse põhjal praeguseks aastaks enam enam mingeid muutusi teha ei saa, aga saate lõpuni on meil kolm minutit aega, me pidime rääkima uudisväljade teemast ja seda ühel üsna huvitaval näitel. Ja tuginedes sellele näitajale, nimelt sellel nädalal Hispaania Saksamaa maavõistlus, kui me võime niimoodi öelda, lõppes üks kahe, kas sa Saksamaa kasuks tegu on siis jalgpalliga, jalgpalli, meistrite liigaga ja ja pärast seda on, on paljud avastanud enda jaoks Saksamaa jalgpalliliiga Bundesliga ja, ja siiamaani on ju peaasjalikult Eestis räägitud inglise jalgpallist, inglise jalgpalliliiga tulemustest ja nii edasi. Vihje siis Eesti spordiajakirjanduse kapsaaeda, aga, aga, aga see laiem taust sellel lool on, on seotud pisut sellega, mida me jälgime. Mis keeles me jälgime, kuidas me jälgime. Me jälgime väga palju Eestis Briti meediaruumi ja oluliselt vähem Saksa ja hoopis vähe Lõuna-Euroopa meediaruumi ja ja, ja seetõttu meil tekib sellega seoses märkimisväärne puudujat. Ma tahaks selles mõttes vastu vaielda, tegelikult Bundesliga on Eestis, ma tegin väikest uurimustööd, on on väga arvestatav vaatajaskond ja, ja ka fännklubi ja üks meie rahvateenrite liikmetes. Peeter Kaldre on muuseas tõsine Bundesliga fänn, et ja, ja need ütleme, et need ei ole ainult uudisruumi küsimus vaid, vaid see on küsimus ka sellest, et mida on võimalik tasuta vaadata. Eurosport kannab mundest liigat üle, nii et sealt sealt on meil tekkinud väga korralik Bundesliga. Jah, aga ma pean silmas natuke laiemalt ajakirjandus, kuni selleni välja, et kui tihti me kuuleme tsitaate süüteutschazzaitungist või, või teistest saksa lehtedest, et, et mitte mitte väga sageli me siiski näeme, et meie meediapilt on suuresti üles ehitatud inglisekeelsetele väljana. Absoluutselt ja, ja ma lisaksin siia juurde värske uudisena ka selle, et, et Margus Hunt, et täna öösel meie aja järgi siis valiti Ameerika jalgpalliliigas klubisse nimega Cincinnati Bengals, nii et me hakkame varsti kuulama, kuna see on väga glamuurne ja seal on palju põnevat videomaterjali ja, ja just kõik see on inglise keeles, siis me hakkame päris palju kuulma Ameerika jalgpallist. Ei kuule, niipalju siis Ragnar Klavanit Loodet loodetavasti ma tahan öelda veel seda, et loodetavasti läheb Margus hundi seal sama hästi kui Paavo Järvi, kes Cincinnati sümfooniaorkestri dirigendina osales ka nii-öelda Grammy-võidus. Ehk siis, mis on minul lühikese jutu mõte, mõte on selles, et me, me võiksime oluliselt rohkem jälgida ka seda, mis toimub mitte inglisekeelses kultuuri ja keeleruumis. Ja, ja kindlasti see, mis toimub Saksamaal, on on väga oluline, aga mitte ainult kaabaka prantsuse keele ja kultuuriruumis toimuvast on meil siiski väga suurt ülevaadet ei ole, seega on meil veel põhjust ka ise oma keeleoskust parandada ja ennast nende teemadega rohkem kurssi viia. Aga siinkohal paneb rahvateenrite saade punkti ja täna olid stuudios Heidit Kaio, Neeme Korv ja Lauri Hussar ning meie soovime teile siin rahulikku laupäeva jätku.