Romulus oli juba mitmendat päeva üksinda toas. See pani mossitama ja oli igav. Ta tundis end üle arvusena. Ükski lamp Roomuluse peas ei vilkunud. Ja kui Roomulus kord päevas oma asendit muutis jalga sirutas käega vehkis või pead pööras, kostis hirmus müra. Kruvid ja poldid, vingusid, ulgusid, kolisesid ja nagisesid. Roomuluse liigesed vajasid täiesti kindlasti. Uksekell helises Romulus, surus kiiresti kõrva taga olevale nupule. Uks avanes isenesest sisse tormas tohuvapohu. Õnneks oled sa kodus. Asjad on päris kehvad hüüdist ja haigutas meetri pikkuse haigutuse. Mis siis jälle viga on? Urahtas Roomulus. Ma olen haige. See kole laiskuse, viiru, kus see teeb nii laisaks, et ei jaksa muud kui ainult haigutada. Sel ajal lähevad kõik asjad segamini, kaevas tohuvabohu, rahu, rahu, sõnas Romulus ja valas pudelist lusikale tumedat ainet. Siia on kirjutatud roboti õli. Roboti õli ei tohi ometi juua võib. Mina võin. Kohe, kui laiskuse viirus näpistab, võtan lonksu roboti õli ja olen vormis. Või vajada uusi kaitsmeid. Me peaksime mutreid pingutama. Ei, ei, ei, ei, vajan sinu abi. Kuule siis, pereema niru Naru läks nädalaks puhkekodusse ja isa nirul aru on välismaal. Lapsed on üksinda kodus. Ja mina olen haige. Pidin ma selle laiskuse viiruse just nüüd saama. Soraadid keset viru, Narudonn imestas Romulus. Mina olen niru, Narude koduvaim. Tohuvabohu oli koduvaim, kes aitas nähtamatult niru Narude kodu korras hoida. Ainult ema niru naeru teadis tema olemasolust. Teised perekonnaliikmed isegi ei aimanud, et nende köögikapi ülemisel riiulil piima kandnud, aga keegi elab. Puhu nuttis suure häälega. Taskuräti taskust välja tirimine võttis hulga aega, sest see oli voodilinasuurune. Romulus vaatas teda imestunult. Nii suurt taskurätti ei olnud ta kunagi näinud. Tohuvabohu nuuksus edasi. Romulus muutus rahutuks. Mis teha? Kas mina peaksin niru Narude poole tulema? Pea peaks tohuvabohu lõpuks sõna suust, kui see sulle sobib. Sell, Ma tulen, kui kohe töilamise lõpetad. Oli täna all. Täna oled väga hea, hõiskas karges tohuvabohu. Järsku jäi ta mõtlikult seisma. Kuule, me peame kokku leppima, kuidas sa sinna tuled. Saad aru? Ei, helistan uksekella ja astun uksest sisse, kui mahun. Ega selles midagi imelikku ole? Ei, sellest ei tule midagi välja, lapsed ehmuvad, ei lase sind sisse. Me peame leidma mõne teise tee. Romulus ehmus kõik lambid, tema peas, hõõrusid punastena ja mingi sireen hakkas nii tugevasti üürgama, et inimesed all tänaval arvasid tulekahju lahti olevat. Lõhkuda mild osadeks. Saju Roomulus viimaks sõna suus. Ei iialgi. Ütle, et sa seda ei mõtle tõsiselt. Romul sai nii ärritunud tuttama, lambid muutkui, süttisid ja kustusid. Muidugi mõtlesin ma tõsiselt. Lõhume suu ja pakime sisse. Siis toimetame paki niru Narudele, saatjaks märgime, onu Ville sobib hästi onuville, on leiutaja ja elab Ameerikas. Kas ei ole suurepärane plaan? Agar ruumullus, mõtle kaitsetud vaeste laste peale. Nende peale ma mõtlengi ei usu, et lapsed mind jälle kokku oskavad panna. Nad ei oska kõiki juhtmeid, mutrid ja muud paigale panna, sellest ei tule midagi välja. Back Kippale med täpse juhise. Niru Narude pojad nendes asjades päris kodus, seletas tohuvabohu. Romulus mõtles pingsalt, ta lambid vilkusid ja kaitsmed surisesid. Ma olen nõus. Kuid ära unusta kasutamisõpetust juurde lisamast hurra tohuvabohu viivitanud hetkegi, kas seal on sobiva suurusega karpi sellist, kuhu sa vabalt sisse mahuksid. Kui karp oli leitud, hakkas tohuvabohu Roomulust osadeks lõhkuma. Romulus jäigi segaste tunnetega, kuidas tohuvapohu vilet jalutades temalt mutreid eemaldas ja neid hooletult karpi pildus. Ära unusta roboti õlipakki panemast tuletas Romulus meelde. Kuu põelutas taevas kaks paksu laiskurit vedelvorst ja unimüts. Lavasid haigutades pargipingil. Küll tahaks magada, haigutas vedelvorst ja ringutas. Ta nägi suurt karpi missise, liikus aeglaselt, aga kindlalt liikus kart vedela vorsti ja unimütsi suunas. Vedelvorst arvas, et näeb nägemusi, kuid märkas siis tohuvapohu, kes lükkas Hähkides karpi edasi. Tulge ometi appi, kilkas tohuvabohu. Vedela vorsti liigutanudki. Unimüts oli endiselt uneriigis. Ei, me jaks vaatame, oleme haiged, meissose hirmus laiskuse viirus pugenud, seletas vedelvorst oioi, aga see peab enne hommikut niru tarude juures olema, see on väga tähtis pakk. Eesti on sellest siis kulda, kulda hingeldades, tohuvabohu sees on midagi palju väärtuslikumat kui kuld. Imet turtsatas vedelvorst väändles pingilt püsti ja hakkas tohuvabohu karpillikamisel aitama. Nad said karbi peaaegu nirularud ukse juure, kui vedelvorst äkki aru sai, et ta tööd teeb ja ennast liialt pingutad. Vedelvorst tõttas kiiresti unimütsi juurde tagasi, hakkas teda üles ajama. Tuleb ütelda, et unimüts ei olnud just kõige paremas meeleolus, kui vedela vorst lõpuks jalule sai. Mis on juhtunud? Nirun, harude koduvaim tassisid äsja mööda õige rasket ja salapärase välimusega paki. Jama, aitasin seda. Kas tõesti? Hämmastas unimüts, niiet kukkus pingilt maha ja jäi istuma. Ja, ja mulle tundub, nüüd peame tingimata selle pakiga lähemalt tutvuma. Selles võib-olla midagi vajalikku. Unimüts ei olnud veel jõudu tõusta, kui hingeldades saabus kohale mutter. Palun vabandust, aga kas sa võiksid ütelda, kas siit läks mööda suur robot, mis siis unimüts, jahmunult rabad seal selline suur masin, seletas mutter ja laiutas käsi. Pole sellist läinud, aga võib-olla hiilisse siit mööda, kui me Suigatasime. Mutter raputas pead. Küllap oleksite märganud, see on nii suur, et seal lihtsalt peab tähele panema. Anna andeks, aga kes sa õige oled? Päris vedelvorst nii viisakalt kui oskas. Mutter oli juba kaugel, mina olen mõterr ja ma pean leidma selles, muidu juhtub midagi hirmsat. Hüüdista jooksis edasi. Oli alles kummaline tüüp, märkis vedelvorst eile, kuidas ta jaksab nii hirmsasti viha, Tõda, imestas unimüts ja sulges silmad. Ei, ära maga. Pidime minema koduvaimu juurde pakki uurima. Ta ütles päris. Selles pakis on midagi, mis on kullast kallim. See on juba kolmas hommikusöök, kus me mune ja saiakesi sööme. Küpsetage ise, mina ei oska. Ma võin teile ütelda, et ma olen isegi munadest tüdinenud. Kiidaksin midagi muud, kui ainult oskaksin. Oli pühapäeva hommik niru Narude lapsed. Pena. Miki, Sammy ja Epu istusid köögis. Kas päeva kodunt ära lastel ei olnud, sest midagi nad tundsid elust mõnu, unustasid ööriided selga pal jaa, muicki tüütuid asju teha olid õhtuti nii kaua üleval, kuni silmad ise kinni vajusid ja tulid järeldusele, et täiskasvanud peavad ennast liiga tähtsateks ja vajalikeks ning arvavad, et teavad kõike kõige paremini. Elu ilma vanemateta olnuks tore kui ainult Sami oleks muud peale munade keeta osanud. Kusagil peab kokaraamat olema põlipelale meelde, ta läks raamatut otsima. Esikus komistas ta kastile, mis öösel sillal ilmunud. Kus see, kas siia on saanud, on see meile? Küllap ikka meile teatas pena, kes oskas lugeda seal onu Villelt Ameerikast. Mis seal ometi on? Varutlemini Castiel võimatult raske? Ja tõi posti muidugi ukse ööseks lahti. Epu ja Miki ootasid valvsalt kõrval. Viimaks Avas pela kasti kaane. Kõik piilusid sisse. Nad vahtisid hämmastunult üksteisele otsa. Rauakolukast oli täis paljast rauakolu. Ja siis võib pudel. Onuville on peast põrunud. Pena võttis kastist paberi, millele oli midagi kirjutatud, ta hakkas lugema. Võttis aega, enne kui ta sellega lõpule jõudis. Kuulake, see on mingi tööjuhend. Onuville soovib vist, et me selles kodust ise mingi aparaadi ehitaksime. Ega see keeruline olegi, siin on täpne skeem olemas, teised hakkasid asja vastu huvi tundma. Miki läks isa Tööriistade karpi otsima ja bena ning Sami hakkasid põhjalikumalt juhendit uurima. Aga seal pannkooke küpsetati, küsis Epu pettunult. Lapsed olid onu Ville kingitusest nii haaratud, et ei märganudki vedelvorsti ja unimütsi, kes kogu aeg atlas sisse piilusid ja asjade käiku jälgisid. Kui unimüts kastis sisu, lähegi rabasse teda nii et ta maha prantsatas. Rauakolu terve kastitäis rauakolu. Ja sina väitsid, et selles kastis on kuld. Ilmaasjata väsitasime siiatulekuga pobises unimüts. Seisame ja vaatame, kas sellest kodust ka midagi saada või on meid ninapidi veetud. Ega seda koduvaimu uskuda või? On ta ju meil ennegi Vente mänginud, lausus vedelvorst. Kas oled juba unustanud, et me haiged oleme? Me peaksime puhkama, meenutas unimüts ja õuab, ütles vedelvorst armukalt liidarmukalt, et unimüts murelikuks muutus. Vedelvorst ei olnud täna sugugi enda moodi. Lapsed töötasid agaralt kogu päeva. Nad jälgisid täpselt tööjuhendit, sättisid kruve mutreid seibe teisi osi paigale, nagu skeemis nõuti. Õigupoolest ei olnudki see väga raske, nad olid varem ehitatud keerulisemate aparaate, elektrimootoreid ja muud. Pärast poolepäevast ööd, kui Roomulusel jalad jälle koos olid, said lapsed aru, et ehitavad robotit. Sellest said nad uut hoogu ja töö hakkas poole kiiremini lööma. Peale selle oli neil abiline, kes seal midagi ei teadnud, see oli tohuvabohu. Alguses oli ta istunud lõude kapis ja kõrvad kikkis, kuulanud, mida lapsed planitsevad. Kui nood alustasid. Roomuluse kokkupanemis otsustas tohuvabohu appi minna. Kuigi laiskuse viirus näpistas ise kõvasti. Kell oli täpselt kuus minutit 10 läbi, kui Romulus lõpuks koos oli. Kes see on? Küsis epu hämmastunult. Seal robot, selline inimese välimusega masin, mis peaaegu kõike teha oskab, seletas Miki tähtsalt. Kas ta pannkooke oskab küpsetada? Esiteks peame roboti käima saama. Aseta lüliti P asendisse, neli luges bena juhendist ja keeras samas nuppu Roomuluse kõhu peal. Roomuluse lambid süttisid. Tore, et mu kokku saite, sõnas Romulus. Kartsin, et see teil ei õnnestu. Lapsed ehmusid, kui Romulus rääkima hakkas. Ettur ronis laua alla, teised vahtisid põrandale ja müksisid 11. Minule. Romulus. Tulin teid aitama. Kuidas oleks, kui alguses praeksin pannkooke? Teil on kindlasti hirmus nälg. Lapsed ei söandanud veel rääkida, noogutasid ainult innukalt. Epo ronis laua alt välja, kui kuulis pannkookidest räägitavat. Lapsed vaatasid, kuidas Romulus võttis külmutuskapis piimapudeli mule ja võid leidis jahukoti ja kausi, kus tainasse segada. Sulatas, prae pannil võid ja valas siis taiga sinna. Kokaraamatut Raulus ei vajanud. Pannkookides said tõelised maiuspalad. Lapsed sõitsid liid nii palju kui jaksasid. Romulus tundis ennast jälle vajalikuna. Lapsed ei kartnud teda enam. Kui nad olid nii väsinud, et silmad vajusid iseenesest kinni. Imelikke kummaline. Keegi ei olnud vastu, kui Romulus tegi ettepaneku pesema minna. Ainult Sammy irvitas natuke. See oli kõikide aegade suurim pesemine, mis läks ühe jutiga Rooblusseebita, Sõõrus hariese kuivatas kõiki korraga. Selleks kasutas ta ka varukäsi neid, mis tavaliselt olid tagataskus peidus. Lapsed vaatasid üksteisele otsa, nii puhtad ei olnud, tab kolme päeva jooksul veel olnud. Samasuguse innuga toimetas Romulus naka voodisse. Lapsed ei saanud arugi, kui olid juba une. Muuseas. Romulus kustutas tuled ja läks kööki. Ta otsustas pesu pesta ja laskis pesumasinasse vett, puistas sinna pesupulbrit ja toppis laste porised riided masinasse. Masin hakkas nurisema. Vastust ei tulnud. Tohuvabohu ei olnud kusagil näha. Rummus tundis muret, ta vilistas ja kuulates oli väga valitule. Pesu masingi oli lakanud mülisemast, kuhu oligi tohuvapohu kadunud. Romulus läks pesumasina juurde. Ta nägi, kuidas masinat kaasisenesest üles tõusis ja Koltsatadest põrandale kukkus. Seebivahu seest leidis Romulus tohuvapohu. Ta haaras tohuvabohust kinni ja tõstis ta pesumasinast välja. Tohuvabohu olin läbimärg ja üleni vahune. Rumalus raputas teda ja pani siis maha. Tohuvabohu oli vihane nagu eriga ja seda mitte Roomuluse, vaid iseenda peale. Sel ajal, kui Romulus lapsi pesemisel aitas, oli tohuvabohu jäänud magama miki pluusi peale, mis lebas toolil. Rumalus oli siis pluusi pesumasinasse toppinud ja koos sellega ka tohuvapohu, sest tohuvapohu olin nähtamatu tohuvabohu ainult iseenda peale vihane, et oli nii hooletu olnud ja end nähtavaks teha unustanud. Viis minutit pesumasinas oli talle liig. Tohuvapohu väelas oma riietest vett ja haigutas. Sa näed halb välja, märkis Romulus. On parem, kui magama lähed. Küllap mina nüüd asjade eest hoolt kannan. Tohuvapohu Roomas nõudekappi ja tõmbas ukse enda järel kõvasti kinni. Vedelvorsti ja unimütsipäev oli olnud tavalisestasitavam. Nad veetsid selle niru Naruda akna taga. Nüüd läksid nad koju puhkama. Nad ärkasid alles keskööl jahmusikuid neile meenus, et nad peaksid õigupoolest niru Narud akna taga olema. Vedelvorst ja unime komberdasid sinna nii kiiresti, kui jalad võtsid. Nad hõõrusid unes silmist, piilusid sisse. Mis lapsed ehitasid ja? Aga mis see õige on? Kosus isi, taipas John Cabot. Mõtle, kui meilgi selline oleks teeks meie eest kõik ära. Võiksime olla lihtsalt laisad ja päris loomulikud. Sinu jutul on mõtet peas, lõikab. Me vehime selle robot dississe. Ta on seal praegu üksinda, lapsed ja koduvaim magavad. Ronime aknast sisse. Napsame roboti kaenlasse ja põrutame uksest. Väljavorst hakkas aknast sisse ronima. Unimüts upitas teda tagant ja läks siis ise järel. Nad olid niru Narude köögis. Romulus askeldas pliidi juures, kuid tegi siis järku pöörde. Mida see tähendab? Kas te olete edevust? Juhi mütsi ehmusid? Me oleme vedelvorst ja unimüts. Lihtsalt kaks laiskurite. Aga kes sina oled? Me arvame, robot. Ma olen robot lüli Romulus ja ma tahaksin teada, miks keset ööd niru tarud hakas sisse ronite varsti unimüts hakkasid veel rohkem kartma. Me me oleme väga kehvas olukorras. Evemmeis pesitseb laiskuse viirused. Romulus nägime atlast ja otsustasime teie poole pöörduda, härra Romulus, sest vajame teie abi. Siin me nüüd olemegi yhe. Hakkas naerma, ta naeris, nii lõud laual kolisesid ja tohuvabohu üles ärkas. Ta piilus nõudekapiuksepraost välja, nägi köögis vedelvorsti ja unimütsi, tõmbas ukse kähku kinni, jäi kapis vaikselt ootama. Romulus naeris ikka veel millileppe alguses koos lahti, siis pandi uuesti kokku ja lõpuks kavatsetakse röövida kulla. Ma pean kahetsustundega teatama, et mind siit mitte kuidagi välja ei saa. Miks siis inistasitledel vorsti, unimütsi, juhmilt? Ja lahti lõhkumiseks läheks liiga palju energiat vaja. Vedelvorst ja unimüts oli väga pettunud. Nad haigutasid teineteise võidu laiskuse, viirus näpistas neid endisest kõvemini. Midagi on mul head rohtu. Proovudus võttis õlipudeli ja andis sellest mõlemale lusikatäie. Robotiõlil oli laisk kuritele imeline mõju. Alguses nad irvitasid, siis hakkasid köögis, ütleme, kargama, kuni viimaks uksest välja lonkisin. Ma tunnen ennast päris imelikult võla, tunnen ennast päris Tarvukale, oi oi, oi, oi. Kas me pole mitte usinateks saanud? Hüüdsin talle edasi, milles mõju? Rohise roboti õli, naeris Romulus. Hakkas koitma. Lapsed ärkavad varsti ja teise tuleb hommikueinet valmistada, leidis Roomus. Ta läks vaatama, kas vannitoas on kõik korras. Kui välisuks lahti lendas ning vedelbursse unime sisse tantsisid. Tukkus tohuvabohu toolil. Tohuvabohu ei uskunud oma silmi. Vedelvorst ja unimüts käisid hoopiski vildikad ja tarmukad. Kes õnnetuseks meid virgeks tegi? See oli suur eksitus, sest me ei oska midagi teha. Oleme ju ainult laiselnud. Et meist seal laskurit teeksite, lipitsesid vedela vorst ja unimüts tarre kammikust, käratas Romulus lambitama peast, lõid tulipunase põlema ja kustusid. Rumalus kukkus palksatades põrandale. Vedelvorst ja unimüts vaatasid imestades. Tohuvabohu hädaldas Romulus. Romulus, mis sinuga juhtus? Vasta Romulus. See on laiskuse viirus, mõtles vedelvorst ja valas Roomulusele suhu roboti õli. See tuleb sellest, kui liiga palju töötatakse. Ei tohiks nii kõvasti rabeleda. Pomises unimi. Romulus Ei liigahtanudki tohuvabohu Carles eskonnalt tema ümber. Kuid muutis siis end äkitselt nähtamatuks, sest lapsed olid müra peale üles ärganud ja tormasid kööki. Mis te karjute mullusega juhtunud olnud? Pena kummardus rumalust uurima. Taevas Roomuluse pea laes asuva luusi ja vaatas sealt sisse. Kaitsmed on läbi põlenud, teatas ta. Mis asjad need on? Need siin näitas pena roomlase pea sisemuses olevaid valgeid portselannuppe. Keegi tegi ettepaneku, et tuleks helistada Ville onul Ameerikasse ja paluda uued roboti kaitsmed. Siis prantsatas uks lahti. Sisse tormas lõõtsutades mutter. OYO Raamulus. Oh, siin sa siis oledki. Otsisin igalt poolt. Ta ulatas penale kaitsmed. Huh-huh otsisin romulast kogu ööpäeva. Teadsin tal, tagavarakaitsmed ei ole ja mina olen ainus silmal, kes robotikaitsmeid teha oskab. Õnneks leidsin ta üles. Bela sai kaitsvaid kohale. Roomuluse lambid disid tänal, ütles Romulus ja käperdas istuma. Hästi tehtud vedelvorst ja unimüts olid väga rahutud. Härra Romulus, kas saaksite meid nüüd kohe siinsamas laiskuriteks tagasi muuta? Melon laisklemisega. Ütles roomlaskedelburstile unimütsile otse välja üteldes. Ei teema teist, laiskvorste vedelvorst ja unimüts ei olnud rahul. Nad muutusid rõõmsaks alles siis, kui Romulus kõik pannkooke sööma kutsus.