Tere vikerraadiokuulajaile. Saade läheb eetrisse Eesti Raadio Narva stuudiost. Saate teema samuti argine, nagu ikka nimelt räägime pikettidest. 10 päeva jooksul toimus Narvas kolm pikett üks Kreenholmis ja kaks järgnevat Peetri platsil linnavolikogu ees. Kohalikud irvhambad juba ristisid pikettide rea veebruarirevolutsiooniks. Meelt avaldasid koondamiste rajale astunud Kreenholmi töötajad, lasteaednikud, huvikoolide õpetajad, sportlased ja kultuuritöötajad. Mureks on palgad, koondamised, lagunevad lasteaiad ja linna üldine kehv sotsiaalne seis. Protesti märk laudadeks. Kreenholmi linna juhtkond. Kreenholmi juhid ei luba peale töö ja vaeva suurt midagi. Kõik olenevat töölistest endist linnajuhid aga räägivad rahva hullutamisest poliitiliste provokaatorite poolt ja süüdistavad kapressimis rahvast ässitab ja linnast üsna tumeda pildi loob saates käimegi kolmelt Narva piketil. Kuulame ja tuletame meelde, kes ja mille pärast protestis. Peale seda ka kuulame kohalike poliitikute kommentaare teemal, mis siis Narvas tegelikult toimub. Kas rahva meeleheitlik kisa või tõepoolest on poliitiline võitlus kandunud tänavale? Saate pani Narva stuudios kokku Jüri Nikolajev, head kuulamist. Narva veebruari tegi ETV jada algas viiendal kuupäeval Kreenholmi töötajate piketiga. Hinnangul kogunes Kreenholmi peakontorid keskpäeval keerima 200 kuni 400 inimest. Piketeerijaid nõudsid põhjendamatute koondamiste peatamist. Kollektiivlepingu täitmist tähendab palgatõusu, samuti vildaka kaadripoliitika muutmist. Ametiühingute arvates peitub Kreenholmi praeguse kehva seisu põhjus ettevõtte juhtkonna kutse sobimatuses räägib Eesti ametiühingute keskliidu Ida-Virumaa osakonna juht Gennadi Afanasjev. Täna võetakse tööle mitte proffid, vaid ma ei tea, mis põhjusel võis alusel teisel sugulasi kil oskajaid ükskõik mis, aga no mitte need, kes oskab tööd ja teab seda tööd, ongi selles probleem. Sellepärast et inimesed töötavad, kangad tulevad väga head ja toredad ja juhtkonda. Ma ei oska seda kaupa müüa. Ja turgu ei midagi midagi. Juhtkond on põhimõtteliselt sama jäänud, meediume aetakse ainult seda peadirektorit, aga tegelikult terve juhtkond on kõik sama. Ametiühingud kinnitavad, et praegune Kreenholmi juhtkond ei täida ka kollektiivlepingut, mille järgi peab töötajate palk tõusma koos ametliku miinimumpalgaga. Kreenholmi ametiühingu juhi Julia Dmitrijeva sõnul töötab praegu Kreenholmis 4600 inimest. Käesoleva aasta lõpuks peaks Kreenholmis jääma 3800. Julia Dmitrijeva väitel pole koondamiste mahtu dokumentaalselt põhjendatud, kuna praeguse direktori sõnul napib ettevõttes vastava ala spetsialiste, kes võiks koondamiste tulemuslikkust põhjendada. Vastupidiselt teketeerijate ootustele tuli Kreenholmi tegevjuht Matti Harayogi ka rahva ette, kuid tema sõnum protestijatest oli vaoshoitud. Hariogi mõistab inimeste muret palkade ja töökohtade pärast, kuid ettevõtte majanduslik seis on kehv. Mati härra Yogi ütles inimestele, et Kreenholmi käesoleva aasta majandustulemused peaksid olema positiivsed, kuid kuna on vaja maksta pangalaene, siis palgatõusu ei tule. Tema saab inimestele pakkuda vaid pingelist tööd ja uusi väljakutseid. Matti härayogi lubastiketeerijatele, et läbirääkimised ametiühingutega siiski jätkuvad. Millest aga rääkisid nii-öelda tava piketeerijaid, Kreenholmi töötajad ja neid toetama tulnud. Lühidalt öeldes elu on kallis, palk on niru, inimesed kardavad oma tuleviku pärast, kardavad koondamisi. Me teeme oma tööd hästi, töötame nii kuis oskame, aga olukord muutub aina hullemaks ja hullemaks. Nagu ütles üks meesterahvas, et raha on nii vähe, tuled puhvetisse, hingad sisse, paar parajat sõõmu, toidulõhnu hingad välja ja lähed minema. Inimesed igatsevad tagasi endisi aegu, kui sõna Kreenholm midagi tähendas. Kreenholm toitis kogu linna täpselt nii, nagu lauldakse kunagises Kreenholmi tunnuslaulus, mille tõketeerijad üles võtsid. Nii palju praegu Kreenholmist. Järgmine teket aga toimus juba nelja päeva pärast Narva linnavolikogu ettelubasid tulla kuni 100 Narva lasteaedade töötajad ja lapsevanemad, kuid paraku nii läinud 10. veebruari pikett kujunes hulga väikse arvulisemaks kõigest kolm inimest. Piketi eestvedaja, Narva lasteaia potsataja hoolekogu esimehe Anatoli iroomine sõnul lootis ta palju aktiivsemat osavõttu, kuna lasteaedade olmemured on seda väärt. Küsimuse peale, mis mureks on, näitas Anatoli Jerioomin umbes kümmekonda lasteaias potsataja tehtud fotot. Vana räämas köök ajast ja arust söögitegemisriistad pragunenud seinad sõimerühma laste magamistoas. Anatoli iroomini sõnul on asi eriti hull külmade ilmadega, sest magamistubades on aknad pragunenud ja seinad hallitanud. Hädaremonte püütakse teha omal jõul, kuid vahendeid napib. Kohalik haridusosakond aga soovitab pöörduda abi järele lastevanemate poole. Anatoli iroomine kinnitab, et lasteaia kehva olukorra põhjus peitub linna poolses nigelas rahastamises. Piketeerijaid tahtsid, et Narva linn kulutaks haridusele poole oma 400 kaheksakümnemiljonilisest eelarvest. Praegu on see protsent 47. Piketeerijaid uudistama tulnud linnavolikogu aseesimehe Larissa olenina väitel ei ole olukord sugugi nii hull, nagu seda püütakse näidata. Ühe lasteaialapse peale kulutab linn 23000 krooni aastas. Lapsi käib Narva 24. lasteaias 3063 ehk siis kokkukuulutav lind lasteaedade ülalpidamiseks 69 miljonit pluss investeeringud ja kogu ettenähtud raha saavad lasteaiad ilusti kätte. Samuti nagu kinnitab Larissa Lenina, pole linnavõimud saanud lastevanematelt ühtegi kaebust, mis puudutaks lasteaedade kehva seisu. Probleeme muidugi on, kuid see ei tähenda, et neid ei lahendata. Nagu hiljem selgus, oli tegelikult piketeerijaid rohkem kui kolm protestima tulnud. Erinevate lasteaedade töötajad ja lastevanemad seisid grupiti Peetri platsi erinevates servades, kuid ei julgenud volikogu ukse juurde tulla. Samuti ei söandanud keegi neist avalikult piketeerijaid toetada. Kahe päeva pärast aga uus pikk, et seekord on välja tulnud inimest 50, nende seas jällegi lasteaednikud, kultuuri ja sporditöötajad. Nõutakse kolmekümneprotsendilist palgatõusu. Inimesed külmetavad, kuid ära ei lähe. Nimepidi hüütakse mööda minevaid linnavolikogu saadikuid ja räägitakse oma muredest. Lühidalt siis kuuldud kokkuvõttes. Lasteaiakasvatajad on unustatud, kui õpetajate palgad tõusevad pidevalt, siis lasteaednike palgad mitte. Sama käib muideks ka huvikoolide õpetajate kohta kuid piketeerija sõnul pole asi niivõrd isegi nende palkades, vaid puudutab kogu linna. Lapsed, kes puudust kannatavate peredest lasteaeda tulevad, on näljas, nende riided narmendavad. Lasteaiakasvataja väidab, et midagi on vaja kogu linnal ette võtta. Mida nimelt alustama peaks, aga tema arvates sellest tuleb linna etteotsa valida inimesed, kes hoolitseks mitte niivõrd enda kui kogu linna käekäigu eest. Oma nõudeid kinnitasid piketeerijaid linnavolikogu välja vilistamisega ja süütega. Nii meiega käituda ei tohi. Pikettidel käidud, kuulame nüüd ka kommentaare, miks inimesed meelt avaldavad, kes on süüdi ja mida teha, neil teemadel arutavad argipäeva teises pooles Narva kohalikud poliitikud. Alustame keskerakondlasest Mihhail Stalnuhhini, st, kes on riigikogu liige ja Narva linnavolikogu esimees. Just tema ja ta juhitud linnavolikogu on sattunud Narvas praegu ränga kriitikatule alla, mis on siis kuuldud pikettidel ühist ja millised on erinevused? Esimene pakett, mis oli seotud koondamistega Kreenholmis, see on suur sotsiaalne ja majanduslik draama tegelikult on kõige õigem sõna. Tegemist on sellega, et võib-olla vähese professionaalsuse tõttu, kuid Kreenholmi manufaktuuri suhtes endise kombinaadi suhtes oli 90.-te alguses võetud väga vale seisukoht. See, kuidas sooritati Brigutiseerimine minu arvates praegu näitab ainult seda et tollased erastajad, müüjad ei süvenenud probleemidest aru saada. Ja täna, sellel aastal, eelmisel aastal me nägime, näeme selle draama jätkumist. Ülejäänud kaks piketi, kas neil on ka midagi ühist selle esimese, seda? Absoluutselt mitte, ikkagi see on poliitiline mäng algusest lõpuni. Teine pikett, mis toimus, sellest, võttis osa, seisis konkreetselt loosungitega viis inimest, nende kõrval 12 ajakirjanikku. Peale seda, kui läkitada, kus oli üle antud ja inimestele oli selgitatud, millest ja kuidas nad said valesti aru, oli arusaam saavutatud. Ma tahaks näha, kus veel kõlaks selline loosung, mis räägiks kolmekümneprotsendilisest palgatõusust, et kuidas võib minimaalseidki moodustamisega tuttav inimene sellist asja välja pakkuda, samal ajal kui linnas toimuvad ametiühingute ja läbirääkimised linnavalitsusega ja nii edasi. Minu arvates siin inimesi puhtalt kasutati ära oma eesmärkidel see kui palju neid piketile tuli kõigest viis inimest, see näitab seda. Nii kerge see viimasel ajal enam ei ole, inimesed on palju targemaks saanud. Peale selle, et Kreenholmi müügiviga tehti omal ajal Tallinnas, näitab Mihhail Stalnuhhin ka lasteaednike probleemile viidates näpuga Tallinna poole. Ma tuletaks teile meelde, et 2002. aastal siis kui olime ikka Keskerakonna ja Reformierakonna valitsus kuna see rahvaliidu fraktsiooni toetusel oli vastu võetud muudatus koolieelse lasteasutuse seaduses, kus pandi siis palkade reguleerimise mehhanism täpselt samasugune, nagu seda ta on põhikoolis ja gümnaasiumis. See oli riigi tasandil vastu võetud tollased partnerid, reform, kesk ja rahvaliit suurel osal määravad ka praegu poliitilise eluolusid meil Eestis. See pärast ma arvan, et mitte ainult Narva jaoks ja mitte Ida-Virumaa jaoks kõikide omavalitsuste jaoks oli suur üllatus, et ühe partneri muutumisel muutub täiesti poliitika. Et selle aasta esimesest jaanuarist ei hakkanud riik reguleerima oma tasandil lasteaednike palku, see oli üllatus väga paljude jaoks, ma tuletan meelde, et praegune koalitsioon muutis sedasama koolieelsete asutuste seaduse ära eelmise aasta lõpus selleks et asjaga mitte tegeleda irvitavalt ja ma ütleks, et kuidagi ülalolevalt oli öeldud, et sellega nad teatud mõttes vääristavad kohalike omavalitsuse annavad neile võimalust oma funktsioone laiemas mahus täita. Noh, teate, see on juba midagi reaalsest elust nii kauge kommenteerides mul kogu aeg kuskil siin läheduses. Tahes-tahtmata keele otsa peale need ropud kõige roppamad sõnada, aga noh, arvestades auditooriumi, ma ei hakka seda rääkima. Me ei olnud valmis selleks, et meie valitsus nii järsult muudab seda poliitikat, et seepärast läbirääkimised lasteaednikega algasid eelmise aasta lõpus, siis kui see asi selgeks sai. Aga protsess praegu toimub sellele antud juhul tõesti tegemist on sellega, et piketeerinud oleks vaja vabariigi valitsust selles küsimuses. Mihhail Stalnuhhini ka pole Tallinna süü suhtes nõus. Teine meie saate kommenteerija, Narva Isamaaliidu osakonna juht Hansbindre Narva isamaaliitlased on nimelt viimasel ajal astunud Narva linnavõimu suhtes ründavale positsioonile ja viimases piketis käis Hansbindre isem seismas. Kui me hakkame peale kasvõi 93.-st aastast siis on pidevalt kõiges kõigis hädades ja probleemides ja muredes süüdi Tallinn. Kuid see on väga väärkäsitlus ja demagoogiline käsitlus. Ja Mihhail Stalnuhhin kahtlematult on sellise populistlikud poliitiliste avaldustega väga palju ajanud narvakate pead segamini. Me peame siiski lähtuma sellest, et Tallinn teab meie muredest ja, ja meie probleemidest täielikult, aga lahendama peame me ise ikkagi neid siin kohapeal iga omavalitsus ikkagi oma territooriumi lahendab oma küsimusi aga mitte nii nagu nõukogude ajal, et läksime hakkasime, et Moskva meid aitab, ei Moskva ei aita, meid, ei aita ka Brüssel ega ei aita ka Tallinn ikka omad probleemid, tuleb ära lahendada oma kodus. Ja Mihhail Stalnuhhin, ma soovitan selline demagoogiline esinemine ära lõpetada ja mitte õhutada ka, mis temal on üheks negatiivseks väga kriitiliseks jooneks, et õhutada rahvuspinnalisi konflikte stsenäärmiselt halb ja siiski on ka positiivne. Narva rahvas on hakanud sellest aru saama, et tegemist on teatud mõttes väärpropagandaga ja, ja ega nad seda Mihhail Stalnuhhini enam nii väga ei respekteeri. Mis aga puudutab Narva piki ette, siis Isamaaliit neid toetab, kuigi mõningate mööndustega. Võib-olla et iseenesest oli õigustatud pikett kahtlematult Kreenholmis seoses töökohtade kaotamisega, koondamisega jaga madala palgatasemega, see oli teada, et tulevad koondamise lained ja me ei tohi siin süüdistada Kreenholmi, mitte mingil juhul ei tohi süüdistada Kreenholmi, sest Kreenholm teeb kõik selleks, et säilitada ees olevad need olemasolevad kohad meie rahvale. Aga linn selle asemel, et soodustada, ja Mihhail Stalnuhhin riigi riigi riigikogu liige ja Narva volikogu esimees. Kasutades seda, ta tellib isegi oma raha eest, nii nagu me ajakirjandusest lugesin 5000 eest autobussi Kreenholmi inimesi sõidutamaks piketile Toompeale. No see on naeruväärne, see on väga naeruväärne ja asjade käigu muutmine mitte selles suunas. Me nõuame, me juhime tähelepanu sellele, et viimane aeg on Narva linnavolikogus luua tööpuuduse kriisikomisjon. See on viimane aeg, ei ole süüdi Kreenholm, täielik loomulik tootmisprotsess, me peame hakkama ise linnas tööd tegema hakkama ise otsima võimalusi ja siia kutsuma ka teisi investoreid ei saa ainuüksi öelda. Kreenholm peab kogu Narva linna või siis elektrijaamad peavad kogu Narva linnale andma töökohti looma. See ei ole reaalne. Samalaadselt oli ka õigustatud need väikesed piketid, mis toimusid haridustöötajate poolt ja toimusid ka siis ametiühingute poolt. Ja noh, mis meile ei meeldi ja mille suhtes me võiksime olla negatiivselt siiski suhtuda ja edaspidi organiseerijatele teeme väikese nõuande anda, et pikett 20 inimesega 15 inimesega Narva mastaapides, kus on ikkagi elanikke, on üle 60000, ei õigusta ära end nii sellisel sellisest aspektist lähtuvalt ja tuleb koostööd teha ka teiste organisatsioonidega. Meil oli väga hämmastav see, kui me pöördusime härra Gennadi Afanasjevi poole ettepanekuga, et me võiksime ühineda selles sellel piketil. Ja kui me saime vastuseks eitava sellise nägemuse tema poolt, et ärge tulge, et see ei ole poliitiline, samas ma pean ka kõigile raadiokuulajatele seletama seda. Iga bow pikett on iseenesest meeleavaldusi, iga iga meeleavaldus on poliitiline, nii et siin ei ole üldse teist juttugi. Ei saa olla. Neid oleks olnud palju ja see sõna oleks palju määravam olnud Narva volikogu eelarveotsuse vastuvõtmisel ja kui me nüüd näeme, et siin on kasutegur võib-olla olnud kusagil üks protsent, mis ei ole rahvale meelepärane, ilmselt me oleks võinud selle kasuteguri saada suuremaks kusagil viie kuue protsendi peale, mis oleks iseenesest olnud täielikult tervitav. Aga kahtlematult. Ma arvan, et need pikette tuleb veel ja isamaaliidul on ka plaanis. Ilmselt kui läheb soojemaks ja, ja tööpuuduse probleemid ei lahene siis kahtlematult me kutsume üles Narva linnarahva elanikke piketeerima. Kolmas kommenteerija on samuti poole kohaga kohalik poliitik ühendatud rahvaparteile, sest linnavolikogu liige, samas ka Eesti ametiühingute keskliidu Ida-Viru osakonna juhataja Gennadi Afanasjev. Tema häält tuli juba kuulda kahel piketil. Millega on siis pikettide näol tegu kas poliitilise showga või tõepoolest rahva kannatustega. No ma leian, et ikkagi rahva kannatused, sellepärast et mitte üheski piketis ei olnud poliitilised loosungid üldse. Tavalised nõuded, palg, töö, nõrk, juhtkonna tase, tegelikult need on, tavaliselt ühineb neil pigittidega Eeniused kaks piketid on korraldatud ametiühingutega tegelikult professionaalsed piketi likvideerijad. Aga teine pikid, no ajal ajaliselt teine oli. No väga huvitav, et nemad korraldasid just lasteaia hoolekogu esindajad. Väga huvitav, sellepärast et noh, nagu ei olnud seda üht korraldajat, kes seda võttis enda peale. Aga see on ka huvitav, see on juba signaal linnavõimudele, siiamaani ei olnud sellist võimu, kes oskaks näidata ütleme, volikogule ja linnavalitsusele, et nad midagi valesti teevad. Siiamaani rahvas harjunud linnavõimleja rohkem poliitiline võim. Aga nüüd tuleb uus nagu selline noh, Formula peale, et võim ei ole ainult poliitiline, me ütlesime, et linnavalitsus ja linnavolikogu ja vaatame nende ideaal nagu tööandjad linna suur tööandja tegelikult ja sellega ei ole veel noh, harjunud meie linnavalitsus ja meie volikogu tegelikult poliitika lõpeb peale valimist, kui nad tulid võimule, sai seda võimu kätte, nad kohe muunduvad muutuvad tööandjaks, aga inimesed sellesse ei saa veel sellest aru. Teed piketid, mis on läbi ei noh teinud või on juba möödas just näitavad, et inimesed hakkavad ärkama, hakkavad aru saama, et poliitika on eraldi töö ja elundeid eraldi mul siiamaani ei saanud endale selgeks teha ka mis vahe on, ütleme, need tavalised ametiühingute siis nood, need, kes need on tehases, ütleme Kreenholm need energeetikud, valdi, filmid ja muud. Ja teine pool, et neid ametiühingud kutsuvad kokku neid õpetajaid kultuuritöötajaid, sporditööde ja teised. Aga vahe on selles, et need viimased ametiühingud, mida ma nimetasin, nendel on õigus valida endale tööandjad. Seda, seda võimalust ei ole tavalisel ametiühingul tehases. Vot see ongi see vahe, et tahame või mitte, see tähendab seda, et need ametiühingud on niikuinii tulevad poliitilise löögi alla niikuinii poliitikud tunnevad huvi, et noos juht ametiühingu juhtkonnaga kuidagi kokku saada. No kutsuda endale erakonna nagu koosseisu ja muud asjad. Igasugused spekulatsioonid tulevad ja aga mis, Sergei selge joon oli viimastel pikettidel ja seal ei olnud mingit poliitikat mitte ühte poliitiliste olnud ainult tavalised. Palk nii nagu tavaliselt Kui te panite tähele, siis kohalikud poliitikud oma valdavas enamuses ikkagi kippusid kolmepiketi eristama ühelt poolt Kreenholm ja teisalt haridustöötajate kaks väikest piketi. Samas aga räägiti kolmel pikettidel rahva seas põhiliselt üht ja sama juttu ülemuste palkadest, kuulakem, Kreenholmi. Nimelt jõudsid Narva linnavolinikud käesoleva aasta jaanuarist tõsta oma esinduskulusid kahekordseks ja linnavalitsuse liikmete palku 5000 krooni võrra. Kindlasti oli see ka üks ajenditest, miks tänavale tulla ja meelt avaldada, jätkab isamaaliitlane Hansbindre. Ja see oligi kogu selle protsessi käivitamise mootoriks, sest et kui me ikkagi siin analüüsime antud olukorda, et Narvas on miinimumpalk ja, ja see on väga hea, kui inimene saab miinimum töötasu siis kahtlematult, kui ikkagi linnapea töötasu või siin linnapea asetäitja töötasud kasvavad kaks miinimumpalka ka, pluss sinna juurde veel ju lisanduvad protsentuaalselt esindustasu läheb kõrgemaks ja sinna tulevad veel teatud ju. Nii et siin ei ole 5000-ga tegemist, siin on ikkagi aasta läbilõikes, on see palgakõrgendus kusagil 9000 lähedale tulevad me ei tohi ju ära unustada don kvard, kvartalipreemiad ja tähtpäeva preemiaid ja seda võetakse ju kõike ja selle üld üldsumma pealt siis kolmekordne, meie leiame kolmekordne palga, miinimumpalga tõus, linnapea puhul kuus ja volikogu liikmete puhul, kes teevad tööd ju ühiskondlikel alustel, see oli muidugi häbematus ja see oligi see ajend, miks rahvas on meie juhtide peale solvunud ja neil on põhjust olla solvunud. Hans pindadega on nõus ametiühingu tegelane Gennadi Afanasjev See oli üldine nagu nõude igal piketil või, või, või ütleme, pretensioon ütleme, et Kreenholmi pikett ja ütleme siin õpetajate pikett, et nemad väidavad, et juhtkonna väga nõrk tase, linnavõim või Kreenholmi juhatus nende juhtimisosa väga nõrk, nemad ei oska juhtida. Ma arvan, siin on rohkem eetika probleem, et midagi on viltu poliitikasse. Küsimus just, no ei tohi enda iseendale tõsta palkasid, see on arusaadav ja keegi ei saa sinna sinna saadikust aru, kui nemad tõstavad käed, tõsta neile kaks korda toetada sõna, see on absurd. Sellepäras rahvas ei olegi rahul, juttugi selles, kui midagi linnas oleks muutunud ja inimesed oleks seda näinud, siis võib-olla ei olnud seda teravast, seda probleem palgatõusu ametnikutele. Aga kuna inimesed ei näe, mis only linnas toimunud Nad näevad, et ainult ajalehtedest tuleb mingeid suur kisa, seal poliitikud omavahel kaklevad ja Ulzuna unustanud inimestes tavalise inimesest linnaelanikust siis tulebki see pretensioon ametnikule, tõstad endale palga ja, aga no ei näe, teie tööd lihtsalt ei näe, inimene peab selgelt selgeks tegema inimestele, mille, miks pärast see palgatõusu kõik said aru, elu läheb kallimaks, Nemad ametnikud on sellega selleks juba valmis, aga unustasid jälle inimestest. Inimesel siiamaani harjunud, et väga aktiivselt tuleb just erakondades, nagu nemad pakuvad, nemad kutsuvad üles kuhugi. Aga mis näidab viimased piketid, et inimesed hakkavad ise ärkama. Kohalik Narva võim on oma palgatõusu põhjendanud suure töökoormusega, erasektori ja riigiasutuste palkade tõusuga ning saavutustega oma töös, millest peamiseks peab Mihhail Stalnuhhin järgmisi. Vaadake Narvas ei ole aastate jooksul ühtegi maja välja lülitatud soojusest või veest. See tegelikult toimub üle Eesti, see tegelikult toimub meil Ida-Virumaal ja näiteks Kohtla-Järvel on 23 maja üldse soojusest välja lülitatud. Samas on koostöö kolmanda sektoriga selline. Kui vaadata absoluutseid arve, siis sellist ei ole mitte kusagil. Samas on see aasta ei investeeringute eelarvesse niiviisi sisse tulnud, et noh, võime nimetada seda investeerimiseelarveks, see ei huvita mitte kedagi, tegelikult ma ei suuda siin midagi lihtsalt muuta, meil jääb ainult rahulikult edasi elada ja loota sellele, mis on praegu meil olemas, et absoluutne enamus linna elanikkonnast oskab siiski reaalset pilti näha. Ma väidan, et linnaelanikud saavad kõigest suurepäraselt aru. Kui oleks vastupidi, siis siin piketis. Ma tuletaksin teile meelde, et kunagi 90.-te aastate alguses piketitmis kogunesid Peetri platsile olid 1000 poolteist ja 2000 inimest järjest praegu see, et tulevad kokku poliitilised funktsionäärid, kus koos on sellised radikaalid. Kus on ühelt poolt ürbi esindaja, kes huvitatud ainult rahvustevahelises konfliktis, sest sellest ainult elab. See on ühelt poolt samas piketis, seisab meie kohaliku Isamaaliidu juht ja mõlemal on väga hea meel, et piketis on vähemalt selles kolmandas piketis oli vist 30 või 40 inimest. Et vähemalt needki tulid, ma näen poliitilisi funktsionäär, ma näen inimesi, kes on nende poolt üles ärritatud ja ma ausalt öeldes igav päev samu kümneid telefonikõnesid, kus mind toetakse ja räägitakse sellest, et noh, ära lollidest välja tee, neid on alati olnud iga režiimi ajal igas ühiskonnas ja täpselt nii ma seda asja võtangi. Nii arvasid ja rääkisid isekeskis Narva poliitikud veel ühest pikettide aspektist, millest nagu polnud plaanis rääkida, aga rääkima peab. See on pressi rollist. Press on viimasel ajal saanud lausa kapaga, nii kiitust kui ka laitust. Küll mustame, küll kiidame, ülem, no rohkem ikka. Mustamäe. Narva linnavõimud suhtuvad äärmise õrnusega oma linna renomeesse. Jõuad üsna hõredaks, kui linnast väljaminev, helipilt või kirjutis ei ole positiivne. Linna mainet saab kujundada, aga saab ka rikkuda press, arvab Mihhail Stalnuhhin. Tema jaotab Dickettide kajastamisele toetudes ajakirjanduse terminaatoriteks ja oma kodulinna armastavate ajakirjanikega. Armastajate nimesid Mihhail Stalnuhhin välja ei öelnud. Küll aga terminaatorite nimed. Need on siis kohalik leht Narvskaja Gazeta ja avalik-õiguslik Eesti televisioon. See on umbes selle malli järgi nagu kunagi Herstist ütles, et kedagi ei huvita, kui koer hammustab inimest, kõigil on huvitav, kui inimene hammustab koera. See televisiooni esindajat on võimalik võimatu siia kohale saada. Kui toimub järjekordne suur üritus, kultuuriline või sotsiaalne, siis televisioon on neil nagu vähk, see tuleb ainult sinna, kust sellist hais on haista. Nii et ega mul midagi öelda ei ole. Ma saan aru peale seda muidugi, televisioon hakkab topelt oma seda eesmärki ka edaspidi täitma. Aga minu arvates asjad on juba nii kaugele läinud, et meil pole karta midagi. Nii arvas Mihhail Stalnuhhin, kelle oponendid seevastu aga pressi pikettide kajastamise eest kiidavad. Kõigepealt Hansbindre. Hindan igati positiivselt pressi osatähtsust nende kõikide nii-öelda peegeldamisel ja võib-olla isegi ma teeksin pressile märkuse, liiga vähe oli isegi seda veel. Liiga vähe oli kriitikat isegi liiga palju ja liiga palju püüti tasandada. Ma ei tea, milleks meie publitsistika ja press massimeedia kardab seda tuua esile rahva muresid ja probleeme. Rohkem oleks vaja veel pressi mõju, need süüdistused. Massimeedia, vastan Isamaaliidu Narva esimehe poolt küll arvates, see on minu meelest väga rumal laide, kui inimesed nii räägivad. Jah, Gennadi Afanasjev. Täna oma esimest korda kiidan pris. Press oli minu arust väga printsipiaalne ja ei sekkunud piketisi, kajastas nii, nagu ta tõsiselt oli ilma poliitiliselt tellimust, et ma esimest korda oleneraan pressiga. Ütlen ausalt kolm tükki järjest ja vaidlen ausalt, press oli väga adekvaatne, adekvaatselt jagas näida seda olukorda ajas neid sündmusi. Samas väidetakse tüüpikettide piketist rääkimisega pikettide näitamisega üle riigimehe rikku rikub linna mainet, linna tule, investorit, kune, vaktsiin ebastabiilne. Kas stabiilsus ju kajastab niit Pigeetilistuvaid üldse linnavõimu nagu tegevuses? Ütleme, missugused, missugune olukord on just ärimeestele loodud siin kas raske saada, rentida või ütleme, mingid majad? Selles ju tuleneb see linna imiks või saatus või ükskõik mida. Aga mina leian, et just ta ärimehed ei saa linna tule linna sellepärast et linnavõimud takistavad takistavad ärimeest. Ma ei tea, mispärast mingit huvi, solin seal salahuvisalul. Jätame poliitikud vaidlema, tuleme tagasi Dicketeerijate juurde. Mõeldes, mida saate lõppu öelda, kas rääkida arusaamisest rahva ja võimu vahel või siis nagu meil nüüd öeldakse esimese ja teise Narva vahel või jällegi rääkida midagi koostööst, leidsin, et saadet sa pead ikkagi lõpetama üks piketeerija, kes ei ole mitte professionaalne piketilist seisja vaid lihtne Narva lasteaednik. Tema sõnul ei saa selline olukord, kus näljapajuk, kes töötavad, inimesed tunnevad raskusi laste toitmisega, samal ajal aga tööandja, ehk siis linnavõim tõstab endale ise palka, kaua kesta, tuleb tulla kõigil tänavale ja oma meelt avaldada. Tänast argipäeva lõpetab ütlus iseloomustabki enim narvakate praegust meelsust. Saate pani kokku Jüri Nikolajev. Kuulmiseni.