Tere on 20. aprill, laupäev eetris on kultuurikaja. Mina olen Maria Lee Liivak. Tänases saates valgustame saksa kevadet, mis toimub 12.-st aprillist 11. maini Tallinnas, Tartus, Pärnus saksa kevadest ja selle programmist räägib saksa saatkonna kultuurinõunik Merjamst. Röövel. Vaata ka www. Punkt. Saksa kevadpukk tee. Tartu lutsu-nimeline linnaraamatukogu tähistas aprilli algul oma sajandat juubelit. Kui aasta algul käis kultuuriga ja külas Tallinna keskraamatukogul ning Eesti rahvusraamatukogul, siis aeg tutvuda Tartu linnaraamatukogu tegevusega ning tagasivaates ka juubelisündmustega. 10 seitsmenda aprillini on üleval veel ka kaks näitust. Üks kirjanike soovitatud raamatutest ja teine linnaraamatukogu valduses olevatest üheaastastest raamatutest. Raamatukogust räägivad kultuurikajale Asko Tamme, Linda Jahilo, Annika raamav ja Elle Tarik. Kõigepealt aga saksa kõlada. 12.-st aprillist 11. maini toimub üle Eesti Saksa kevad. Sellest räägib kultuurikajale saksa saatkonna kultuurinõunik Mirjam tabel. Ja tõlgib Britavaimen. Mis on Saksa kevad Eestis? Saksa kevad toimub sel aastal juba neljandat korda Eestis ning see on tegelikult meie platvorm, millega saame saksa kultuuri ja ka loomulikult saksa keelt Eestis nähtavamaks muuta. Mis on saksa kevad, see on tegelikult väga paljud, see sisaldab nii kultuuri, muusikat, majandust, aga ka loomulikult teadust. Niisiis on see tegelikult väga mitmekülgne ja rikas segu väga mitmetest teemadest. Kuidas me soovime Saksamaad Eestis esitleda? Programm on sel aastal väga eriline, sest meil on esmakordselt partneriks sel aastal üks saksa liidumaa ja seekord siis konkreetsemalt Baieri liidumaa ning just sealt pärinevad ka meie selle aasta ühed mõlemad programmi panused. See tähendab, et meil on kumus, BMW kunstiautod, BMW akas näitus. Samuti olid meil mõned kontserdid, sel nädalal kestab veel ka filmisari aga kokku paneme terve rammi oma paljude partneritega. Neid on Eestis üle 40 ning loomulikult on osa nendest ka saksa organisatsioonid, kes on esindatud siis Eestis. Aga samuti aitavad meilt ka väga paljud Eesti partnerid, nagu näiteks Eesti Rahvusraamatukogu saksasaal, kes oma poolt samuti programmile lisa annavad. Nii et lõppkokkuvõttes sõltub meie programm just nendest inimestest, kellega meil on alati väga hea koostöö olnud. Eestil on pikk ajalugu saksa kultuuriga milles seisneb saksa kultuuri toomine praegu tänapäeva Eestisse. Meie ülesanne siin on loomulikult tutvustada Saksamaad ja selle juurde kuulub ka loomulikult saksa keele edasine tutvustamine, sest see on ka ju osa meie ühisest ajaloost. Saksa keelt on Eestis räägitud väga pikalt väga ja loomulikult on saksa keel ka üks meie põirukudest kultuuritöös. Me töötame väga edukalt mitmete koolidega. Loomulikult tunnevad kõik Tallinna Saksa gümnaasiumis, kus on võimalik teha saksa Vitooriumit aga lisaks on meil ka teisi partnereid. Mis puudutab kultuuritööd konkreetsemalt, siis on meil loomulikult ka oma kultuuri instituut, milleks on Göte instituut Eestis. Mis puudutab nüüd teemade fookuseid, siis on meil viimastel aastatel olnud ka üks suurem teema loomemajandus, mida me oleme üritanud rohkem Eestisse tuua just saksa poolelt. Meie eesmärk on loomulikult väga luua just kontakte nii eesti kui saksaorganisatsioonide vahel, et neil tekiksid nii partnerluse, et kui ka koostööprojektid siinkohal mängivad loomulikult rolli ajalooseosed, aga meil on ka aina rohkem uusi teemasid, kus me samuti üritame koostööd kokku viia. Ma lisaks ka ühe konkreetse näite koostöövõimalustest, mis loodetavasti saab alguse nüüd ka tänu meie Saksa kevade raames toimunud üritustele. See ala on täpsemalt film, nimelt oli meil just seoses filmiga siin külas ka üks suurem delegatsioon Baierimaalt film, fond Baierist ning nemad tutvustasid ühelt poolt Baierimaa filme eesti publikule, aga samuti olid neil kohtumised Eesti filmitööstuse esindajatega. See on üks konkreetne näide, kust saab alguse koostöö ning meie oleme siis vastutavad selle eest, et otsida huvitavaid teemasid, kus neid inimesi kokku viia. Kultuuri kohta laiemalt võib aga ka öelda, et meil on ka juba väga paljusid erinevaid koostööprojekte. Näiteks võib nimetada siin ka koostöö Müncheni Gameshile ja no 99 teatri vahel. Nii et meie suur ülesanne on ka toetada olemasolevaid partnerlusi, sest neid on lihtsalt ka juba Eesti ja Saksamaal päris palju. Nii et meie anname neile omalt poolt toetust ning ka see kuulub loomulikult meie ülesannete hulka. Saksa kevad toimub Tallinnas, Tartus ja Pärnus 12.-st aprillist 11. maini. Mis selle programmi mõned tähtsündmused on? Loomulikult on meil väga mitmeid nii-öelda kõrgpunkte oma programmis aga mainiksin siinkohal siiski mõnda. Juba alguses rääkisin loomulikult meie Baierimaa eriprogrammist ja siinkohal peab ka mainima, et meil on kumus tegelikult veelgi rohkem eriprogrammi punkte. Näiteks on meil seal arvutimängude näitus, mis ei ole ainult vaatamiseks, vaid ka kaasamängimiseks. Teiseks on meil kumus ka kunsti ja tootedisaini näitus, kamin ning Tartus näituste poolest on meil ka linnaruumi fotonäitus. Teine põhirõhk on meil loomulikult saksa keelel. Selle kohta on mitmetes koolides võistlused, et õpilastele anda ka võimalus oma saksa keele oskusi näidata ja proovile panna. Nõnda toimub aprilli lõpus rahvusraamatukogus Baltimaade saksa keele olümpiaad. Samuti toimub rahvusraamatukogus muusikavõistlus lots taak, kus väiksemad õpilased saavad oma saksa keele oskust lauldes proovile panna. Ning kolmandaks mainiksin ära ka väitlusvõistlust juugend tibatsiet internatsionaal, kus siis õpilased väitlevad testi väga kõrgel tasemel saksa keeles erinevate teemade üle. Ja see viimane üritus toimub 24. aprillil kumus ning need kõik üritused on ka koostöös Goethe Instituudiga. Mida paljud võib-olla ei tea, on see, et meie programmi kuulub ka teaduse ja majanduse osa. Näiteks on Saksa-Balti kaubanduskojal plaanis sihtturu seminar nii Tallinnas kui Tartus kus saab teavet selle kohta, et Saksamaa on ka hea investeerimissihtkoht. Teiseks on meil ka loomulikult koostöö ülikoolidega. Aastal soovin esile tõsta Saksa teaduspäeva 24. aprillil Tartus mille raames toome me ka Eestisse saksa suuremad teadusasutused. Näiteks võiksin nimetada laiknitsi, ühingut või ka Max Plancki instituudi, kellele see midagi ütleb. Nii et selle ürituse üle oleme me eriti uhked. Ka noortele on aga võimalus saada karjäärinõustamist või ka stuudiumi nõustamist, kui nad soovivad Saksamaale kas tööle või siis õppima minna. Nii et te näete, meie programm on üsna lai ja see ei ole mitte ainult kultuurikevad, vaid me pakume midagi ka majanduse ja ka teaduse esindajatele. Mis on saksa kevade plaanid tulevikuks? Loomulikult on Saksa kevad igal aastal teistsugune. Nelja aasta eest alustasime me ühe nädalase ürituste sarjaga, nüüd on sellest kasvanud üle kuu aja kestev festival, kus on rohkem kui 70 üritust. Ja nagu juba mainisin, on meil sel aastal ka esmakordselt üks saksa liidumaa meie partneriks, seekord siis Baierimaa. Nõnda ei saamaga täpselt veel praegu öelda, mis saab toimuma 2014. aastal. Aga mida saab kindlusega öelda, on, et meie programm saab olema taas väga mitmekülgne ning see sõltub loomulikult ka meie siinsetest partneritest nõnda kutsuksingi kõiki Eesti partnereid samuti üles osalema meie programmis. Te olete teretulnud, kui teil on suhteid Saksamaa või saksa keelega ning sel juhul ka julgesti meiega ühendust ning võtame teid hea meelega meie programmi, kui saksa kevad taas algab. Saksa kevad 2013 toimub 12.-st aprillist 11. maini Tallinnas, Tartus ja Pärnus ning selle programmil saab pilku peal hoida www punkt saksa kevadee. Saksa kevadest rääkis saksa saatkonna kultuurinõunik Mirjam Ströbel. Tõlkis Britta Veimen. Aitäh. Tartu Oskar Lutsu nimeline raamatukogu tähistas aprilli alguses oma sajandat juubelit. Kõigepealt räägin raamatukogu direktori Asko Tammega mis olukorras on Oskar Lutsu nimeline raamatukogu oma 100. juubeli ajal. Väga hea, väga hea, käskisin tähendab, me noh, mina öelda numbrite sõbranna Loen ikkagi neid kõige üldisemaid numbreid ja ja selles mõttes meil ei ole nagu midagi ei enda ajaloo suhtes ega ega noh, näiteks teiste raamatukogudega võrreldes midagi nagu valesti või midagi valesti või midagi halvasti, et meil on noh, ütleme, et 40 protsenti 40 protsenti elanikest on meie pidevad lugejad. Meil on aastas iga elaniku kohta umbes nagu 15 laenutust. Ma ütleks niimoodi, et linnaraamatukogul on Tartu linnainimeste elus väga oluline koht, et me oleme oluline asutus, et see tuleb välja noh lihtsalt sellest, kui palju meil käiakse meil, eks ole, 2000 inimest käib päevas keskmiselt, mis tähendab, et tavalistel nii-öelda suurtel olulistel päevadel käib palju rohkem ja maja on kogu aeg rahvast täis ja, ja, ja inimesed käivad ja, ja me võime uhkustada, meie lugejaid kiidavad meie, lugejad on meiega rahul. Ta on noh, ikka võib öelda, et 99 protsenti nendest on, on ikkagi meiega rahul ja noh, see on nagu põhiline Mille alusel te oma kogusid komplekteerite või raamatuid sisse ostate? Kui me katsume osta kõik, mis eesti keeles ilmub selles mõttes, et noh, loomulikult on, on igast nurgast mingid väikesed alad, mis jäävad välja puhas teaduse välja ja, ja, ja võib-olla mingid ametkondlikud trükised ja kindlasti avaldatakse kuskil nurga taga raamatut ka, mida me lihtsalt, et ühel või teisel põhjusel ei pea Ama tuul sobivaks. Aga laias laastus me ostame ikkagi kogu eestikeelse kirjanduse. Tartus on nii raamatu küll, et me saame osta kõike ja me saame siis nagu valida, et kui palju me neid osta, amet, kas me ostame noh, no kaks eksemplari võime, ostame 10 või noh, ega me palju tegelikult üle 10 viimasel ajal osta, et see on nüüd nagu viimasel ajal muutunud, et me oskame vähem. Nii et me ostame kõik, mis eesti keeles ilmub jooksvalt, siis me võtame mõnevõrra ka tagant tähele, see tähendab, et me peame üleval oma oma väikest ajaloolist ja nii-öelda biblio fiilsed kogu, mis on siis väliseesti vanema eesti kirjanduse kogu? Sealt näiteks on, eks ole, meie juubelinäitus, kus on väljas raamatut, mis on ilma 1913 sellest kohe pärast. Ja loomulikult me panustame siiski suhteliselt suure osa oma tööst ka filmidele, muusikale ja vältimatult ka võõrkeelsele raamatule, esmajoones muidugi venekeelsele ütleme niimoodi, et venekeelsed, me ostame ikkagi pealkirjade nimetuste tehnilisi mängime nimetust, et see tähendab, et me ostame pealkirjade järgi tegelikult venekeelsed vähemasti sama palju kui eestikeelset, kui mitte rohkem. Me tegelikult ostame aastas kuskil 10 kuni 12000 kähaldi asja pealkirja mõttes, aga tükiliselt on see siis teistmoodi, sest eestikeelseid ostetakse rohkem ja muukeelsed vähem. Nii et meil on, meil on väga suur vene lugejate baas mingi umbes viiendik meie tegevusest, et noh, ka venekeelse materjaliga ja siis me oleme endale loonud ikkagi suhteliselt viisakad saksa, inglise, soome prantsusekeelsed kogud, kus me püüame hoida nii-öelda, et kui ikkagi mingisugune asi on, mis on hetkel väga oluline kuskil ühes või teises kirjandusruumis, et me seal ikkagi mingisuguse noh, aasta-pooleteise jooksul saame sõnaga, et me oleme suure linnaraamatukogu, meil peab kõik olema. Me oleme nüüd juba aastaid aastaid teinud Tartu linnaraamatukogus sellist ilukirjandusliku tegelikult internetikeskkonda, mille pealegi on Tartu ilukirjanduses aadress, on tal teele punkt, lud poee. Selle mõte oli nagu see, et mühendame või et me paneme kokku, et me teeme sellise põhimõtteliselt nagu onlain-raamatu, mis siis kajastab seda, mida toetust on kirjutatud ja kuidas toetust on kirjutatud, et seal on nagu esialgu oli tal natukene selline lihtne bibliograafiline mõtet, me loeme üles kõik, kui kirjanik on, on, on raamatus kirjutanud näiteks midagi supilinnast näiteks Leida kibuvits hoidis tahes, siis, siis on võimalik nagu selle juurde pääseda Supilinna kaudu, ühesõnaga, et vaadata näiteks supilinnas. Me leiame kohe, kes on kirjutanud supilinnast või kes on kirjutanud Toomest või kes on kirjutanud Emajõest või või kes on kirjutanud milles tahes Tartu plaanis treffnerist või, või gümnaasiumis ükskõik millest. Ja siis me oleme nüüd nende aastate jooksul nagu seda ehitanud nii ja naa ja meil on seal ikkagi praegu on seal tuhandeid tsitaat, et kui täpne võtta, siis seal on mingi viis 600 teost, mis on läbi loetud ja, ja, ja see koondkoondab endas siis neid proosakatkeid. Ühesõnaga, et kus on nagu kirjutatud sellest teisest või kolmandast kohast või teemast Taetu, viies eks ole, ja siis ka luuletused ja memuaaride sellised asjad. Ta on mõeldud niimoodi, et ma saan internetis liikuda teemalt teisele, eks ole, et kui ma näiteks lähen sedasama Supilinna vaatama, siis ma saan vaadata, minna kõigepealt Supilinna sisse ja siis ma vaatan, et mis on supilinnas kirjutatud, siis kes on, mida supilinnas kirjutan, siis ma saan minna konkreetse auto juurde siis ma saan minna vaatama, mida see auto veel on Taetust kirjutanud, siis ma saan võtta lahti tosid, meil on seal ka KKT rakendus, et on võimalik minna mingi tänava kaudu või mingi koha kaudu Kaarlile ja siis selle kaardi pealt vaadata, et mis üldse, kus, kuidas need kohad Tartut mööda laiali paisatud või kuidas need kohad Tartus ilmnevad, mis siis ka kirjanduses on kaetud? Juubeliürituste raames toimus Lutsu raamatukogus ka kõnekoosolek, mis ta endast kujutas, mis teemasid seal käsitleti? Noh, kõnekoosoleku üldine pealkiri oli, oli internetis kloosteni ja see oli pandud noh, natukene niimoodi intrigeerivalt, et kui 13 aastat tagasi oli raamatuaasta aastal 2000 oli ju, oli raamatuaasta saamat aasta lõppes sellise kõnekoosolekuga toovad Pärnus, mille pealkiri oli kloostrist interneti, nii mis siis nagu tahtis võtta mingil moel kui raamatu arengut kuskilt nendest seina külge kinnitatud raamatutest, kuni siis tollel hetkel aktuaalsete küsimusteni see on siis 2000 oli juba internet vägagi aktuaalne ja noh, raamatute raamatukogude internetiminek oli nagu teema, mis oli noh, see oli ju üleval olnud ja millest lahutati. Ja siis sellele pühendatud kõnekoosolek. Ja kui me siis hakkasime kuskil möödunud sügisel seda oma oma kõnekoosolekut nagu paika panema või mõtlema, kuidas me seda teeme, siis me mõtlesime, et noh, et võiks ju teha vastupidi time umbes kujutame ette, mis me praeguses olukorras võime vaevata internetis olevast raamatukogust ja ja me võime mingil moel oleme me nüüd kõik 20 aastat üle 20 aasta juba varsti 30 aastat igapäevaselt internetti küljes rippunud ja sellega elanud, et me võime küll vaadata, et kas meil on midagi öelda, kuidas internetiga koos internetis elamine on mõjunud raamatukogudele, kuidas ta mõjunud lugemisele, kuidas on mõjunud ühele teisele või kolmandale aspektile lugemises. Selliseid küsimusi me arvasime, et noh, et me umbes Nendest põhimõtetest lähtuvalt ehitame üles oma või noh, et me kutsume inimesi rääkima nendest asjadest ja ja siis me alustasime ka sellest samast 13 aastat vanast koosolekust ja kutsusime paar inimest, kes seal rääkisid ja siis kutsume mõned veel. Ja eesmärk oligi teha sellist lugemise teemalist, mitte nii palju raamatukogu või mitte, nii palju ka kirjanduse teemalisi, kirjanduse teemalisi, kõnekoosolekuid, konverentse, nende tegijaid on küll ja küll, aga raamatukogu ja lugemine on, on nagu sellised teemad, millest räägitakse vähem. Ja minu arvates päris teaduskonverents mõõtuse kõnekoosolek muidugi välja ei andnud, ei pidanud kandma. Kas oli meie juubelikoosolek, kus me rääkisimegi internetist ja kloostrist raamatukogudest, lugemisest ja ja kõik ettekandjad olid väga omal kohal natukene erinevatel teemadel, et eks ole, Peeter Tulviste, kes siis äkki see tõepoolest või võttis nagu needsamad teemad uuesti üles ja, ja, ja nagu, mis ta nagu selle ajaga oli või mis, mis nagu talle tundus, et selle vahepealt tuleb, tuleks nimetada. Ja samamoodi Jaanus Vaiksoo, kes rääkis oma 13 aastat vanast kõnest lähtudes praeguse aja lugemise küsimustest ja seal lugemise teemadest. Vaiksoo Janne Kull olidki nagu minu jaoks kõige huvitavamaid ja kõige sellised, noh Anne Kull oli siis järgmine, kas on siis Tartu ülikooli teoloogiaprofessor, kes rääkis lugemisest nüüd hüppeteksti kontekstis ja sellises varasemas trükiajaloo kontekstis, kus ta siis tõi näiteid tõepoolest viis-kuussada 1000 aastat vanadest raamatutest, mismoodi nende ülesehitus on samasugune kui internetis ja kuidas inimesed loevad ikka ühtemoodi ja mitte erinevalt. Ja viimane oli siis Kadri Tüür, kes rääkis skulptuuri mälust, paberil või pilves ja tema rääkis siis nendest hetkel internetist kättesaadavatest Eesti kultuurimälu eesti trükitud kultuurimäluressurssidest, mida siis on võimalik igal raamatu kogudil igal lugejal näha. Lutsu nimelise raamatukogu juubeliüritustest räägib täpsemalt Linda Jahilo, mis programm endas veel sisaldas. Me tähistame oma sünnipäeva koos lugejatega juba aastast 2004 ja selle aja jooksul on mõned traditsioonid juba tekkinud, näiteks üks neid traditsioone on lugemissoovitused tuntud inimestelt, et lõikes on selgunud, et eks kõige meelsamini tulevad raamatuid soovitama ikkagi kirjanikud, kriitikud, kirjandusinimesed ja need on ka kõige sisukamad soovitused. Aga me oleme püüdnud kaasa haarata ka teiste valdkondade esindajaid, on käinud muusikuid, näitlejaid, jaga poliitikuid. Tänavu oli meil koguni kaks lugemissoovitust kavas, et deraamatut kesid soovitamas meie linnapea Urmas Kruuse koos muusiku Inboiliga ja teine väga selline publikurohke. Õhtu oli siis, kui raamatuid soovitasid Mart Juur ja Mihkel Kunnus. Et see on niisugune traditsiooniline sündmus. Teine traditsioon, mida me püüame juba aastaid järgida, on see, et meil toimub sünnipäeva nädala ajal üks kohtumine kirjanikuga täiesti sellises vanas stiilis vestlustund-poolteist. Tänavu oli meil külas meie oma linnakirjanik klassikustaatuses Jaan Kaplinski ja temaga vestles semiootik Valdur Mikita. Sünnipäev ka kava kokku panna, siis me mõtleme, et me tahame pakkuda erinevatel maitsetele midagi, et seepärast me oleme püüdnud alati ka ühe kontserdi ja teatrietenduse kavasse saada. Seega porte andsid meil sünnipäeva kontserdi kolm laulvat kirjaniku. See on meil ka juba selline Prima Vista traditsioon, laulvate kirjanike kontsert ja siin raamatukogus käisid siis oma luulet lugemas laulmas Lauri Sammer, Jan Rahman ja matuuram. Kaasa oli veel teinegi kontsert, mõtlesin, et pakume midagi inimestele, kelle emakeeleks on vene keel. Ja meil käis külas Narva muuseumi folklooriansambel Supriabki teatrietendusi ja aastate. Meil on siin olnud erinevaid, et on käinud isegi vaarius ja me oleme püüdnud nagu selliseid kirjandusloolisi asju meie raamatukogu saali laval näidata, aga seda kutsusime hoopis rahvateatri. Sulbi külarahvateater mängis sellist lõbusat etendust hullud pealinnast misele. Kuulsam mängufilmi ainetel on nagu tänapäevaseks kohendatud ja Lõuna-Eestisse viidud. Siis oli meil kavas üks raamatu esitlus juubelinädalate raames meie sünnipäeva. Taal koosnes tegelikult kahest nädalast, et enamasti me mahume ühe nädala sisse, aga seekord oli kaks nädalat juubelisündmusi. Raamatukogu andis välja ühe raamatu, mille autoriks on Soome Esto Filiuka kostjainen Pealkirjaga kinnises tõllas. Ja selle kohta ta hästi. Üldiselt võiks öelda, et see on Tartu kultuuriloo aineline raamate. Ta pöördub kunagi 70 aastat tagasi või rohkem kui 70 aastat tagasi külastas Tartut soome kirjanik, kirjanduskriitik, Tatu vaas kivi ja pani oma mälestused kirja ja nüüd Jukka, kostja ainen käis needsamad paigad läbi rohkem kui 70 aastat hiljem. Ja kirjutas, kirjutas sellest, mida tema nägi ja mis tema mõttes oli. Andsime selle raamatu koostöös kirjastusega Atlex välja ja seda raamatut Me esitlesime, autor käis ka kohal. Siis laste jaoks oli võib-olla tähtsündmuseks see, et meil käis külas saksa üks tuntumaid ja edukamaid lastekirjanikke Paulmaar. Tema me kutsusime külla, koostades kirjandusfestivaliga Prima Vista ja Göte instituudiga. Ta luges siin lastele oma ainukesest eesti keelde tõlgitud raamatust nädal täis laupäevi. Tegelikult see nädal täis laupäevi on terve sarja avaraamat, neid raamatuid on kokku seitse. Nende seitsme raamatu põhjal on kolm filmi tehtud üks arvutimäng. Selle raamatu peategelane on saksa keeles samps eesti keeles laupäeva üks selline imevõimetega tegelane, kes näeb välja natukene võib-olla nagu Karlsson, aga, aga ikka teistmoodi ka, et on selline punaste juustega kärss ninaga ümara kõhuga missugune tegelane, kes suudab täita soove ja pöörab nagu sellise tavalise saksa ametniku elu pea peale. Paul Maar on lisaks sellele, et ta on suurepärane lastekirjanik anda, aga kunstnik ta on enamus oma raamatuid ise illustreerinud ja siin lastele esinedes ka ta joonistas, luges selline rahulik ja vaikse häälega mees, aga seda oli nii põnev jälgida, kuidas ta, need lapsed kohe oma kütkesse saini, kui ta sinna tahvli juurde joonistama läks, rääkima hakkas. Lisaks käis veel lastele esinemas Ilmar Tomusk. Meie kahes aru kogustame linnas ja Karlovas. Ja seekord me tegimegi nii et ka arukogud püüdsid juubeliks midagi oma lugejatele pakkuda. Nii käis meil tammelinnas veel Aleksei Turovski ja annelinnas käisid Silver Meikari ja Roy Strider rääkimas inimõiguste teemal. See oleks nagu sündmuste poole pealt kõik. Aga lisaks kulus veel palju tööd ja vaeva näitustele. Mis üritusi sel kevadel Tartu linnaraamatukogus veel tuleb? Ma teeks võib-olla sissejuhatus seksringi meie raamatuga kultuurikalendrile üleüldse, et meil on juba välja kujunenud selline tõepoolest kultuurikalender, et kevadesse jääb nagu kaks tähtsündmust ja sügisesse koguni kolm ja sinna vahele veel terve rida selliseid sari üritusi ja juhuslik sündmusi. Et kui sünnipäeva nädal on üks nendest kevade tähtsündmustest, siis teine on kindlasti kirjandusfestival Prima Vista. Tartu kirjandusfestivalil on neli peakorraldajat. Ja üks nendest on Tartu linnaraamatukogu ja meiega koos teevad kirjandusfestivali Tartu Ülikooli raamatukogu Kirjanike Liidu Tartu osakond ja Eesti Kirjanduse selts. Raamatukogu osaks on kirjandusfestivali juures alati Prima Vista pargiraamatukogu. Raamatukogu kolib kaheks päevaks südalinnaparki, avab seal päris raamatukogu raamatu laenutusega Pitega lauamängud, kõikvõimalikud asjad seal toimuvad nagu siin suureski raamatukogus natuke väiksemas formaadis. Niipalju kui kahe päeva jooksul mahub, et see on nüüd üks suursündmus, mis on tulemas ja veel enne seda. Prima Vista eelüritusena toimub kirjanduslik jalutuskäik Emajõe kallastel, 29. aprillil. See on meie panus Tartu tudengipäevadesse. Ja kirjandusfestivali pargiraamatukogus on meil ka mõned traditsioonid juba tekkinud, meil on seal vabaõhukino alati ja teiseks ongi laulvate kirjanike kontsert või me juba tahaks selle ümber ristida nüüd kirjanikud muusikas, sest mitte kõik kirjanikud, kes meil seal üles astuvad, ei laula. Aga põhikriteerium on see, et nad kasutavad muusikat oma etteaste juures siis taustana või on ise muusika autoreid või midagi seesugust. Et need on kõige lähemad sündmused. Aga jah, meie sügisesed tähtsündmused on siis esiteks vene kirjanduse nädal mis saab toimuma juba seitsmendat korda. Siis tulevad raamatukogupäevad oktoobri lõpus ja novembris on veel Põhjamaade raamatukogu nädal. Et need on kõik sellised pika traditsiooniga sündmused pika traditsiooniga on meil veel algupärase lastekirjanduse päev. Tänavu oliivi 15. kõneldi tüvitekstidest lastekirjanduses. Ja kui veel mõnest traditsioonist rääkida, siis kindlasti tahaks nimetada kirjanduskohvikut, mis tegutseb meil aastast 2007, et praegu on käimas seitsmes hooaeg, kord kuus arutleme kirjandusteose üle. Me oleme võtnud neid teoseid kirjandusklassikas nii tõlgete seast kui algupärast kirjandust ja päris värsked ja teine selline sari, sündmus on vestlusõhtute Petrone prindi minu sarja autoritega. Et see on ka kestnud, kestab juba neljandat aastat, ei, sai alguse lugemisaastal ja kestma anda jäänud sellepärast et sellel on väga huviline publik ja hoopis teistsugune publik, kui tuleb traditsioonilisele kirjandusõhtule. Tänavu oli üks kõige viimane hästi põnev oli siis, kui käis külas Uku randmaa raamatu maailmameri autor, et inimene, kes esimese eestlasena purjetas üksinda ümber maakera et selle sarjaga kindlasti jätkame ja kõige selle vahele muidugi mahub veel raamatuesitlusi, kontserte ja päris selliseid juhuslikke sündmusi. Ja no terve rida teemaüritusi, näiteks teadlaste eest me võtame alati osa. Aitäh Linda Jahilo. Juubeliaasta puhul on avatud ka kaks näitust. Esimene neist on kirjanikud soovitavad, millest räägib Annika Raamov. Noh, nagu nimi ütleb, et siis näitus täpselt selles seisnebki kirjanikul soovitavalt raamatuid. Et kuna meil raamatukogul on traditsioon läbi viia raamatu soovitus üritusi, siis sellest me mõtlesime, et me laiendame seda ka näitusepinnale ja võtsime ühendust 21 või tegelikult olid need natukene rohkem ka kirjanikuga, kes on mingil määral siis Tartu linnaraamatukoguga seotud, kas nad on siin ise, lugejad või nad on käinud mingitel üritustel esinemas ja et meil on selline seos nendega nagu olemas juba. Ja soovisime nende käest siis pikemaid või lühemaid selliseid näpunäiteid lugemiseks, et kera veel rohkem usaldada, kui mitte oma ala professionaali. Kokku tuli 21-lt kirjanikult hästi selline kirju pilt, et me küll alguses kahtlustasin, et erinevate inimeste lugemissoovitustest võivad hakata korduma nagu ühed ja samad raamatud siis seda ei juhtunud. Väljas on üle üle pooleteistsaja raamatu ja erinevate kirjanike siis mõtteavaldused, et selle kohta, mida see raamat on nende jaoks tähendanud või mis assotsiatsioone tekitanud. Näitus asub teisel korrusel ja on avatud 27. aprillini, et sellega saavad kõik tutvuda moodi me andsime lisaks nüüd selle näituse juurde välja ka näituse kataloogi. Et need tekstid on siis seal kataloogis kõigile loetavad ja kataloogi saab iga soovija, siis raamatukogust on võimalik laenutada. Kas nende raamatute hulgas oli mõni raamat, mis kuidagi eriti üllatas või tähelepanu tõmbas? No need kõige-kõige kurvema nende raamatut, aga mis on tegelikult väga heade raamatutega, mis jäävad inimestel kahe silma vahele ja selliseid raamatuid noh ei oska, toost ei leita neid üles, ei oska, ei leita seda inimest, kes seda soovitada oskaks, et sellel näitusel näiteks on kõige kergem asi, et ahi soovitab maailma atlast, et kui hetkel nagu ise ei ole reisil või aga samas tahaks mõttes reisida, et siis miks mitte käia mööda maailma atlase lehekülge ja, ja kujutan endale ette soovitud reisi kuhu iganes, võtsin mingisuguseid punkte või näiteks Jaak leeri raamat, sabumi seinarinud buss alati katki umbes sellise pealkirjaga et mida näiteks Piret Bristol väga-väga innukalt soovitab, samamoodi tõdemusega, et see raamat kahjuks ei ole leidnud nii, ütleme libedat teed, nagu lugeda. Teine näitus Lutsu raamatukogus praegu on sajaaastastest raamatutest. Sellest räägib Elle Tarik. Mis raamatut seal Kui Noor-Eesti liikumine sai ennast 1912 registreeritud siis esimene tegu oli õieti avaliku raamatukogu asutamine. Senimaani piirasid tsaarivalitsuse määrused asja, nimelt ei tahetud linnadesse raamatukogu seltsi asutada. Linnade jaoks peeti piisavaks karskusseltside ja põllumeeste seltside olemasolu. Et noh, mine tea, et alguses asutavad raamatukogu seltsi ja pärast hakkavad rikki pöörama mis sealt mingit head ikka välja tulla. Aga õnneks tuhanded 905. revolutsioonile peame revolutsioonile, peame me tänulikud olema. See lükkas natuke logisema need karmid määrused ja 1919 oli ülem maaline raamatukoguhoidjate konverents, mis siis veel rohkem nagu surus peale, et ka linnades on vaja rohkem raamatukogust. Tartus oli sajandi algusest peale mitu katset tehtud küll Vanemuise seltsi juurde küll EÜS-i juurde. Küll taheti, et linnavalitsus ise asub, tahaks nii nagu Tallinna linna asutus, aga ikkagi ei tulnud sellest midagi välja. Ja kui Tartu ümbruses oli juba kolm raamatukogu seltsi Kaarel Eenpalu, kui ütleme siis, et raamatukogude lembelised tudengil asutatud siis lõpuks õnneks jõudis tänu Noor-Eestile kord ka Tartu linna. Ja nii me siis selle raamatukogu saimegi ja tõepoolest üle noatera. Sest 1913 oli ju viimane rahumeelne aasta, vaevalt küll, et et sõjaaegadel, kus tsensuur tõmbas veel karmimad noodid peale, oleks õnneks läinud. Ja raamatukogu läks hästi käima, tartlased võtsid selle hästi vastu, kutsuti ülesse, et eraisikud ja organisatsioonid annetaksid raamatuid. Nad tegid ja mõni üksik on neist kas säilinud tänase päevani, kus on isegi sissekirjutused, seon kingitud rahvaraamatukoguseltsile joon siis nõnda öelda valuks, aga palju on muidugi aegade jooksul kaduma läinud kaduma läinud noos sõdade segaduste, neid oli ju koguni kaks suurt sõda selle 100 aasta sees küll igasuguste muudel põhjustel, nii et osa me oleme suutnud taastada ja no kõik, me oleme üsnagi harjunud mõtlema niimoodi, et ega 30.-te aastate kõrge raamatukultuur ei tekkinud tühja koha pealt, et selle juured on ikka kuskil tagapool ja nii tõepoolest ongi kõik, me usume seda, aga kui see niimoodi laiali laotada ja vaadata, siis selgub, et ongi tõepoolest niimoodi. Just nimelt esimesel kahel kümnendil pandi alus sellele heale kõrgele Eesti raamatukultuurile, nii sisulises kui kujunduslikus mõttes. Et sedasi näitus näitab küll üldse rahvusbibliograafi andmetel ilmus 669 eestikeelset raamatut. Noh, me võime nüüd öelda, et neli, pool korda vähem kui praegu ja nagu piirdutagi sellega, kui me hakkame sisuliselt vaatama, siis tegelikult on kaetud kõik needsamad alad on õpetlikud, raamatud, onu, oma kirjandus on tõlkekirjandus, lasteraamatud eripära on selles, näiteks näidendi raamatuid ilmus väga palju. Eestlased on olnud näitemängu tegemise huvilised juba 19. sajandi teisest poolest peale ja see siis jätkus, kui tänapäeval ilmub vähem. Mis on eripära võib-olla selles, et reisiraamatuid nagu eriti ei ole. Esoteerikat ei ole ka ja iga toidu kohta kolme kokaraamatut ka ei ole, nii et selline eripära tuleb küll välja. Natuke ratsionaalsem on, see, on see raamatuvalik meil nüüd nendest 669-st oli välja panna 115, aga õnneks küllalt niisugune. No ma ütlen, kõiki alasid kattev on see nii, et kui vaadata praegu neid neljavitriini seal, siis annab küll pildi sellest 1913.-st aastast. Kui ligemalt vaadata, siis see oli ju niisugune aeg, kus kõik meie praegune kirjandusklassika torid juba ilmsusesse tulid, alustades Vildega ja Lutsuga ja kevade teine osa ilmus ju ka aastal 1913 ja hulk teisi nimesid, tõlkekirjandust oli samuti väga mitmekesist, võib-olla veidi kehvemas seisus oli lasteraamat. Aga juba esimesed niisugused värvilised kaaned vähemasti ilmusid, siseillustratsiooni veel eriti ei olnud küll, aga ma tahaksin propageerida ühte väga kaunist ja hästi koostatud tolleaegset lasteraamatut, seal Peeter Kreutzwaldi koostatud kogumik heal tujul kaunil kujul, kus väga nutikalt kahe värviga on saavutatud värvilise illustratsiooni efekt. Nii et kõik on võimalik teha ka väikeste vahenditega. Ja noh, mõningad väikesed lisad on seal näitusel veel, mis siis näitavad seda rahvaraamatukogu seltsi käekäiku. Õpetlikke raamatute hulgas on nii loodust, ajalugu, terviseõpetust. Postimees tahaksin kiita. Postimees andis välja huvitavaid kogumik näiteks kogumikku oma maa, mis siis erinevaid Eesti osi aga ka ka välismaid tutvustas. Ja võib-olla veel veel mõnd teistki koguteost sisukad ja ja näevad teod välja ka tarberaamatuid ilmus ka täiesti proportsionaalselt. Seal on kõike keelejuhistest kuni täieliku soonetasumise õpetuseni, kõik on vajalikud, aga nagu ma ütlesin jah, puudub esoteerika. Illustraatoritena astusid siis üles juba niisugused nimed eesti kunstiajaloost nagu Konrad Mägi, Nikolai Triik, Peet Aren ja, ja seda on siis näituselt ka näha. Aga nüüd nendest tõmbetuultes, mis lugemise ja raamatu ümber kangesti käimas on leidsin ma ühest Postimehe juhtkirjast 1913.-st aastast niisuguse kirjatüki ma ühe pisikese lõigu kaks lõiku loen sealt, et kuidas peab kirjandust lugema õigupärast ega ei peagi lugema sugugi. Peab elama, peab läbi ja kaasa elama. Teine asi, mida raamatut lugedes tuleb mäletada, on see, et need ühestki kunstiteosest enam ei saa. Kui me sellesse ise pannud igalt raamatul ja kirjanikul oma arenemise tasapind, mis peab olema vahekorras lugeja omaka keelepruuk on natukene võõravõitu, aga kõlab küll umbes niimoodi, et palju siis on muutunud või palju veel muutub. Täitsa küsimus. Igal juhul on selles kirjatükis Postimehe ajakirjanik saanud läbi ilma prantsuse filosoofide ja ja muude tarkade kultuuriteooriat, et aia selle kõik kirja pannud, mis tegelikult ongi valikul meie. Tartu linnaraamatukogust kõneles raamatukogu direktor Rasko tamme juubelisündmustest ja kultuurikalendrist Linda Jahilo. Näitustest rääkisid Annika Cramo ja Elle Tarik. Näitused on Tartu linnaraamatukogus avatud veel 27. aprillini. Saate alguses tuli juttu veel ka saksa kevadest, mille programmil saab pilku peal hoida aadressil PVI. Saksa kevadpunkt. Jätkuvat kevadet, soovingi kuulmiseni järgmisel nädalal. Tänase saate tegid Viivika Ludwig ja Maria levibang.