Ajaloolane heina Gustasson Te olete ajalugu uurinud küll meditsiiniajalugu, küll sõjaajalugu, aga samas ka sellist huvitavat valdkonda, nii nagu tööstuse ajalugu ja just nimelt seda, mis puudutab Eesti toiduainetööstust. Ja selles osas olete teie selline mees, kes kulub meie saatesarjas sõna otseses mõttes marjaks ära. Nii et kes siis teine veel võiks olla, kelle poole pöörduda küsimusega, et kui vanas tööstuslik leivatootmine siis Eestis üldse on olnud. Aga see vastas polegi nii väga keeruline ja ei ulata pikka aega tagasi. Nimelt aastal 1864 tekkis esimene aurujõul töötav leivatööstus meie Maal. Selle avas Tartus härra kaupmees keller, võttes eeskujuks Riia linna, kus niisugune juba oli olemas. See ei meeldinud sugugi Leiburitele, need vaesekesed, kes tegid seal omal kodudes ja pagariärides leiba ahjudes. Need hakkasid nöökima seda härrat härra kellerit. Ja nii nad rabasid, tabasid kuni rünnak kandiski vilja ning mõne aasta pärast lõpetaski härra Keller oma vabriku töö. Alles 1912. aastal läks jälle midagi käikus oli kastani tänaval uus leivatehas nimega prantsuskeelne nimi. Mall nagu tookord loeti eesti keeles pain normaal. Normaalne leib. Aga see täisteraleib, mis seal tehti, ei leidnud Eestis suurt vastuvõtutalikallis. Aga Peterburis hakati teda lausa massiliselt ostma. Ja see peenormaali müük Eestis kestis kuni esimese vabariigi, kuni, ütleme lõpuni. Kas siis võib arvata, et need esimesed leivavabrikud olidki põhiliselt musta leivatootjad? Need vabrikud olid põhilised musta leivatootjad, väga vähe tehti seal hiljem ka saia. Saiategijad olid ikka pagarid ja väiksemad leivatööpojakesed või kus kõik käis käsitsi. Ame, räägime vabrikutes. Järgmine siis tekkis samal 12. aastal ja selle asutas Tartu kaupmees, taanlane Loorents Sander. See tuli Riia tänavale. Ja Loa avamiseks väljastas Liivimaa kuberner vana kalendri järgi 26. oktoobril, mis meie ajas praegu vastab kaheksandale novembrile 1912. Nii et mõni päev tagasi tegelikult oli siis leivatehasel taassünnipäev. Tagantjärele võib ka õnne soovida ka ilus asi. Pärast oktoobrirevolutsiooni sõitis taanlane kodumaale. Ta nuusutas siin neid võimalikke sõja juuli ja müüs oma kinnisvara endise Palamuse kingsepale ja poepidajale seejärel Tartu nahakaupmehele Kaarel ennusele. See mees ehitas kohe tehase juurde jahuveski ja andis ettevõttele nimeks seires saad ladina keeles leib. Veski renoveeriti nüüd 1900 kolmekümnendatel aastatel ja sellele pani juhataja omanik teise nime. See oli kuldtera. Näete, kui ilus, niisugune romantiline. Ja 1935. aastal rõõmustage tallinlased Avas ennusama filiaali ka Tallinnas. Ja siis hobusemehed ootasid juba vabriku väravas ja veeti juba poodidesse laiali. Ja algul hobusemehed, aga ennusel tekkisid juba õige pea autod, veokid, millega ta siis laiali saatis oma leivatooteid ja temal oli üks kõige suurema autode arvuga tehas üldse Tartus. Nüüd on ju meil leibasid üsna palju ja igal pätsil on oma nimi kas siis oli ka mitu sorti leiba ja kandsid nad erinevat nimetust? Ei, põhiliselt olid leivad ära märgitud, kui suured ja silma järele määrati neid. Ega see ei olnud mingisugust nime seal juurde pandud, nendele erilist nime. Selliseid pätsid nii nagu kodu köögiski tehti, niinimetatud põrandaleib. Põrandaleib igal juhul jah, ainult nad ei olnud väga pätsid, vaid olid enamuses piklikud. Muidugi see seires ainsaks mis pani aluse praegusele Tartu leivakombinaadile. Üks teine ja väga oluline oli hoogust kooki, see oli rändkaupmees, aga varsti Tartu bussifirma omanik. Sedasama August kooki leivatehas Emajõe tänaval, endise õlletehase Dombriinus hoones. Ja selle tema avas kevadel 1936. Kaunis huvitav kambriinus jõudis Tseeresest ette oma toodangu poolest olid need kaks tükki siis juhtivad leivatööstused, muidugi me ei loe seal väikeseid pagarifirmasid. Aga nüüd jõudis kätte siis 1940. aasta, kus kõik, aga natsionaliseeriti puudusid nimed. Tseeresest tekkis punane Tseeres Jaagan priiusemajas olevast tuli jõud, sõjad tegid oma osa, natuke said need leivatehased ka viga, aga mitte eriti palju. Aga nüüd tuli üks pikk-pikk nimi, paluks natukene kannatust. Alates esimesest oktoobrist 44 käskis Eesti NSV toiduainete, liha-piima- ja kalatööstuse rahvakomissariaat liita ühtseks tootmisettevõtteks leivatehase jõud. Punased Serse jahuveski nimega tiigiveski ning veskimasinate tehas, et armas ja see kõik sai uue nime Tartu jahu ja leivakombinaat. Ja nüüd siis kannab Tartul leivatehas uut nime, see on pere leib, see on selline täiesti südamlik ja tore nimetus. Sest et eksleib, on ikka igas peres, eks pereliige või kuidas teile tundub, direktor Neeme Raig? Kui tagasi vaadata paar aastat nimelt kaks aastat, nüüd saab vanaks pere leib, siis esimese variandina oli arutlusel Tartu leib. Kuna ka Tartu linnavalitsus leidis, et Tartu nime tohivad kasutada ainult nemad ja seda õigust firmale ei antud, siis tuli ideed pere leib jätta või noh, tõesti pere ligi iga pere tarvitab. Siis klapib. Me jõudsime Heino Gustassoniga väikese ajaloolise ringkäiguga sinna maale paar aastat pärast sõda ja seal siis see ajalookroonikate sirvimine meil katkes, aga teil muidugi on omad raamatud ja omad vihikud ja omad värvilised graafikud kõik, siit me võiksime siis natukene teie abiga seda tihemiku, mis nüüd sellest tekkinud Tartu leivakombinaadis kuni siis nüüd jälle pere leivani täita. Aktsiaselts Pereleib eksisteerib jaanuarist 1994. See aktsiaselts ei tekkinud tühjale kohale, vaid jätkab tolleaegse Tartu leivakombinaadi tegemist uues kuues ja teistmoodi. Kui nüüd vaadata seda tartu leivast kombinaati kujunemist, siis see ainult läbib küllaltki keerulise tee ühendanud kombinaadiks palju tolleaegseid ettevõtteid, näiteks tolleaegne leivavabrik veres koogi leivavabrik. Need olid peale sõda tolleaegse jaagu leivakombinaadi osakonnad. Peale sõda allutati ka veskid jahve leivakombinaadile. Aegade jooksul ühendati kõik tartus tol ajal tegutsenud väiksed kondiitritööstused lisandus ka veel korraks pärmivabrikus tükiks ajaks siis hakkas jälle küljest ära pudenema, esinemisi pudenesid ära veskimasinate remonditöökoda. Siit raamatust võib vaadata, kus teil on sinise punase kollasega joonistatud nii toredat graafikut, et kõige pikem tulp, kus siis on kõige rohkem asjaosalisi see oli siis 59. aastal. Ära hakkasid pudenema peale 50 üheksandat aastate esialgu veskid, siis sama remonditöökoda, pärmivabrik pidas tükk aega veel vastu, 59 olid veel pisikesed kondiitritööstused peale seda Tiigi tänavas valmis eraldi pane siis need väiksed töökad likvideeriti jää koondatega. Kondiitritööstustega kokku. Tol ajal enam-vähem kujuneski välja see struktuur. Ja see paik, kus me oma tänaseks saateks siin juttu ajame, teie ettevõtte hooned siin natukene nagu Tartust päris suurest linnast jääb see välja. Siis, kui ta ta ehitati, siis Tallinna linna piiridest väljas. Praegu on linna piir viidud kaugemale teinud, et me oleme linna territooriumil. Käiku läks ta siin 70. aastal 25 aastat. Nii palju teadmiseks. Vanemad inimesed veel mäletavad, et leivatööstus tegid enne sõda ainult leib. Ja kunagi veel vanemal ajal oli isegi kaks tsunfti leivategijate tsunftiealise siis kondiitrid, suunised, leivategijad ei tohtinudgi saia kondiitritooteid teha, hiljem tsunftid ühinesid ja nüüd on päris ühinenud ära kõik, nii et kokkuvõttes on meisid leivatööstusest vanad väljade kombinaat, ettevõte, kus toodetakse siis alates leivast, saiast ja lõpetades kõikvõimalik kondiitritoodetega ja kõik, mis sinna vahele mahub küpsiseid ja muud. Kuidasmoodi siis direktor arvab, kes leivatööstuses kõige tähtsamad inimesed on, kes kõike teavad, kõike tunnevad, kõike, määravad. Leivategemine on ääretult keeruline asi saia tegema, selle kõrval on niisugune asi, et sellega võib-olla saaks mina ise ka hakkama, aga vaadake, meil on tõesti keeruline lugu lühidalt kokku võtta, siis peavad olema hästi oskajad, inimesed ja head riistadega siis jälle pole suurt konsti. Minu administraatori rida on muretseda häid riistu ja hoida häid inimesi koos, nii et tänu sellele ühendusele ongi nagu tartu leival tekkinud arvestatav maine ja selline imidž, mida ütelda natuke tartu vaimundatu leiva sees ka. Pere leiva peatehnoloog Milvi Kits, te olete kaua juba olnud siin selle ettevõtte juures ametis. Esimest korda tulin ma tartu jahu ja leivakombinaati peale keskkooli 1958. aastal siis töötasin ainult kaks kestad, õppisin ära pagariameti, seejärel läksin kõrgemat haridust omandama Tallinna. Peale kõrgkooli olin veel kolm aastat, aga isiklikud Nemad viisid mind elama mõneks ajaks Saaremaale. Ja seal ma tegin ka leiba. Olin Kuressaare leivatehases. Nüüd olen siis 80.-st aastast taas Tartus. Ja olen põhiliselt töötanud tehnoloogina, nii et kolmandat korda ikka ja jälle siia. Meeldib. Meeldib leiva lõhn tõmbab ikka. Tagasi, missugune pagariamet on, kui te seda natukene kuulaja jaoks kirjeldate ja ava. Pagariamet nõuab võib-olla eelkõige väga suurt kohusetunnet, kindlasti sellega kaasneb peale rõõmsa leivalõhna ja tööga ööd kindlasti. Ja väga täpne tehnoloog, Loogia jälgimine ühte leivategu untsu ajada on üsnagi lihtne. Keegi kuskil teeb midagi valesti. Ja kogu kollektiivi töö võib olla halb. Kas selle leivateo käigus pidevalt võetakse proove ja vaadatakse, et see keegi kuskil ei ole midagi valesti teinud või kui on teinud, et siis saaks seal poole pealt parandada või poole pealt ei saa enam mitte midagi parandada? Ei, kahtlemata meil on igas vahetuses tehnoloogia teenistus see tähendab vahetusetehnoloog, kes ikkagi protsessi jälgib ja kontrollib. Kas te praegu pea tehnoloogina, peate ka veel öösel vahel väljas olema? Ma isiklikult käin väga harva, kui, siis millegi uue pärast aga kahtlemata kuulub sinna juurde ja kuna meenutame aastal 1958 siis olid pagarid kõik mehed, ma olin ainuke tütarlaps, kes sinna brigaadi siis naisena tööle tulla, aga praegu hakkab see suund taastuma, nagu vaatan, kutsekoolis on juba sellele erialale küllaltki palju noormehi astunud. Nii et ma näeksin, võib-olla 10 aasta pärast teda jällegi mees erialal. Ja teie, Maire-Mai Toomere, olete siis töötanud siin 25 aastat? Ja augustis sai 25 aastat tagasi, kui ma pärast Polütehnilise Instituudi väetamist siia tööle tulin, leiba tegema ja alustasin vahetuse tehnoloogina. Ja siis sai minust vanem tehnoloogia ja hiljem siis labori juhataja ja selle koha peal. Mind on juba pikka aega peetud 77.-st aastast. Kas leivategu algab laborist ja lõpeb seal ka? Tõesti laborisse algab tooraine analüüs. Analüüsime põhitoorainet, jahu eriti hoolsalt ja samuti muid tooraineliike ja isegi kui jahu on halva kvaliteediga, siis meelaadi koormat ennem mahagi, kui on laboris langemisarv, seal nii rukkijahu põhikvaliteedi näitaja arvatud või siis suuname ta vastavasse silose, et meil oleks partiisid võimalik segada, et ikkagi see leib tuleks tõesti maitsev. Kuskohalt see põhijahu siis praegu, nüüd pere leivale tuleb palju Eestimaa põldudel, sellest kasvab. Jahu me saame tartu viljasalvest ja eeldatavasti on see Eestimaa põldude vili. Nisujahu otsime sealt, kus on kvaliteetsem jahu, sest pole väga lihtne leida kvaliteetset Parandajatete see on meil eesmärk tootmises omaette, et mitte seda kunstnikku ja keemiat viia tarbijani, vaid meil oleks ikka kõik nii nagu vanasti. Kui jahupartiid analüüsitud, siis need tuleb viia tootjateni ja koos tehnoloogidega töötame siis parameetreid välja, millised peavad tööstuses olevat, ilma et see toodang tõesti kõige kvaliteetsem tuleks antud jahust ja lõpus siis me kontrollime jälle, vaatame, kas on kujud, efektid või niiskuse suhkru rasvaanalüüse, kuigi ma pean ütlema, et meie inimesed on muutunud märksa kohusetundlikumaks, kui vanasti tahtsime tõesti neid rasvaanalüüse ja ju nad ikka veidi kippusid ära kaduma, siis nüüd praktiliselt meil ei ole probleeme, sõitmist peab sees olema, on sinna sisse ka pantud, nii et meil on märksa rohkem aega just toorainega tegeleda. Kas igal hommikul võtate valmis soojast leivast, soojast saiast proovid ja, ja maitsete proovite või te usaldama suud, seal on teil teised näitajad, mille abil te siis analüüsi teete? Kõige lihtsam on tõesti oma suuga seda märkida ja ma ütlen, et kogemus on ka piisavat enam-vähem mööda ei pane, aga teisipidi hakkab see tervise peale, kui seda värsket leiba-saia niimodi paar korda, teinekord juhtum, kui praak on proovida ükskord proovid teinekord ja pärast ning valu kõhus see ei ole tervislik, süüa nisukest täiesti ahjusooja leiba või saia. Mis sellest, et need lapsepõlve mälestused sinnakanti ikka kisuvad, et kui võttis tädi või vana tema või keegi selle ahjust välja värske leiva ja sellest on ju luuletajadki meile kirjutanud, kui hea see tegelikult ikka oli ja see kodus tehtud või peale, et see võib-olla siis selline väike maitsmine ainult kord nädalas või nii nagu kodus seda leiba tehti. See on just nii ja ei saa salata, kui puhkused, tulen ja ei ole ikka kuu aega värsked leiba-saia söönud, siis küll maitseb leib ja sai, mis ahju otsast tulnud. Taas maitsev. Räägime nüüd sellest kuidasmoodi üks uus leib üldse sünnib. Kuskohalt see idee tuleb, et midagi uut nüüd teha või keegi mõtleb välja selle direktor siin vist tahab. Vahele öelda, et kõigepealt tehakse ikka vist mingisugune turu-uuring tänapäeval ära. See ei ole enam põhiidee, et uut toodet teha uue toote pärast. Kunagi muide oli vanadel aegadel oli isegi selline arvestatav näitaja, mida leivatööstuste võrdlemisel kasutati, oli uue toodangu juurutamine ja nii edasi ja siis tõesti sundis niisuguseid uudiseid. Loodan, et mis seal uued ootab pärast tehtud, aga nüüd noorima tõeste turgu selles mõttes, et mida nõutakse, mida ei nõuta ja see toode, mida enam ei nõuta või mille nõudlus oluliselt on vähenenud, see lihtsalt läheb tootmisest välja ja selle asemele peab, tuleb midagi uut. Et hädavajaduse selleks. Teil on siis sellised sotsioloogilised uurimused kohe tellitud vastavatelt firmadelt või kasutate omaenda firma kauplusi ja ja oma hulgiostjaid, et vaadata, et kes mida tahab, kus mida kõige paremini ja kiiremini läbi müüakse. Kõige tõesema pildi annab ja oma jaekaubandusega pärastatud varem läbi viidud uurimused, mille eest me ka küllaltki kenasti hakkasime, need jäid siiski kaupluste tasemel ja kauplus tasemel. See arvamus oli tihtipeale selle kaupluse töötaja subjektina arvamine, kes otse leiba tellib meie käest, aga mitte tarbija enda arvamus. Et kõige täpsem on praegu meie oma jaevõrk ja majavõrgu järgi teinud otsesed järeldused sellega tegelenud müügigrupp väljadel oma kaupluse jalutuson nüüd müügipunkti, kus me oma töötajatega müüme. Ja tee oma leiba-saia turustate põhiliselt Tartus ja siin Lõuna-Eesti kandis. Kas Tallinna inimene ka teie tooteid maitsta saab? Väga paljud endised, sest kes Tallinnas elavad, et kui Tartus käivad, siis viivad kaasa, aga turupiirkond varem oli piiritletud administratiivpiiriga, Tartu maakond ja Tartu linn on nüüd vabakaubandusega läinud tunduvalt laiemaks ja kui tõmmata selline ring, siis võiks hakata näiteks Räpina, Valga Võru-Viljandi-Karksi Jõgeva Kallaste sellist ringi umbes tame osaliselt samal ajal muidugi teised leivatööstused samas turu piirkonnas ka oma tooteid müümas pakkumas. Nii et siiamaani käib ja peab ütlema. Lõviosas täiesti kena konkurents, võtame mõned niisugused halvad konkurentsipüüdlused välja. Ta ei ole siiamaani veel ilma teinud, nii et täiesti terve konkurents siiamaani. Tähendab just, et miks see meie toodang peab seal mulla ligi kõige alumisel riiulil olema? Ta polegi nii inetu ja ma ei räägi üldse pere leivatootest, vaid Eesti toodangust üleüldse. Kui, kui tahetakse vahet ja no siis võiks päris eraldi riiul olla, kus on ikkagi täiesti eestimainetoodang, et inimesed teeksid vahet eestimaise ja välismaise toodangu vahel. Ja selles küsimuses otsisin ma üles ka tarbijakaitseproual assija ja ettevõtlusosakonnast Lasnamäed ja ka nemad ütlesid ainult, et noh, poed on eramüüjad ja nemad panevad kauba välja, nii nagu nemad just tahavad. Aga kas just kõige tarbijasõbralikumalt? Pere leivapersonalijuht Maret tuul, eks üks niisugune vana ja traditsioonidega ettevõte, kellel on ikka ka tubli ajalugu selja taga ja neid aastaid ja neid häid ja halbu päevi need on ju olnud. Eks selline ettevõte mõtleb ikka oma töötajate peale, mitte ainult selles osas, et anda teatud hulgale inimestele tööd ja leiba vaid millegi muu peale veel. No meie inimeste peale on tõesti mõeldud, tähendab aastast aastasse ikkagi toimuvad veel üritused, mille, millest inimesed saavad perekonniti osa võtta on võimalik oma puhkeaega vaba aega sisustada tänu meie üritustele. Samuti on meie inimeste tervise peale mõeldud. Meil on oma kohalik arstipunkt saada abi küsida nõu ja meie inimesed võtavad üsnagi aktiivselt osa nendest Babaja sisustavatest üritustes, igal aastal on Pagarite suvemängud näiteks need toimuvad erinevates kohtades Eestis. Sellest võtavad osa meie inimesed, seal saavad näidata oma sportlikke oskusi ja üsnagi lõbusad sellised meelelahutuslikud. Peale selle on meie inimesed käivad ujumas, palli mängus. Nii et ühesõnaga me ikkagi võimaldame ühte, teist nelja, kellel vähegi huvi on ja tahtmist, need saavad osa võtta nendest asjadest. Kuidas te lastele mõtlete? Meil on nii, visati kala, võtame oma töötajate lapsed, saadame kooli esimesel päeval siis on jõulupidu töötajate lastele muidugi, seda peab ütlema tegelikult aastast aastast ikkagi see osavõtt on vähenenud mingil määral. Millest see tuleb, seda, noh, isegi ei oska nagu seda seletada, aga on selline tendents muidugi olemas, ikkagi püüame teha ja inimesed võtavad osa ja on väga aktiivseid inimesi. Muidugi, kes on aktiivsed, olid vanasti aktiivsed, on nüüd aktiivsed ja ikkagi see vana kontingent, kes käib, see käib. Praegu on siis varajane hommikutund ja me oleme pere leiva tootmis sõlmides minu ekskursioonijuhtideks on peatehnoloog Milvi Kits ja meister Svetlana mets. Mõlemad on nad väga suured meistrid omal alal ja väga kaua siin leivatööstuses töötanud. Ja ausalt öeldes olen esimest korda nii suurt leivategu. Samas me seisame praegu vormimis liini juures leivavormis liini juures siia vannikestesse vormidesse tükeldatakse siis tainakud siit nad suunduvad kerkekapi, kus see kausike täitub. Seejärel ta suundub ahjupõrandale. Lähme ikkagi käärivanni juurde, kus kogu meie leivatöö alguse saab. Trepist üles. Nüüd me asume siin reivannide juures. Kui me rääkisime, et vanasti tehti leiba leivaastja selleks juuretisest oli pisikene kakukene astja nurgas siis siin on tonnide viisi vedelat juuretist, mis siis liigussin vannides, mida toidetakse eest kantakse hoolt, et ma keskkond, temperatuur ja muud tingimused vastaksid kõik armile juuretis siis suunatakse torustik abil taigna tegemisse, kus siis masinad valmistavad taigna. Te rääkisite, et juhul, kui erinevate leivata eestlaste leivad kannavad üht ja sedasama nime et isegi sellisel juhul kui retseptid kuidasmoodi, seda leiba tehakse, on ühesugused, tuleb see leib ikkagi erinev välja. Võib-olla kogu nõks ongi siis selles juuretisest? Kahtlemata on see väga tähtis, meie oleme säilitanud oma vana traditsioonilise tehnoloogia, muutes ainult seadmestiku ja oleme hoolitsenud, et kõik nii nagu saab täidetud. Ja meie Tartu leiva maitse ja aroomi saladus võib olla ongi see juuretis. Mis on siis, nagu ma mainisin juba Tartu Ülikooli teadlastega koostöös siis valminud. Ja see pikk tsükkel pikk kääritamise aeg annabki väga palju siin kaasa, me ei ole oma tehnoloogiat viinud lühendamise teed, viibime just madise leiva kääri vanni juures. Aga meil on neid neli. Olengi seda töölõiku kõige olulisemaks. Meil töötab siin neli mees, pagarid, nad on erikoolitusega kaks on Õisu tehnikumi lõpetanud, ühe me oleme siin kohapeal välja, tänud ja üks on meil väga suure ja pika staažiga ja ei tohi millimeetri võrragi eksida, just kõik kogu töö saab alguse siin ja nende inimeste vastutustundes näeb kõikide meie ülejäänud inimeste töö. Ja siin on siis üks hästi suur ja mahukas roostevaba terasest. Aga selle anuma sees on siiber ja tundub, et siit siis kuskilt minu meelest just nagu põranda seest valgub taigen siia suurde anumasse. No praegu asumegi taignaga käärimisnõu juures taignamasinasse suunatakse siis tainas siia ja ülesiibri, siis kukub käärinud tainas ja läheb vormi, mis edasi, algahe näitsikud ametis. Vot siin me näeme nüüd saiataignasegamismasinaid, mis ma ütleksin, et see on praeguse aja tehnika viimane sõna meenutab mulle ausalt öeldes suurt elektrimikserit ja sellel masinal on see omadus, et ta tõesti kindlustab täiusliku taigna segamise, tal on segamisfaas ja sõtkumis faas, erinevad kiirused. Ja tõesti, võrreldes eelnevaga perioodiga, kus meil oli pidev tehnoloogiline protsess, kus tainas segati pidevalt, ei saavutanud me kunagi sellist head läbisegatud taigen. Aga see on tõesti väga suur kvalitatiivne hüpe, meel paljusid tuleb siis seda head, saia, leiba. No oleneb päevast, harilikult on meil välja kujunenud kindel inimestepoolne. Tsükkel ostetakse ülepäeviti, kõige rohkem ostetakse reedel ja kui ma keskeltläbi ütlen, praeguseks on meil kujunenud päevas 13 tonni saia ja selle me valmistame siis kahes vahetuses, põhivahetuseks kujuneb öine vahetus, sest kõik kauplused kaugemalt tulnud kliendid soovivad võrdlemisi varakult kätte saada oma toodang juba hommikul ja need siis, kes on kannatlikumad, saavad oma toodangu kohe värskelt soojalt ja kätte päevases vahetuses. Teie swed, laula, mets, olite täna öösel tööl, nii et teil on pikk öine vahetus selja taga ja kell viis siis te saite natukene, ma ei tea, kas te saite natukene tukkuda natuke ikka. Ja siis te tulite minu palvel hommikuks uuesti siia välja kuidasmoodi see töö läbi tööl olla siis ka on, kas harjumus on nii sees, et midagi ei ole? Eks ta ole väga raske ja see on noh, inimorganismile ju vastunäidustatud. Aga kui me oleme valinud endale sellise elukutse, et me oleme oma rahva teenistuses ja kui me tahame, et hommikuks oleks toidulaud valmis, siis me oleme rõõmuga. Tere, tere, jõudu Aivo ja saia lõhn endale vastu. Nüüd asume me väike saia tsehhis, see on meie kõige nooremtsehh ja tema perenaine on endine tallinlanna, tehnikaülikooli lõpetanud Kersti Süva. Kersti, te istute nii lõhnavate saiade juurest siin, mis nende nimetused on, mul on tunne, et midagi on siin kohupiimakoogi taolisi demagoogitses on kõige parem toode, mis meil üldse on, siis ta läheb kõige paremini. Ta on poolekilone, pungadest küpsetatud. Ja siis läheb lindile aegne Tritsel Rõõmu. See rõõm on ohtra šokolaadiga üle valatud, seal on ka neljaga Kaaerrdeeznendavastile. Ai, teie panete suu vett jooksma, et me ei saa enam edasi reportaaži teha. Eestile sellest väike saiatsehhi toodetest siis veel meeldib? No meil on kõik hea. Ei oskagi ühte teisele eelistada kohvi, saia, kohvitäidisega süsteeme, Viiburi, saia, Rimi ja moosiga, eriti soolasest võiks rõhuta küüslaugusaiu ja juustusaia. Need on väga maitsvad. Moosiga pontšikuid rasvas küpsetatud. Jälle nägu läks nüüd naljanöörid, et meil on sortiment, on suur 35 toodet. Lust on selles ruumis tõesti tööd teha, sest see ruum sisaldab meil kõige viimase sõna järgi ostetud tehnikad. Kino on uued kerke kapid, uued ahjud, uued masinad, uued segamismasinad ja kogu seltskond uus, sest siin me töötame alles poolteist aastat ja kui me alustasime siin, siis me keegi ei osanud ette aimata, et meil kujuneb see töö. Nii töömahukaks. Tahaks veel niipalju öelda, et selle tsehhi toodangu nii-öelda väljatöötamisel ja kujundamisel oleme tahtnud järgida, et oleks omanäoline, et need ei ole sellised nagu kohvikus aia. Aga me oleme tahtnud neid rikastada siis igasuguste täidiste ja puistetega. Ja nagu eriline meie jaoks on see alustasime siin torti rõngaste sees, pidulike saiade küpsetamist. Siin on siis jõulukarp jõuluküpsised ja karp on väga kena kellukesed peal ja kipsis on madeksin veel parem tõesti, sest et ma maitsesin niisugune kerge piparkoogimaitseline paljude jõuate käsitsi kaaludes ja, ja seda ilusat karpi kokku pannes siis neid karpe oma vahetuse jooksul ära teha ei pea, siis me päevasse idee terve päev ühte ja sama tööd. Et täna juba tegime besee diateisi ka pähkliküpsis kaalusime ja meil on hästi palju toodangut, igat liiki ja kõike peab alati müügil olema. Mis nendest küpsistest teile endale kõige rohkem maitseb? Haiga pähkli jää, Sakko jään ikka läheb vahel midagi musisega maika. Palju neid häid ja maitsvaid küpsiseid siis tuleb teil läbime, toodame kuus 10 tonni küpsiseid, aga vastavalt tellimustele me kindlasti ka ületame koguse. Nii, ja nüüd me oleme sellest liinide mürast natukene kõrvale tulnud ja siin on tõesti vaikne, ilus, valge ja puhas. Aga see on naiste paradiis, mõnes mõttes? Jah, me oleme praegu töötajate riietus ruumis ja duširuumis siin mäel, seal lõppes remont ja nagu näete, tõesti on muutunud väga meeldivaks, olmetingimused ei taha mitte ainult nõuda oma töölistel head tööd, vaid meie peadirektor on suunanud ikka väga suure tähelepanu sellele, et oleks tagatud head töötingimused, et oleks tagatud head olmetingimused ja oleks tagatud ka hea, tasub ma vaatan, et siin on isegi söön juuste kuivatamiseks, niiet mõni näitsik näiteks kellele vaja ruttu-ruttu kohtama minna ja ta vaatab, et enam ei jõua juuksuri juurde, siis ta kiiruga veel siinsamas olmeruumis keerab, rullid ja kuivatab oma pea ja kohtama. Ja kui on noh, inimestele rõõmus veel tööle tulles töölt lahkudes, siis ma arvan, et on tagatud ka hea töökeskkond ja siit head tulemused. Nii me oleme jõudnud oma reisiga Tiigi tänavasse vana jahuveski juurde, kus on need olemas pere, leiva, kondiitritoodete, tsehhi ja praegu siin tuleb kondiitri hoolika rajalt välja üks väga huvitav toode. Ümmargune, nii nagu lumepall ja niisugune nimi tal on ka ja muide, tal ongi selline nimi lumepallike Me oleme püüdnud nüüd neid kõrkaloorseid tooteid välja vahetada, madalama kalorsusega oodata vastu, et saaks ikka hästi palju süüa, aga tegelikult paksuks ei lähe. Täpselt. Ja, ja siis meil on terve seeria tooteid, mis on valmistatud siis kas keefiri või jogurti baasil ja segatud siis vahukoorega tarretatud. Ja see antud joon, kallike, on siis keefiri vahukooretoode umbes samasugune on siis ka see teie eriti atraktiivne õunakene, mis seal sisel värvitud eri värvidega ja toidumessil paelus ta küll väga suurt tähelepanu ja ma tean, et esitasite selle Ta isegi parima toiduaine konkursile. Ja nüüd siis siin on tõeline jõuluvana töökoda, ma ütleksin, eriliselt kaunilt kaunistatud piparkoogid on juba kastide sissepakkimiseks ja siin ma näen, plaadi peal on piparkoogimajakene ohtra suhkru lumega riputatud kuusk samuti lumehärmas ja seal on küll, ma arvan, et jõuluvana saan, on jõulud on kohe-kohe tulemas ja juba küsitakse meilt piparkooke. Me juba paar nädalat neid valmistame. Ja need kaunid piparkoogid on meil karneeritud meie ühe parima kondiitri, metsik helbe poolt, kes osales ka toidumessi raames korraldatud piparkookide võistluse ja saavutas seal teise, tahabki. Ja oma saate Tartu pere leivast. Me lõpetame tänasest siin teie kohvikus, teie firma kohvikus, mis on siin kondiitritoodete tsehhi kõrval kohe Tiigi tänavas. Ja praegu, kus seisame kolmekesi kohviku perenaine ja on ka siin, meie juures on siis valgustatud lett, kus on ma ütleksin silmi kirjuks võtvalt, kaunid tordid. Kui palju neid torte teil siis tuleb? Ütleme ja pakume oma klientidele alla 30 sortimenti. Sinul, kas kuulud? Õuna tot meeldib inimestele väga, ka virmalised, vot nendele testi oma klientuur olemas, aga siin selles kohvikus ei ole mitte ainult tordid, siin on kõike, kõike, mida siis pere leib teeb ja toodab ja kõik, mis on küpsetatud, kõik, mis on magusa poole pealt, on ainult teie omatoodang. Nii ta on. No eriti ma tahaksin rõhutada meie küpsiseid, need on täiesti naturaalsed, konservandi vabad, mida me väga tahaks soovitada kõigile kõigile, me ei taotle nendel pika realiseerimisajaga, aga me tahaksime, et tarbija saaks neid kätte värskena. Me oleme maha saanud ka uuema pakendiga, mis on tellitud Soomest mitmevärviline ja peaks nagu lettidel püüdma pilku.