Heliga ja tere, mina olen Annika Kuuda tänase heliga saate toime. Alanud saates kuulame kõigepealt muljeid 19. aprillil Niguliste kirikus toimunud kontserdilt, kus esinejad dirigent Paul Hilleri juhatusel Pedro Foysses ja üksus ansambel ning ettekandele tuli ka Galina Grigorjeva uudisteos. Kontserdist räägivad muusikateadlane Maarja kindel ja muusikapedagoog ja koorilaulja Jaanus Kann. 18.-st 21. aprillini toimus Tallinnas 13. rahvusvaheline koorifestival Tallinn 2013, mille Grand Prix võitis kammerkoor. Trend dirigendid Külli kiibeke, Pärt Uusberg. Vahetuid nii, et kohapeal jagas Margeli Rookärule dirigent Tiia-Ester Loitme. Aga selle üle, milline oli festivali tase ja mida sa kõike. Tas arutlevad vestlusringis dirigendid Merike Toro, Mikk Üleoja, Indrek Viiard ja Igor Nikifrow ja muusikauudiseid laiast maailmast, vahendab Melevast Eiffelt. Head kuulamist. Kaja. Möödunud reedel toimus Niguliste kirikus kontsert Kriaator spiritus, kus esines Theatre of Voices jaa ansambel üksus, dirigent Paul Hilleri juhatusel. Järgnevalt kuulamegi, milliseid muljeid jagavad muusikapedagoog ja koorilaulja Jaanus Kann ja muusikateadlane Maarja kindel. Ma tsiteeriks alustuseks ühte laulu, mis sellel kontserdil kõlas Kevin rajasi, siin algab uus elu. Mis lõppes sõnadega, nimetused on asjade tagajärg. Ehk siis ühest küljest on nagu hea, kui mingite asju analüüsitakse peale kogemist. Aga on mingit asja, et mis on niivõrd nagu head, et nendest ei ole mõtet rääkida peale seda, et sa võid küll nimetada, et see asi oli nüüd selline või selles teoses kasutati nüüd sellist võtet kompositsiooni, tehnilist või lauldi niimoodi või niimoodi. Aga see ei oma mingit väärtust, kui seda asja ise nagu väga ei koge. Et kahtlemata see kontsert oli üks nendest, millest see elamus oli niivõrd suur, et kui öelda lihtsalt väga ja siis see on väga tagasihoidlikult öeldud selle kohta. Ma võib-olla natukene esindaksime arvamus, et võib-olla see tuleb ka sellest, et Jaanus istuse kontserdisaali ütleme esipoole ja mina istusin siis pisut tagapool ja ma arvan, et see mulje just selle tõttu on ka erinev. Et minul ikkagi tekkis väga palju küsimusi seoses üssele Niguliste akustikaga. Et mulle tundub, et kui istuda eespool, et siis see kogemus on hoopis teistsugune kui istuda keskel või tagapool just seoses sellega, et see hääl ikka väga palju lapsel ja kuidagi see kogemus ei ole nii vahetu, võib olla. Kuidas te kommenteeriksite kontserdikava, mille pool Hiller oli kokku pannud? No kahtlemata on see terviklik kava, et nagu siin raamatus on öeldud, et keskteljeks on olnud Arvo Pärdi muusika ja siia vahele siis erinevatest ajastutest keskajast kuni tänapäevani, siis erinevat muusikat. Alates Mošoost, Gustav Holsti ka ja Galina Grigorjeva lõpetades maa poole pealt, võib-olla nagu kriitilised öeldes, mida mina oleksin tahtnud, seal olid kolmele lauljale ka nii-öelda soololaul, mida nad esitasid, aga passil Jacob Blochi Espersenilt oleks tahtnud ka kuulata üht sooloosa, sest tegemist oli väga erilise häälega. Kunagi 2006. aastal ma kuulsin teda Eestis. Selline tõeline härg võiks öelda tema hääle kohta, et oleks tahtnud teda kuulata ka võib-olla sellist vanamuusikat esitama või miks mitte ka ka tänapäevast muusikat. See oli nagu puudu. Aga kahtlemata oli, see kava näeb väga palju, selles oli nii-öelda maitse küsimus, et ma ei saaks öelda, et kõik teosed teatasid, aga loomulikult on asi ka minust kui kuulajas. Selle esituse poole pealt ma ei saaks öelda, et kõik oli ideaalne minu jaoks. Aga me võime siin kritiseerida mida iganes, et Iris Oja ja sopraneelse torbi võib olla laulmismaneerid omavahel alati klappinud ja üks laulis ühes stiilis, teine, teises stiilis ja võib-olla näiteks tenor Chris Watson. Nii nagu tagaplaanile oma sellise musikaalsuse poole pealt ja oma hääle erilisuse poole pealt. Aga arvates kõik need kahvatuvad selle kontserti kulminatsiooni juures ja kahtlemata oli selle kontserdi kulminatsiooniks Galina Grigorjeva esiettekanne salve regina, mis olid tõeline näide ühest kulminatsioonis. Nii selle teose sisene kulminatsioon oli tõeliselt võimas, vähemalt seal eestpoolt siis kuulates. Ja tegelikult oli ta tõeliseks kulminatsiooniks kasvanud terve selle kava esimesele poolele. Nii et see vahe, kolin, tõeline lummus, tõeline maagiline hetk oli seal peale seda Galina Grigorjeva lugu, et isegi tekkis küsimus, et kas jaksaks siia kuulata veel otsa ühel Pärdi staabat materjal, mis on ja omaette selline fluidum, lik teos. Et kas on võimalik üldse midagi peale seda veel mõnda aega kuulata. Aga tuleb öelda, et oli võimalik ja nad suutsid ka selle kontserdi teise poole väga kaasahaaravalt esitada. Mulle tundus ka, et see kava oli tõeliselt lugu sisukalt ja hästi kokku pandud, et kui peale vaadata, siis tundub küll, et need teosed on nagu hästi palju, et äkki laguneb laiali, läheb kirjuks, aga just tõesti selline sisemine kesktelg ja hästi hõrk kava. Mulle õudselt meeldis see kava valik ja ma olen ka nõus, et selles suhtes ansambel jah, et see oli nii ja naa ja, aga üldiselt oli see tegemist ju väga kõrgetasemeliste lauljatega ja näiteks räägime iiris ojast siis tõesti nagu sa, Jaanus ütlesid ka, et see stiil või laulmismaneer on erinev ja võib-olla alati nagu ansambli, nad ei moodusta tervikut. Aga samas, kui iiris üksinda laulab, siis see on ikkagi läbinisti veenev, see on lihtsalt teine stiil, eks ole selline laiema nagu pintsliga joonistamine, et teised lauljad on pigem kitsama ja sellise selgema klaarima tunnetusega või häälega. Ja muidugi ma olen ka nõus, et see Galina Grigorjeva teos tõesti oli erakordselt talle omaselt vaimine selline puudutav, et jah, see oli tõesti väga-väga ilus teos. Muusikauudised maailmast. Muusikauudised. Hiljuti avalikustati Londoni suvise festivali BBC proms 2013 kava. Aastal saab festival alguse 12. juulil ja kestab seitsmenda septembrini. Pea kahe kuu jooksul tuuakse publikuni 92-l kontserdil mitmekesine programm. Festivali üheks läbivaks teemaks on Richard Wagneri 200. sünniaastapäeva tähistamine. Talle tuuakse Wagneri Nibelungide sõrmuse tetra loogia, mida esitab Berliini riigikapell Daniel paarenbaimi juhatusel. Wagneri ooperites tulevad ettekandele ka Tristan ja Isolde, BBC Sümfooniaorkestri kaasem Jon Puškovi juhatusel. Tan haiseb BBC, Šoti Sümfooniaorkestriga ja Parcifal. Loomulikult peetakse promsil meeles ka Giuseppe Verdi kahesajandat sünniaastapäeva ning Benjamin Britteni ja Vitold luttaslowski sajandat sünniaastapäevafestival on tellinud ka mitmeid uudisteoseid, näiteks sellistelt autoritelt nagu oma saades Julien Andersson, Edward Davis, David mähius, John Mc Heib ja John muul vitš. BBC Pramsi viimase õhtu kontsertrajal Albert hoolis on aga erilise tähendusega selle poolest, et kontserdi juhatamise au kord esmakordselt ajaloos naisdirigendile viimasel promsi õhtul seisab dirigendipuldis marinalsop, kelle juhatusel esineva BBC sümfooniaorkestri ja koori ees soleerivad veel metsosopran Jostida Nato ja viiuldaja Nigel Kennedy. Paljud muusika anded räägivad viimasel ajal uuest ooperipreemiast, mille pidulik tseremoonia toimus Londonis 22. aprillil. Preemia kannab nime International Opera Ots ja selle toetajaks ja algatajaks on ärimees Harry Haiman ja inglise ajakirja Opera peatoimetaja John nällisson. Preemiaid jagati 23. kategoorias. Auhinnasaajad valis välja kümneliikmeline žürii ja ka ajakirja oopera lugejad said oma lemmiku välja valida. Hea küll, esimene ooperiauhind maailmas, küll aga on see praeguseks kõige laiahaardelisem. Mõningatest võitjatest. Tenor Jonas Kaufmann võitis kaks preemiat parima meeslaulja tiitli ja samuti sai ta ajakirja oopera lugejate lemmiku preemia. Londoni Kuningliku ooperimaja peadirigent Antonia Papano pälvis parima dirigendi preemia. Parimaks ooperi kompaniiks tunnistati aga Frankfurdi pärimaja ja New Yorgi Metropolitan Opera sai auhinna, mille nimeks on eksasse piletivood ehk siis ligipääsetavuse preemia. Ja siin on muidugi põhjuseks üle maailma levinud met live sari, mis jõuab kinolinadele 64. riigis. International Opera wood loodetakse. Aga kujundada Oscarite galal laadne sündmus ooperimaailma jaoks, mis siis võimaldab võrrelda erinevaid ooperiproduktsiooni ja mis tekitaks ooperi huvilistes rohke diskussioone. Erinevad auhinna kategoorias, mida on üle 20 võimaldavadki ooperi produktsioonide juures võrrelda asju, mida varem võrreldud ei ole. Samuti see on auhinnatseremoonia eesmärk tõsta inimeste teadlikkust ooperivaldkonna silmapaistvate artistide osas ooperi juurde, uut publikut ja anda hoogu andekatele inimestele, kes on end ooperimaailmaga sidunud, olgu need siis lauljad, dirigendid, kunstnikud või lavastajad. Noor ameerika pianist, 18 aastane Conrad A sõlmis EMI plaadifirmaga lepingu ja juba juunikuus peaks kuulajateni jõudma tema debüütalbum Voyaaž. Conrad tao esimene koostöö emiga oli möödunud aasta veebruaris, kui Aitsioonzi vahendusel anti välja plaat, kus kõlasid teosed Kloote püssilt. Igor Stravinski, jaga Konrad tao enda looming. Uus album vajaas toob kuulajateni Morris novelliteose, Kaspar teda nii prelüüd Sergei Rahmaninovi pilt ja Meradit, Monki pala rail raud travel song ja samuti Konrad tao enda kompositsioone. 18 aastane Conrad on sellele plaadile kogunud enda sõnul teosed, mis on talle väga südamelähedased ja olulised. Ta õpib praegu New Yorgis Columbia Ülikooli Juljardi muusikakooli ühises kraadiõppeprogrammis ja möödunud aastal pälvis taga Avery Fisheri karjäärietendusest pendiumi. Ja nüüd dirigentidest, kes astuvad uutele ametipostidele prantsuse raadio. Filharmooniaorkestri uueks peadirigendiks saab 34 aastane soomlane Mikko Franck, kes on varasemalt olnud nii Belgia rahvusorkestri kui ka Soome rahvusooperi peadirigendiks. Mikko Franck asub uuele ametipostile 2015. aasta septembris. TÖÖ orkestri juures lõpetab praegune peadirigent Jong Briti dirigent klaver, sinist ja organist Harry pikett asub käesoleva aasta oktoobris aga Santa Feja ooperi peadirigendi kohale ja tema käe all jõuab 2014. aasta suvel lavale seal Ludwig van Beethoveni ooper Fideeljo. Meil on selle ooperimaja ka viimase 10 aasta jooksul olnud mitmeid kontakte. Ja ta on tuntud dirigent ka kuulsates ooperisaalides, nagu Londoni kavand kadunud või Baieri riiklik pärimaja. Lähemal ajal võib Harry pikalt, et näha ka Chicagos Sharpi see ooperit Carmen juhatamas ja samuti juhatab ta Händeli ooperit Julius tseesar New Yorgi Metropolitan operas. Ameerika dirigent Benjamin Schwartz, kes on 2007. aasta Gustav Mahleri nimelise dirigentide konkursi laureaat asub Aga protslavi Filharmoonikute cute muusikajuhi kohale juba käesoleva aasta sügisest. 85 aasta vanuselt lahkus hiljuti prantsuse helilooja, pianist ja dirigent Jean-Michel ta maas, kes püüdis hoida Gabriel Foreeglotebyysii ja Morris Ravelli traditsioone kirjutades tonaalselt muusikat, et hoolimata maailmas levivatest uutest suundadest mis seal ta maas oli 1947. aasta Rooma preemia laureaat ja näiteks pianistina oli ta esimene, kes salvest tas tervikuna Gabriel Foree nokk. Türnidaja parkaroolide tsükli. 85 aastaselt suri veel teinegi prantsuse muusik dirigent Shan Franzopa Jaar keda peeti tee nii-öelda prantsuse Nevil märineriks, sest kappa yard moodustas omal ajal orkestri. See kandis tema nime son Franso, Baieri kammerorkester ja näiteks Erato plaadimärgi alt on välja antud Bayardi juhatusel üle 300 plaadi. Võrreldes märinariga oli bojaar erinev selles osas, et ta ei reisinud orkestriga niivõrd palju ringi, mistõttu teda tuntakse kõige paremini prantsuse keelt rääkivatest Euroopa osades ja samuti Jaapanis. Mõned uudised konkursi maailmast. Tänavu toimus juba kaheteistkümnendat korda Georg Friedrich Händeli nimeline lauljate konkurss, mida korraldatakse igal aastal Londoni hendali festivalil. Seekord osutus võitjaks tenor ropertzhlspoos, kes pälvis esimese preemia kui ka normingtoni nime kandva publikupreemia. Lisaks esimese preemiaga kaasnenud rahasummale sai Salf võimaluse esineda ka 2014. aasta endali festivalil. Sama ootab ka teised laureaati, stiman Chamrossit. 19 aastane oboe õpilane Jong Hamm trossingeni ülikoolist võttis aga kõik kõige kõrgemad preemiad Šveitsis toimunud esimesel rahvusvahelisel Muri konkursil oboedele fagottidele. Hamm pälvis poed peaauhinnale lisaks ka publikut kui preemia ja kaasaegse muusikaauhinna Heinz halligeri sonaadi esitamise eest. Pisut ebameeldivamad uudised aga Peterburist, eriti just dirigentidele, kes soovisid osaleda rahvusvahelisel Sergei Prokofjevi nimelisel konkursil. Nimelt käesoleval aastal toimub konkurss pianistidele ja praeguse ajakava kohaselt toimub see konkurss 10.-st 16. novembrini. Dirigentide konkurss lükati aga rahapuudusel edasi ja see peaks loodetavasti toimuma tuleva aasta. Kiisler lõpetuseks aga Eestiga seonduv uudis. 26. aprillil tuli Barcelonas esiettekandele Mirjam Tally teos pealkirjaga žanris ehk päikesetõus uue teose võimendatud tenor plokkflöödi-le paritonile tiibeti kellukesele ja lindile. Šveitsi kaasaegse muusika duo, kuhu kuuluvad Ulrike Maier, spoon ja Havier Haagen. Teos on loodud Edit söderighani tekstile. Kontsert toimus Barcelona kultuuritehases festivalil mikstuur, mis ühendab kaasaegse muusika tantsuvideoinstallatsioonid. Möödunud nädalavahetusel, 18.-st 21. aprillini toimus Tallinnas rahvusvaheline koorifestival Tallinn 2013, seal oli siis juba 13-st kord. Ja sellest festivalist võttis osa 23 koori 900 koorilauljat ligikaudu ja esindatud olid siis kuus, Kim, Austria, Rootsi, Ukraina, Valgevene, Suurbritannia ja Eesti. Tegelikult just lõviosa koore tuligi Eestist. Ka Grand Prix vooru pääsesid eesti koorid ja selle konkursi Grand Prix võit läks kammerkoorile, head ööd, vend. Ma olen tänasesse heligaja saatma palunud vestlusringi, et arutleda selle festivali valgel natuke laiemalt koorimuusika ja kooridega seotud teemadel. Ja kõigepealt olen palunud siia dirigendi ja Georg Otsa muusikakooli õppejõu Merike Toro. Tere. Tere siis. Tänavuse koorifestivali kunstiline juht ja Eesti rahvusmeeskoori peadirigent Mikk Üleoja, tere pilvist. Nõmme muusikakooli direktor ja ka samuti dirigent, Eesti Meestelaulu Seltsi juhatuse liige Indrek liiard, tere. Ja rahvusmeeskoorilaulja ja sealne koormeister ning ka dirigendina tegutsev Igor Mikifarov. Tere. Enne veel, kui me asume selle teema juurde, tahaksin teid inspireerida või natukene ka redigeerida ühe kriitilise noodiga, mis on salvestatud toimetaja Marge-Ly Rookääru poolt pärast Grand Prix vooru ja kus kõneleb koorijuht Tiia-Ester Loitme. Kuulame selle sõnavõtu ära ja siis jätkame mõtetega siit. Kas konkursikavad olid õigesti valitud ja ma ütleks, et konkursikavade üldiselt kooride juures olid liiga ühekülgsed heliloojate mõttes sest läbi-lõhki eesti heliloojatega ju ei pea end kuskile siis peale selle on ikka vaja vaadata, mida need endast tempo lihtsalt kujutavad need. Sest kui kõik laulud lähevad nagu koos tehakse käega niimoodi winda vänta ühte patta, siis tüütab ära, vanus tuleb peale ja, ja ma arvan, et need koorid, need, kes praegu on esinenud, et nad peaks laias maailmas nägema, mis toimub ja kui palju ma pean tööd tegema, kui palju ma pean repertuaari otsima ja tegelikult mind ikkagi häirib, et väga paljud juhul on niukene, noh, proovi meeleolu, et sa tuled ja nii dirigent kui koor laulavad noodist. Aga muidugi, praegu on tore, et nüüd selle sodi podiseb, lõpuks koorub ikka midagi välja, kooruvad, huvitavad koorid ja ja tegelikult muusikakeskkool on näiteks minu lemmik koos muusikakeskkool üldse, sest sinu järelkasv kestrijatele meie solistidele, kuigi need instrumentalistina pedagoogid ei tea, et see laulmine annab väga palju kaasa sisemine kuulmine, see on tohutu suur jõud, mis, mis kandub instrumente ja samal ajal, et nad on instrumentalistina kandub omamoodi jõud ja tarkus, noodist lugemise oskus läheb sinna koorilaulu ka. Selles mõttes. Foor erineb teistest vähe, oli kuidagi osavõtjaid, kas liiga raske oli kohustuslik repertuaar? Tähendab välismaalt koorid olid väga keskpärased. Kuigi, kui lintide põhjal valiti, siis muidugi petab ja nad jätsid kahjuks niukse väga ka kesise äpu mulje, võiks öelda. Ja muidugi ütlema, et esiteks lavaline olek või, või laval üldse toimetamine Estonia on valmis pannud kooride jaoks kaheksa astet mööda on pandud selle maksimumvõimalused. Ütlesin seda kunstilisele juhile, et ta peaks kooridele mainima, et see koht, kus nad praegu laulavad, on täiesti vale. Kui sul midagi laulda ei ole ja kui sa oled hädavares, siis on kama kõik, kas sa oled siin ees žürii süles või kukutasid kõigepealt alla, siis ei ole mitte midagi, vaata. Sest tegelikult on välja arvestatud, kus koha peal orel kõlab. All on niisugune väike, tavaline osa, kus kõlab koor ja seda ei kasutatud ära. Kui kuur on avaramaks, siis kõik see kõlab paremini, nad saavad ennast liigutada, sabad hingata, aga see ei huvita mitte kedagi, saad aru? See oli siis Tiia-Ester Loitme sõnavõtt, mille salvestas Marge-Ly Rookäär ja ma näen teie nägudelt, et see tekitas palju naeru, turtsatusi. Aga tegelikult, kui pöörduda Tiia-Ester Lotme jutu alguse juurde tagasi, siis tõi ta esimesena kohe välja duaari ja võib-olla see on ka üks koht, kust meie võiksime oma vestlust alustada. Kas antud konkurss näitas koore nende repertuaarivalikut heast küljest, Merike, võib-olla teie, kui ma mõtlen osa võtnud kooride peale, siis ma arvan, et nad olid valinud omale kavad, mis nendele sobivad ja mis nende esituses arvatavalt õnnestuvad. Paraku tuleb meel möödunud festival Tallinn 2011, mis ei ole võrreldav selle festivaliga, mis nüüd meil olid siin mõned päevad tagasi. Sest niisuguseid kahe läti koorikavasid ja seda kõrget esitus taset sellel festivalil me küll ei kuulnud ja ma arvan, et siis võib-olla selle taga on ka see küsimus, et miks seekordsed kavad olid raskusastmelt madalamal astmel. Võib-olla kui rohkesti esines kolm-neli laulu selle ühe koori puhul ühes kategoorias, siis vahetevahel ma tahtsin nagu näha rohkem kontraste, nende võib-olla mõni karakterpala sinna siis, et väga palju oli selliseid legaadus, ilusaid laule, mis tõesti mulle isiklikult väga meeldisid ja mis väga sobisid nende kooridele, aga midagi vahelduseks on vaja. See on ka tegelikult nüanss, mida tõi välja žürii esimeeskoore hanke, need mitmekülgsest ja ka julgusest jäi kavade valiku hulk puudu. Mickeraja teie kunstilise juhina võtsite tänavusele festivalile päris mitu sellist üsna keeruka astmega kohustuslikku teost eesti heliloojatelt, mis on leidnud ka tegelikult väga palju kriitikat. Eeskätt on nimetatud, et see võib olla üks põhjus, miks näiteks paljud koorid ei osalenud. Kuidas teie seda näete? On tegelikult tahaks vastata märksa laiemad, ehk siis harrastusskulptuur kui selline, seda ei saa lahutada ühiskonnas tervikuna ja, ja kui me vaatame nii-öelda seda vähest külaliskooride hulka ja nende keskpärast taset sellel festivalil siis seesama probleem kummitab sellel aastal väga paljusid festivale Euroopas. Ühesõnaga, festivalid on tühjad. Need on hoopis teine teema, et miks nad on tühjad, aga see probleem on nagu oluliselt laiem ja kindlasti ei ole see seotud, et meie festivali kohustuslike lugudega. Kui me vaatame eesti kooride taset sellel festivalil, siis selle tasemega ei ole midagi juhtunud võrreldes kahe või nelja või kuue aasta taguse olukorraga. Nii et katsume nagu püsida, nagu selles mõõtkavas, et mida me jälgime, et kui me räägime üldisest tasemest, siis puudu olid need tippväliskoorid kellelegi kahtlemata need kohustuslikud lood ei oleks olnud mingisuguseks probleemiks, kui nad oleks kohale tulnud, et ärme ajame asju segamini. Need kohustuslikud lood on probleemiks nõrgematele kooridele, ka neid siia nagunii ei oota, et kui jääb kõrvale mõni eesti koor sellepärast, et tal on raske katki hammustada seal tobias, siis no mis siis ikka teha, konkursil on omad reeglid ja konkurss on mäng, minu arvates seda peab suutma iga osaleja ja konkursi korraldaja konkursi žürii liige endale väga selgelt teadvustada. Ja kui need reeglid on vastukarva, ma neid on raske neelata, siis tegelikult konkursse tulla ei maksa. Et noh, me oleme näinud siin aastate jooksul ka koore, kes tulevad kohale ja otsustavad hakata nende reeglitega sõda pidama, näiteks tullakse kaasaegse muusika kategooriasse. See on muidugi siis nii-öelda kunstilise toimkonna juhi probleem, kui nad on aktsepteerinud sellise kava ja lauldakse näiteks kolmeduuri lastelaulu. Imehästi lauldakse, koor on fantastiliselt hea ja žürii istub, sügab kukalt ja mõtleb, et mida sellega nüüd teha. Sest seda ei ole võimalik hinnata selle kategooria kontekstis. Ja täpselt sama puudutab nüüd seda sinu küsimust, et kuidas olid kavad, et just nimelt konkurss ei ole kontsert. Et ma võin loomulikult laulda seal palju seda, mis on mulle väga südamelähedane, aga kas see on ka parim konkursi kava, on hoopis teine küsimus. Et loomulikult olen ma ka nõus sellega, et mis just meie eesti koore puudutab, siis kavade mõttes oli see asi verevaene. Kas selles oli midagi uut võrreldes eelmiste aastatega? Ilmselt mitte. Küsimus on pigem selles, et meil olid just nimelt välistippkoorid puudu, kes oleks seda pilti teinud oluliselt närvilisemaks, kui need oleksid olnud kohal. Ma usun, et ma oleks oma eesti kooridega olnud üsnagi rahul aga nii-öelda väljast tulnud värvid olid puudu. Seekord. Ma tahaksin selles mõttes Miku täiendada või õigem pigemini nõustuda selle seisukohaga, mis puudutab konkursiks ettevalmistamist ehk millistest põhimõtetest lähtuv kunstiline toimkond konkursi korraldamisel teatavasti on ju Tallinna koorifestival pika traditsiooniga ja me oleme tõesti siin näinud taset, mis võib-olla sellel korral sellisel kujul esindatud ei olnud. Kui räägite siin ka kavadest ja etteastetest, siis sinna niisuguse etteaste juurde võiks kuuluda üks niisugune reaktsioon, mis tuleb publiku poolt ehk publikupoolne emotsioon, seda, seda seal publiku puhul seekord. Ma ei ole võib-olla objektiivne, ma kuulasin küll ainult esimesel päeval segakoor ja kammerkoor, aga sellist niisugust eredat emotsiooni sealt saalist nägu vastu ei peegeldunud. Aga muidugi, kui konkursi kunstiline toimkond lähtub oma kavade ja kohustuslike lugude koostamisel sellest eesmärgist, et valime siis repertuaari, mis võiks justkui olla jõukohane olemasoleval Eesti pinnasel tegutsevatele kooridele, siis me vist läheme valet teed. Minu arust me ei tohiks minna kaaslasele kriitikaga. Need teosed on valitud liiga keerulised ja siit otsida põhjuseid, miks need koorid siis täna välja ei tule. Pigem siis jääme selle kvaliteedi juurde ja eeldame, et ühel hetkel ja nad tulevad siia, ela tagasi. Miks oli osavõtt rahvusvahelisel pinnal seekord selline tagasihoidlikum? Siin on võib-olla objektiivseid ja subjektiivseid põhjuseid, aga üks, mida ma kuulsin, oli ka see, et näiteks mari porikonkurss, mis on ka festivalide reas üsna mainekas ürit sattus nüüd Tallinna festivaliga ühele ajale, mitte siinsete organiseerijad süül, vaid nemad olid oma festivali aega muutnud ja ja osaliselt ju teatud koorid Euroopas liiguvad ühelt festivalilt teisele, võib-olla mõned olid seal, kes võinuks olla siin aga see, et olemasolev festival sellise maine säilitaks ja ma arvan, et praegune möödunud festival seda mainet kuidagi ei mõjutanud. Mis puudutab Vello repertuaarivalikut, kui võrrelda ka eelmiste aastate Tallinna konkursi kohustuslik laulud, olid ka rasked, et isegi kui võrrelda seda raskusastet ilmise korradega ma ei leia, et see oli midagi ekstra rasked või samamoodi ka seekord ei olnud mitte ühtegi meeskoorijõud, et need jutud käivad, et nonii, raske laulja, kuuehäälne ja ma mäletan seda aastat, kui oli, kui ma ei eksi, siis tornis hing, kantaat, Jomaarises doosi kohustuslik laul, mis on minu arvates veel raskem ja seal esines üsna mitu head meeskoori, kes tegid seda väga kenasti, et see repertuaari valik, mida oli tehtud selle konkursi taseme hoidmiseks, oli väga õige ja õigustatud. No siit koorus juba välja ka üks niisugune murekoht, selliste meeskooride ja poistekooride olemasolu probleem üldse, et nad eksisteeriks ja oleksid jätkusuutlikud. Aga kas on see ainult Eesti probleem? Kui ma võin kõneleda poistekooride nimel, siis tunnustust vääriv on nende õpetajate töö, kes siis kasvatavad poisse laulmaksis poistekooris, mis iseenesest on väga tõsine väljakutse igale õpetajale aga eelkõige ikkagi jälle ei tahaks rõhutada sellist massilisust, millel ei ole taga niisugust põhjendatud õpetamise metoodikat ja need probleemid on juba niisugused sügavamad ja laiahaardelisemaid, mis puudutavad eesti pedagoogilist haridusmaastikku tervikuna. Kui me räägime nüüd poistekooride liikumise teravamas tipus, siis seal on tõesti esindatud Euroopa mõistes ilma mõistes päris kenad koorid, kolm neli koori Eestis neid üldse tegelikkuses on, kes on võimelised ka sisse rahvusvaheliselt konkureerima. Miks nad täna ei ole Tallinna koorifestivalil, võib-olla oleks siin objektiivne otsida põhjust sealt, et ei ole ju iseenesest sellel festivalil tabatud viimastel kordadel klassikaliste poistekooridega teooriat. Aga selleks jällegi, et nimetatud kontsertkoorid tuleksid Tallinna koorifestivalile sellesse kategooriasse ei pea olema see tingimustele kategooria avamiseks, see peab olema siis laiem pinnas ja ma tegelikult otsiksin üldse mitte niivõrd kunstilise poole pealt selle festivali niisuguse tulemuse kirjeldamist ühes või teises suunas võib-olla on siin ka midagi niisugust. Täna siin lauas arutada ei oska, ehk siis võib-olla on tegemist mingisuguse muu turundusvõttega miks olemasoleval festivalil ei olnud nii laia kandepinda, nii et neid põhjuseid võib olla ka organisatsioonilisest küljest, et festivali massilisust nagu taastada, aga. Ma ütlen, et see ei ole nagu eesmärk omaette, mis puudutab meeskoor ja siis ma olen Igoriga selles osas täiesti nõus. Siin on ju olnud väga tublisid mees üksuseid Skandinaavia oma meest ja kaugemaltki esindatud meeskooride kategoorias ja meil on ka täna Eestis meeskoore, kes võinuks võtta endale selle väljakutse täna siin festivalil osaleda. Ava sugugi ei saa öelda, et Andres Lemba kohustuslik teos ei oleks jõukohane täna Eesti amatöörmeeskooride aga pigem on siin nüüd niiskuse dirigentide valik ja oskus valida jõukohast repertuaari. Võib-olla oli põhjus, miks siis nüüd ei olnud ka kes korra siin esindatud, aga minu arust ei peaks nad oma taset häbenema, seda enam, et kõik on olnud viimase paari hooaja jooksul väga aktiivsed loomingulises tegevuses. Tartu akadeemiline meeskoor, tipi, meeskoor, Revaalia oma niisuguses põlvkondadevahetuses otsib endale jälle sellist loomingulist väljundit. Tallinna Ülikooli meeskoor, mida ma ise esindan, et eesmärke tuleb seada ja neid tuleb seada kõrgeid, iseasi, kuidas nendega toime tuled. Võib-olla me oleme täna lihtsalt selles seisus, kus meil on veel eredad mälestused väga karismaatilise koorijuhtide põlvkonnast, kes enam ei toimeta aktiivselt ja on kontrast, et see järgmine põlvkond kehvema verega, kas teate seda purakat on seal vähem sees ja eks siis on näha ja kuulda nii repertuaarivalikus kui ka selles, kas lauljatel silmad säravad või nemad ei sära mitte. Eks seal see olukord tegelikult on, ma ei saaks kuidagi öelda, et nüüd need noorema põlve dirigendid, olme kuidagi kehvad, aga niisugune väike energiapuudus on. Ja korra lähen siit veel edasi, et noh, me oleme rääkinud justkui kõikidest asjadest läbi kriitilise vaatenurga. Ma tuleks ühe oma löödud lause juurde tagasi, et kui meil oleks praegu siin olnud üks peotäis tippkoore väljast, siis me ilmselt räägiks kõik siin, kui tore festival meil oli, tähendab, nende eesti kooride tasemega ei ole vahepeal mitte midagi juhtunud, et hetkelt tegelikult see kriitika, mis meie hinges närib, närib tegelikult sedasama oma peegelpildi kallal, mille üle me väga nagu ei rõõmusta. Kui me vaatame neid samu eesti koore, siis tegelikult mind isiklikult kahe koori toimetamine vägagi rõõmustas. Ehk siis üks on head ööd, vend ja teine on TMK noortekoor. Samuti oli minu jaoks väga rõõmustav kuulata VHK tütarlastekoori, sest nagu me teame, kui toimub dirigendivahetus, siis alati nii-öelda dirigendi karisma muutumine toob sellisel kokku laulnud ja kokku kasvanud seltskonnas alati kaasa suuri muutusi ja eks vanalinna tütarlastekooriseis oli siin mõni aeg tagasi märksa nutuse, et nad on nüüd nagu kenasti selle dirigendivahetuse üle elanud ja minu arvates pööranud nii-öelda selle kõvera jälle tõusu suunas, ilmselgelt nii et nende orgaaniline musitseerimine oli väga mõnus kuulata. Teiselt poolt jälle Ellerheina tütarlastekoor ei ole veel sellest nii-öelda languse tsüklist väljas, ehk seal toimus täpselt samamoodi dirigendivahetus. Ja et see mitte ei ole dirigendi probleem, seda me võime näha TMK ka noortekoori esituses, eks ole, et kus Ingrid samamoodi juhatab ja inimeste näod säravad hoopis teistmoodi, ehk siis koorilaul on inimeste vastastikune keemia ja enne kui see protsess ei ole nagu ilusti tiksuma hakanud, siis ei tule sealt ka väga head tulemust, et ega Ellerheina tüdrukute potentsiaal ei ole kuskile kadunud. Küsimus on lihtsalt see, et kuidas inimesed omavahel selle asja toimima saavad. Nii et vähemasti kaks koori näitasid minu arvates väga kena rahvusvahelist taset ja võib-olla see, et meie näod on natuke hapud, on see, et nad ei näidanud seda taset kraapli voorus. See, mida nad näitasid nii-öelda voorudes, oli minu arvates väga hea. Need esinemised olid tõesti erinevad, kui üks koor laulis silmapaistvalt kenasti oma esimeses voorus ja Grand Prix voorust, tekkis üllatusi, et see ei olnud nii sujuv ja hea esinemine. Ja samas võis olla vastupidi, et koor tuli välja kaasaegse muusika kavaga märksa tugevamas seisus, kui oli selles esimeses voorus. Aga jätkaksin siit Miku mõtet, vaat nende dirigentide vahetuste osas. Selle üle sai päris palju mõeldud olest Ingrid Kõrvits kahe koori ees ühe koori ees, mille ta on ise loonud ja kus ta iga ihurakuga toimetab, seal ja lauljad vastavad talle. Seda oli laval näha ja tunda, nagu oleks nähtavat kiired liikunud dirigendi ja lauljate vahel. Energiavahetus toimis ja samas, kui sa võtad koori, kellel on ajalugu ja sugestiivse dirigent olnud aastaid-aastaid siis sa ühe aastaga pead ennast sisse töötama, no ei tööta. Ingridi ja Ellerheina vahel oli tajutav niisugune nähtamatu sein ja kui ma kuulsin ka pärast konkursijärgsetes vestlustes inimesed tegid suurt kriitikat siis ma sekkusin selles mõttes, et andke Ingrid-ile aega ja koorile aega kohanemiseks. Ingrid Kõrvits valiti ka selle konkursi parimaks dirigendiks anti välja talle dirigendi preemia, nii et teda tõesti tunnustati, sest nii ellerhein kui muusikakeskkooli noortekoor pääsesid Grand Prix vooru. Aga Grand Prix voor. Antud juhul tundus, et Grand Prix voor ei olnud kõige säravam. Kaugel sellest, et siin oli ilmselgelt ikkagi näha, et dirigendid olid keskendunud oma esimesele voorule, kui nende voorude põhjal minu jaoks eelnimetatud kaks koori paistsid ilmselgelt välja võrreldes teiste kooridega, ehk siis seis oleks pidanud jääma enam-vähem nii, et kaks üleval ja kolm tükki seal madalamal tasemel siis Jaan Privoor kujunes reaalselt välja nii, et neli kooli olid enam-vähem ühesugused ja siis üx pudenes ilmselgelt konkurentsist. Aga mõtlesin just, et ei tahaks žürii nahas olla, et hakka või liisku heitma. Kui me mõtleme näiteks kahe aasta taguse festivali peale, siis seal tekkis samasugune seis, kuna soola pani nagu tank kõikides voorudes ühel tasemel, siis seal ei tekkinud nagu üldse küsimust, aga ülejäänud pudenesid grand Privooruks tegelikult tagant ära. Et kui see soola sealt nüüd eest ära võtta eelmise festivali omast, siis edasi oleks hakanud samamoodi kukalt kratsima, et mida siis nüüd teha? Kas üldse mitte välja anda Grand Prix või soola päästis nii-öelda päeva tookord. Et seekord oli asi natuke keerulisem ju, ükski favoriitidest ei teinud midagi ekstra hullusti seal Grand Prix voorus, aga, ja loomulikult, kui see voor juba on, siis me nagu eeldaksime säravamat tulemust. Kas see on alati kohustuslik, et Grand Prix peab andma välja, et on olnud aastaid, kus seda vist ei olegi tehtud? Siinkohal ma selles osas tunnustaksin siiski žürii otsust, see Grand Prix siin seekord ka välja anda. Minu arust oli su riigi kompetents väga kõrgel rahvusvahelisel tasemel ja nende otsus ja väga motiveeritud ja läbimõeldud teha otsust, mis kõigile osapooltele ühtemoodi meeldiks, või sobiks siis seal konkursside tavaline reaktsioon, et ega siis kaotajad ei saa leppida sellega, milline tulemus on neil ja võitjad on alati valdavalt rohkem rahul. Aga tulles tagasi zürii töö juurde, arvan, et see kompetents ja see nende otsus ju iseenesest oligi väga õigesuunaline, sest et olemasolevat mesila tõusnud koorid, Privoorus omavad varasemat rahvusvahelise konkursi kogemust. Ja minu arust see ei ole üldsegi selline moment, mida alahinnata, et ikkagi ka laval olnud koorid tänasel festivalil suuremal või vähemal määral peegeldasid sealt seda laval olemise kogemust. Et žürii oskas seda hinnata ja näha neid etteasteid sellisel kujul, mida on võimalik võrrelda ka nende eelnevate otsustega eelnevates suriides, olnuna, sest et nii koore hanken kui Robert sund kui ka Aira, millisena on väga laia rahvusvahelise kogemusega dirigendid, jaga žüriiliikmed, nii et ma usun, et nende olemasolev otsus oli ikkagi põhine heal kogemusele kompetentsile ja õiglane. Sooviks lisada veel sellele, et kuna Grand Prix joon võib-olla kõige silmapaistvam, kui või siis ma arvan, et paljuski võib seda parandada hakata sellest mõtlemisest konkreetse dirigent, kes paneb oma kavu valmis juba võib-olla aastaid, enne kui ta valmistab seda koorivad konkreetseks näiteks Tallinna konkursiks. Et see, mida ma valin priivooru, et see hakkakski selles mõtlemises, et see ei ole niisama ärategemine, vaid sinna tulebki see kõige tipp, et kui ma hakkangi kooriprotsessi edasi viima või õpetama neid, et priivoor ongi see kõige-kõige tähtsam, siis ma arvan, võib-olla see situatsioon oleks nagu teine või hakkabki nagu muutma tulevikus. Siit võib täheldada, et nii mõnedki koorid olidki tulnud oma kogemust saama. Me nägime laval ju naist, korri sireen. Ja neid näiteid vast oli teisigi. Aga Rauli koore iseenesest, et kui eelnevalt oli siin nimetatud, et laval peab ikkagi sündima dirigendi ja koorivaheline sünergia, siis nii mõnegi puhul võib ju veel nimetada, et loodetavasti edasises loomingulises protsessis selline energia seal laval nende kooride puhul ka tekib. Ja just võib-olla isegi Igori käest küsides, et sina oled ju täna akadeemia lõpetanud koorijuht ja teades väga paljusid kolleege, kes seal laval on, praktiliste näidetena on tegevuses nelja-viie koori juures ja kahe kooli juures näiteks või õuna, siis ma küsin teistpidi, et kuidas leida endas motivatsioon või õigemini kui vastutustundlikult sa pead lähenema rahvusvahelisele konkursile, et, et kogu see loominguline tegevus seal konkursil ka sellisel kujul läbi mõelda, et sa oled võimeline selle koori füüsiliselt ette valmistama, samal heal tasemel eelvoorus ja Grand Prix voorus. Siin hakkavad mängima niisugused laiemad küsimused, mis meie haridus ja kultuurimaastikul tervikuna sellist kutset nagu koorijuht üldse puudutavat, aga need on väga keerulised küsimused. No loomulikult, väga raske on seda teha, kui sa oled nelja või viie koori dirigent. Kõige positiivsem tuleb siis, kui sa keskendud ühele või võib-olla kahele koorile konkreetselt see dirigendiamet vajab sellist asja nagu aega ja vajab aega selleks, et lihtsalt istuda ja mõelda, rahulikult analüüsida, näiteks kui mul oli eile koori proof, kuidas ta oli niisugused järeldused selleks teen ja kuidas ma siis valmistun sellesama kooriga, järgmine kuuri proov, kui ma tulen peale kuuri proovi uksest sisse järgmisesse proovi ja mul mitte midagi ei olnud mingit ta analüüsi tehtud vastavalt sellele, siis see tulemus ei saagi olla see, mida me ootame. Näiteks Ma kui me räägime selle krempli vooru kontekstist. Kui vastata konkreetselt sellele küsimusele, ma ei tea, kas see on üldse võimeline füüsiliselt, kui inimene on nii suure koormusega töötav dirigent saavutada tipptulemusi mingi kooriga. Küllap neid nähtusi on olnud, aga see on pigem erand. Aga siis teistpidi, tekib see küsimus, et äärmiselt tunnustust väärivad on sinu põhimõtted. Just nimelt niimoodi lõpetada kooriproov ja peale seda ka viia läbi analüüs ja, ja valmistada ette järgmine proov, siis on ju lihtne küsimus, kas niimoodi, süvenedes täna Eesti koorimuusika maastikul koorijuhina on üldse võimalik koorijuhina töötada? Kuna ära elad? Aga sinu näite põhjal Seinso sellise optimistliku inimesena võiksid ju vastata kohe ja. Ma ütleks, et mitte, sest neid kohti, kus eesti dirigent saab ära elatud oma ameti eest niimoodi, et sul on ainult üks või kaks kohta neid üsna vähe. Need on, kas sa oled Brow kooride koormeister, dirigent või siis mõnede amatöörkooride mõnede ainult, või siis samamoodi sa töötada muusikaõpetajana või õpetad dirigeerimist, kus sa koolis. Et ei, see ei ole võimeline. Ka siit ma otsiks ka vastust, võib-olla sellele küsimusele suurtes piirides 20-st või vähemast eesti koorist, kes seal laval täna olid, seisavad nende ees just nimelt niisugused dirigendid, no kes siis maid lähevad, halvas mõttes, aga on killustatud mitme tegevuse vahel, kus pühendumine sellele konkreetsele ühele koorile, seal laval olemiseks, tervikprotsessis, kogu konkurss loominguliselt läbi mõelda ja segakooriga ette valmistada niimoodi, et koor sinuga ühtemoodi mõtleks. Tõesti, seal väga keeruline väljakutse ja seetõttu väga paljud koorijuhid täna seda väljakutset enam endale hetkel füüsiliselt võtta ei söanda või nad ei jõua, sest väga paljud nendest on ka Tallinna koorifestivalidel varasematel aegadel kõikide oma kooridega juba käinud. Et justkui nägu ei peaks midagi tõestama. See on võib-olla selline lihtsustatud põhjendus, aga ka tegelikkuses on sul ikkagi endal nii palju enesekriitikat ja vastutustunnet, et sa sellise tasemega täna sinna välja ei lähe. Aga ütleme siis nii, et me ei saagi ju eeldada, et meil on Tallinna koorifestivalil, mis toimub iga kahe aasta tagant, on kõik eesti koorid kogu aeg väljas, see on hullus. Et see ei ole ju mingisugune kohustus ja tundus, et, et kui mul on enam-vähem nagu laulev koor, siis see tähendab seda, et nui neljaks. Ma tulen kahe aasta pärast jälle välja. Miks just see ei peagi olema? Ja võib-olla see noorte dirigentide elurütm ja võib-olla just seetõttu ei olnud ka saalis tegelikult näha väga palju Igori taolisi noori, analüüsivaid dirigente, kui nad just ise ei olnud asjaga väga otseselt seotud. See oli õige tähelepanek otsa koolis me küll kohustasime tegelikult meie eriala noori, et nad tuleksid ja oleksid sellel konkursil, sest mida eri alasemad võid sa veel eesti piirides näha ja kogeda, kui sai. Vaata seda konkurssi, mis puudutab muusikaakadeemiat. Raske öelda. Aga ei näinud neid küll palju selle arvult seal olemas. Kas selle konkursi puhul jäi silma ka üllatusi? Oli küll jah, mind rõõmustasid mõned eesti koorid nagu segakoor, koorm ja ka kammernaiskoor sireen. Need kaks kooli olid minu jaoks sellised nagu tume hobusalt, et ma üldse pole neid kunagi varem natuke täiesti üllatus minu heaks. Kas see üllatus, mida nad pakkusid seal laval, oli väga positiivne minu jaoks. Ja siin ma tahaks ka esile tõsta ühe noore dirigendi Ülle Tuisu, kes oli kammernaiskoori sireeni dirigent, kui ma nägin teda dirigeerimas. Ma ei tea, kuidas ta õnnestus väga lihtsalt nagu haarata mind nagu kuulajad sinna protsessi sisse. Et ma olin üsna selline, kes istus ja tegi üsna palju märkusi enda jaoks. Ja siis, kui ma kuulasin neid, mul ei olnud aega selleks, ma olin niivõrd süvenenud. Ma olin laval, ma olin nendega koos. Mulle meeldis tema dirigeerimise tehnika, kuidas ta väga lihtsate žestidega digiennast aga arusaadavaks koorile ja kuur vastavalt sellele koheselt reageeris. Minu üllatus oli Grand Prix voorus, sest ma olin ennast häälestanud igas mõttes sellele, et selle Grand Prix saab Tallinna muusikakeskkooli noortekoor. Et minu jaoks head ööd, vend kammerkooril juhtus liigapalju Grand Prix vooruks. Ma lisan veelkord, et ma ei ole objektiivne kirjeldama kogu konkursi muljet tervikuna, sest et minu mulje piirdus objektiivsetel põhjustel tõesti ainult esimese päeva segakooride kammerkooride etteastega, aga ma jäin kuulatama vaatama või kuulama saalis ka Estonia seltsi segakoori teadmata milline on nende lauljate tegelik taustmuusikutena selles kooris. Aga ma eeldan, et seal olevat kaaslased suuremal määral sellist akadeemilist muusikalist tausta ei oma. Ja, ja see, kuidas selliste inimestega täna siis ütleme argipäeva kõrval sügavad haiglus koorina saavutada selline etteaste, mis sind soojalt kõnetab, et minu arust ka see on nähtus omaette, et siin minu tunnustus heli tööle. Aga veel kord, tulles tagasi juurte ja kokkuvõttes ka silma paistnud kooridele. Me oleme ju kõik läbinud tudengipõlve ja tudengipõlves tehtud projektid omalajal, projektikoor ja Olari Eltsi, Mainori kammerkoor, et nendes on mingisugune teine energia, nad on hetkel koondunud ka oma muusikavälises tegevuses, võib olla sarnase maailmavaate juurde ja rääkimata noortest, kes täna õpivad koolis ühes keskkonnas koos see on ju arusaadav. Loodame, et nende lauljatega on sul tihedam side, see põlvkond, mis siis juba sukeldub igapäevaellu, perekonnaellu ja tööellu tuua tagasi laulmise juurde, see võiks olla üks Eesti koorimuusikastrateegiatest. Küsimus on, kuidas meestelaulu selts on selle teemaga tegelenud väga pikka aega, et mehed, kes on ennast päris kindlustanud ja pereelu on stabiilne ja korras, et tulge tagasi laulma. Neljakümnesed mehed, seal on ju häälematerjali ja potentsiaali küll. Neid mehi on kirjastatud täna paberi peale üle nelja-viiesaja, mitu koori sealt saaks moodust? Minu positiivsed üllatused tooks välja inglise kolledži noortekoort ja nukukoor, et mul ei ole liiga head ülevaadet eesti harrastuskooride maastikust ja ma ei olnud kumbagi koori kuulnud varem inglise kolledžis tõesti väga meeldis just nende musitseerimisel lihtsus ja loomulikkus ei mingisugust pastakast välja imetud fraasi. Väga positiivne üllatus ja nukukoor, üks väga vähestest kooridest, kes laval säras, et sa näed, et sul on elavad inimesed laval, kes tõesti teevad, mida nad suudavad sel hetkel väga positiivne. Indrek rääkis sellest noorte põlvkonna kooridest. Et noh, neid me oleme siin viimase mitme mitme aasta jooksul ju näinud kogu aeg, ehk siis kuidas sellised head koorid sünnivad sõpruskonna baasil. Sest tegelikult niimoodi sündis Tallinna kammerkoor ajal ja nii-öelda see hiilgeaeg jääb sinna, kus see sõpruskond tõesti tükati koos elas. Ma olen seda ise näinud lapsena lähedalt, ma tean seda ju. Ja tegelikult, kui me vaatame tänast filharmoonia kammerkoori, siis selle juured on lastekooris ellerhein ja Heino Kaljuste moodustatud Ellerheina kammerkooris edasi liikudes just nimelt Eesti projekti Kammerkoor, Annely Streimann, siis Olari Eltsi, Mainori kammerkoor. Kui me vaatame tänast hea tööd, venda küll huik oli esindamata, siis tegelikult see käekiri on seesama. Muuseas, musikaalsus loomulikult ka, eks ole veel, et, et see on kõik seesama muster alati, sõltumata aastakümnest ja sõltumata ühiskondlikust korrast ja vot sealt sünnivad need nähtused, nad eksisteerivad mingi aeg ja siis nad ühel hetkel lakkavad eksisteerimast, sest midagi pole teha selles mõttes head ööd, vend tänases päevas noh, esindab selle mustri parimaid traditsioone, kuigi nende kraantrivoor oli kahvatum, siis ma usun, et kõik on nõus, et tegemist on väga erilise seltskonnaga. Just see, kuidas nad koos hingavad. See fluidum, mida koorimuusikas otsida on, on neis esindatud ikka kõige paremal kujul. Ehk siis kõrvu tegelikult puhkab. Mulle tuleb meelde mõne aasta tagune vestlus Aarne Saluveeriga. Me rääkisime sellest, et kuhu kaovad lauljad, kes lõpetavad Ellerheinastuudiumi, kes lõpetavad ETV tütarlastekoori. Ja siin Indrek ütles, 400 500 meest on kuskil ripakil. Ja Aarne ütles, niisugune mõte. Kui me oleme saavutanud kõrge taseme ja käinud läbi maailmas mitmeid-mitmeid erinevaid jagada, sealhulgas väga kõrgetasemelisi konkursse ja püüdnud sealt Grand Prix seid esikohti siis need noored ei ole pärast enam huvitatud laulmast nimelt siis tavalisest haidlus kooris sest see ei paku neile enam pinget. Niisugune oli tema kokkuvõte. Siit siis üleskutsekorjejuhtidele krigentidele, loomekoore, mis pakuksid lauljatele väljundit. Aga me võtame siinkohal ka oma vestluse kokku. Ma väga tänan. Mine vestluspartnereid, Merike Toro, Indrek Viiardit, Mikk Üleoja ja Igor. Aitäh. Ja olgu siinkohal siis öeldud ära veel ka konkursi ammused rahvusvahelise koorifestivali Tallinn 2013 Grand Prix läks kammerkoorile head ööd vend lastekooride kategoorias esikohta välja ei antud, teise koha said kraatsi lasteaia noorte laulustuudio Austriast ja tütarlastekoor suravatska. Noortekooride esikoht läks vanalinna muusikamaja tütarlastekoorile. Naiskooride arvestuses tuli võitjaks Tallinna muusikakeskkooli tütarlastekoor, segakoorides Estonia seltsi segakoor kammerkoorides kammerkoor, head ööd, vend ja kaasaegse muusika kategoorias. Koti esikohta välja ei antud, oli parim kammerkoor, head ööd, vend, teise kohaga. Te kuulasite heliga saadet, mille te tegid kaastööd markeli Roger nelevaste impelt. Maarja kindel Jaanus Kann saate toimetas Annika Kuuda ja mängis kokku operaator Katrin maadik. Aitäh kuulamast.