Et noored Ja teie eesti lugu. Tere. Pirita kloostri elanikest räägib ajaloodoktor Jaan Tamm kes asusid kloostrisse elama, kui kloostri keskne ehituskirik 1436. aastal sisse pühitseti. Pirita klooster sai keskajal tegutseda peaaegu 175 aastat. Ehitati kloostrit 15. sajandi algusest. Kui esimene paemurru luba Tallinna linnalt saadi kuni 16. sajandi algus kümnendini. Siis algasid reformatsiooniga kloostri hädad. Esimesed rüüstamised korraldasid Rootsi protestantlikud linnavõimud Tallinnast. Lisaks ei saanud sõja rajal jäta kloostrit vaenlasele heaks tugipunktiks, kus Tallinnat rünnata. Kloostrit tabas tulekahju ja lõpuks Ivan julma väed. Arheoloogiliste kaevamistööde käigus on kõige viimati avastatud kloostri haigla müürid praeguse uue kloostri pool Viimsi pool kiriku varemetest, mida me läänefassaadi viilu järgi kõik teame. Ja hiljuti kloostri kirikus Tallinna poole ehk lõuna pool elamukompleks. Kloostrikirikus oli kaks osalinna kodanikele eespoolne kirik, osa nunnad olid tagapool, nunna rõdu kõrgemal üleval, nii et keegi ei näinud nunnasid. Ja alla põrandale sattus null kaks korda elus pühitsemisel ja siis, kui ta asus viimsele teele. Pirita klooster oli aga selle poolest eriline klooster, et siin olid nii nunnad kui ka mungad. Ajaloodoktor Jaan Tamm. Mungad ja preestrid, et siin on nagu vahe selles, et preester on see siis, kes toimetab toimetab või kes tegutseb Kaltaritel ja noh, kui me rääkisime, et ainuüksi sellest suure kiriku põrandatsoonis selles kooriruumi või kloostri osas oli põrandal üksinda oli 12 altarit pluss veel siis mitmesugused muud altarid seal üleval Empoori peal ja siis ka selles rahva kirikuselised altareid ja olid veel siis ka nendest tabelites mida, mida, millest on praegu sisse Püha Miikaeli kabel siin nurga juures alles, et noh, see on ka niisugune hilisem natukene hilisem, mitte päris alguses planeeritud, aga, aga mingil põhjusel ta sinna tehti. Et siis selleks, et näiteks siis kui see kõige pidulikum on ja kus see ristikäik toimub ja kus siis pühitsetakse neid pühitsetakse uuesti neid ruume iga iganädalaselt siia kõikide altarite nii-öelda üheaegseks täiendamiseks, siis pidi ikka olema neid preestrit päris palju preestreid ja munkasid kokku, oli 25 ja nendel oli siis eraldise eraldi siis glasuur, mis asus siis selle lõunaküljel, millest küll õnneks õnnetuseks on võrdlemisi vähe välja kaevatud ja needki on kaevatud välja ju kuuekümnendatel aastatel, kui toimus sele Pirita kloostri esimene uurimistsükkel Villem daami poolt, ülejäänud kogu selle ristikäigu problemaatikas on ainult hilisemate surfidega, mida me siis tegime seal 70.-te aastate lõpul, nii et see kõik ootab alles seda, seda avastamist ja tõenäoliselt ikkagi väga palju noh, põnevat lisab sellele juurde. Mungad olid siis Tallinna pool kirikut ja nunnad teisel pool, tähendab jah, vot nüüd küsimus ongi selles, et kuidas me seda positsioneerimine tegelikult on nüüd niimoodi, et kirik on, see pikk kirikuhoone on ida-lääne suunaliselt orienteeritud ja see, mis jääb põhja poole või ütleme, nimetame seda siis Viimsi poole see oli siis nunnade pärusmaa, pluss veel siis kõik muu, mis sinna juurde kuulus sellele lisaks sellele klausuurile. Ja see, mis nüüd selle suure jõe pool oli või Tallinna pool oli praeguse velodroomi pool. Et see oli siis preestrite ja munkade niisugune noh, asumi asupaik koos kõigi nende toitlustuse ja, ja saunatamise ja igast muude asjadega, mis sinna juurde kuulusid raamatukogud ja kõik muud asjad, nii et nunnad ja mungad pele Eesti tulid, olid täiesti eraldi, nii et nad nad praktiliselt nagu kokku ei puutunud välja arvatud, siis toimus see suhtlemine, noh, kui kui oli siis pihil käimine, see oli üks nendest raudsetest reeglitest. Eks sa pead pihtis, on üks, üks, üks neid reegleid, mis, mis kuulub, aga katoliiklikus maailmas on pihil käivad ju ka kes seda konfessiooni, kelle konfessiooni liikmed on ja katoliikliku religiooni sellisel kujul tunnustavad, nii et, et see on kloostris täiesti tavaline. Ja muidugi siin oli ka omaette probleem selles mõttes, et et kogu see ehituslugu oli ju niimoodi, et, et pilgitiinid, ordu on väga demokraatlik institutsioon, aga, aga ehitusmeistrid nagu seda alguses ei ei nagu ei, ei mitte ei respekti keerinud, aga ei võtnud nagu omaks ja hakati ehitama hoopis ühtegi teist kiriku tüüpi, see, mis on Tallinnas väga levinud, see on siis see on siis Basilikaalne, see tähendab, et küll fööbid on madalamad ja kesklööv on kõrgem. Aga siis tulid nii-öelda revidendid, sest tema kiik mema kiriku kohustuste hulka kuulub või ema kloostri kohustuste hulka kuulub ka siis see visiteerimine ja, ja revideerimine eriti et mööda ei, pannakse reeglistikus ja siis selgus, et neid pihiniš ei ole piisavalt, siis murti seintesse lisaauke ja siis siis oli ka probleem selles, et tulenevalt sellest demokraatlikust printsiibist siis tehti saalkirik või ütleme, et kõik kolm löövi peavad olema ühekõrgused, osa asju müüliti kinni, osa lammutati maha ja siis ehitatigi selline noh, selline šedööver, nagu ta siin nüüd võib aimata, kui, kui sinna ruumi siseneda, aga noh, see monumentaal su sisenäitab juba. Et kuidas siis ikkagi demokraatlikud, kui mungad ja nunnad ei saanud isegi kokku, oh, see on nüüd jah, aga nad ei peagi kokku saama, et, et mungad, mungad ja preestrid olid ikkagi selle suure institutsiooni nii-öelda noh nagu öeldakse, üks üks demokraatlik pool. Selles mõttes, et teatud juhtudel nad küll otse ei kohtunud, aga kui me räägime siin veel igast lisaruumidest ja kirikukirik lõpeb ju ühe uksega, kust minnakse siis sisse käärkambrisse, kus siis olid mitmesugused kirikuriistad ja kus siis toimus teatud noh, teatud teatud protseduurid ja selle taga on üks, üks veel üks ruum jõepoolsele mudajõe pool, mida nimetatakse parlatooriumiks ja see on jagatud nagu kaheks osaks. Ja siis selles vaheseinas on siis on siis augud või avavused olid tõenäoliselt eks. Ja näiteks kui toimusid sellised väga kloostri jaoks väga otsustavad niisugused arutelud või oli vaja lausa valida Uutab tissi või kloostri nii-öelda juhti siis kogunetigi, et need nunnade esindajad olid ühel poolruumis ja siis preestrid ja mungad olid siis teisel pool ja nad nad kuulsid, mis toimub, aga nad ei näinud. Ja seda nihukest sõltumatuse printsiipi rakendati ju ka. Kloostris võis käia külas oma nii-öelda noh, oma pere kunagiste pereliikmetega kohtumas, aga selleks oli siis ka kiriku. Selle loodenurga juures oli eraldi ruum, mis oli täpselt samuti kaheks jagatud, et ühel pool olid siis pereliikmed ja teisel pool oli siis null kellele kohtumiseks loa andis, kloostri juht ehk aptis ja siis oligi niimoodi, et seal olid täpselt samuti seinas olid siis need avaused, mis olid siis kas kardinaga või võrega võrega eraldatud või suletud ja sealt oli siis, et sa said nagu rääkida ja kuulata, mis sulle küsimused esitati. Ja see eraldatus on ju täpselt samuti nendes pihinishides, eks, mida me praegu näeme katoliiklikest kirikutes veel ikkagi. Aga mitte ainult mitte ainult katoliku perioodil, vaid, vaid väga paljudel juhtudel, need pihitoolid või pihi pihkimise kohad on ju ka veel ikkagi olnud, neid ei ole likvideeritud, vaid need on olnud ka väga paljudes luterlikes kirikutes, et noh, kuna ja kui see aeg sai ükskord otsa, mida Tartu Jaani kirikus on isegi kommentaariumis on olnud veel pihi pihitoolid sellised, et siis ja seal on täpselt samuti. Ega sa ei näe, kes sind kuulab seal selles pihitoolis. Sina lähed oma pihti andma seal hommikul või ükstaskõik, millal siis sa tunned, et sul on vajadus vabaneda sellest koormast. Ja täpselt samuti oli, oli ka siin kõik need asjad niimoodi reguleeritud, et ega siin midagi midagi väga imelikku ei olnud, et see eraldatus oli selline, aga biiti siis preestrite lähe ikka ikka preester on see, kes on, tema on ju see, kes on nii-öelda andnud selle preestri tõotuse ja, ja see ongi see, mis siis tagab selle. Et sa ei ei räägi midagi edasi, hoiad seda kõike endasse ja nii ta on eks, et, et selles suhtes praegu me vaatame neid filmegi, kus et see pihisaladus on kõige suurem saladus, mida, mida mitte kellelegi edasi anda, isegi siis, kui toimub mõrva juurdluseks. Et on, see on üks traditsioon, mis, mis on ka üheks selleks, et seda institutsiooni usaldatakse, et noh, ma räägin kõik kõige suuremad saladused, aga, aga seda keegi võib kohe välja lobiseda. Seda niisugust juhtumit siin muidugi on olnud, et on seda pihisaladust on murtud ja, ja olenevalt situatsioonist, kas seda on siis piinamise käigus murtud, et preester on sunnitud. Aga on ka vahel noh, tõesti, kui on väga-väga tõsised mõrvajuurdlused, et siis sel juhul siin oli kõik niimoodi reguleeritud, et seda sellisel kujul olla ei saanud ja pealegi aktis oli siis see, kes kes siis ikkagi seda kloostrit valitses. Ja demokraatlikkust näitab, see Kazisetab tissi, võisid kõik, tähendab, valisid kõik koos. Jah, ta oli niimoodi. Ta oli ikkagi, sest oli vaja sellele kogukonnale, mis ei olnud ju mitte väga väike 60 null on seda väga sage või noh, seda väga harva sellist hulka saadi kokku. Aga, aga ideaalis oli see, et oli 60 nunna ja siis veel 25, noh, see on eksiga kaheksa pea, 100 inimeseline kogukond, kellel tegevus on väga täpselt reguleeritud, et seal ei ole võimalik niimoodi, et sai, sai aruta läbi, on küll olemas oma teatud reeglid, aga mida peaaegu automaatselt täidetakse. Aga terve rida selliseid asju on vaja ikkagi otsustada ühiselt, nii et, et, et jah, neid asju selleks oli sisse ballatoorium sinna ehitatud ja, ja siis need vastavad pääsud ka niimoodi sinna võimaldasid, et ühelt poolt said ühed tulla, teiselt poolt said teised tulla läbi nende keeruliste põhiplaaniliste lahenduste, mida siin kloostris on, on võrdlemisi oskuslikult ju kasutatud, arvestades seda, et need pooled vahetati ära. Ja toorium oli võrdlemisi piiratud kahest küljes oli jõgi ühes küljes oli peaaegu meri õigeni tee ja, ja ega see tookordne maastikuna situatsioon ei olnud mitte selline, nagu ta praegu on, et see oli üks tegelikult üks noh, niukse poolsaarel kahe jõe kokkujooksu kohal ja mere vahel olev niisugune omamoodi kõrgem küngas, kuhu ei merevesi, ega ega see kevadine tõusuvesi ei ulatunud ja sinna sisse valitise koht. Sest noh, üks asi oli see, et mitte ainult mediteerimise seisukohalt võimalik eraldatus, aga ka klooster, mis asus väljaspool kaitsvat linna piiri või linnamüüri. Et sellel pidi olema ka teatud niukene, looduslik kaitse. No ütleme, meil on kõige rohkem, olen tsistertslaste kloostreid, seal on need naiskloostrid on, on enamuses, on, on siis kas, kas linnas ütleme nagu Tartu ja Tallinn eks, või siis, või nad on siis nende linnuse kaitse all, nii nagu nagu on, on siis see Lihula kunagine Lihula tsistertslaste klooster, et seal on linnus on kõrval kohe, eks piiskopilinnus, et tal pidi teatud niisugune noh, ohu korral olema võimalus. Siin oli lihtsalt üks piirdemüüre, eks. Ja see muidugi teatud sõjasündmuste puhul ei saanudki kaitset osutada. Nii Pirita kloostri keskel oli kirik siis lõuna pool ehk Tallinna kesklinna pool oli lõunaklausuuri ehk munkade asukoht ja teine oli teisel pool oli põhja klausuur ja nunnade elupaik. Mis see klausuur täpselt tähendab? See ei ole mitte majavaid. See on üks suletud suletud hoonestus, sellepärast et noh, me räägime, me räägime ka kloostrist ju, mis on ka sõnast klaustrummi klausuureks tulenenud ja see on ikkagi selline, mis on, mis noh, rangelt võttes on, on täiesti suletud välisilmale, kus kogu tegevus toimub selle sees ja selleks, et oleks võimalik siis seal teatud funktsioonid, funktsioonide jagamine ja, ja teatud liiklus, logistika, siis ongi need veel oma korda siis need klausuvid niisuguse ümber nelja ristikäigul lõuna-põhja ida ja lääs ja siis on seal ka omakorda siis, et millised ja siis nendele liituvad need hoonestus, mida võib nimetada tiibadeks, eks ja, ja siis kus mingisugune tegevus toimub, see on ka võrdlemisi täpselt reguleeritud, aga see tuleneb niisugust omamoodi sellest loogikast, et noh, seal on ju vaja toitu valmistada, seal on inimesed kui jäävad haigeks või ütleme olgu siis tegemist munkadega või, või preestritega või, või nunnadega, siis tuleb neid kuidagi isoleerida. Aga neid ei tohi nälga, et ta neid peab toitma, eks siis peavad olema nendel teatud loomuliku funktsioonide nii-öelda realiseerimise võimalused, see tähendab, et kogu see haarne situatsioon peab olema läbi mängitud küte, kütte ka, sest noh, pirita on muidugi selles mõttes üldse erand, et kui siin me räägime nendest Tallinna elamud on, on eraldi, sest siin on peaaegu igal pool on olemas oma olnud see oma kuuma õhu, küttesüsteem, hüpokaust pärast hiljem vahetatakse välja nende ahjude vastu. Kas siin on neid hüpokaust või, või kaloriferi mõise, mis on nagu tänapäeval rohkem rohkem levinud, et kaloriferi on siis võib-olla ka õhk puhul võib-olla Karalifvee hüpokaust ei olegi jahi hüpokaust on ahi küll, ainult et see on nüüd nagu niuke Rooma süsteemi edasiarendamiseks, mis, mis töötab teatud teatud printsiibil, et kus siis köetakse ja suits läheb korstnast välja ja kui siis ja seal vahepeal on siis soojakumale Mootoriks on siis see suur tohutu keris, eks, siis see köetakse kuumaks. Noh, teda võidakse mitu päeva. Ta võidakse, võidakse vähem kütta, olenevalt sellest siis milline aastaaeg on olemas. Ja siis, kui see küte protsess lõpeb ja enam seda vingu nagu ei ole tulemas, siis üksi lükatakse kinni, tõmmatakse lahti, teine, kus siis hakkab see soe õhk, hakkab, hakkab liikuma nendesse ruumidesse ja Pirita, noh, kuna ta on ikkagi juba 15. sajandi nähtus, eks, et siis selles ruumiprogrammis on ikkagi arvestatud, et väga paljudes ruumides on, on hüpakahustid ja, ja ka nendes üksikutes hoonetes, mis otseselt nagu klausuuriga ei, ei liitu, vaid need siin ees nunnade klaus, Uri läänetiiva lääneküljel olevad asjad, mis on nagu osaliselt puithooned ja osaliselt siis kivihooned. Et ka seal on kõikides nendes on olemas vähemalt üks hüpokaust, mõnes on isegi kaks. Sest noh, kui oli vaja ka tööd teha või, või mis iganes siis oli vaja. Aga et inimesel käed ei kohmetuks ja selles meie metsikult külmas ja niiskes kliimas oleks ikkagi inimesed liikumisvõimet võimelised ja ja, ja nad saaksid siis normaalselt toimida senistes teistes kloostrites, mis, mida on uuritud, on reeglina, on, on üks soendusruum Califaktoorium, et, et see on siis, kui sul käed väga kohmetama hakkavad, siis sa lähed, lähed sinna ruumi ja siis seal ennast soojendada, siis lähed pärast tagasi, siin on ikka oluliselt moodsam värk. Alates siis kõikidest muudest süsteemidest, et veevõtukohad olid siin mitmeid kaevusid, siis see samane Saarlasest nõudest tulenev nende Veet seedesüsteem oli jõe peale välja ehitatud jõgi uhtus minema kõik selle 60 nunnana, mõtelge ise, eks millist toodangut nad võivad anda, nii et seda ei saanud jätta kuskile siia vedelema. Täitsa v c täiesti WC ja, ja siis, et haiglaruum on eraldi, tähendab, et ta on küll glasuuriga nagu glasuuri piirdemüüriga seotud. Aga samas on niimoodi, et ta tegelikult on, on ikkagi juba sellest piirde võib mitu põhiterritooriumist väljapoole. Et see on nüüd see viimane, mida me siis 2001. aastal 2000. 2001. aastal välja kaevasime. Aga siin ei ole midagi imelikku, sest et ega kloostrid on ju ehitatud aastasadu. Võiks öelda, et noh, selleks ajaks, kui Birgitiinide ordu hakkas oma reeglistiku, et siis oli nendel peaaegu tuhandeaastane kogemus olemas nende kloostrite näol Euroopas. Külm, mis nendel puudu oli, see, et noh, sellisesse kliimasse nagu eriti ei ole keegi teinud, noh ütleme Soomes on mõningaid kloostrid, eks. Skandinaavia kloostrid on juba oluliselt pehmemaks kliimas ka vaatas täna on ju ikkagi Rootsi kliima on midagi muud, kui siin see eesti kliima eks, et et tulemus oli olemas ja püüti siis rakendada seda nii palju kui vähegi võimalik kogu selle ehitus programmi realiseerimisel. Aga nagu ma ütlesin siin varasemalt, et ikka väga palju läks untsu ja läks untsu selle tõttu, et seda täisprogrammi ei suudetud realiseerida. Lihtsalt ressursipuudusel, sest noh, kui me hakkame mõtlema, kui palju on vaja paekive, kui palju on vaja põletada ja kui palju on vaja, puit, kui palju on vaja aknaklaasi, kui palju on vaja kas või neid kõige elementaarsemaid naelu, eks. Ja siis milline meister, kond peab seal taga olema, et ehitada ja, ja siis ei ole imestada, et võttis aastakümneid sellise asja valmis saamine ja kui me tänapäeval räägime, et noh, halduskuludest siis seal vajas ju täpselt samuti igapäevane selle korrashoidmine hooldamine, mingi kivi läks kuskil katusel katkisest, siin olid ka kivikatused. Eks, ja väga erandlikult väga erandlikud kivikatused, et kui sa midagi juhtus, siis see tuli kohe välja vahetada, muidu hakkas ju kuskil midagi mädanema, niiskust koguma ja, ja see oli kõige suurem oht nendele, eriti kirikule. Kui katused läbi jooksid. Nii põhja klausuuri sisehoovis on abtissi maja, see oli vist üks tähtis maja. Jah, noh, see on nüüd jälle selles mõttes, et ühtepidi on see muidugi väga oskuslikult lahendatud, aga teistpidi tegelikult, ega ta seal sellisel kujul ei oleks pidanud olema sellepärast et, et siin on nagu Geostil. Ma rääkisin korduvalt nendest kivi murulubadest, et alles 1000 1417 saadakse siis kivimur luba aga kuskil enne seda pidid ju pidiga abtisse elamatist tuleb 412 ja, ja siis tehakse provisoorselt hooned, nii nagu see samane Birgitta kabel ja puukirik ja ja siis see tissi maja oli esialgu tõenäoliselt ainult väga väike, isegi kelder oli elu keldrina ehitatud. Aga siis tuli see, nagu öeldakse, see kriisiaeg ja enam raha nagu täisprogrammi väljaehitamiseks vaja ei olnud ja noh, siis nagu öeldakse, otsustatigi, et aga teeme selle sõbralikumaks ja ehitati sinna siis juurde see kivist teine korrus ja pluss siis see, et pikendati seda puuhoonete siis ta natukene niimoodi üldse mitte klassikalisel kujul, kus õhupeaks olema puhas ristikäigud või seal võib olla mingi kaevumajakene, eks ütleme siis sertlastel on see väga levinud ka dominiiklaste. Et siin jääb siis keset õue, nagu öeldakse, laiutama, siis saab tisse elanud, mis, mis eriti eriti nagu sinna ei sobiks, aga noh, parema puudumisel lahendusse kaasel lahendusse olukorra ära ja ta oli siis sport paali kaudu või ukseava kaudu ühendatud ida ristikäiguga ja siinsamas vabandust lääne ristikäiguga ja siinsamas läheduses kloostri peasissepääs. Sestap siis oli ju see, kes kes pidi andma loa kõnetlusteks ja kõikideks muudeks asjadeks, juhul kui kuskilt keegi väljastpoolt tuli, siis oli siin niisugune, nagu öeldakse, kaheosaline ruum kloostris või päris sinna glasuuri sisse ei saanud, aga seal ukse taga sa said oodata ja, ja siis, kui artist või tema esindaja siis oli, oli nõus mingist kommunikatsiooni seal pidama, siis siis otsustati ja selleks pidi olemas aptis võrdlemisi lähedal sellele pea sisse. Sule pluss noh, kõige olulisem on ikka see toitlustuse küsimus, eks, et kuigi söödi, söödi vahel kolm korda, aga enamuses ikka kaks korda päevas ja, ja noh ikka isegi selle väga väga nii-öelda puritaanliku ja askeetlik, kui toidu valmistamiseks oli ikkagi vaja kõiki niukseid asju, kus olid oma sanitaarnõuded ja ja oli vaja leiba küpsetada ja kuskil olid veel õlleköögid, eks millega, millega ju tasuti sulastele munad ise õlut ei joonud, aga, aga kõigile töötegijatele, sest et see oli raudne reegel, et kõikidele nendele igavese meistrimeestele, et lisaks rahamaksule ja kõigele muule asjadele, mida, mida vastavalt kokkuleppele siis nendele anti, oli ka see, et nad pidid kogu aeg saama õlut. Sealt on kuulus Austriale traditsioon nagu saanudki, aga see tõenäoliselt oli heaolu ja, ja need pidid olema jälle siin, et kuna enamuses enamuses sellest nendest töödest tegid kui nad ise siis võõraid nagu siia sellesse sellele territooriumile lasta ei tohtinud ja ei saanudki ja selles suhtes isegi kütte nii-öelda nende ruumide kütmine oli nunnade ülesanne. Aga see oli vahendatud võrdlemisi noh, niimoodi kavalalt või õigemini perfektselt, et põhjatiib selle nunnade klaus, uuri, põhjatiib, kus nad põhiliselt elasid teisel korrusel olid nende siiamaani ei tea, kas seal olid kongid, üksikkongid või oli siis suur refektoorium, tähendab, magamissaal esimesel korrusel oli, siis oli kaks köetavat söögiruumi plussis kapiitlisaal, aga, ja seda põhjatiiba köeti ahjudega. Ja, ja aga pidi saali köeti väljastpoolt seal nagu probleeme ei olnud see mingisugune sulane või, või siis ka imik vend või kes seal iganes siis seda täiendas, see sai vabalt need puud sinna tassida ja ahju kütta, aga, aga keerulisem lugu oli, oli kapiitlisaali ja siis suverefektooriumi vahele jäävad söögiruumidega ja seal oli siis põhjaseinas, oli lihtsalt, et keldri oli kaks väikest akent, kus siis need puud loobiti sisse teenija poolt. Ja siis nad ise võtsid need puuded lükkasid ahju ja kütsid seda, seda ruumi ja tõenäoliselt ka ülemist ruumi. Ühesõnaga, nunnad tegid siia, pesid pesu, kõik mungad, preestrid pidasid ütlast Jaapanis valitsuses üle kõige naistena, seda küll ja eks ikkagi preestritel oli kindlad funktsioonid ja jaga munkadele olid, me ei tea muidugi, mis tööd need mungad tegid, siin võisid ju ka olla, sest nunnad tegid muidugi, põhiliselt tegid näputööd erinevalt nüüd systertslastest, kus noh, mitte päris, aga, aga nemad olid nagu põlluharijad ja, ja, ja aiapidajad ja, ja, ja kalakasvatajad, ütleme majandusliku taustaga, aga, aga siin tegid põhilised nunnad ikkagi näputööd ja kui palju me oleme siit neid nööpnõelu ja igasugu muid selliseid töövahendeid leidnud ka sellest pinnasest, arheoloogiliste kaevamiste käigus, mis näitab, et, et niisama seal ei lugeletud dia. Peame silmas feldpäevas seitse missat. Eks hommikust õhtuni siis ega seda vaba aega nagu eriti eriti jäänud. Ja, ja munkadega tõenäoliselt sama, sest et siin on ju ka oletatud mitmesuguste töökodade olemasolu, kus siis mungad said, said tegeleda ja need meistrid kloostrimeistrid olid sageli ikkagi väga tuntud tuntud tegijad. Milleks kogu seda materjali kasutati, ei tea, aga, aga samas võib öelda, et et see, noh, meil on, meil on import, koomika, mida, mida on läänest toodud sisse just tänu sellele, et siin oli oma sadam ja tuuakse sisse veel siis, kui viivised käib, juba blokeeritakse sadamaid ja kõikjale ja see võrdlemisi luksuslik keraamika toodem räimi maadest. Seal niuke ekstra import, artikkel 1570.-te 80.-te aastate kogu aeg tuleb, tuleb siia. Aga selle eest on vaja maksta, tähendab, klooster oli ressurssi, millega nad sõitsid, keegi ei kinkinud kloostrile, vahel võis juhtuda ka seda, aga, aga mitte Lääne-Euroopast ei hakatud keraamikat tooma, mida tuli laevadega tuua, mis on omaette operatsioon ja ja siin siis kasutada seda igapäeva tarbenõudena või siis säilitusnõudena ja sööginõudena, eks. Et see näitab, et see klooster elas võrdlemisi võrdlemisi hästi. Kis arheoloog, ajaloodoktor Jaan Tamm. Kui Pirita kloostri ajaloost rääkida, siis kellele ei tuleks meelde ja silme ette dialoog ikka sellest samast filmist viimne reliikvia kui õde Ursula, ütleb Gaabrielile. Siit kabelist viib maa-alune käik Tallinna trookus mäele. Ma palvetan teie eest. Igaks juhuks hoian pöialt ka. Visalt, püsib legend maa-alusest käigust. August von Kotzebue kogus kroonikatest ja suust suhu levinud juttudest need legendid 18. sajandi lõpul kokku ja kirjutas mille eestikeelne pealkiri on maa-alune käik Pirita ja Tallinna vahel. See on romantiline seiklusjutt, mille kohta Kotzebue ise ütleb, et eks ta üks veider lugu on. Järjejutuna luges seda vikerraadios Hans Kaldoja Hera meister, Johan von mäng teen, kes on esimesel katsel maa-aluse käigu ja tema elanikega tutvudes pääsenud ehmatusega otsustab siiski kokku kutsuda seltskonna kõrge aulisi, et maa-aluse käigu küsimus lahendada. See juhtus 1460. aastal. Kutsutud ilmusid kim määratud päeval, sest nad teadsid, et Johan von nendeni keldris hea vein peitus. Ja ta sellega kitsi ei olnud. Selleks ajaks paluti sinna ka Tallinna peapiiskop ja Padise kloostri abt. Neid kõiki ootaski suurepärane sööming, mille juures peeker usinasti ringi käis. Et püha kirik kosuks ja saksa ordu õitseks. Kui siis vaimulikult kõhud söökia jooki täis said ja alandliku riietuse ajal uhkesti paisusid, ütles Fonlingen. Au verd valanud härrad. Riiani on minuga lugu olnud. Mis tuleb teha, et vabaneksid vaimud, kes allmaa-aluses käigus liiguvad ja hingavad. Nad tulevad välja ajada võimuga, mis piiskoppidele ülevalt antud, ütles Silvester. Stobasse. Tuleb kasta, pintsel pühitsetud vette ja sellega pritsida treppi ja maa-alust käiku, arvas doktor. Nendel Horst tuleb viia alla kastikene Egiptuse pimedusega, mida Püha Brigitta kloostris reliikviale alal hoitakse, ütles Jürgen orges. Neil tuleb, vastas Hans von Rosen lasta tegutseda seni, kui nad muud ei tee, kui rändavad, puhuvad ja laulavad. Selles arvamuses oli ka Tallinna peask piiskop Heinrich von üks küll aga Padise kloostri abt pooldas Egiptuse pimedust. Viimaks esines vala herr meister oma nõudega sõita kohe mere kaldale ja katsuda kiriku relvadega maa-aluse käigu elanike vastu võidelda. Veinivaimud olid vabadele härradele andnud julgust kas või põrguvaimudega võitlust alata haarasid istmed ronisid sadulasse, kusjuures doktor nendel Horst teisele poole hobust maha kukkus ja jõudsid poole tunni pärast. Kloostri juurde. Toodi esile kolm pühitsetud küünalt peapiiskop Sylvester kastist pintsli pühitsetud vee vaaglasse ja pritsis sellega kõiki koosolijaid. Nõnda läheneti vaikselt koopasuule. Seal tekkis kõditav küsimus, kes esimesena alla läheb. Tallinlased soovisid, et võõrad Jürgen orges ja Hans von Rosen taganesid piiskopi ees. Silvest järjestobassar kummardas doktor nendel Horsti ees ja see kummardas kõigi ees. Hermeister muutus kärsituks ja lükkas Riia peapiiskopi trepile. Temale järgnesid teised nõtkuvail põlvil ja põksuvail südameid. Igaühel neist oli käes pühitsetud küünal, käevarrel roosikrants ja riietel pühitsetud vee kirgad. Padise kloostri abt Johan kreemjas oli viimane. Ja kuna ta väga paksuks oli nuumatud, Need lühikesed jalad, ta suuremahulist keha vaevalt suutsid kanda. Ja trepp ka libe ja niiski oli, siis juhtus, et ta juba teisel astmel komistas ning kogu oma raskusega langes Heinrich von üks küljele. Kõik kolm langesid Hans von Rosenile kõik neli nendel Horstile kõik viis Staubassarile. Kogu kupatus veeres trepist alla nagu kott ja jäi sinna elutult lamama. Küünlad kustusid. Egiptuse pimedus kattis kogu seltskonna oma mantliga. Her meister seisis üleval ja kuulas kõik pühad, milline kolin. Ja siis hauavaikus. Kaks tundi ootas Johan von nendeni hüüdis kõiki nimepidi, kuid vastust ei tulnud. Ainult tulekaja tuli tagasi ja ehmatatud nahkhiired vuristasid kusagil kisendas öökull. Ta hakkas kärsituks muutuma ja otsustas ise alla vaatama minna, kuhu ta külalised olid kadunud. Kuid enne tahtis ta oma julgust veiniga suurendada, hüüdis hobusepoisile, et see talle peekritäie veini tooks. Sõnakene vein kajas kõvasti alla piiskoppide kõrvu. Hunnik hakkas hargnema. Härrad pühkisid hirmuhigi otsaesiselt ja tunnistasid üksmeelselt, et nad ei tea, mida peaks sellest arvama. Nõnda möödus teine katsevaimudega tutvuda ja keegi ei julgenud enam nende nõiutud elu kohta minna. Kuidas lähevad järgmised katsed maa-alust käiku vallutada ja mis on selle käiguosa, metsiku poisi ja õrna tütarlapse armastusloos? Kuulake eesti loo kodulehelt, sealt leiate järjejuttu. Kas aga legendil maa-alusest käigust, tõepõhja võiks üldse all olla ja kui kaugel kloostri taga oli mets, saame teada Jaan Tamme käest nädalaga pärast samal ajal. Meenutan, et kloostri teise legendi reliikvia kohta ütles Jaan Tamm eelmises saates, et need on ta ise kloostri maa seest välja kaevanud. Kuulmiseni.